Palmse manor Palmse manor ü Palmse is one of the most grandiose manor house ensembles in Estonia. ü Wonderful overview of Estonian manor life and architecture through centuries. ü Palmse is also an ideal place for meetings, conferences as well as weddings and receptions. Palmse manor ü In our wine seller you can enjoy a wide selection of wines from all over the world ü On our grounds we offer many exiting exhibitions, concerts, plays and entertainment programs. Buildings ü Stewards house ü Fruit garden ü Bathhouse ü Prest Pavilion ü Smithy ü Ice cellar ü Ox Stable Palmse manor Click to edit Master text styles Second level Third level
Since spring 2002 the manor is managed by the Foundation "Museums of Virumaa" Palmse was the first manor in Estonia that was restored as a complex Special attractions The former garage is turned into a vehicle museum The 1870s Greenhouse with tropical plants and sculptures The Orchard the garden area behind the greenhouse filled with fruit trees Special attractions The interior of the manor is a museum showing how Baltic noble families used to live in the 19th and 20th century The park of Palmse manor is a miniature version of huge palace parks. The Palmse manor house is now the Center of the Lahemaa National Park The Orchard Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level The view from above Click to edit Master text styles
Mõis on 1970-80tel aastatel kompleksselt restaureeritud ning kuulub Virumaa Muuseumitele. Ajaloolise mööbliga sisustatud peahoone on avatud muuseumina. Peahoonet saab samuti reserveerida pidulikeks üritusteks. Mõisa aidas on avatud vanasõidukite püsinäitus - Eesti vanatehnika Muuseumi väljapanek -, kus on näha huvitavaid sõidukeid jalgratastest autodeni. Mõisa historitsistlik viinavabrik on rekonstrueeritud hotelliks. Palmsest 6 kilomeetrit läänes Ilumäel paikneb Palmse mõisnike von Pahlenite ehitatud kabel, mis toimib Kadrina abikirikuna. Praegune hilisklasstsistlik neogooti sugemetega kabel on ehitatud 1843. aastal 18. sajandist pärineva puitkabeli asemele. Vanast kabelist on säilinud barokne altar (1731, Rabe) ning talupoegade vappidega maalitud klaasaknad (1729). Kabeli aias paikneb ka Palmse mõisa omanike von der Pahlenite kõrge sepisaiaga piiratud perekonnakalmistu. Ilumäelt veel paar kilomeetrit läänes,
Kõige esimene terviklikult taastatud mõisakompleks Eestis keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Suurepärane ülevaade Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks. Põnevad näitused, etendused, kontserdid ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. AJALUGU Keskajal kuulus Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri valduste hulka, mõisana on teda esimest korda mainitud 1510. aastal. Alates 1676. aastast kuulus Palmse mõis Pahlenitele. Nende, kui ühe kõige põlisema baltisaksa aadlipere käes, püsis Palmse Eesti Vabariigi alguseni. Praegune Palmse härrastemaja valmis lõplikult 1730. aastaks. Kõrvalhooned, Ilumäele ehitati kabel, Oruveskile vesiveski. Peahoonetagust iluaeda hakati rajama 1738. aastal. 18. sajandi keskpaigaks oli Palmsest saanud juba tõeline
Sel ajal valmisid juurdeehitised banketisaal, talveaed; paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu. Palmse mõis Keskajal kuulus Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri valduste hulka, mõisana on teda esimest korda mainitud 1510. Aastal, mil klooster vahetas Palmse Harjumaale jääva Nabala mõisa vastu. Alates 1676. aastast kuulus
asusid alumisel korrusel, keskseim neist on saal, mis eendub risaliidina. Dekoratiivsetest elementidest on fuajees puit-trepp ja ampiirstiilis peeglid, 4 rokokoolikku kahhelahju, ülakorrusel ka 1780. aastatest pärinev profileeritud laekarniis ja põrandalambriisid. Ornamentaalsed seinamaalingud pärinevad 18.saj. lõpust -19.saj. algusest. Ka härrastemaja on sisustatud tervikuna ja vastab selle ajastu mõisatele iseloomulikult unikaalsele interjöörile, andes hea ülevaate Palmse härrasrahva elustiilist. Kuigi praegune mööbel ei ole kuulunud algselt von der Pahlenitele, vaid on kokku ostetud Eesti erinevaist paigust, on mõned detailid siiski originaalsed. Igale ruumile on antud oma nimetus, kus ,,Hallis salongis" asub uhke Karjala kasest valmistatud biidermeiermööbel, ,,Sinises salongis" aga Emma-stiilis polstermööbel. Ülemise trepikoja trepibarjääril asuvad peahoone ehitaja Hans von der Pahleni monogramm ja maja ümberehituse lõppdaatum 1785. [14]
Three wings of the stronghold and the Tower of Tall Hermann are open to visitors. The historical interiors in the West and North wings have been restored. In the five halls of the stronghold the history of the town of Narva of the period from the 18th century until the beginning of the 20th century is on display: products of local craftsmen, flags of the guilds, arms, commodities, architectural details. · Palmse manor, situated in the heart of the Lahemaa National Park, is one of the most unique restored manor ensembles in the Baltic States. The mighty manor building, dating from the 18th century, which belonged to the von Pahlens family, has been restored. The manor ensemble is surrounded by a park, where rare, old trees grow and swan lakes and park pavilions can be found. There is a museum in the manor building and the Visitor Center of the Lahemaa National
KUNSTIAJALUGU 19.Barokkarhitektuur Venemaal, Eestis. Kunst Venemaal: · 17. Saj lõpul jõudsid Venemaale barokk-stiili mõjud, kuid need piirdusid peamiselt mõnede Moskva kirikutega · Tsaar Peeter I asutas Peterburi, mis sai Venemaa pealinnaks. Asuti selle ehitamisele ja Peeter I tahtis oma maad kiiresti euroopastada ning kutsus läänest Venemaale tööle spetsialiste, kunstnikke, arhitekte. Peeter I'le meeldis Hollandi elukultuur ja arhitektuur ning seetõttu eelistas hollandipärast barokilikku klassitsismi. · DOMENICO TREZZINI tähtsaim arhitekt Peetri ajal. Sveitslane. Tema kavandatud on Peetri maja Suveaias , kõrge torniga Peeter-Pauli katerdaal ja nn kollegiumide hoone. · Kõige barokilikum ehitis oli itaalia arhitektide kavandatud Kunstikamber. · Eriti luksuslikud olid linnalähedased suveresidentsid. · Tsaarile ehitati Soome ...
...................................................................8 Barokk .......................................................................................................................................10 Katariina kirik .......................................................................................................................10 Ahja mõis ..............................................................................................................................12 Palmse mõis (palladionism) ..................................................................................................13 Klassitsism ................................................................................................................................16 Kuressaare Laurentiuse kirik .................................................................................................16 Tartu tähetorn ....................................................................................
Tallinna Ülikool Tervise- ja Sporditeaduste instituut Ökoturismi pakett Merlin Miido RK-31 2008 Reisipiirkond Reisipiirkonnaks on Lahemaa rahvuspark. 1. Toolse 2. Vainupea 3. Altja 4. Sagadi 5. Palmse 6. Võsu Programm · Matkaprogramm algab Toolse kivikindluse külastamisega · Väike süstamatk Vainupeale · Vainupeal külastame kohalikku kirikut ning ööbime sealses turismitalus · Uuel päeval rattamatk vainupealt Altjale · Altjal kiigume, vaatame võrgukuure ja kinnitame keha kohalikus kõrtsis · Teel Altjalt Sagadile külastame koprarada · Väike matk kopraradadel tehtud, edasi Sagadile · Sagadi mõisa külastus
● Barokki stiil on pärit Itaaliast. Arhitektuur ● Barokk arhitektuuris kasutati palju merekarpe. ● Majad olid voolujoonelised ning majadel olid ka ovaalsed aknad. ● Majade sees olid kõrged, maalitud laed ning maja seinade kaunistamisel kasutati palju kulda. ● Barokkset arhitektuuri kirjeldavad sümmeetria ,paraadlikus ,eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. ● Eestis näiteks Palmse mõis ja Kadrioru loss. Palmse mõis Kadrioru loss Schönbrunni loss Versailles loss Maalikunst ● Barokse maalikunsti eesmärk oli viia usulised teemad vahetult ja emotsionaalselt rahvani. ● Kujutati piiblisündmusi, kasutades jõulisi värve ,dramaatilist valgust ja liialdatud tundeid. ● "Õuedaamid" kujutab Velazquezi ennast kuninga ja kuninganna topeltportreed maalimas. Valitsejate figuurid
Asustus Valdav osa asustusest on koondunud endiselt mere äärde ja peamiselt suurtemate liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole. Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond, Palmse- Sagadi- Vihula piirkond. Suhteliselt tihedalt on asustatud ka rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja vahelisel alal ja Vainupea ning Karepa piirkonnas. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on Võsu, Käsmu, Palmse, Võsupere, Vergi, Vihula, Annikvere. Teedevõrk Teed vallas jagunevad riigimaanteedeks, kohalikeks maanteedeks ja erateedeks. Kohalikke maanteid on vallas kokku 101,8 km. Olemasolev teedevõrk vallas on piisava tihedusega ja teed on heas korras. Veeteed Vihula vallas asub 3 väikesadamat- Vergi, Vainupea ja Eisma. Kaubaveo eesmärgil kasutatavaid sadamaid ei ole Vihula valda lubatud rajada. Olemasolevad väikesadamad (v.a
olemasolust pärineb 1381. aastast. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides. PÄRIMUSTURISM · Turismi liik, mis on osaliselt või täielikult motiveeritud huvist piirkonna/kogukonna ajaloo, elulaadi ja pärimuse vastu MÕISATURISM · Turismitoode on loodud mõisahoonete, ümbritseva keskkonna ja elulaadi baasil · Näiteks Palmse mõis, mis asub Virumaal ja Olustvere mõis, mis asub Viljandimaal · Palmse oli esimene mõis, mis taastati koos kõigi mõisaansamblisse kuuluvate hoonetega, andes sel viisil tervikliku ülevaate ühest Eestile läbi sajandite iseloomulikust mõisast. MILITAARTURISM · Sõjaväega ning sõjaväelise tegevusega seotud vaatamisväärsuste külastamine eesmärgiga saada infot militaarobjekti ja sellega seonduva kohta · Näiteks Sangaste raketibaas
piirkonnaga seotud toponüümika, elulaadi, töötraditsioonide ja käsitööoksuste säilimise kaudu. 4 2. Asustuse kujunemine Lahemaa praegune territoorium asutati tõenäoliselt kiviaja lõpul. Asustus pole siinsetel loopelasetel katkenud ca 4000 aasta jooksul. Meie ajaarvamise alguseks oli siin välja kujunenud kolm asustuskeskust: Kahala, Palmse ja Vihula. Esimeste sajandite maalinnuste kohad on leitud Muuksist ja Vihulast, säilinud on kultuse-ja ohvrikive ning paar ohvripuud (näiteks Ilumäe hiie-niinepuu). XIII sajandi algusest pärinevad esimesed kirjalikud andmed ligi kahekümne Lahemaa küla kohta, mille põldude ning neid ümbritsevate karja-ja heinamaade paigutus on aastasadu püsinud peaagu muutumatuna. Rahvuspargi territooriumi lõunaosa asustamisele aitas kaasa Vana-Narva maantee,
Xi'an Madagaskar Rahvaarv: 19 400 000 Paikneb Aafrika idarannikul Peamised vaatamisväärsused: Marmokotro mägi, Mangoky jõgi ja Mahajamba jõgi. Loodus Madagaskari loodust iseloomustavad imekaunid liivarannad, vihmametsad, kuivad savannid, kõrgmäestikud ja kohati säilinud ürgmetsad. Pildid Marmokotro mägi Mangoky jõgi Eesti Rahvaarv: 1,4 miljonit Paikneb PõhjaEuroopas Peamised vaatamisväärsused: Palmse mõis, Peipsi järv, Toila Oru park, Tallinna vanalinn ja Valaste juga. Pildid Valaste juga Palmse mõis Legend Oli ilus päev ja inimesed Venemaalt jalutasid ümber maailma. Üks väga suur ja hiiglaslik venelane nimega Kalevipoeg oli ka ringi vaatamas. Seal oli ka üks hiiglaslik meri. Kalevipoeg leidis ühe tillukese lillekese ja pani sellele nime: Rukkilill. See oli sinine ja kena. Kalevipoeg võttis selle maast üles ja läks randa, mis asus mere kõrval. Ta
Arhitektuur: · Ehitise tähtsaimaks osaks nuutus Fasaad, mis kuhjati üle igasuguste dekoorielementidega. · Barokk- kirikud on valguseküllased ja avarad. · Siseseinad kaeti sageli värvilise marmoriga, maalidega ja skulptuuridega. · Ehitati palju suurejoonelisi losse, kujundati avaraid väljakuid ja rajati pügatud puudega sirgete alleedega parke. · Eestis Barokki stiilis ehitised on : Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis. Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis. Teater: · Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Ooper tekkis 16. sajandi lõppus. · 1637. a. avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater · XVII saj. Nim. Hispaania ja Prantsusmaa teatri kuldseks ajastukas · Kuulsamad näitekirjanikud: Lope de Vega. Muusika:
2.nov- hingedepäev 16.nov taassünni päev Mai 2. Pühap- emadepäev. Nov 2. Pühap isadepäev Vaatamisväärsused maakondade kaupa: Harjumaa: Tallinna vanalinn, raekoda ja raekoja plats, Pikk Hermann, saared (Naissaar, Aegna, Prangli, Pakri saared), Lahemaa rahvuspark (Üks tähtsamaid metsakaitsealasid Eur-s), Türisalu pank. Lääne-Virumaa: Rakvere ordulinnuse varemed, Jäneda mõis (Jäneda TIK), Käsmu (kaptenite küla), Palmse mõis (kus tegutsevad nüüd Palmse Parkhotell ja Õllekelder), Võsu (suvituskoht). Ida-Virumaa: Hermanni linnus Narvas, Valaste juga (Eesti kõrgeim), Ontika pankrannik (Eesti kõrgeim), Narva-Jõesuu (pikim mereäärne supelrand), Kuremäe nunnaklooster (vanim tegutsev). Järvamaa: Paide Vallitorn ja Vallimägi, Püharisti kirik(Paides), Vargamäe (A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" sündmuspaik), Järva-Jaani (Tuletõrjemuuseum, Kinomuuseum, Vanatehnika varjupaik), Imavere (Eesti
tuhande marga eest Tallinna piiskopile Simon von der Borchile pantis. Nime Kalvi (Kalf, Kalve) sai mõis selle hilisematelt omanikelt, kui Jürgen Kalf 1551. aasta 24. augustil oma vennale Diedrichile jättis. 18. sajandist kuulus mõis Essenitele, Schoulzidele, Baranoffidele, Lvovskitele ja Schillingitele. Mõisa viimased omanikud olid Schillingid. Mõisa uus peahoone valmis vahetult enne Esimest maailmasõda . Palmse mõis Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end külastajatele seninägematus ilus. Härrastemaja taga avaneb 1753. a jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse seadnud eksootilised linnud ja kalad. Mõisaõuel saab keha kinnitada tiigi kaldal asuvas restoranis PETER LUDWIG või moonamajas asuvas PALMSE MÕISA KÕRTSIS. Vanas linnaserehis on valminud koolituskeskus. Mõisas toimuvad põnevad näitused, etendused, kontserdid ja ka pulmad.
2 , , , : - ( migratsioonilainete , uusemigrandid). , uusemigrantidest (1950-2000. , ), - 19 20- , , uusemigrandid. , , , , setude uusemigrandid . , . - . , , 10% , , - 3-4 , . , , . , , oblastite . - , - -, peakonsulaadiga. , . kultuuriatasee Veidemann , . . , , . , harrastusseltsid. Mainigem Palmse ( 1873 ), Spordiseltsi, "" ( 1884). , , - 10 () , 1917- 40 000 . , 1990- rahvusseltside , (-, , , , , Tcherepovetsis, ). 1998- - (VESL) , . " -", 1908 , , . . 11 http://www.translate.google.ee/translate_t?hl=et# http://www.yandex.ru/ http://www.google.ru/ http://www.annaabi.com/aine-39-gymn-ained-p-1
Inglise park muusikasalong gilles DIana pärast kümblust Pesunaine Master Hare leedi sinises moodne abielu Suur kanal püha markus klepatra ja antionius bacchus ja nümf Talvepalee kadrioru peterhofi peeter esinen Palmse mõis st paul queens house Rokokoo nimetus tuleneb pantsus keelsest sõnast racaille, mis tähendab merekarpide ornamenti. Rokokoo sisekujunduses : Loobuti välisarhitektuuride detailide kasutamisest Seinad kaeti pannoodega, mida eraldasid liistud või raamid Liistudest hargnes ebasümmeetriline ornamentika Materjaliks ülekullatud kips või stukk Ornamentika motiivideks taime varred, lehed, merekarbi poolmik Seinad heledates toonides: valge, kuld, pastell toonid Palju peegleid Hiinatsemine e chinoiserie hiina siid ja portselan ...
(drum & bass). · 2002. aasta algul lahkub Tiit Kikas. Suvel ilmub album "Toiduklubi",mis toob tiitli aasta ansambel.Klahvpille mängib nüüdsest Taavi Kerikmäe. · 2003 suvel tuur "Dagö ja Ultima Thule". Sügisel ilmub 3. album "Hiired Tuules". Uus trummar: Petteri Hasa. · 2004 suvel tuur "Dagö ja Singer Vinger". · 2006.suvel toimub 8 üle-eestilist kontserti, kaasa löövad Hele Kõre ja Evelin Pang. · Augustis 2007 teeb Dagö kaks kontserti Palmse mõisas. Koosseis · Lauri Saatpalu (laulja) · Peeter Rebane (kitarr) · Raul Vaigla (basskitarr) · Toomas Rull (löökriistad) · Taavi Kerikmäe (klahvpillid) · Petteri Hasa (löökriistad) Diskograafia · "Dagö" (2000) · "Toiduklubi" (2002) · "Hiired Tuules" (2003) · "Joonistatud mees" (2006) · "Dagö Palmses" (2007) Lugu plaadilt "Hiired tuuled" Dagö - Teine Kadriorg
● Barokk kirjanduses on rajatud teravatele kontrastidele, ● Kirjanduse lemmikkujundid - elu kui unenägu, teater, laat, vangla. Arhidektuur ● sümmeetria, paraadlikkus, ehisdetailide (maskaroonide, teokarbimotiivide) rikkus ● Eesti arhitektuuris(1640.–1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni.) ● 1970-dest aastatest segunes barokk juba klassitsismi elementidega ● Hilisbarokk / varaklassitsism ● Kadrioru loss, Palmse mõis, Laupa mõis Maalikunst ja kunstnikud ● Soojad, küpsed toonid ● Teravate piirjoonteta ● valguse ja varju kujutamine ● Püüti väljendada taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada tähtsaid inimesi suurtes tegudes. Michelangelo Caravaggio ● 1573-1610 ● Maalis tegelikku elu ● Realistliku maalisuuna looja ● Püha Peetruse ristilöömine Muusika ● Itaalia
Barokk Koostas: Rasmus Liiv Barokk: Sai alguse 16.sajandi lõpu poole Itaalias. Levis Itaalias, Hispaanias, Flandrias ja Lõuna-Saksamaal ja ka Eestis. Barokki iseloomustab: jõulisus, hoogusus. Skulptuur: veidrad poosid, jalad üleval, pürgivad poosid, dünaamilised, ülevoolavad tunnetes. Tuntuim skulptor: Lorenzo Bernini. Barokk-i Riided Riided: materjalideks olid siid, samet, pits, linane, rasked kangad. Värvid olid tumedamad, pidulikud, uhked, jäigad, kaarjad, kaunistatud. kõrge vöökoht, lopsakad varrukad, all alussärk või -kleit, naistel slepp, mis näitas klassikuuluvust, peenike piht, dekoltee tõusis kõrgemale, mantoo, ümar krae kandilisemaks ja musta pitsi kanti talveriietuse juures. Meestel oli polsterdatud jäik riietus, kuub, vest, põlvpüksid, linased särgid, kingad topelttallaga. Juuksed: lokisoengud, parukad, laiaäärelised peakatted, kõrgustesse soengud. Ka meestel olid pikad juuksed. Aksessuaarid: päikesevari,...
2000. aastal oli ASi Viru Õlu turuosa 7%, 2003. aastal 10,2%, 2005. aastal 13% ja 2007. aastal 9,0%. Toodang oli 2005. aastal 164 100 hl, 2007. aastal 115 400 hl. Sortiment Algselt toodeti Viru õlletehases vaid Ziguli õlut, hiljem lisandusid Ziguli eripruul, Riia, Moskva ja Kuldne oder. 1990. aasta juulis alustati esimese tumeda õllega Viru. 1991. aasta kevadel hakati tootma heledat õlut Toolse, 1992. aasta jõuludeks tumedat õlut Jõulumees. 1993 jõudis tootmisse tume Palmse õlu. 1994 lisandusid tootevalikusse hele Vihula õlu ning tumedad hooajaõlled Lihavõtte ja Jaanik, 1996 Mihkli õlu. 1995. aastal alustati karastusjookide tootmist. Esimesed margid olid Orange, Original taste Cola ja Aqua vesi. 1997. aasta veebruaris saadi Harboes Bryggerilt kange heleda õlle Bear Beer (7,5%) litsents. Hiljem hakati tootma Bear Beeri kuni 10% alkoholisisaldusega. 2001 võeti kasutusele kaubamärk Frederik
Besuchsprogramm 4 Tage 1. Tag: 12.00 Ankunft in Tallinn, nach dem Check-In im Hotel Viru 13.00 Mittagessen im Restaurant 14.00 Ihre möglichen Fragen beantwortet und Ihnen Tipps und Hinweise zu Sehenswürdigkeiten 15.00 Tour in die alte Hansestadt Tallinn 19.00 Abendessen im Restaurant ,,Vanaema juures" (typisch estnische Küche) 2. Tag: Lahemaa ein Nationalpark am Meer 7.00 Frühstück in Hotel 8.00 Ausflug nach Lahemaa 10.00 Die deutschbaltischen Gutshöfe von Palmse (Palms) und Sagadi (Saggad) 12.00 Mittagessen im historischen Gasthaus zu Altja 14.00 Besuch den größten Wasserfall Estlands, den Jägäla juga. 16.00 Freizeit in Tallinn 19.00 Abendessen im Restaurant Olde Hansa 3. Tag: Haapsalu das Zarenbad 7.00 Frühstück in Hotel 8.00 Ausflug nach Haapsalu 10.00 Tour in Haapsalu (die Ruine der Bischofsburg, die Domkirche, ,,Weißen Dame" Legende) 12.00 Mittagessen im Kursaal 14.00 Spaziergang im Promenad, Peter Tschaikovski Bank 17
● https://youtu.be/7RSHtapIXN8 Palladianism ● Palladio hooned on keskmiselt kolmekorruselised. ● Maale ehitas ta kaheotstarbelisi hooneid: niihästi põllumajanduse otstarbeks kui ka rikastele elamiseks. ● Basilica Palladiana (Vicenza, Itaalia) Villa La Rotonda (Vicenza, Itaalia) Teatro Olimpico (siseamfiteater, Vicenza) Palladianistlikud hooned Eestis ● Aa mõisa härrastemaja Palladianistlikud hooned Eestis ● Palmse mõisa härrastemaja Palladianistlikud hooned Eestis ● Maardu mõisa härrastemaja Kasutatud kirjandus ● https://et.wikipedia.org/wiki/Andrea_Palladio ● https://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/thumb/f/f2/Basilica_Palladiana%2C_dayti me%2C_2013.tif/lossy-page1-1024px-Basilica_ Palladiana%2C_daytime%2C_2013.tif.jpg ● https://et.wikipedia.org/wiki/Palladianism ● http://www.geometriefluide.com/pagina.asp?cat
paistnud, siin levis ja juurdus 17. sajandil Rootsi vahendusel Madalmaadest pärinev tagasihoidlikum barokk. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad. Olid levinud väikeste ruutudega aknad. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed.8 Stiilinäidetest on Maardu mõis, Palmse mõis ja Aa mõis. Palmse mõis Keskajal Tallinna Mihkli nunnakloostri valdus, mõisana mainitud 1510. 1522-1676 kuulus Metzatckenitele, seejärel 1919. Aastani Pahlenitele. Praeguse härrastemaja ehitamist alustas Gustav Christina von der Pahlen 1697.aastal, kuid veel enne valmimist läks see põlema. Hoone taastas 1730.aastaks Arend Dietrich von der Pahlen, nüüdse kuju omandas see arhitekt J.C. Mohri juhitud ümberehituse käigus aastail 1782-1785. Üks väheseid enamvähem
3 (põles 1855) 3) Elamu Kohtu tn. 2 4) Kõrtsid: Viitna, jt. Tartu. Pärast 1775.a. tulekahju ehitati palju hooneid klassits. Stiilis, seepärast ka Emajõe Atee..?? 1) J.H. Walther Raekoda 2) Johann Zaklowsky Kivisild 3) P. Spekle Uspenski kirik Pärnus Raekoda, Vaivaras kirik, Võrus kirik Sisekujunduses illusionistlikud maalid, antiikteema Norra järgi Lohu mõisates jm. Mõisad: Saue, Ääsmäe, Roosna-Alliku jt. Mõisahooned olid paroklikud. Pargid: Pada, Palmse mõisate ümber jm. Kõrgkl. Tallinn. Kohtu tn.8 Stenbocki maja. Tartu. J.W.Krause ülikooli peahoone (1803-09), Vana Anatoomium, Elamu Lossiplats 16 Mõisad: Raiküla, Hõreda, Valtu, Saku, Riisipere, Kirna Kõrtsid: Toris, Koerus jm. Jõgevestes: A. Stsedrin Barclay de Tolly mausoleum 1823 Skulptuur. Peamiselt Peterburi meistrite tööd. V. Demut Malinovski Barclay de Tolly hauamonument Jõgeveste tema mausoleumis. Quarenghi joonise järgi S. Grighi sarkofaag Tallinna Toomikirikus.
1. Kunstnik ja tema maaliuuenduslik panus: P. Paul Rubens - diagonaalidele ülesehitatud kompositsioon; väänlevad kehad; võimsad figuraalkompositsioonid. Rembrandt van Rijn - valguse koondamine teose sõlmpunkti; mahedad valguse ja varju piirid; mäng heleduse ja tumedusega. M. da Caravaggio - dramaatiline valgusekäsitlus saavutatud läbi kontrastse valgusvihu tumeda taustaga võrreldes, nn. keldriluugivalgus. Nicolas Poussin - fantaasiaküllane maastik e. ideaalmaastik, heroiline maastik 2. paraadportree e. Esindusportree, välisele sarnasusele lisaks toonitati aadlike ja kuninglike perekondade ühiskondlikku seisundit ja iseloomu. Tekkis 17. saj. 3. Skulptuur ja autor: Lorenzo Bernini - Apollo ja Daphne; Püha Theresa ekstaas. É. Maurice Falconet Peeter I ratsamonument Peterburis. 4. Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e. zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega)...
Talurahvas Vene ajal Raido Selge Talurahvas Vene ajal Pärast Põhjasõda tagastas Vene võim aadlikele Rootsi ajal redutseeritud mõisad, mistõttu endised kroonutalupojad sattusid jälle suuremasse sõltuvusse mõisnikest. 18.sajandil laiendati tublisti mõisapõlde, sest rukkimüügi kõrval Lääne-Euroopa turule kasvas järsult Vene turu osatähtsus. Väga tähtsaks sai viinapõletamine. Kuna mõisad tegelesid nüüd ka loomakasvatusega, paranes ka mõisapõldude väetamine.Et kõiki põlde jõuaks ära harida, suurendati veelgi talurahva teotöökohustusi:nüüd pidi üks keskmine talu välja panema juba kaks inimest kuuel päeval nädalas terve aasta jooksul. Talupojad Vene ajal Maaelu põhines endiselt põllumajandusel. Põhjasõja-eelne külvide-saakide tase saavutati 18. sajandi keskel. Sajandi lõpuks oli Põhja-Eestis teraviljatoodang võrreldes sajandi algusega kahekordistunud, Lõuna-Eestis oli areng veelgi suurem. Laienesid nii talupõllud (eriti Lõuna-Eesti...
· Pühavaimu kirik · Niguliste kirik · Katariina kirik. Eesti rikkalikuim ja stiilipuhtaim baroki stiilis kirik ehitati Venemaa keisrinna, Katariina II se käsul aastatel 1764 1768. Kirik on inspireerinud kogu apostliku ortodoksi kirikliku arhitektuuri arengut Baltimaades. · Maamõisatest on parimas seisundis Palmse mõis ja selle park Lääne Virumaal · Kuni Teise maailmasõjani oli Narva kuulus oma barokse vanalinna tõttu. Hiljem, kui Narva laienes ja ehitati aktiivselt eeslinnasid, hakati Narva vanalinna nimetama VanaNarvaks. · 17. sajandi 60ndate aastate lõpus ehitatud Narva raekoda oli barokse Narva kõige esinduslikum ühiskondlik hoone. Raekoja ehitamiseks andis linnavõimudele käsu Rootsi kuningas Karl XI,
Oleviste kirik Alatskivi loss Aa mõisahoone Bastionikäigud Tallinna Raekoja plats Püha Vaimu Kadrioru loss Hahni trepp Aruselja tuulik kirik Tallinna Teletorn Palmse mõis Peetri Kindlus ehk Muulamäed Haapsalu Kuursaal Tallinna Raeapteek Aleksand Sagadi mõis Kuressaare kindlus Kärde mõis er Nevski Rahvusooper Estonia
17.saj, mõõdukas hollandipärane barokk nn. Vanaklassitsism. 1. Narva (säilinud Raekoda)linn. Seinad lihtsad, pilastritega, skulptuuridega portaalid. 2. Pärnus Tallinna värav. Elamud, kaubaaidad. 3. Kuressaare Raekoda. 4. Tallinnas kaitseehitused: Harjumägi (Ingeri), Lindamägi (Rootsi), Rannavärav (Skone) 5. Tallinnas Niguliste kiriku, Raekoja torn. 18.saj. Itaalia barokk: uhkem, terrassid, stukk-kaunistused. 1. Kadrioru loss arh. N.Michetti 1718-23 2. Palmse jt. Mõisad. Skulptuur: seotud arhitektuuriga. Tallinnas Niguliste kirikus (olid), Kadrioru lossis, Narva Raekojal, Tallinna Toomkiriku, Rapla kiriku jt. Altarid Chr.Ackermann Maalikunst: Tsunftide asemel vabameistrid. Laemaalingud, plafoonid Narva Raekojas, Kadrioru lossis Portreed J.Aken Rokokoo Peamiselt sisearhitektuuris. J.M. Põltsamaa lossi sisekujundus.
Barokk 11.a 16. saj lõpp Itaalia, Hispaania Erinäoline Rabav, üllatav Arhitektuur Suurejoonelisus Pöetud puud, sirged alleed Suur tähelepanu maalidel, skulptuuridel Fassaad dekoratiivne ja dünaamiline Versailles' loss Palmse mõis Kadrioru loss Kunst Ornamendid Raskepärased vormid Soojad toonid, sujuvad üleminekud Ebatavalised poosid Madonna koos püha Luukaga (Annibale Carracci) Lautomängija ( Caravaggio) Teater Suursugused kostüümid ja dekoratsioonid Vaatemängulisus Esimene ooper-,,Orpheus“ (Monteverdi) Kirjandus Vastandatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud Kujundirohkus, allegoorilisus Mängulisus, mitmetähenduslikkus Žanrid Ilukõne, eleegia, kirjavahetus(2 helget pead tegid kirjavahetust eesmärgiga see publitseerida, et teistele õpetust jagada), hümn, ood, eepos,sonett (renessans...
Barokk- korrapäratu ja ümmargune pärl(Barocco). Eriskummaline, tujukas ja veider (Itaaliast) 17. sajandil(natukene 18. sajandi algul), Eestisse jõudis Barokk 1640. aastatel Puudus ühtne kunstivool, kuna igal maal oli Barokk'il erinev stiil ja jõudis erinevatel aegadel. Euroopa maade kolm rühma; Absolutism-kiriku maad(Lõ.-Sa,Poola, Leedu,Hispaania,Itaalia,Austria)-kunst vastab Barokk'i tunnustele. Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim on omad huvid kirikule määranud(Pr., osaliselt - Saksamaa, Inglismaa(enne 1640) sealset kunsti iseloomustab Barokklik-Klassitsism (rohkem Klassitsism). Protestantlikud maad-Põlatakse uhkust ja rikkust. Iseloomulik oli Barokklik-Realism (Hollandis, Eesti,Põ.-Sak.,Soome,Rootsi, revolutsiooni järgne Inglismaa). Üldiseloomustus: barokk rõhustas, et elu on liikumine(kirg, hoog, võitlus jne). Barokk ei armasta sirget joont(eelistatud oli diagonaal).Tugev valguse ja varju kontrast. Arhitektuur-(sise): kirikuid ...
Fourth level Second level Fifth level Third level Fourth level Fifth level Mõised Palmse mõis Suuremõisa Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
maliliselt lahendatud ja rikkalikult dekoreeritud). Katariina kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Second level Fifth level Third level Fourth level Fifth level Mõised Palmse mõis Suuremõisa Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Kadrioru loss Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Levik Rohe-tondihobu on levinud Siberist Põhja-Euroopani, tema levila põhjapiir kulgeb läbi Soome ja Rootsi. Euroopas leidub teda veel Taanis, Hollandis, Põhja-Saksamaal, Poolas, Austrias, Ungaris ja Rumeenias; samuti Venemaal. Ta on laialt levinud Lõuna-Aasias ja levila ulatub idas kuni Vaikse ookeanini. Ent Lääne-Euroopas on ta haruldane ja tema sealne levila väheneb peamiselt sobivate elupaikade kadumise tõttu. Eestis on rohe-tondihobu leitud paiguti: Palmse ja Matsalu kandist, Saaremaalt, Kirde- ja Kagu- Eestist ning Emajõe ümbrusest. Seni on Eestis leitud ainult valmikuid ning Lääne-Eestist pole üldse uuemaid andmeid. Et valmikut märgata, peab tundma kiili käitumise eripära: keskpäeval rohe-tondihobu tavaliselt ei näe, ta ilmub välja alles päikeseloojangul ning toimetab hämaras. Selline käitumine on kiilide hulgas väga omapärane. Ohud ja vaenlased Kuigi kiilid on ise aplad röövputukad, peetakse jahti neilegi
BAROKK 16. saj. Lõpp kujunes Itaalias välja barokkstiil Barocco it.k. (>portugali keelest) korrapäratu poolümar pärl Eesti keeles oleks ,,eriskummaline" Itaalia barokk · Barokis on väga olulisel kohal suured tunded. · Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma · Kirikuehitised · Olulised sammas, poolsammas, pilaster(kandiline poolsammas), kuppel, läänefassaad, voluut(rullpadjand), ümarkaar, kolmnurkne viil jne. · 17. Saj. Valitses Euroopat monarhia (absolutism) · Giacomo da Vignola · Il Gesu kirik Roomas · Barokkarhitektuuri eeskäija Lorenzo Berinini!!!!!!! (1598- · Rooma Peetri kiriku väljak ja koloonnaad (sammastunnel) · Ca 1656-1667 · Vatikan · ,,Taavet" · ,,Apollon ja Daphne" · ,,Pluto ja Proserpina" Itaalia maalikunst · 2 suunda Rooma bariokimaalis: 1. Natura...
barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents. 1938 ehitati lossi kõrvale adminastriivhoone, autriks Alar Kotki. 1946. Aastast on loss Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 18.sajand mõisaarhitektuuri õitseaeg. Kõrvalhooneteks aidad, tallid jne. Mõisaarhitektuur Eestis. Maardu, Palmse, Sagadi, Keskvere mõisad iluae d 1 mõis 3 1 2 3 värav 1.tallid 2. Ring mille, ümber on tee 3.aidad Terves Euroopas järgnes barokile rokokoo. Stukdekoor-savivormide valamine.
Samal ajal tehti Niguliste kirikule barokk stiilis juurdeehitus. Barokk stiilis on ka Kadrioru loss. Selles on laemaal, mis on on algselt kantud lõuendile ja alles siis lakke. Eesti barokki eripära on värvilised puuskulptuurid. Nende põhiliseks valmistajaks oli Taani kunstnik Elert Thiele. Ka mujal Eestis leidus barokseid ehitisi. Pärnus on mingi barokne värav. Kuressaares vae- ja raekoda. Kõige paremad baroki näited on terviklikud mõisakompleksid. Palmse, Maardu ja Sagadi mõis. Kaunistamiseks kasutati palju stukke. Stukk-on kipsist, lubjast ja liivast segatud kiiresti kivistuv pastataoline mass, millest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. Rokokoo Eestis Rokokoo jõudis Eestisse 18.sajandi lõpul. Leidis palju rakendust mõisaarhitektuuris, kus seati sisse Hiina tuba. Tuntumaks isikuks on von Lauw, kellele kuulus Põltsamaa loss, kuhu ta rajas portselaani tehase. Kassitsism
1.Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, kuna ta võitis Koljati. Tema võit Koljati üle polnud rüütellik. temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. 2.Milline oli kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Võrdle keskajaga. Kunstnik püüdis kujutada maailma võimalikult loodustruult ehk realistlikult. • Uuriti loodusobjekte ja lahati salaja laipu. • Tegeldi perspektiivprobleemidega. • Toetuti antiikkunstile. • Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku. • Teoseid hakati signeerima. • Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust. 3.Mida tead Leonard da Vincist, Michelangelost? Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja k...
barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents. 1938 ehitati lossi kõrvale adminastriivhoone, autriks Alar Kotki. 1946. Aastast on loss Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 18.sajand mõisaarhitektuuri õitseaeg. Mõisaarhitektuur Eestis. Maardu, Palmse, Sagadi, Keskvere mõisad. iluae d 1 mõis 3 2 3 1 värav 1.tallid 2. Ring mille, ümber on tee 3.aidad Terves Euroopas järgnes barokile rokokoo. Stukdekoor-savivormide valamine.
kirik, Tln. Raekoda, Suurgildi hoone Tln. ] Renessans - Lääne -Eur XV saj. (It. Pazzi kabel Firenzes - F.Brunelleschi; Kõrgrenessans Donato Bramante -Peetri kirik Roomas Vatikanis) [Vanim teadaolev renessansi stiilis ehitis 1554-1944 Tln. Vaekoda, Mustpeade vennaskonna maja fassaad Tln. ] Barokk- Lääne - Eur XVII - XVIII saj. (Carlo Maderna, Lorenzo Bernini Peetri kiriku esimene väljak; J.Hardouin-Mansart Versailles' loss). [Narva raekoja portaal, Tallinna värav Pärnu, Kadrioru loss, Palmse mõisahoone] Klassitsism - Lääne-Eur XVII - XVIII saj.( Pr. Madeleini kirik Pariisis B.Vignon; Nikolai kirik Helsingis C.L.Engel) [Tartu Ülik. Peahoone J.W.Krause; Tartu raekoda J.H.B. Walter; Saku mõisahoone] Kristallpalee - 1851.a Joseph Paxton pikkus 564 ja 124 lai, Eiffeli torn - 1889.a Gustave Alexandre Eiffel kõrgus 300 m. Histortsism - ajalooliste stiilide matkimine Londoni Parlamendihoone Ch. Barry. Elektika - ajalooliste stiilide mehaaniline liitmine Suur Ooper Pariisis Ch. Garnier
· Taastatakse praegu gooti stiilis · Lk 177 · Venelased andsid välja kummalise seaduse: keelustati linnadesse uute kivimajade ehitamine Peeter I valitsemise ajal · Kehtis umbes pool sajandit terves keisririigis · Erand tehti Peterburile, pealinnale · Rootsi ajastul olid maamõisad väga tagasihoidlikud · 1-korruselised puidust elumajad · Linnas olid kivipaleed · Eestisse hakatakse hoogsalt ehitama kiviehitisi · Maamõisatest parimas seisundis Palmse mõis Lääne-Virumaal (lk. 177) · Taastatud ka suur park · Suuri kirikuid · Neist kaks tuntumat on Pärnus - LUTERI ELISABETI KIRIK ja Vene õigeusukirik ehk KATARINA KIRIK · Tartus ei ole säilinud barokiajastul midagi silmapaistvat, sest Tartu põles maani maha · Üsnagi tagasihoidlik · Ei saa võrrelda Pärnu või Narva ja Tallinna ehitistega
Muistsed eestlased kasvatasid endale ainult söögiks vajlikke köögivilju ning selle juures ei pööratud aia kujunduslikule ilule erilist tähelepanu. Sakslaste tulekuga asi muutus:talupojad, kes mõisnike juures aiatöödel käisid, viisid oma sakste juures õpitud iluaiandusnippe ka kodutaludesse ja nii kujuneski omamoodi ajanduskultuur. Tänapäevases Eestis pööratakse samuti suurt tähelepanu iluaiandusele. Vist mitte keegi ei kujutaks Eestimaad ette ilma suursuguste Kalvi, Sagadi, palmse ja teiste mõisadeta. Need ja paljud teised mõisad on siia ehitanud saksa soost mõisnikud, kes on andnud meile vapustavad arhitektuurimälestised ja turismimagnetid. Peale ajandus- ja mõisakultuuri on sakslased Eestisse toonud ristiusu. Varemalt olid muistsed eestlased taatausulised ja ristiusustamisega pöörati nad sunniviisiliselt teise usku. Ristiusustamine on kindlasti muutunud eestlasi vähe kinnisemaks, sest sunniviisiliselt teise
Barokk Tallinna ehituskunstis Merlyn Leichter RK12 barokk arhitektuur Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus Barokk arhitektuur Eestis Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel 1629. aasta Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (va. Saaremaa).Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu 18. sajandi keskpaigast algab suur õitseng mõisaarhitektuuris. Parimateks näideteks on lossitüüpi esinduslikkust ja ilu taotlevad Maard...
eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehitusdetailide rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud 17. sajandi teisest poolest kuni 18. sajandi lõpuni. Eeskujuks oli küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis jõudis Eestini läbi Rootsi, ning Itaalia üli-dekooririkas barokk Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. 19. sajandi teisel poolel kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist, mida nimetatakse neobarokiks ning mille näiteks võib tuua Kadrioru lossi ja Palmse mõisa. Eesti barokk on sulam Rootsi tagasihoidlikust kunstist ning Venemaa kaudu meieni jõudnud itaalialikust stiilist. Euroopas oli 17. sajand sõdaderohke ning reformatsioon oli jaotanud kontinendi usulistel põhimõtetel kaheks katoliiklikuks ja protestantlikuks. Usuvoolude vahel käis pidev võitlus ning 17. sajandil viisid poliitilised nägelused Kolmekümneaastase sõjani, mis haaras peaaegu kogu Euroopa. Barokk maalikunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole ning seda iseloomustas
2. MAARAHVA KALENDER ilmus 1731 3. Friedrick Gustav ARVELIUSe ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat" 1782 3.1. kiideti talurahva alandlikku meelt, õhutati kuulekust mõisnikule 4. kirikuõpetaja Firedrich Wilhelm Willmann, populaarsed juturaamatud talupoegade seas EHITUSKUNST 1. Kadrioru loss Tallinnas 1718 (barokkstiil) (ümbritsetud prantsuse stiilis pargiga) 2. jõukuse kasv ukete mõisaansamblite rajamine baltisaksa aadlikel 2.1. Palmse mõis Lahemaal 3. 1770.aastatel KLASSISTSISTLIKUS stiilis arhitektuur Eestis 3.1. 1773. aastal valmis ümberehitatud Toompea loss Tallinnas 3.2. 1784 lõpetati Tartu raekoja ehitus 3.2.1. Katariina II kingitusena Emajõele rajatud Kivisild, Toomemäele ülikooli hooned (professor, arhitekt Johann Wilhelm KRAUSE)
Mitmel pool Lahemaal võib näha haruldasi taimeliike (mets-kuukress, vesi- lobeelia, raudtarn, hall käpp). Lahemaa rahvuspark oli ka euroopa naaritsale soodsaks elukohaks, siia jääb Eesti ainus ebapärlikarbi leiukoht. Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti kaitstavaid ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsed on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed; Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisakompleksid; kaluriküla Altjal. Looduse, kultuuri ja ajalooga saab Lahemaal tutvuda õpperadadel (Viru raba, Viitna suur ja väike ring, Käsmu, Altja, Muuksi, Palmse). Maastik Lahemaarahvuspark paikneb kahe maakonna (Harjumaa ja Lääne-Virumaa) ning nelja maastikulise rajooni (Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa) territootriumil. Ala nimetas Lahemaaks Johannes Gabriel Granö juba 20. Sajandi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
