Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kunst 20. sajandi alguses (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist



Eesti kunst 20. sajandi alguses
Referaat

Koostaja :

Sisukord


Sisukord 2
1.Kunstielu 20. sajandi algul 3
2. Kristjan Raud 4
3.Paul Raud 5
4.Ants Laikmaa 5
5. Konrad Mägi 7
6. Paul Burman 9
7. Nikolai Triik 10
8. Jaan Koort 13
Kasutatud kirjandus 15

1.Kunstielu 20. sajandi algul


Sajandi algul toimusid eesti kunstis, nii nagu kogu kultuurielus , suured muudatused. Ühiskond oli muutunud juba nii rikkaks, et kunstnikud said Eestis oma töid müüa ning nad ei pidanud võõrsil leiba teenima . Tekkisid esimesed võimalused saada eestikeelset kunstiharidust. Tallinnas avas 1903. a. oma ateljeekooli Ants Laikmaa ja Tartus 1904 . a. Kristjan Raud. See haridus ei asendanud päris korralikku, kõrgemates koolides saadavat, kuid kanged eesti poisid õppisid ise omal käel, reisides palju, eelkõige Pariisi, külastades muuseume ja täiendasid end vabaakadeemiates (kool, kus väikese raha eest võisid kõik käia).
Kunstnikud võtsid koos teiste haritlastega osa 1905. a. revolutsiooni sündmustest, mis kajastus ka nende loomingus. Revolutsioonisündmustes osalemisest oli tegelikult tähtsam
Vasakule Paremale
Eesti kunst 20-sajandi alguses #1 Eesti kunst 20-sajandi alguses #2 Eesti kunst 20-sajandi alguses #3 Eesti kunst 20-sajandi alguses #4 Eesti kunst 20-sajandi alguses #5 Eesti kunst 20-sajandi alguses #6 Eesti kunst 20-sajandi alguses #7 Eesti kunst 20-sajandi alguses #8 Eesti kunst 20-sajandi alguses #9 Eesti kunst 20-sajandi alguses #10 Eesti kunst 20-sajandi alguses #11 Eesti kunst 20-sajandi alguses #12 Eesti kunst 20-sajandi alguses #13 Eesti kunst 20-sajandi alguses #14 Eesti kunst 20-sajandi alguses #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 146 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marielleke Õppematerjali autor
Referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Nikolai Voldemar Triik

Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Nikolai Voldemar Triik Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Elu · Looming · Tööd · Näiteid töödest · Kasutatud kirjandus Üldine Nikolai Voldemar Triik sündis 7. august 1884 Tallinnas ja suri 56-aastaselt 12. august 1940 Tallinnas. Ta oli Eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Ta õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis. Nikolai Triiki autoportree Elu Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906

Kunst
thumbnail
17
doc

Kuldne kolmik

SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loominguline tegevusega, pedagoogiline tegevusega ja näitust korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel

Kunstiajalugu
thumbnail
2
docx

Nikolai Voldemar Triik

vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust). Aastatel 1910­1911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja

Eesti keel
thumbnail
10
docx

Kuldne kolmik

Kuus nädalat hiljem jõudis Ants Düsseldorfi. Äsjase kogemuse põhjal võis ta nüüd end kindlamana tunda: suutis ta niimoodi siia tulla, peab ta suutma selles võõras linnas kuidagiviisi ka jalad alla saada. Äärelinnas leidis ta endale odava toa ning hakkas ümberkaudsetele inimestele portreid joonistades raha koguma. 1892. a. algul võis tulevane kunstnik akadeemias nõutava sisseastumismaksu tasuda ja korrapäraseid õpinguid alustada. 1899. a. oli eesti kunsti ajaloos otsekui veelahkmeks. Kevadel oli Peterburis surnud Johann Köler. Selle mehe kogu tegevus oli langenud aega, kus väheste eestlastest kunstnike loomingujõud pidi endale rakendust otsima väljaspool kodumaad. Nüüd aga vajas Eesti kedagi, kes olemasolevaid jõude kohapeal koondaks ja uusi ette valmistaks. 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Enesekindla ja energilise kunstniku asumine

Kunst
thumbnail
44
docx

Eesti kunst 1918-1940

Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina, hiljem Peterburi Kunstiakadeemiasse. Lõputööks oli "Herakles toob Kerberose põrguväravast"(1855). Akvarellitehnika, mida ta Itaaliasse omandama läks, andis talle visandlikuse ja kiire töötamise oskuse. "Kunstniku sünnikoht" - kaks maali: üks akvarellis ja üks õlis. "Ketraja. Katkenud lõng" - poseeris õde Liisu. "Ärkamine nõidusunest" - mütoloogiaaineline. Neiu oli kirstus, kui võttis noormehe käe,

Kunstiajalugu
thumbnail
10
odt

Kuldne kolmik

Uurimustöö Kuldne Kolmik 2010 Sissejuhatus Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel

Kunstiajalugu
thumbnail
7
doc

Konrad Mägi

Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Konrad Vilhelm Mägi Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Üldine · Elu · Looming · Mõned tööd Üldine Konrad Vilhelm Mägi oli Eesti maalikunstnik ja pedagoog kes sündis 1. november 1878 Hellenurme mõisas ja suri 15. august 1925 Tartus. Tema kunstivooluks oli peamiselt ekspressionism ja tema kuulsamaks tööks said ,,Madonna". Konrad Vilhelm Mägi Elu Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 1888­1889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis.

Kunst
thumbnail
9
doc

Esimese Eesti Vabariigi kunst

Ajaloo referaat Esimese Eesti Vabariigi kunst õp. Ingrid Paggi Tallinna 21. Kool 11 c klass Andrea Tamm 2010 AJALOOLISED SÜNDMUSED 1918-1940 24.02.1918 ­ Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1919. a. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus 1919. a. asutati Tartusse kunstikool "Pallas" 02.02.1920 ­ Tartu rahu 1921 ­ Eesti saab Rahvaste Liidu liikmeks 01.12.1924 ­ kommunistide mässukatse 1933 ­ rahvahääletus kiidab heaks uue põhiseaduse 12.03.1934 ­ K. Pätsi ja J. Laidoneri juhitud riigipööre 1937 ­ uue põhiseaduse vastuvõtmine 1938 ­ amnestia poliitilistele vangidele ESIMESE EESTI VABARIIGI KUNSTIST 1920ndad

Ühiskonnaõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun