Impressionismi mõju Eestile Impressionism on kunstistiil, mis saab alguse 19 sajandi lõpus Prantsusmaal ning see kajastab kunstniku muljet mingist hetkest. Eestisse jõudis impressionism 19 ja 20 sajandi vahetusel. Sellega seoses sagenes näitustegevus, muuseumielu, kunstiharidus, kunstnike organiseerumine ja kunstikriitika. Enim mõjutatud olid Ants Laikmaa, Aleksander Värdi, Adamson-Eric, Kristjan Raud ja Paul Burman. Ants Laikmaa maalis peamiselt pastelltehnikas. Tema lemmikteemaks oli maastik, mida ta maalis enamasti erksate värvidega. Tuntumad on tema protreed Eesti haritlastest. Olen näinud tema pastellmaali ,,Lääne neiu". Aleksander Vardi koloriidi nüansirikkus ja elegants on köitnud nii kunstikriitikuid kui ka publikut
Navitrolla Kätlin Kukebal 12. A Elu kodanikunimega Heiki Trolla (Navi- külanimi). Lõpetanud Viive Kuksi kolmeaastase Kunstistuudio. Näitused aastast 1989 (Tallinn, Tartu, Tampere, Helsingi, London, Lissabon). Osales 1990. aastal rühmitise "Lüliti" asutamises. 1993 alustas tegevust professionaalse kunstnikuna. Elu 19972001 tegeles aktiivselt galeriide pidamisega. On 4 korda kukkunud läbi kunstikooli eksamites. Praegu asub ainuke ametlik Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas. Navitrolla ise elab ja töötab Lõuna-Eestis. Looming N. kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi. Omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. N. annab vaatajatele edasi- et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikuma...
Navitrolla Elu ●kodanikunimega Heiki Trolla (Navi- külanimi). ●Lõpetanud Viive Kuksi kolmeaastase Kunstistuudio. ●Näitused aastast 1989 (Tallinn, Tartu, Tampere, Helsingi, London, Lissabon). ●Osales 1990. aastal rühmitise "Lüliti" asutamises. ●1993 alustas tegevust professionaalse kunstnikuna. Elu ●1997–2001 tegeles aktiivselt galeriide pidamisega. ●On 4 korda kukkunud läbi kunstikooli eksamites. ●Praegu asub ainuke ametlik Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas. ● Navitrolla ise elab ja töötab Lõuna-Eestis. Looming ●N. kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi. ●Omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. ●N. annab vaatajatele edasi- et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Valdkonnad ●Viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. ●Visuaalselt meenuta...
· esimesed rahvusvahelised auhinnad 1878 kuldmedal ''Hamlet'' (anti 10%) · ''Linda'' · Amadeus Adamson · ''Russalka monument'' klassitsistlik, rahva algatusel Tallinnasse püstitatud · arvukalt vabadussõja monumente ''Kalevipoeg'' antiiksete Heraklese kujutiste sarnane · Kuninga kuju 20. sajand · hoogustus rahvuskultuuri areng eestimeelne haritlaskond + majanduslik edenemine · näitustegevus, kunstiharidus, organisatsioonid, kriitika, muuseum · Kristjan Raud ·oma ateljees kunstikool, Tartus 1904 ·uuenduslik looming võrreldes realismiga sümbolims ja juugendstiil ·teemad rahvaluulest ''Kalevipoeg'' illustratsioonid · mõisteti avalikult hukka, Pariisis maailmanäitusel Grand Prix 1937 ·söejoonistus ja graafika ·''Puhkus rännakul'', ''Kandlemängija'', ''Ohver'', ''Millal?'' ·''Kalevipoeg põrgu väravas'' · Ants Laikmaa
ANTS LAIKMAA ( kuni 1935 Laipman) 1866 1942. Sündis Läänemaal, Vigala vallas vallakirjutaja peres. Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. Kunstiharidus: 1890-91 Peterburis, 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. Õpingute vaheajal kogus Hurdale rahvaluulet. 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool, esimene eestikeelne kunstiõppeasutus. Suletud 1907-1913 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik 1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts 1907-09 saadeti maalt välja. Elas Soomes 1909-1913 reis Euroopasse (Pariis, Rooma, Capri, Tuneesia) 1929 -Tartu ülikooli audoktor Alates 1932 elas Taeblas, kus oli 1917 aastal alustanud maja ehitamist. Looming. Tehnika: p...
Iseloomulik oli baltisaksa kunstnikel kujutada Eesti talupoegi nende igapäevastes tegevustes. Tuntumad baltisaksa kunstnikud olid Carl Timoleon von Neff ja Oskar Hoffmann. „Jüripäev. Teel laadale“ „Talumehed kõrtsis“ “Eesti naine lapsega” Johann Köler ■ Elas aastatel 8. märts 1826 – 22. aprill 1899. Üks esimestest eesti verest maalikunstnik kel oli akadeemiline kunstiharidus. Sättis aluse Eesti maastiku- ja portreemaalile. ■ Suri Peterburis Vassili saarel südamerabandusse. LOOMING ■ Esialgu olid tema tööd ning looming tundmatud enda kodumaal. Põhjuseks oli see, et ta oli rahvuslane ja ei esinenud näitustel koos baltlastega. ■ 1870. aastal eksponeeriti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portreed Tartus. ■ Enda loomingut tutvustas Köler sünnimaal kasutades fotode ja reproduktsioonide vahendust. August
Kunstnike Liidu tavaliseim karistus oli väljaheitmine,mis tegi võimatuks kunstnikuna töötamise.Mitmed enne kõrgel positsioonidel olnud kunstnikud kaotasid oma staatuse ja muutusid ise süüalusteks.Adamson-Eric kaotas kõik oma ametikohad ja tiitlid ning läks jalatsivabrikusse tööle. 1950 toimusid jõhkrad reformid kunstihariduses.Tartu Riiklik Kunstiinstituut otsustati sulgeda,kuna peeti formalismi pesaks.See asendati rakendusliku suunitlusega keskastme kooliga.Kõrgem kunstiharidus toodi Tallinna.Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi(ERKI)- nimelist õppeasutust kutsuti juhtima venestunud eestlane Friedrich Leht.ERKI-s kehtestati üleliidulised õppeplaanid ja nõuti nende täitmist.Varasemate eesti kunstnike tööd võeti muuseumidest ära ja püüti lahutada kunstnikke eesti kunsti ajaloost.Eeskujuks seati idast pärit kunstnikud oma vene reealistlike traditsioonidega.Need kes sellises kunstielus püsima jäid
(Soome, Norra) ja saksa kunstiga. Rahvuslike ja rahvusvaheliste mõjude risttuules otsis vell noor eesti kunst oma teed, ühendades ajavaimu ja kohapelaset sotsiaalset tellimust kunstnike isiklike pürgimuste ja kujunevate väärtushinnangutega. See oli aeg, mil käisid pingelised otsingud nn eesti stiili leidmiseks. Probleem oli teqdvustunud ja sajandi alguse põlvkond lootis selle lahendada. Eesti silmapaistvate kunstnike seas oli Osakar Kallis ainuke, kelle kunstiharidus piirdusvaid kodumaiste võimalustega, eelkõige A.Laikmaa ateljee-kooliga. Küllap oleks temagi tee viinud Lääne- Euroopasse nagu A.Laikmaa juures lühikest aega õppinud N.Triigil või J.Greenbergil. Pole võimatu seegi. Et ta oleks kuulunud "Pallase" esimeste lõpetajate hulka. Ent saatus tahtis teisiti. Nagu tema eakaaslastele Aleksander Mülberile (1897 1919), Alfred (Välko) Tuulele (1895 1918), Aleksander Uuritsale (1888 1918) kõik nad olid A
KEILA GÜMNAASIUM 11B klass Ardi Blumkvist TARTU ÜLIKOOL Referaat Keila 2007 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Tartu Ülikooli ajalugu......................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................7 Kasutatud materjal..........................................................................8 Pildid..........................................................................................9 Sissejuhatus Tegin referaadi Tartu Ülikoolist, sest mulle anti valida klassitsistlike hoonete hulgast ja otsustasin teha meie kuulsast ülikoolist. Olen seda oma elus näinud ja nüüd otsustasin midagi juurde õppida. Põhjasõda tegi keskaegse Tartu maatasa. Pärast 1775. aasta tulekahju pääses linn ohust muutuda sõjaväelinnaks, laastus seegi, mis veel ...
tähed, ajalehe väljalõiked). 4. Kristallne periood (vormid muutuvad selgemaks, ka värvid on selgemad ja puhtamad). Pablo Picasso (1881-1973) - Prantsuse väga produktiive kunstnik. Väga naiste lembene. - On peale maalide teinud ka üksikuid skulptuur, lavakujundusi ja illustratsioone. - 1897.aastal jätkas ta Madridi kunstikoolis õpinguid ja sai aru, et talle akadeemiline kunstiharidus ei sobi. Aasta hiljem loobus koolist. Talle hakkas isa kunsti õpetama. - Temast sai kõige kuulsam traditsioonide trotisja. - Teostes esines kuus erinevat perioodi: 1. Sinine periood (1901-1904) sinakas ja hallikas koloriit, teostes on inimese vägivaldse anatoomia kujutamine. 2. Roosa periood (1904-1906) maalis erinevaid artiste, punakad, roosad, valged toonid. 3
Vennaksed süvendasid juba pietistide poolt tasapisi juurutatud kommet pidada palvetunde väljaspool pühapäevast jumalateenistust. Mõisnikud kutsusid vendi mõisatesse eelkõige nende hea käsitööoskuse tõttu, vagadus oli seejuures esialgu ainult kasuks. Rahvakunsti omapära Klassitsismiajastul kasvas Eesti kultuurielus maalikunsti ja graafika osatähtsus. Hakkas kujunema uusaegset tüüpi kunstielu, mille tähtsateks osadeks on kunstinäitused ja oma kohalik kunstiharidus. Üllatavalt vara, juba 1798,toimus esimene avalik kunstinäitus Tallinnas. Sellel eksponeeriti Lääne Euroopa 16 18.saj. maalikunstnike teoseid, aga ka maalide järgi loodud vasegravüüre. 1802.a. taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal aastal hakkas ülikooli juures tegutsema joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi (1770 1838) juhtimisel. Tema parimad tööd on vaselõiketehnikas portreed.
Solvub, et teda edu ei saada, sulgub endasse. Eemaldus impressionistidest, kuid värv ja valgus jäävad oluliseks. Värv on ühendatud vormiga. Loobub varjudest, kujutab geomeetrilisi algvorme. Ideeks: Maalida saab mitmest vaatenurgast. ,,Tük Jas-de" , ,,Marne' kallas" ¤ Henri de Toulouse- Lantrec aadlisuguvõsast, sugulusabielu viimane järeltulija. Tal juhtus palju õnnetusi, oli kääbus. Üleolev käitumine, aristokraatliku vabaduse tunde säilitamine, uhkelt riides jne. Hea kunstiharidus, maalis ja joonistas väiksena. Südamlikud ja realistlikud teosed. Asub elama Pariisi äärelinna, meelelahutuslikku piirkonda. Jälgib ennast ümbritsevat, kaasas joonistusplokk. Mõjutused: heledad värvid, liikumise keerukus, voolavus, Jaapani värviline puulõige, Paul Cezanne. Töödes ka karikatuure, inimlikke jooni. Viljeles pastellmaale. Reklaamplakati rajaja. Tunneb end tõrjutuna. Sureb noorelt. Tema viimane
.............................................. 12 Sissejuhatus 13. sajandi alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusesse. Vallutuste tagajärjel said eestlaste valitsejaiks võõrad, kellest aja jooksul kujunesid nn. baltisakslased. See määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Eesti rahvuslik ehk eesti rahvusest kunstnike loodud kunst tekkis alles XIX sajandi teisel poolel. Enne seda tegutsesid Eestimaal baltisaksa kunstnikud ja kui mõnel talupojalapsel õnnestuski saada kunstiharidus, siis ta enamasti saksastus. Seetõttu pole eestlaste juurte kirjeldamise järel ülearune heita põgus pilk baltisakslaste taustale. Oma referaadis käsitlen täpsemalt kahte baltisaksa kunstnikku - Eduard Karl Franz von Gebhardtit ja Karl Ferdinand von Kügelgeni, nende elulugusid, loomingut ja teoseid. Eduard von Gebhardt Elulugu Eduard Karl Franz von Gebhardt sündis 13. juuni 1838 Järva-Jaani ja suri 3. veebruar 1925 Düsseldorfs.
.............................................. 12 Sissejuhatus 13. sajandi alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusesse. Vallutuste tagajärjel said eestlaste valitsejaiks võõrad, kellest aja jooksul kujunesid nn. baltisakslased. See määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Eesti rahvuslik ehk eesti rahvusest kunstnike loodud kunst tekkis alles XIX sajandi teisel poolel. Enne seda tegutsesid Eestimaal baltisaksa kunstnikud ja kui mõnel talupojalapsel õnnestuski saada kunstiharidus, siis ta enamasti saksastus. Seetõttu pole eestlaste juurte kirjeldamise järel ülearune heita põgus pilk baltisakslaste taustale. Oma referaadis käsitlen täpsemalt kahte baltisaksa kunstnikku - Eduard Karl Franz von Gebhardtit ja Karl Ferdinand von Kügelgeni, nende elulugusid, loomingut ja teoseid. Eduard von Gebhardt Elulugu Eduard Karl Franz von Gebhardt sündis 13. juuni 1838 Järva-Jaani ja suri 3. veebruar 1925 Düsseldorfs.
Kõik kunstnikud pidid ühinema Eesti NSV Kunstnike Liiduga, sest väljaspool seda oli tegutsemine võimatu. Liikmetel oli hea materjalidega varustamine, parem teenimisvõimalus, õigus näitustel osaleda ja õigus olla vabakutseline, kuid vastutasuks alluti nõukogulikule kont- rollile. Kohe ei surutud peale rangeid kunstireegleid. Rõhutati eesti kultuuri õigust omapärale, kunsti iseloomustas loosung ,, sisult sotsialistlik, aga vormilt rahvuslik". Kunstiharidus taastati kiiresti. 1944.a. alustas tööd Eesti Riiklik Tarbekunsti Instituut (kõrgkool) ja Tartu Riiklik Kunstiinstituut. Esialgu olid õppejõududeks tuntud Eesti Vabariigi kunstnikud: GÜNTHER REINDORFF (1889- 1974) sündis Peterburis tolliametniku peres. 1897.a. tuli pere Eestisse. Reindorff õppis Peterburis Stieglitzi koolis tarbekunsti ja 1914.a. läks stipendiaadina Pariisi. Aasta pärast taas Peterburis, kus töötas riigi väärtpaberitrükikojas, mis viidi 1919.a. üle Moskvasse
Kõik kunstnikud pidid ühinema Eesti NSV Kunstnike Liiduga, sest väljaspool seda oli tegutsemine võimatu. Liikmetel oli hea materjalidega varustamine, parem teenimisvõimalus, õigus näitustel osaleda ja õigus olla vabakutseline, kuid vastutasuks alluti nõukogulikule kont- rollile. Kohe ei surutud peale rangeid kunstireegleid. Rõhutati eesti kultuuri õigust omapärale, kunsti iseloomustas loosung ,, sisult sotsialistlik, aga vormilt rahvuslik". Kunstiharidus taastati kiiresti. 1944.a. alustas tööd Eesti Riiklik Tarbekunsti Instituut (kõrgkool) ja Tartu Riiklik Kunstiinstituut. Esialgu olid õppejõududeks tuntud Eesti Vabariigi kunstnikud: GÜNTHER REINDORFF (1889- 1974) sündis Peterburis tolliametniku peres. 1897.a. tuli pere Eestisse. Reindorff õppis Peterburis Stieglitzi koolis tarbekunsti ja 1914.a. läks stipendiaadina Pariisi. Aasta pärast taas Peterburis, kus töötas riigi väärtpaberitrükikojas, mis viidi 1919.a. üle Moskvasse
idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Teosed: "Lilleniit" "Ema viis hälli heinamaale" Ants Laikmaa 1866 1942. Sündis Läänemaal, Vigala vallas vallakirjutaja peres. Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. · Kunstiharidus: 1890-91 Peterburis, 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. · Õpingute vaheajal kogus Hurdale rahvaluulet. · 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). · 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool, esimene eestikeelne kunstiõppeasutus. Suletud 1907-1913 · 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik
Vabalinna Tehnikaülikooli. Saanud teada, et teda on võimalik vastu võtta alles 1923. a. kevadel, otsustas ta aastat mitte kaotada ja sõitis Tartusse. Ta pani end 1922. a. sügisel üheaegselt kirja kunstikoolis ,,Pallas" ja Tartu ülikooli matemaatika- loodusteaduskonnas, kuid viimases teda loengutel käimine eriti ei huvitanud. Kuna A. Kotlil puudus varasem kunstiharidus, tuli tal ,,Pallases" kõigepealt töötada üldklassis, kus sel semestril andsid joonistust, maalikunsti, natüürmorti, pead ja akti vaheldumisi K. Mägi, N. Triik, A. Vabbe, G. Kind ja V. Mellik. Kohalkäimise lehtedel ei figureeri A.Kotli nimi kuigi sageli. ,,Pallase" aegseid visandeid, portreid ja maastikke säilib arhitekti isiklikus arhiivis, nendes on selgelt tunda õpilaslikkus, mis usinalt püüab natuuritruuduse poole. 1923. a. esimese poolaasta ,,Pallase" õpilaste nimekirjast A
Tema mausoleumis Jõgevestes, mille 1823.a. ehitas Vassili Demut Malinowski (1779 1846), on Barclay de Tollyt kujutatud antiikaegse väejuhina, kelle pea kohal hoiab võidupärga Minerva. Sama kunstnik modelleeris väejuhi büsti, mis püstitati monumendina Tartu kesklinna 1849.a. Klassitsismiajastul kasvas Eesti kultuurielus maalikunsti ja graafika osatähtsus. Hakkas kujunema uusaegset tüüpi kunstielu, mille tähtsateks osadeks on kunstinäitused ja oma kohalik kunstiharidus. Üllatavalt vara, juba 1798,toimus esimene avalik kunstinäitus Tallinnas. Sellel eksponeeriti Lääne Euroopa 16 18.saj. maalikunstnike teoseid, aga ka maalide järgi loodud vasegravüüre. 19.saj. olid maalikunsti ja graafika loojad ning tarbijad Eestis esialgu ainult sakslased. 18.saj.lõpuni oli seisuslik kuuluvus olnud tähtsam või vähemalt silmatorkavam kui etniline kuuluvus. Haritud eestlane sulas täiesti loomulikult sakslaste hulka.
http://www.integratsioon.ee/est/artiklid_1.html (21.04.2000). Vendla, E. (2000). Õpetajaid kimbutab stress. Haridus nr 4. http://haridus.opleht.ee/arhiiv/2000/haridus4/index.html (28.10.2000). Kruusmaa, M. (1999, 12. juuli). Kirjaklambrimees aitab. Luup nr 14. http://www.postimees.ee/luup/99/14/teadusl.shtm (24.07.2000). 13 Juurak, R. (2003, 16. apr). Kunstiharidus 21. sajandil. Õpetajate leht. http://www.cs.ioc.ee/opleht/Arhiiv/99Dets3/kutseharidus.html#2 (14.04.09). Soovitusi õppekirjanduse koostamiseks. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/oppekirjandus/soovitusi-oppekirjanduse- koostamiseks (09.05.2009). Kodulehekülgi võib vaadelda kui kogumikke, millele viidatakse kas tervikuna või mingile osale. EHTE. (2005). Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool. http://ehte.ee (13.10.2006).
katsetasid teisi kunstivoole ka. Ükskord olen endale suurim varandus.(Picasso). Picasso ise kogus ka kunsti, Pariisis Picasso muuseumis on ka tema kogutuid töid. Elust on kirjutatud raamat, 4.naine Francois, ,,Elu Picassoga", film ,,Picasso looja ja hävitaja". Egotsentriline inimene. Nalja pärast astus kommunistlikusse parteisse. Parim näide: Braque'i orav, kuni nägi töö peal oravat, Braque püüdis sellest lahti saada. Klassikaline kunstiharidus. 19.sajandi lõpus saab tuttavaks Barcelona juugendlik-sümbolistliku kunstiga. Kuid 19-aastasena jõuab Pariisi, Prantsusmaast saab Picasso uus kodumaa. Kolides Pariisi, asub elama Montmartre'le, paelub pahederohke ööelu. Picasso imetleb pahedeelu (Lautrec suhtus irooniaga), joovastub sellest elust, millele õige pea järgneb pettumus ja masendus. Kui ta pettub, saabub tema kunstiloomingusse Sinine periood 1901-1904 maalib inimeste süngeid külgesid, õnnetud
Pärsimägi, Nikolai Kummits, Karl Liimand, Andrus Johani · Siis tuli IIMS, osad kunstnikud sattusid nõukogude tagalasse, kui sakslased peale tungisid. 1944 aastal, kui NSV väed uuesti eestisse tulid, tulid ka nõukogude tagalas olnud kunstikud, osad põgenesid läände ning nendest said ,,pagulaskunstnikud". Nõukogude võimu ajal lõpetati Pallase tegevus Tartus, asutati Tallinnasse kunstiinstituut, kogu kunstiharidus koondus Tallinnasse. 1960. Aastani viljeldi siin kohustuslikus korras sotsialismi, ROMANTISM · 19. sajandi esimene pool · Vastandus liiga rangete ettekirjutustega klassitsismile. · Ainestik: Keskaeg, legendid, eksootilised paigad. · Iseloomulik: Liikumine, dramaatilisus ja järsud kontrastid. · Corot, Friedrich, Delacroix REALISM · 19. sajandi teine pool
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 1950. aastal toimusid jõhkrad reformid kunstihariduses. Kõrgem kunstiharidus koondati Tallinna. Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituuti (ERKI) kustsuti juhtima Friedrich Leht, venestunud eestlane, kes 1920. aastail oli Venemaal silma paistnud sealse avangardi ühe lämmatajana. Kunstnikud, kes "puhastuse" üle elasid, pidid oma isikupära maha suruma ja hakkama püüdlikult jäljendama realismi nõukogulikku varianti. Järjekindla sotsrealismi esikteoseks võib pidada Oskar Raunami maali "Eesti punakaartlased Rakvere lähistel 1918. aastal" (1948). Õõnsalt lavastuslikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
