Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"livi" - 3 õppematerjali

livi - Bacci, 1994)  Kahte esimest näitajat mõjutab rahvastikupoliitika kitsamas mõttes.
livi

Kasutaja: livi

Faile: 0
Eesti varauusaeg
2
doc

Eesti varauusaeg

Pljussa vaherahu: 1. Venemaa ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1583a 3. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. Altmorgi vaherahu: 1. Taani ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1645a 3. Saaremaa läks Rootsile Ivan IV- Ivan Julm, Vene tsaar, juhtis vene vägesid Liivi sõjas ja sai sõjas lüüa. Gotthard Kettler- Liivi ordumeister. Alistus Poola kuningale. Kuramaa hertsog. Juhtis ordu vägesid Livi sõjas. Hertsog Magnus- Liivimaa kuningas, Taani kuninga vend. Saare-Lääne piiskop. Ta oli Ivan IV liitlane ja hiljem läks Poola poolele üle. Ivo Schenkenberg- Kaitses Tallinna kaks korda, käsitööline, vägev väejuht. Balthasar Russow- Kirjutas kroonika, mis käsitleb Liivi sõda. 16 sajandi kohta. Stefan Batory- Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Liivimaa sõda: 1. Sõdisid: Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani, Eesti. 2

Ajalugu → Ajalugu
40 allalaadimist
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö
120
docx

Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö

● Parmupill; ● Jauram; ● Suupill. ● Tuhapill ehk pingipill; ● Lõõtspill; ● Lokulaud; ● Viiul; EESTI KESKAEG Üleminek muinasajast keskaega: ● Keskaeg algab kokkuleppeliset 1227.aastaga- muistse vabadusvõistluse lõpp- saarlaste alistumine; ● Keskaja lõpuks loetakse Livi sõja algust 1558. aastal. Mõisted: ● Vana-Liivimaa- Eesti ja Läti alad keskajal; ● Eestimaa- Põhja-Eesti keskajal, Taani valdused Põhja-Eestis kuni Jüriöö ülestõusuni; ● Liivimaa- Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal; ● Muistse vabadusvõitluse järel jagati Eesti ja Läti alad vallutajate vahel; ○ tekkisid väikesed feodaalriigid- eesotsas olid sõltumatud valitsejad- maaisandad ehk maahärrad.

Kultuur-Kunst → Kultuur
15 allalaadimist
Maateadus alused
23
doc

Maateadus alused

Ka hiidlained ja näiteks purskele järgnenud näljahäda. Aktiivsed vulkaanid on pideva jälgimise all. Mõõdetakse Vulkaani tipu kerkimist, kraatri laienemist, nõlvade järsenemist ja maavärinaid. Samuti gaaside eraldumist, temperatuuri, koostist, kogust. Maa atmosfäär ja hüdrosfäär on vulkanilise päritoluga. Moondekivimid. Moone e metamorfism ­ mapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine. Vesilahuste katalüüsil. Livi tahke vorm ei muutu ja ka keemiline koostis oluliselt ei muutu. Metasomatoos ­ moone, mille käigus muutub oluliselt kivimi keemiline koostis. Osad elemendid kanduvad välja, teised juurde. Maateaduste alused I (20.sept) Moone on endogenne protsess ­ toimub maa sisemuses, ealsete protsesside tagajärjel. Toimub sügavamal kui kivistumine, ja põhjavee alumise piiri all. Moondetegurid: 1)Soojus 2)Rõhk -mittesuunatud ­ staatiline -dünaamiline ­ stress 3)Fluid ­ keemiline katalüsaator

Maateadus → Maateadus
119 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun