10 kunstiteost, mis mõjutasid maailmakultuuri 20.sajandil Koostaja: 1900-1910.a. kunstiteosed. Kristjan Raud (1865-1943) o Kristjan Raud kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. o Ta alustas õpinguid 1893. aastal Peterburi Kunstide Akadeemias. o Kristjan Raud oli ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. ”Puhkus rännakul”. 1905 ”Inimene ja öö” söejoonistus 1907-1909 1911-1920.a. kunstiteosed. Ants Laikmaa /Hans Laipman (1866-1943) o Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866 talurentniku peres Vigala vallas Läänemaal. o Maalikunsti õppis ta Düsseldorfi Kunstiakadeemias. o Akadeemia jäi lõpetamata, vähese huvi tõttu. Laikmaa huvitus rohkem kunsti- ja seltsielust. "Itaalia poisike". 1911 Carl Robert Jakobsoni portree. 1920 1921-1930.a. kunstiteosed. Nikolai Voldemar Triik (1884-1940) o N.V
· Kuninga kuju 20. sajand · hoogustus rahvuskultuuri areng eestimeelne haritlaskond + majanduslik edenemine · näitustegevus, kunstiharidus, organisatsioonid, kriitika, muuseum · Kristjan Raud ·oma ateljees kunstikool, Tartus 1904 ·uuenduslik looming võrreldes realismiga sümbolims ja juugendstiil ·teemad rahvaluulest ''Kalevipoeg'' illustratsioonid · mõisteti avalikult hukka, Pariisis maailmanäitusel Grand Prix 1937 ·söejoonistus ja graafika ·''Puhkus rännakul'', ''Kandlemängija'', ''Ohver'', ''Millal?'' ·''Kalevipoeg põrgu väravas'' · Ants Laikmaa ·oma ateljees kunstikool, Tallinnas 1903 arvukalt õpilasi N. Triik, O. Kallis ·reisis palju mitmesugused kunsti mõjud ·loomingus juugendstiil eredad värvid, kontuurid ·parimad tööd on realistlikud pastelltehnikas portreed ja maastikud ·Marie Underi portree, August Kitzbergi portree, ''Lääne neiu'', ''Vigala taat''
proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud. Oskar Luts. Nikolai Triigi söejoonistus, 1928. Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "Kevade", "Suvi" ja "Sügis", samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "Talve" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti Palamusega sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu
4. Kuidas kasutas (või ei kasutanud) Cezanne perspektiivi? Ta lõhkus mitme vaatepunkti kasutamisega tsentraalperspektiivi. 5. Mis oli neoimpressionistide peamine eesmärk? Milliste vahenditega nad seda teostasid? Eesmärk jäljendada võimalikult tõetruultnähtava maailma värve. Nad kasutasid värviringe, erinevaid toone kanti punktitaoliste laigukestega. 6. Mille juures kasutas Toulouse-Lautrec litograafiatehnikat? Plakatite juures 7. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Söejoonistus ja graafika 8. Millised teemad olid olulised K. Raua loomingus? Rahvuslikud, eelkõige rahvaluulet ja ,,Kalevipojast" leitud teemad. 9. Kus oli võimalik õppida kunsti 20. saj. Alguse Eestis? Kunstikoolis Tallinnas ja Tartus 10. Keda võiks pidada silmapaistvaimaks eesti maastikumaalijaks selle perioodil? Konrad Mägi 11. Kirjelda fovismi. Nimeta eesmärk Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte ,,komadena" nagu impressionistidel või
EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES Raik Eek - Jaanus Varus 20. sajandi alguses... · Loodi kõik kunstielu vajalikud valdkonnad · Pandi alus näitustele, kunstiharidusele ja kunstnike organisatsioonidele · Kavandati kunstimuuseumi rajamist Kristjan Raud · Elas 1865 1943 · Üks põhilisi eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg" · Söejoonistus ja graafika · Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum · Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (alates 1973)(35000.-) "Tähtede all" (tsüklist "Inimene ja öö" 1907-1909 tuss, guass) "Inimene ja töö" (tuss) "Kalevipoja surm" 1935 (üldinimlikud teemad nagu igatsus, armastus, üksindus) "Kalevipoeg" (süsi) "Pesu" 1937 (Loodus ja külaelu lähtus olukordade meeleolust) Ants Laikmaa · 1866 1943 · Ta õppis 18911893 ja 18961897
saj algusaastatel? Pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavandama kunstimuuseumi rajamist. 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906. a Tartus põllumajandusnäituse osakonnana, iseseisvad ülevaatenäitused toimusid 1909.a Tartus ja Tallinnas. 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Graafika, söejoonistus, tempera 4. Millised teemad olid olulised Kristjan Raua loomingus? Rahvaluule ja ,,Kalevipoeg" 5. Kus oli võimalik õppid kunsti 20.saj alguses Eestis? 1903.a Laikmaa asutatud kunstikoolis Tallinnas ja 1904. a Raua asutatud kunstikoolis Tartus 6. Millised ajaloosündmused põhjustasid mitmete eesti kunstnike jõudmise Pariisi? Mida nad seal õppisid? Revolutsiooni sündmused Peterburis, kus nad õppisid enamasti sunniti neid Pariisi minema
James Ferris joonistas seinale markeriga teose “Kustuva kingsepa märg vile: Eimillestki millegini”, mis kujuas seinal jalanõude ja klaaspudelite rada. Mulle meeldis, kui lihtne 1 see oli, sest kujutatud oli ainult saabaste ja pudelite kontuuri, kuid kui lähemalt vaadata, 2 siis oli nende paigutus väga keeruline ja läbimõeldud. Galeriiseinal oli ka Nicolas Party söejoonistus eksootilistest puudest. Väge ilusa efekti lõi Kristi Kongi teos ‘Puude vahel on vaikus’ , mis kujutas ruumis värvilisi vertikaalseid jooni mustal taustal, mis sulandusid põrandaga kokku triipudeks. Jäi mulje nagu viibiksin laserkiirtega täidetud ruumis. Kõige meeldejäävamad tööd olid Dan Rees’i õlivärvist, klaasist ja kroomitud terasest tehtud Mies van der Rohe Barcelona-lauad. Need olid nagu abstraktsed maalingud klaasi ja metalli peal
com/content/ebok/open.ebok.no/images/b1579-991748423.jpg Sissejuhatus: http://www.scribd.com/doc/13892127/Funktsionalism-ja-konstruktivism-1920a-ja-LaaneEuroop-kunst-19201940 Kangilaski J. Kunsti kuultuuriajalugu Postimpressionismist uue meediani. ,,Kunst", Tallinn 2005 Marc Chagall ,,Mina ja küla" http://myweb.rollins.edu/aboguslawski/Ruspaint/3chag.jpg Maalikunst ja skulptuur: Kangilaski J. Kunsti kuultuuriajalugu Postimpressionismist uue meediani. ,,Kunst", Tallinn 2005 Otto Diksi söejoonistus: http://1.bp.blogspot.com/_N6IFoS5MzpI/TQKVe5hmhMI/AAAAAAAAATo/Fz5c6nVrIPU/s1600/DixO2.jpg Herbert Read (pilt) http://farm5.static.flickr.com/4013/4503171822_795527e9ed.jpg Marie Laurencin ,,Kolm graatsiat" http://img.4travel.jp/img/tcs/t/pict/lrg/22/78/05/lrg_22780532.jpg?20110807145053 Ciorgio de Chirico ,,Hector ja Andromache" http://en.wahooart.com/Art.nsf/O/5ZKCF3/$File/Giorgio+de+Chirico+-+Hector+and+Andromache+. JPG Barbara Hepworth ,,Kolm vormi " http://2.bp.blogspot
joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Algus Aktiivne loomeperiood sai alguse 1905. aastal, mil noor kunstnik alustas poliitilise sisuga joonistuste ja karikatuuride loomist Eesti satiiriväljaandeile[6]. Triik joonistas karikatuure ajakirjale Tapper ja pseudonüümi Waikne all Helsingis ilmunud väljaandele Kaak. Portreed Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree, söejoonistus 1909. Mõjutused Varasemas kunstis tegi karikatuure ja sai mõjutusi sümbolismist. Norras käides sai mõjutatud rahvusromantismist ning selle aja tööd meenutavad Edvard Munchi töid. Areng Ajaga muutusid ta tööd ekspressiivsemaks, loomingulisus tuleb hästi välja graafilistes töödes. Stiliseerimispüüd ja kontuuride ilmekus taotlus varasemate portreede loojat. Lemmikud Kunstniku lemmikmotiiviks on üksikud mändidegrupid, lagedad rannaribad merega ja aiamotiivid
parim sõber : "Kui mul poleks sinu sõprust, sooritaks ma ilma igasuguste süümepiinadeta enesetapu, ja arg, nagu ma olen, teeksin seda lõpuks niikuinii." 27. juulil 1890 lasi end rinda revolveriga, aga suri alles kaks päeva hiljem oma toas Tema vend oli temaga viimastel elutundidel ning suri ise seitse kuud hiljem Viimane "portree" Vincentist Dr Gachet Vincent surivoodil Auvers-sur-Oise 29. juuli 1890 Söejoonistus Pariis, Musée d'Orsay Kasutatud materjal http://www.artres.com/C.aspx? VP3=ViewBox_VPage&VBID=2UN365JFVSG&IT=ZoomImageTemplate01_VForm&IID=2UNTWA3ZZCCN&PN=18&CT=Search& SF=0 http://www.vangoghgallery.com/catalog/Painting/62/Church-at-Auvers,-The.html http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1e/Portrait_of_Dr._Gachet.jpg http://www.parisprovencevangogh.com/arles/the-yellow-house http://upload.wikimedia
suvede Norrareisidel sai Triik mõjutusi põhjamaisest rahvusromantismist. Tuntuim selle perioodi töödest on Eesti Kunstimuuseumi maalikogus asuv "Dekoratiivne Norra maastik" (1908).[3] 19091910 lõi Triik mitmeid tempera ja õlimaale, mis paeluvad nii ainestiku käsitluselt kui maalimisviisilt. Parimad näited on "Sõttaminek" ning "Lennuk". Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree, söejoonistus 1909. aastast. Sama õnnestunud on kolm aastat hiljem 1912 valminud Mihkel Martna portree. Aastatel 19261934 valmis veel hulk söe- ja sangviinijoonistusi tuntud ühiskonnategelastest: A. H. Tammsaare, Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt. Õlimaali tehnikas teostatud portreedest on tippteosteks Ants Laikmaa (1931) ja proua Lüüsi portreed (1917). Järk-järgult muutus kunstniku kujutluslaad ekspressiivsemaks. Kunstniku fantaasia ja loomingulisus tuleb hästi esile tema graafilistes
1901 Münchenis kunstikoolis ja 1901-3 Kunstiakadeemias. 1904-14 töötas Tartus (avas seal oma stuudio) ja aastast 1914 Tallinnas. 1919-24 oli haridusministeeriumi muinsusvalitsuse juhataja. Käis mitu korda Soomes, Saksamaal ja Pariisis. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevusest. Oli Eesti Rahva Muuseumi rajajaid. 1937 sai Pariisi maailmanäitusel "Kalevipoja" illustratsioonide eest grand prix. Söejoonistus oli Rauale eriliselt iseloomulik tehnika. Tema suurmõõtmelisi monumentaalseid söejoonistusi on poeetiliselt nimetatud söemaalideks. Ta pingutas lõuendi alusraamile, nagu tehakse maali puhul ja kruntis lõuendi pinna küllaltki ebatasaselt krobeliseks, et söejoonistus mõjuks elavamalt. Sellistel suurtel söejoonistustel kujutas ta kummalisi muinasolendeid eesti rahvaluulepärandist aga ka vanu taluhooneid, kus need muinaslood sündisid ja põhjaranniku maastikke.
NT. Vinci kolmnurk. RÜTM korrapära vaheldumine SÜMMEETRIA terviku asetus, kus teljest v. keskpunktist võrdsel kaugusel olevad osad on ühetaolised, peegeldavad teineteist. JOON JA JOONISTUS. Lugeda: Jaak Adamson, Andres Adamson ,,Kunstiõpik gümnaasiumile" lk 23 - 25 I Sõnal ,,joonistus" on mitu mõistet. 1. graafikaliin 2. vastav kujutava kunsti teos, mille puhul kujutis on käsitsi kantud paberile vm. materjalile (nt pärgamendile) Eristatakse: a) söejoonistus b) kriidijoonistus c) sulejoonistus d) pintslijoonistus e) pliiatsijoonistus Joonistust kasutatakse ka eeltööde eskiiside, visandite, kavandite tegemiseks. Tekkis alles peale paberi levimist Euroopas 15.saj II JOON nisugusel kujul nagu ta paberile tõmbame looduses ei esine. Inimene kasutab joont looduse tõlgendamiseks pildikeelde. Joon on ühe mõõtmega vorm. Paberile tõmmatud joon võib olla erineva karakteriga:
· Sakraal (kirikuarhitektuur) · Profaan (ilmalik arhitektuur) · Militaar (sõjaline arhitektuur) Kujutava kunsti liigid: MAAL · Fresko (seinamaal) · Monumentaalmaal (seinalaemaal) · Dekoratiivmaal (esemetel) · Tahvelmaal (puidul või lõuendil) · Miniatuur (pärgamendil) SKULPTUUR · Ümarplastika (3D vaates kuju) · Reljeef (tasapinnaline kujund) GRAAFIKA · Joonistus (söejoonistus, tusijoonistus jms) · Estamp ehk paljundusgraafika (puulõige, ofort jms) · Rakendusgraafika (tarbegraafika, plakat jms) Ürgaja kunst Paleoliitikum vanem kiviaeg Mesoliitikum keskmine kiviaeg Neoliitikum noorem kiviaeg Lascaux'i koopad leiti laste poolt Prantsusmaal 1940. aastal Pseudokoobas valekoobas Altamira koopad - koobas Hispaanias, kus asuvad noorema paleoliitikumi aegsed koopamaalid Tootem hõimumärk
5 Ta asus 1909. aasta kevadel tööle õpitud erialale Valga krediidiühingus, kus sai asjaajajaks. 28. augustil 1909 abiellus Enno Kodavere köstri tütre Ella (Olga-Elfriede) Sauliga, kes oli väga kunstiandeline naine, kes oli õppinud Kristjan Raua juures ja Valga-perioodil ka Soomes Helsinki ,,Ateneumis" kunsti. Tema söejoonistus Ludwig van Beethovenist ripub siiani Haapsalu Maavalitsuse kirjandusmaja Ernst Ennole pühendatud töötoas. Enno ei sallinud pildistamist, kuid tal ei olnud selle vastu midagi, kui Ella teda joonistas. Pilt 9 Ella Enno (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno'ga seotud materjalid, pilt B-72-46 ) Pilt 9 Ella Enno joonistus abikaasast (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno'ga seotud materjalid, pilt B-72-4) Valga-perioodil 1917
Esimeseks terviklikumaks ja kontseptsioonikindlamaks kirjanikuportreeks nende hulgast kujuneb alles 1928.a. loodud joonistus O. Lutsust. Peab tähendama, et Triigi portreede galeriis peaaegu üldse puuduvad lopsakalt lihtsad, argipäeva hingusest kantud rahvalikud kujud. Ükskõik keda Triik ka portreteerima ei asu, ikka omandab kujutatav tema pliiatsi või pintsli all teatava väärikuse. Triigi portreejoonistuste edasist arengut 30-ndatel aastatel esindab hästi söejoonistus Hugo Raudsepast. Selles portrees on rohkem kui teistes rõhutatud karakteri värvikust. Omamoodi tähtteoseks Triigi kirjanike portreede hulgas võib lugeda 1933. a. valminud Gustav Suitsu. Koos Juhan Liiviga moodustab see töö kulminatsiooni kunstniku portreejoonistuste seas. Tabavaid riigi- ja haridustegelaste, sõjaväelaste, ärimeeste ja teiste kodanliku Eesti tuusade sotsiaalseid karakteristikaid annab Triik veel mitmetes portreedes. Nende tellijad paigutab Triik
aasta Valgjärv, 1916.-1917. aasta Pühajärv, 1918.-1920. aasta Saadjärv, 1923.-1924. aasta Nikolai Triik, 1884-1940. aasta ● Sündis Tallinnas rätsepa pojana; ● 1901. aasta- Stieglitzi kunsttööstuskool Peterburis; ● Õppis mõnda aega A.Laikmaa ateljeekoolis; ● 1919. aastal läks Tartusse kunstikooli “Pallas” õppejõuks; ○ juhatas maaliateljeed. ● 1924.-1926. aasta- “Pallase” juhataja Konrad mäe portree Söejoonistus A. Laikmaa ateljeekooli päevilt Noor-Eesti I albumi kaanekujundus Juhan Liivi portree Oskar Lutsu portree Irmgrad Menningu portree Ants Laikmaa portree Siuru kirjastusmärk, 1917. aasta Kunstikool “Pallas” ● 1919. aasta; ● Asutajad: Konrad Mägi, Ado Vabbe ja Anton Starkopf; ● Esimene direktor: Konrad Mägi. Jaan Koort, 1883.-1935 aasta ● Sündis Tartumaal, 13- lapselises peres; ● 1902. aasta- Stieglitzi kunsttööstuskool;
· helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (vasegravüür, ofort , kuivnõel, metsotinto, akvatinta, pehmelakk ) lametrükk (litograafia, monotüüpia) sõeltrükk (serigraafia) rakendusgraafika (tarbegraafika, raamatuillustratsioon,
annaabi.ee 
