ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, kaotati kaubanduspiirangud; piirati sõjalisi kulutusi ning 1788. aastal kaotati Taanis pärisorjus. Taani kuulutas, et ei kavatse enam kunagi vallutussõdu pidada. 3) Nimeta olulisemad Peeter I läbiviidud reformid. Värvati uus sõjavägi nekrutivõtmise teel, senised välismaalastest ohvitserid asendati vene aadlikega, loodi navigatsiooni ja
Õigus ka kaubelda ja viia Jaapani sadamasse 2 laeva aastas. (Jaapan oli siis suletud riik) 13. Saksamaa majanduse mahajäämuse põhjused teistest riikidest 16. Sajandil. Kuna seal: · säilisid feodaalsed igandid (mineviku jäänus) · säilis poliitiline killustatus, mis süvendas majanduslikku mahajäämust · jäi pärast geograafilisi avastusi kõrvale peamistest kaubateedest · vähe oli manufaktuure, säilis tsunftisüsteem. 14. Tolliliidu moodustamise tähtsus Saksamaa majandusele 1834. aastal kujunes välja ülesaksamaaline tolliliit. Likvideeriti Tolliliidu liikmete vahel kõik tollipiirid (38 Saksa riigist ühines tolliliitu 18 riiki). Tolliliidu loomine aitas kaasa siseturu laiendamisele ja tööstuse kiiremale arengule. Tööstuse kasvuga kaasnes transpordi ja kaubanduse areng. Muutus ekspordi struktuur: 19. sajandi esimesel poolel vedas Saksamaa välja
olustikupildid muutusid iseseisvateks teemadeks. Maastikumaalides kujutati maa viljakust, natüürmortidel väärtuslikke esemeid, kodused interjöörid kujutasid omaniku jõukust ja kaubandussidemeid. Kaubavahetust võimaldas pidada Hollandi laevastik ning seetõttu omandas erilise tähtsuse meremaal. Enamik kunstnikke keskendus ühele žanrile ja tihti isegi kitsale teemale. Madalmaades võimsam tsunftisüsteem: teemasid, objekte, kompositsioone ja teostuse viise mõjutasid tugevasti kodulinna eelistused. Maalikunst peeti käsitööks. Edu ja ebaedu sõltusid mõjuvõimsate isikute soosingust. Enamik maalikunstnikke ei suutnud vaid maalimisega ära elada. Maalide tootmine ei põhinenud enam kindlal tellimusel, hakkas kujunema moodne kunstiturg, kuna kunstiteos muutus spekulatiivse inversteerimise objektiks. Maalide
○ 1645. aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus; ○ 1668. aastal Liivimaal Totti maapolitseikorraldus; ○ Nendega sisuliselt seadustati Eesti talupoegade pärisorjus. ● Umbes 1000 mõisa; rukkikasvatus, mõisamaade laiendamine; ○ rakmetegu (mõisas käidi töö hobusega), jalategu, abitegu (kiireloomulised hooajatööd), mõisavoor, loonusrent. ● Linnades keskaegne juhtimine ja tsunftisüsteem; ○ Tallinn suurim, Narva esiletõus. ● Väliskaubandus; ○ välja: ■ teravili, lina, kanep, tõrv, puit, karusnahad. ○ sisse: ■ sool, metallluksuskaubad. ● Käsitöö; ○ manufaktuurid: ■ telliselöövid; ■ lubjaahjud; ■ vaseveskid; ■ saeveskid; ■ paberi tootmine;
ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friedrich Struensee (1732–1772). Aastatel 1770–1772 kaotati tsensuur ning kehtestati täielik trükivabadus. Taanis sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine. Kohtuistungid muudeti avalikuks ning deklareeriti kõigi inimeste võrdsust seaduse ees. Majanduses viidi läbi füsiokraatlikus vaimus ümberkorraldused: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad riiklikud manufaktuurid ning kaotati kaubanduspiirangud. Piirati ka sõjalisi kulutusi. Taani kuulutas, et ei kavatse enam kunagi vallutussõdu pidada. Jesuiitide väljasaatmine Hispaaniast ja Portugalist. Valgustatud absolutismi kriitika. Valgustatud absolutismi kriitika lähtus peamiselt kahelt aluselt. Liberaalsed arvustajad väitsid, et allumine ühele isikule, olgu ta nii valgustatud ja haritud
Rakmetegu- 1 mees talust 3-6 päeva nädalas härja või hobusega mõisas tööl. Jalategu- 1 mees talust mõisas tööl peamiselt kevadel ja suvel. Abitegu- mõisa abistamine kiiretel hooajatöödel (sõnnikuvedu, ehitustööd, rehepeks). Mõisavoor- talvine viljavedu Tallinna, Pärnu või Riia sadamatesse. Loonusrent- ehk andamid talu saagist (vili, liha, puud, mesi jne). Linnad Linnades keskaegne juhtimine ja tsunftisüsteem + Tallinn suurim, Narva esiletõus Väliskaubandus + Eksport: teravili, lina, kanep, tõrv, puit, karusnahad. + Import: sool, metall, luksuskaubad. + Pulli Hans- eestlane, suur ärimees Tartus, veeteed pidi Läänemerre kaupa Lodjadega. Käsitöö + Manufaktuurid- käsitööstulik ettevõte: tellislöövid, lubjaahjud, vaseveskid, saeveskid, paberi tootmine, nt Hüti klaasikoda-Hiiumaal. Reduktsioon
jooxul, M on vanem ja hea eesti keele tundja, P on noor, äkiline, pretensioonitu (ei mingeid komromisse, demonstratiivselt matsitruu), 2 eri viisi kuidas rahvast armastada, põlvkondade konflikt; "Klio silma all""P öördtooli tund": tekitas palju vastukaja, peateg. Jannseni poeg, kes üritab kaitsta oma nime (J.t süüdistati müüdavuses). "4 monoloogi Püha Jüri asjus": trügijax Michel Sittow, takistusex saab tsunftisüsteem, teistest üle, kuid pruudi nimel soostub tegema selliaasta, tahab teha pühast Jürist skulptuuri, mis kujutax teda ennast. Monoloogid Sittow, pruut, võõrasisa, tsunftimees. "Kolmandad mäed": peategelasex Köler, sümboliseerivad ettetulevaid takistusi. K maalib Tln.sse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modellix tlp, kes on sadistlik edasipürgija. K.le osutud see
ajaga, toob mõtte välja kaasaega. Walter Scott, indiaanijutu ja Tarzan, hiljem tulevad ajalooalased teosed. ,,Michelsoni immatrikuleerimine", ,,Taevakivi". Viimane räägib sellest, kuidas Masing ja Peterson kahel erineval viisil oma rahvast armastavad, põlvkondade konflikt. 1970 ilmub esimene proosateos, ,,4 monoloogi püha Jüri asjus" Sittow pürgib kõrgemasse seltskonda, kuida takistauseks saab tsunftisüsteem, teiste üle, kuid pruudi nimel soostub tegema selliaasta ning pühast Jürist skulptuuri, mis kujutaks teda ennast. Monolooge peavad Sittow, pruut, võõrasisa ja tsunftimees. Kirjutab suure romaani ,,Kolme katku vahel" esimene köide. Ajendiks on ,,Liiwimaa kroonika." Kõrgemale trügijaks on Russow, kes voorimehe pojast vaimulikuks. Tegevuskoht peamiselt Tallinn, aeg-ajalt ka reisib. 4 monoloogi saab kohe Tuglase novelliauhinna
omaenese aegse ajaga, toob mõtte välja kaasaega. Walter Scott, indiaanijutu ja Tarzan, hiljem tulevad ajalooalased teosed. ,,Michelsoni immatrikuleerimine", ,,Taevakivi". Viimane räägib sellest, kuidas Masing ja Peterson kahel erineval viisil oma rahvast armastavad, põlvkondade konflikt. 1970 ilmub esimene proosateos, ,,4 monoloogi püha Jüri asjus" Sittow pürgib kõrgemasse seltskonda, kuida takistauseks saab tsunftisüsteem, teiste üle, kuid pruudi nimel soostub tegema selliaasta ning pühast Jürist skulptuuri, mis kujutaks teda ennast. Monolooge peavad Sittow, pruut, võõrasisa ja tsunftimees. Kirjutab suure romaani ,,Kolme katku vahel" esimene köide. Ajendiks on ,,Liiwimaa kroonika." Kõrgemale trügijaks on Russow, kes voorimehe pojast vaimulikuks. Tegevuskoht peamiselt Tallinn, aeg-ajalt ka reisib. 4 monoloogi saab kohe Tuglase novelliauhinna. Paraleelselt romaanidega