1000 HIND JM 19,9 JOOKSE 62,4 6,24 M2 1000 HIND* 1241,76 *SUMMA EI OLE TÄPNE RUUDUD LAUDADEKS RUUDUD 1 LAIUS 110 MM PIKKUS 4500 MM 4,5 JOOKSUD 9,09 JM HIND JM 37,00 2,02 LAUDA KOOD 124918 HIND* 336,36 *SUMMA EI OLE TÄPNE JOOKSVAD MEETRID TIHUMEETRITES RISTLÕIGETE KAUPA + HINNATABEL PAKSUS 28 LAIUS 75 HIND 5,5 kr/jm
Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Kepleri seadused Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate gt 2 h v0 t pooltelgede kuubid. 2
Leppemärgid, mis kujutavad ühtesid ja samu maastikuelemente erinevates mõõtkavades topograafilistel kaartidel, on oma kujult ühesugused ja erinevad ainult mõõtmete ning üldistusastme poolest. KILOMEETERVÕRK Kilomeetervõrguks nimetatakse kahte paralleelsete joonte kogumit, millest ühed jooksevad põhjast lõunasse ja teised läänest itta, kusjuures nad lõikuvad omavahel täisnurkselt ja moodustavad kaardil ruute. RUUDUD Lõikuvad mustad jooned ehk 2 cm × 2 cm ruudud kaardil võrduvad 1 km × 1 km ruuduga maastikul. Iga kümne kilomeetri tagant on paksem joon. Sellised jooned moodustavad 10 km küljega ruute. KILOMEETERVÕRGU NUMERATSIOON Mustad jooned on nummerdatud kindla süsteemi järgi ja näevad välja sellised. Vertikaaljoonte numbrid näitavad idapikkust ja horisontaaljoonte numbrid põhjalaiust. Idapikkusi tähistatakse E tähega ja nimetatakse Eesti Kaitseväes "EMMA"
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, ...
st 2009-nda aastani. Mahukam andmete hulk oli saadaval Põhja Atlandi ja Vaikse Ookeani piirkondade kohta. Joonisel 1. on kujutatud in situ ja läbipaistvus meetodil mõõdetud klorofülli seiramiste hulk. Joonis 1. (b) in situ ja (c) läbipaistvus meetodil seiramiste hulk. Joonis 2. Keskmine klorofülli kontsentratsioon raku kohta in situ ja läbipaistvus meetodil kokkupanduna. Joonis 3. Klorofülli muutus 10° X 10° ruudus (n=364). Kollased ja punased ruudud tähistavad klorofülli suurenemist ja sinised vähenemist. Mustade äärtega ruudud omavad statistiliselt olulist muutuste määra (P<0.05) ja valged ebapiisavat määra (P>0.05). Klorofülli trendide tuletamiseks ookeanides jaotati andmed 10° X 10° kraadisteks ruutudeks ja mudelite abil tehti muutuste analüüs. Analüüsi tulemused näitasid, et fütoplankton on 59 protsendis ruutudega kaetud alas vähenenud. Ruudud kus fütoplankton on suurenenud asusid Vaikse
3D Lumehelbed Minu loovtööks oli 3D lumehelveste tegemine. Paberist 3D lumehelbed näevad aknal või seinal pühade ajal ilusad välja. Neid on lõbus ja kerge teha nii lastel kui täiskasvanutel ja kaunistused aitavad luua jõulumeeleolu. Alguses võtsin 2 paberilehte ning käärid. Kõigepealt lõikasin paberist välja ruudud. Valisin suuruseks 8,5 x 8,5 cm. Ühe lumehelbe tarvis on vaja 6 ruutu. Kui ruudud olid välja lõigatud, siis voltisin need kaks korda pooleks, nii et nad jääksid kolmnurga kujuliseks. Järgmiseks lõikasin kolmnurga sisse kolm pilu, nii et üks serv jääks murdejoontest kinni. Lõikasin selle serva pealt, kus peale voltimist on kaks murdejoont teineteise sees, moodustades ühe murdejoone. See serv kus kaks murdejoont on eraldi, jääb "ülemiseks" servaks ja sealt tuleb jätta veidikene kinni. Pilud lõikasin kolmnurga pikima servaga paralleelselt
Tüdrukud Beebid POISID Click to edit Master text styles Second level o Väikesed poisid kui Third level suuremad vennad Fourth level või isad. Fifth level ( klassika, sikk) o Mugavus o Haaremipüksid o Triibud / ruudud o Kudumid o Militarism Click to ed it Maste Second r text sty level les Third le ve l Fourth l evel Fifth lev el TÜDRUKUD Click to edit Master text styles Moeikoon väikeSecond Suri level Third level
vasakule külmad toonid.Värviringis vastakuti asetsevad toonid on komplementaarvärvid. Keskel asuvad kolm põhivärvi, järgmises ringis on kõrvuti asetsevate põhivärvide segamisel saadavad sekundaarvärvid ja kolmanda ringina siis kogu värviring. Kui keskimist kolmnurka pöörata, siis omavahel sobivad alati kolmnurga tippudesse jäävad toonid. ÜLESANNE Värvi ülesannetes 1. ja 2. olevad tühjad ruudud vastavalt alapealkirjas toodud ülesande teemale. Vajadusel saab koloriitseid toone nii, et katad väikese ruudu ristviirutusega, kasutades erinevaid värvipliiatseid. Kõik tühjad ruudud peavad olema lõpuks täidetud (va valge värvi ruut, mis võib pliiatsitega värvimisel jääda värvimata). VÄRVID JA VÄRVIDE OMADUSED ÜLESANNE 1. 1. Põhivärvid 2. Neutraalvärvid 3. Soojad toonid 4. Külmad toonid
2. Õmble lapid masinaga kokku, nii et moodustub kaks 16 lapist koosnevat suurt ruutu. Õmblusvaruks on igal pool arvestatud 7–8 mm. Enne iga uut õmblust pressi eelmise õmbluse õmblusvarud lahku. 3. Lõika voodrikangast välja kaks 32x32 cm suurust ruutu. Voodrikangaks sobib õhuke puuvillane kangas. 4. Lõika välja kotisuu kangas: 2 tükki suurusega 20x32 cm. 5. Aseta enda ette lauale pealiskanga ruudud (paremad pooled vastamisi) ja nende peale voodrikanga ruudud (samuti paremad pooled vastamisi). Kinnita neli kihti nööpnõeltega. Õmble kolm külge masinaga kokku (ülemine külg jääb avatuks). 6. Lõika alumistest nurkadest kangast vähemaks, st lõika õmblusest 1 mm kauguselt nurgad kolmnurkadena maha. 7. Pööra kott ümber, st pane käsi pealiskangaste vahele ja tõmba need väljapoole. Kohenda kihte nii, et vooder jääb kenasti pealiskangaste vahele
Picasso tüüp(ristkülik, H/N) Silueti tasakaalustamiseks ja esiletoomiseks: · Salendada ja pikendada ülakeha; · Puusajoonel kasutada vormiloomiseks detaile. Soovitused: · Ülaosa: o Silmatorkavate detailideta; o Sirge- või poolliibuva lõikelised kleidid; o Keha järgivad 1- või 2-realised jakid-mantlid; o Detailid vertikaalsuunal; o Võib kasutada erinevaid kraesid, kaeluseid. · Mustrid: o Täpid; o Mummud; o Ruudud; o Triibud; o Sik-sakid. · Seelikud: o Sirge; o Paanidega; o A-lõikelised; o Hõlmikseelik; o Diagonaalsete lõigetega; o Tulpseelik(ülalt lai, alt kitsas. Väga jäigast kangast ei tohi olla). · Püksid: o Erineva lõikega(kangas olgu pehmem). Vältida: · Väga jäigad materjalid; · ...
o Kunstniku tunded, meeleolud, suhtumine maailma o Kujundid ja värv mõjutavad emotsionaalselt, tähenduslikult ESINDAJAD, ESIMESED ABSTRAKTSED TÖÖD: o 1910 KANDINSKY Iga lõuend „värviteater“ Kompositsioon: musta kaarega vihmavari o 1913 MALEVITCH Suprematist (reaalsusest kõrgemal olev) Kompositsioon: ristkülikud, ruudud Must ruut valgel pinnal, valge uut valgel pinnal o 1914 MONDRIAN Horisontaalid – põllud, luited Vertikaalid – puud, kellatornid Kompositsioon: ruudud, triibud (imelik, kolme värviga, valgel taustal, pustad triibud, kollane ja punane ruut) SUUNAD: o Spontaanne, ekspresiivne – Kandinsky o Konstruktiivne, geomeetriline – Malevitch, Mondrian
(orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. Teine seadus · Esitas 1609. aastal. · Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. · See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis. · Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem. Kolmas seadus · Esitas 1619. aastal. · Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Ta2 / Tb2 = Ra3 / Rb3 T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg
O Tegi tööd optika alal ning aitas ligimiteerida avastusi Õpingud O 1584 Adelbergi Kloostrikool O Lõpetas grammatikakooli ja ladinakooli O 1586 Maulbronni Evangeelne Seminar O 1589 Tübingeni Ülikool (teoloogia) O Õppis Ptolemaiose- ja Koperniku maailmasüsteemi Kepleri seadused O Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike O Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad O Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid Pildid Kasutatud kirjandus O http://et.wikipedia.org/wiki/M iko%C5%82aj_Kopernik O http://et.wikipedia.org/wiki/Joh annes_Kepler
ühe kolmnurga kaatetid on võrdelised teise kolmnurga kaatetitega; 2. ühe kolmnurga teravnurk võrdub teise kolmnurga teravnurgaga; 3. ühe kolmnurga hüpotenuus ja kaatet on võrdelised teise kolmnurga hüpotenuusi ja kaatetiga.) 12. Teoreeme sarnaste kolmnurkade kohta. ( 1. sarnaste kolmnurkade küljed on võrdelised vastavate kõrgustega; 2. sarnaste kolmnurkade ümbermõõdud suhtuvad nagu nende vastavad küljed; 3. sarnaste kolmnurkade pindalad suhtuvad nagu vastavate külgede ruudud.) 13. Täisnurkne kolmnurk. Pythagorase teoreem (a2+b2=c2), Eukleidese teoreem (a2=fc ja b2=gc).Teoreem hüpotenuusile tõmmatud kõrgusest (h2=fg), Thalese teoreem (diameetrile toetuv piirdenurk on täisnurk). 14. Võrdkülgne kolmnurk.(a=b=c) a 3 a2 3 Kõrguse ja pindala avaldamine külje kaudu. h= jaS = 2 4
ühe kolmnurga kaatetid on võrdelised teise kolmnurga kaatetitega; 2. ühe kolmnurga teravnurk võrdub teise kolmnurga teravnurgaga; 3. ühe kolmnurga hüpotenuus ja kaatet on võrdelised teise kolmnurga hüpotenuusi ja kaatetiga.) 12. Teoreeme sarnaste kolmnurkade kohta. ( 1. sarnaste kolmnurkade küljed on võrdelised vastavate kõrgustega; 2. sarnaste kolmnurkade ümbermõõdud suhtuvad nagu nende vastavad küljed; 3. sarnaste kolmnurkade pindalad suhtuvad nagu vastavate külgede ruudud.) 13. Täisnurkne kolmnurk. Pythagorase teoreem (a2+b2=c2), Eukleidese teoreem (a2=fc ja b2=gc).Teoreem hüpotenuusile tõmmatud kõrgusest (h2=fg), Thalese teoreem (diameetrile toetuv piirdenurk on täisnurk). 14. Võrdkülgne kolmnurk.(a=b=c) a 3 a2 3 Kõrguse ja pindala avaldamine külje kaudu. h jaS
MATEMAATIKA HULKTAHUKAD SISUKORD http://et.wikipedia.org/wiki/Oktaeeder http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?johannes_kepleri_elu_ja_toeoe.htm http://www.art.tartu.ee/~illi/kunstigeomeetria/sakraal/poleedr1.htm http://www.mathema.ee/mathematica/ptk7/ehataht.gif http://et.wikipedia.org/wiki/Korrap%C3%A4rane_tetraeeder http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/7kooslus/images/kuup.gif 2 http://www.greengate.ee/print.php?page=4&id=13340 HULKTAHUKAS Hulktahukaks ehk polüdeedriks nimetatakse hulknurkadega piiratud geomeetrilist keha. Tahudhulktahku piiravad hulknurgad Servadhulknurkade küljed Diagonaallõik, mis ühendab kahte erineval tahul 3 paiknevat hulktahuka tippu Kumer hulktahukaskui kogu see hulktahuk...
Eeltaignasse segatakse kogu vedelik, pärm, 60% jahust ja 4% suhkrust(hapukoore konsistentsiga). Lastakse käärida nii kaua kuni hakkab keskelt alla langema-20min. Eeltaignale lisatakse juurde kõik ülejäänud retseptis olevad toorained ja segatakse . Taigna puhkeaeg 20 min. Rullida, vormida ja küpsetada. Tooted 1.1Kartuli-pärmitaigna viineripirukas Valmistada pärmitaigna eeltaigen. Taignale lisada keedetud ja riivitud kartul. Rullida ristkülikuks. Lõigata paraja suurusega ruudud terava noaga. Taignale määrida ketšupit ning asetada viiner ja keerata kokku. Määrida munamäärdega ja küpsetada. 1.2Mesilasesuts Ristkülikuks rullitud pärmilihttaigen(2cm) kaetakse pähklilaastude ja mee-pulbriseguga. Asetada kerkima. Küpsetatakse kuni puiste on muutunud kuldseks ja krõbedaks. Toode lõigatakse horisontaalselt pooleks ning kihid ühendatakse vaniljekreemiga. Tükeldatakse. 1.3Tiigrikook
püramiidi põhja projektsioon asub põhja keskpunktis. Korrapärase püramiidi kõik külgtahud on võrdsed. Teljeks nimetatakse sirget, mis läbib korrapärase püramiidi tippu ja põhja keskpunkti. Apoteemiks nimetatakse korrapärase püramiidi külgtahu kõrgust. Püramiidi põhjaga paralleelne lõige on põhjaga sarnane hulknurk. Püramiidi põhja pindala ja põhjaga paralleelse lõike pindala suhtuvad nagu vastavate püramiidi kõrguste ruudud. ABCD ~ KLMN AB BC CD DA = = = =K KL LM MN NK 2 S h = S1 h1 1 Sk = nam 2 1 S t = na ( m + k ) 2 1 V = S ph 3 ABCD püramiidi põhi KLMN püramiidi põhjaga paralleelne ristlõige S püramiidi põhjapindala S1 püramiidi põhjaga paralleelse ristlõike pindala h püramiidi kõrgus h1 püramiidi põhjaga paralleese ristlõike kõrgus
Planimeetria Kolmnurga kõrgus (h on ristlõik külje ja selle vastastipu vahel) , mediaan (m on lõik külje keskpunkti ja selle vastastipu vahel. Mediaanid lõikuvad ühes punktis ja see lõikepunkt jaotab mediaani osadeks, mis suhtuvad nagu 2:1, lähtudes tipust) ja nurgapoolitaja (k on lõik, mis poolitab sisenurga ja nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kaugusel) Kolmnurga sisenurga poolitaja omadus (Kolmnurga sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu selle nurga lähisküljed ) Kolmnurga sise-ja ümberringjoone keskpunkti leidmine(1. nurgapoolitajate lõikepunkt, 2. külgede keskristsirgete lõikepunkt). Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1. tunnus KNK, 2. tunnus NKN, 3. tunnus KKK ja tunnus KKN) Teoreem kolmnurga kesklõigust (Kesklõik on paralleelne küljega ja võrdub poolega sellest) Võrdelised lõigud. Kiirteteoreem (Kui nurga haarad on lõigatud paralleelsete ...
Johannes Kepler (1571-1630), Saksamaa - astroloog, astronoom, matemaatik, optik, natuurfilosoof - Kepleri vaadireegel - tema tööd Isaac Newton'i gravitatsiooniteooria üks aluseid - teatud Galileo Galilei avastuste tõestamine - Kepleri seadused e planeetide liikumise seadused 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Mikolaj Kopernik Mikolaj Kopernik (1473 - 1543) oli Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva Päikese. Galileo Galilei
Marie Underi luuletuse ,,Hommik" analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Esimesel lugemisel köitis rohkem tähelepanu luuletuse stiil, sest oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnakujundeid.Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine.Kuid laiemas mõttes peitub selles ka vihje ajaloolistele sündmustele.Luuletuses oli kasutatud väga erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid: sünnin ma roosana linade valevast vahust kuldset liiva päike kui pillaks Võrdluse...
Marie Underi luuletuse „Hommik“ analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Lugemise käigus köitis tähelepanu luuletuse stiil, kuna oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnekujundeid. Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine. Laiemas mõttes peitub selles luuletuses vihjeid ajaloolistele sündmustele. Luuletuses oli kasutatud erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid:sünnin ma roosana, linade valevast vahust, kuldset liiva päike kui pillaks Võrdlused: päi...
GEOGRAAFIA KT Rahvastiku paiknemine ja asustus RAHVASTIKU TIHEDUSE VALEM RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID Looduslikud: · Pinnamood · Kliima · Taimestik · Mullad · Loodusvarad Ühiskondlikud · Ajaloolised · Poliitilised · Majanduslikud · Sotsiaalsed RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕJUTAVAD KAARDID · Punktkaart iga punkt tähistab kindlat rahvaarvu teatud piirkonnas · Ruutkaart kujutatav ala on jaotatud ruutudeks, ruudud on värvitud vastavalt elanike arvuga · Horopleetkaart iga riik on värvitud vastavalt skaalale · Pindalakaart nähtuse väärtust kujutatakse pindalaliselt LINNASTUMINE · LINNASTUMINE on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub linnadesse elama. (toimub kiiresti arengumaades, aga arenenud maades aeglaselt) Linnastumise perioodid · Linnastumine linnalise piirkonna rahvaarv kasvab peamiselt sisserände mõjul
Rühm Vanem rühm Periood 26.- 30. oktoober 2009 Eesmärgid Üldoskused Lisaks emale-isale ja õdedele-vendadele, saab laps aru, kes on vanavanemad, vanavana-vanemad, teab oma onusid ja tädisid. Mina ja Laps oskab nimetada, kus tema vanavanemad, vanavana- keskkond vanemad ja onud-tädid elavad (linnas, maal, linnaosad). Keel ja kõne Laps saab aru kuuldust ning suudab küsimustele vastata. Matemaatika Laps koostab kahe kujundite hulga järgi matemaatilisi jutukesi (naised sugupuus ringid, mehed ruudud). Kunst Laps valmistab sugupuu erinevaid tehnikaid kasutades. Laps kleebib sugupuus ringidele ja ruutudele pildid pereliikmetest. Muusika Laps laulab laule, mis räägivad perekonnas...
Laboratoorne töö nr. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Ülesanne 1 Eesmärk: Geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine kolmele punktile. Töövahendid: Eesti baaskaart nr. 7412, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, kalkulaator. Tabel 1. Punktide geodeetilised ja ristkordinaadid Punkt B L X Y o o 1 59 38’2“ 26 29’19“ 6613,25 640,4 2 59o38’14“ 26o32’25“ 6613,75 643,23 3 59o36’57“ 26o30’57“ 6611,275 641,90 Kirjeldus: X koordinaadi saamiseks, tuleb kaardil leida sellele punktile lähim lõunapoolse ristkoordinaati joone väärtus ja liita sellele juurdekasv- juurdekasv näitab kui palju on punkt kõrgemal lähimast lõunapoolsest võrgu joonest. Y koordinaadi leidmiseks tuleb lähi...
See asetseb peaaegu ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2cm kõikumised) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Ehitamine Tänapäevani pole selgusele jõutud kuidas püramiide ehitati. Tollel ajal polnud inimestel nii suure ehitise jaoks piisavalt tööriistu ja vahendeid. Püramiid koosneb ruudukujulistest kiviplokkidest, mis on raiutud kalju seest, transporditud ehituspaika ja vormitud kividest korrapärased ruudud. Kuidas seda tehti ja mis tööjõudu kasutati? Lisaks ei teata ka, kuidas saadi miljonid kivid üksteise otsa püramiidiks. Cheopsi püramiidi kohta on kaks peamist teooriat. Esimese järgi, mis pärineb kreeklastelt arvatakse, et püramiid on ehitatud orjade tööjõuga ja neid sunniti tööle. Seda arvab kreeka ajaloolane Herodotos. Tema sõnul rajati kõigepealt kiviplokkide vedamiseks vajaminev kaldtee ja maa-aluseid ruumid kalju sees. Seejärel ehitati püramiid ise.
1m*1m =1m2 Kui keha on ristküliku kujuline, siis tuleb korrutada omavahel kahe erineva külje pikkused Tähis S PINDALA MÕÕTMINE Kui otsitava keha kuju ei ole tavaline kujund, siis on vaja pindala leidmiseks kasutada teisi meetodeid Nt saab kasutada ühikruudumeetodit Sel juhul jagatakse keha pind teadaoleva pindalaga ruutudeks Nt jagame toa ruutudeks Ühe ruudu pindala on 1m2 Mis on ruumi pindala? Mida väiksema pindalaga on ruudud, seda täpsem on tulemus RUUMALA MÕÕTMINE Täites akvaariumi veega ei saa me vee kogust arvestada ei meetrites ega ruutmeetrites. Kuna vesi võtab anuma kuju on vaja omavahel korrutada pikkus, laius ja kõrgus 1m*1m*1m=1m3 Ruumalaühik on 1 kuupmeeter Tähis V RUUMALA MÕÕTMINE Tihti kasutatakse ruumala mõõtmiseks liitrit (l) 1l = 1dm3 ühes kuupmeetris on 1000 liitrit Üks milliliiter on võrdne ühe kuupsentimeetriga 1ml = 1cm3
Pantheoni sisekujundus on ettenähtud sümboliseerima võlvitud taevalaotust. Ainsad valgusallikad on kupli tipus asetsev oculus ja sissekäik. Hoone erilist läbimõeldust näitab valguse langemine läbi oculuse valgusvihk liigub ruumis nagu tagurpidine päikesekell. Oculus funktsioneerib ka jahutus- ja ventilatsioonisüsteem. Samas laseb avaus läbi vihmavett, mistõttu on hoone põrandasse ehiatud äravoolusüsteem. Sisekujunduse põhitemaatikaks on ringid ja ruudud. Iga interjööri osa, põrandast laeni, on jagatud erineva skeemi järgi, seega ei asetsed dekoratiivsed üksused ühel joonel Hoone põrand meenutab malelauda. Kupli sisemist poolt katavad viies kitsenevas reas kahekümne kaheksa kaupa ruudud. Sellist kujundust oli võrdlemisi keeruline teostada ning eeldatavasti omas see teatavat tähendust - numbrilist, geomeetrilist või astroloogilist. Algselt võisid ruutudes asetseda ka pronksist tähed, rosetid või muud ornamendid.
). suured kivististe leiukohad avastatakse tihti juhuslikult kaevurite või algajate koopauurijate poolt, aga enamasti avastatakse need hoolika teadusliku uurimuse( ja planeeritud kulmineerumise) käigus. piirkonna geoloogia ja endine kliima võivad anda palju vihjeid tõenäolise kivististe asukoha kohta. samuti ka inimeste tegevusalade kohta. Uurijad kasutavad ka satelliitpilte, et saada maastikust korralik ülevaade. jagades piirkond võrdseteks ruutudeks, kõnnivad nad need ruudud ükshaaval läbi, skanneerides maapinda,lootuses leida mõni tehisese ( An object made or modified by humans) või tõendusmaterjal pinnaalustest kohtadest. kui tõotustlubav koht on leitud, võivad teadlased selle välja kaevata. väljakaevamis tehnika mida nad kasutavad, sõltub täielikult tõendist mida nad otsivad: uurija kes on huvitatud õietolmu andmete kogumisest kasutab rohkem teravamaid tööristu/tehnikat kui see kes on huvitatud puu tööriistadest. kuna
mittekorrapärased prismad kaldprisma Püstprisma Korrapärane külgservad risti püstprisma, mille põhjadega põhjadeks on Külgtahkudeks korrapärased ristkülikud hulknurgad Kaldprisma Mittekorrapärane külgservad ei ole risti põhjaks pole põhjadega korrapärane hulknurk KUUP · Kõik tahud on ruudud · Kõik servad on võrdsed · St = 6 · a2 · V = a3 RISTTAHUKAS · Püströöptahukas, mille põhjaks on ristkülik · Diagonaalid on võrdsed · Kõik tahud on ristkülikud · St = 2(ab + bc + ac) · V=a·b·c · d2 =a2+b2+ c2 RÖÖPTAHUKAS · Prisma, mille põhjadeks on Sk = 2h(a + b) rööpkülikud St = 2h(a + b) + 2ab · Vastastahud on sina võrdsed ja V = Sp × h, paralleelsed · Diagonaalid lõikuvad
�lakeha v�iksemana ning toob esile kitsa puusa. Kuna kitsapuusalistel naistel on enamasti saledad jalad, siis sobib sellisele figuurile veidi l�hem r�ivastus. V figuurile sobiks k�ige paremini: �laosas oleks soovitatav kasutada rohkem tumedaid kangaid, et �lad ei tunduks nii laiad nt. jakid, kardiganid. (Tume r�ivas v�hendab optiliselt �lakeha). Samuti ka sirged, selge joonega r�ivad �lakehal. Triibud, ruudud, geomeetrilised mustrid, t�pilised ja siksakkidega mustrid r�ivaste silueti tasakaalustamiseks. Pluusid v�iks olla lihtsa joonega sirged, v�ikeste t�ppidega v�i vertikaalsete joontega. Aluosasks sobivad k�ikv�imalike l�igete ja stiilidega p�ksid, millel on ka erisugused taskud, detailid, kaunistused v�i lausa tikandid. Samuti ka seelikud, kas laieneva joonega, sirgete l�igetega v�i paanidega. V�ltima peaks: �lakuid. Suuri krookeid ja kraesid
seadus Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Ellipsiks nim. niisugust tasapinnalist kõverat, mille iga punkti kauguste summa kahest fookusteks nimetatavast punktist on kõikide punktide jaoks ühesugune. See kauguste summa võrdub ellipsi suurtelje DA pikkusega. 2 . seadus Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. (Periheelis on suurim kiirus, afeelis väikseim.) 3 . seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid T2Maa/T2Marss=a3Maa/a3Marss (Maa orbiidi suure pooltelje pikkust nim. astronoomiliseks ühikuks.) Astronoomia ...on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, tekkimist, ehitust ja arenemist. Astronoomia alaseid teadmisi kasutatakse praktilisteks vajadusteks, nt täpne aeg ja geograafilsied korodinaadid. Maad mõjutavad teised maailma kehad, eriti kuu tõusude ja mõõnade tekkega ja Päike
DO=a=orbiidi suure pooltelje punkt Päikesest. pikkus OS=c= ellipsi fookuskaugus Kepleri II seadus · Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. · Järelikult, mida lähemal on planeet Päikesele, seda suurem on tema kiirus. Kepleri III seadus · Planeetide tiirlemisperioodide 2 3 T1 a 1 ruudud suhtuvad nagu 2 a 3 nende orbiitide T2 2 pikemate pooltelgede kuubid. Kepleri seaduste tähtsus ·Kepleri seadustega tehti kindlaks Neptuuni ! olemasolu ·Newton avastas 3 Kepleri seaduste põhjal 2 T 1 (M + m1) a 1 3 gravitatsiooniseaduse T 22 (M + m2) a
Luulekogu analüüs Marie Under- „Sinine puri“ Marie Under (1883-1980) oli Eesti luuletaja. Ta kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita“. Tema luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Under saksa keeles. Tema teos “Sinine puri” ilmus aastal 1918, mis sisaldab luuletusi aastatest 1917-1918. See luulekogu esindab Underi loomingu noorusjärku, jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. Teos räägib loodusest, armastusest, tunnetest. Luuletused on minakesised ning autor paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast. Luulet kujutatakse vabalt ja siiralt. Samuti paistavad silma ka mõtisklevad toonid. Autor kasutab kõiki luulekujundeid. Võrdlusi, näiteks tähtelilli kui kuldset naeru, kui kuldblond neitsid tulnd n...
4. Augustus e auväärne, vabariigi taastaja, princeps e esimene, provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta Imperaatori e käskija tiitlit, caesari lapsendatud pojana kandis ta kasuisa nime, millest sai tiitel keiser. 3.Rooma sõjavägi: peamine väeüksus leegion -u 5000 meest. põhijõuks raskerelvastusega jalaväelased. külgedelt kaitses ratsavägi, mis käis ka luurel ja jälitas vaenlasi. leegion rivistus väiksemate ristkülikena, mis asetsesid nagu malelaual ruudud. kasutati katapulte, müürilõhkujaid, piiramistorne. õpiti sõjaväe laagreid kiiresti muldvalli ja palktaraga kindlustama. keisririigi armee koosnes 25-st leegionist. 5.Rooma seisused: 1. kõrgeimal astmel senatiaristokraatia - senaatorid olid suurmaaomanikud. neid võis ära tunda vaöget rüüd e. toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. 2. Ratsanikuseisus - rikkad ja mõjukad kodanikud, kes said endale ratsahobuse osta. hiljem lihtsalt teatava jõukusega
elektronide arv (neutraalses aatomis) Massiarv A = tuumaosakeste arv aatomis (prootonite arv Z + neutronite arv N) Orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus ehk elektronpilve tihedus on väga suur. Ühel rbitaalil saab olla kuni 2 elektroni (elektronipaar). Aatoni väline elektronkiht koosneb kahes alakihist; s- alakiht, milles on 1 orbitaal; p-alakiht,milles on 3 orbitaali. Orbitaalide täitmist elektronidega kirjeldab ruutskeem (orbitaale tähistavad ruudud, elektrone noolekesed). Orbitaalid täituvad elektronidega energia kasvu järjekorras – enne s-orbitaal, seejärel p- orbitaalid. P-alakihi orbitaalidele lähenevad elektronid algul ükshaaval. Täiendava energi saamisel võib elektron ergastuda, s.t minna kõrgema energiaga orbitaalile. Perioodinumber (n) = elektronkihtide arv aatomis; Rühma number (A- rühmadel) = väliskihi elektronide arv aatomis Elementide aatomiraadius suureneb: rühmas (elektronkihtide arv aatomis
Meile teada-tuntud sudoku on koostatud Howard Garnsi poolt, kes oli pensionil arhitekt ja vabakutseline mõistatustekoostaja. Oma esimese mõistatuse avaldas ta 1979. aastal. Inspireerituna Leonhard Euleri „Ladina ruudustiku“ leiutisest, lisas Garns asjale kolmanda dimensiooni (suurema ruudu sisse väiksemad ruudud) ja esitles seda moodustist mõistatusena, andes lahendajale ette pooleldi-valmis ruudustiku ja lastes tal täita ülejäänud ruudud. Esmakordselt avaldati selline mõistatus New Yorgis ajakirjas „Dell Pencil Puzzles and Word Games“ nime all „Number Place“ („Numbrite paigutamine“). Sudokut tutvustati Jaapanis esmakordselt Nikoli poolt ajalehes „Monthly Nikolist“ 1984. aasta aprillis. Nimeks oli sellel „Suuji wa dokushin ni karugi“ (tõlkes: „numbrid peavad olema üksikud“ või „numbrid peavad ilmuma ainult ühe korra“). Nime pani sellele Kaji Maki, kes oli Nikoli president.
h 1-d peavad olema kaetud kontuuridega paaritu arv kordi. e 01 1 t f (1111) Kui kontuurid kattuvad üksteisega nii, et mingid ruudud on kaetud 2-kordselt t i 11 1 1 1 1 (4-kordselt), siis saab alati valida samade ruutude katmiseks juurde veel ühe u täiendava kontuuri, koos millega on needsamad 1-de ruudud kaetud juba v
Vaadeldakse kuubi tahke. Kuupi lauale asetades tõdetakse, et kuupi on hea lauale panna, kuna kuubi tahud on tasased ja siledad. Seejärel loendatakse kuubi tahke. Kuubil on kuus tahku. Õpetaja laseb õpilastel leida ja nimetada erinevaid kuubikujulisi esemeid. Nüüd vaadeldakse ja loendatakse kuubi servi ja tippe. Väikestest kuupidest ehitatakse suuri kuupe ja loendatakse, mit- mest väiksemast kuubist on need ehitatud. 2. Tutvutakse ruuduga. Kõik kuubi tahud on ruudud. Loendatakse, mitu külge on ruudul. Nüüd tehakse loendamise teel kindlaks ruudu nurkade arv. Ruudul on 4 nurka. Ruut on nelinurk. 6 „Geomeetriliste kujundite” komplektist (siin ja edaspidi on mõel- dud Kalju Kaasiku koostatud komplekti) lõigatakse välja ruute ja laotakse väikestest ruutudest lauale suuri ruute. Loendatakse, mit- mest väiksest ruudust need suured ruudud koosnevad. Seejärel järgneb töö tööraamatuga.
Hulktahukad 1. Kuup (kõik tahud ruudud) 2. Risttahukas (kõik tahud 3. Korrapärane nelinurkne ristkülikud) püstprisma (põhi ruut, küljed ristkülikud) a h a h b a a a a S p = a2 S p =a b S p = a2 S k = 4a 2 S k = 2 h ( a + b) S k = 4a h S t = 2S p + S k S t = 2...
andis loenguid ülikoolides · Paul Jackson Pollock (28.01.1912 11.08.1956) Unikaalse stiiliga ameerika maalikunstnik. Ta kasutas nn. Tilgutamis tehnikat, kus pintsel ja lõuend ealeski kokku ei puutunud ning pani aluse Action painting'ule. · Pieter Cornelis "Piet" Mondriaan ( 7.03.1872 1.02.1944) Taani päritolu maalikunstnik. Tema stiilile oli omane mustadest joontest koosnev ruudustik,milles asetsesid põhivärvides ruudud. · David Smith (9.04.1906 23.05.1965) Ameerika skulptor ja maalija. Tuntud oma suurte metallist abstraktsete skulptuuride poolest. · Willem de Kooning ( 24.04.1904 19.03.1997) Taani päritolu skulptor ja maalikunstnik,kes samuti viljeles action painting'ut. Ta kujutas inimesi omapärase, vaba,voolava ja ümara joonega. Hõõrus värve laiali ning kasuats erinevaid tehnikaid. Kasutatud allikad: http://en.wikipedia
natuurfilosoof Planeetide liikumise seadused Optika alane töö Aitas kaasa logaritm arvutusviisi levikule Pärast Tycho Brache (1546-1601) vaatluste analüüsi tuli Johannes Kepler järgmistele järeldustele planeetide liikumise kohta... I Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. II Planeedi raadiusvektor(orbiidi fookust ja planeeti ühendav sirglõik) katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. III Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Orbiidi parameetrid Ellips- ovaaliga sarnane kinnine kõverjoon, mille suurim läbimõõt on väiketelg, väikseim läbimõõt aga suurtelg. Ektsentrilisus- iseloomustab ellipsi lapikust Periheel- orbiidi lähim punkt Päikesele Afeel- orbiidi kaugem punkt Päikesest Kepleri seadused kirjeldavad ligikaudselt kahe keha liikumist orbiidil üksteise ümber. http://www.youtube.com/watch
1. Koe Koeripsile on iseloomulikud piki kangast ripsijooned. 2. LõimeLõimerips saadakse nii, et lõimega kaetakse järjest mitu koelõnga, lõimkatted on pikemad. Lõimeripsile on iseloomulikud risti kangast ripsijooned /raised lines, ridges/. Panama e. ruutsidus (labase tuletis) Panama sidusel ristuvad lõime- ja koelõngad labaselt kahe- või kolme kaupa. Panama sidusega riide pinnal vahelduvad malelaua kujuliselt asetsevad ruudud. Murdnurktoimne või nurktoimne (toimse tuletis) KOMBINEERITUD SIDUSED: Kreppsidus Kreppsidused koosnevad lõim- ja kudekatetest, mis moodustavad peeneteralise riide pinna. (kreppkeerd-väga tugev keerd) Diagonaalsidus Diagonaalsidusega kangastele on iseloomulik peenike diagonaalne reljeefne triibustik Vahvelsidus Vahvelsidusele on iseloomulikud ruudukujulised kärjed.
võrra) Newtoni gravitatsiooniseadus kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Kepleri seadused - iga planeedi orbiit on ellips - planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad - planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid Alfakiirgus - kiirguvad osakesed on heeliumi aatomituumad (2 prootoni, 2 neutroni), millel on suhteliselt kõrge mass ja positiivne laeng - toimub, kui prootonite arv tuumas on suurem kui 82
võrra) Newtoni gravitatsiooniseadus kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Kepleri seadused - iga planeedi orbiit on ellips - planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad - planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid Alfakiirgus - kiirguvad osakesed on heeliumi aatomituumad (2 prootoni, 2 neutroni), millel on suhteliselt kõrge mass ja positiivne laeng - toimub, kui prootonite arv tuumas on suurem kui 82
1.Planeetide liikumine ümber Päikese Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad.[1] Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 2. Päikese ehitus( Päikese pind, Päikese aktiivsus, Päikeseläbilõige) Koosneb peamiselt vesinikust(73%) ja heeliumist(25%).Päikese aktiivsus on Päikese kesta füüsikalise seisundi perioodiline aktiviseerumine, mis väljendub Päikese laikude ja nendega kaasnevate ilmingute (protuberantside, loidete, faklite, flokkulite) rohkenemises, krooni hiidmulli tekkes ning Päikese korpuskulaar- ja ultraviolettkiirguse samaaegses
selgitas öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumist 17. Galilei avastused? Teleskoop, Kuu mäed ja mõõtis nende kõrgused, Jupiteri 4 kaaslast, Päikese plekid ja liikumine 18. Taevakehade liikumise 3 seadust? 1) Kõik planeedid tiirlevad ümber päikese, mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike / 2) Raadiusvektori poolt võrdseteks ajavahemiteks kaetud pindalad on võrdsed / 3) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nii nagu suurte pooltelgede kuubid 19. Mis on paralektiline nihe? Eseme näiv asukoha muutus, mis on tingitud vaatleja asukoha muutusest 20. Mis on horisondiline paradoks? Hulk, mille all paistab Maa raadius taevakehast vaadatuna 21. Mis on aasta paradoks? Nurk, mille all paistab maa orbiidi pikem külg 22. Miks me näeme Kuu ühte külge? Tema tiirlemis-pöörlemis periood on võrdne 23. Miks paistab Kuu faasidena? See oleneb sellest, kui suurt valgustatud pinda me näeme 24
Tuletis. Rakendused Puutuja tõus Funktsiooni uurimisel Funktsiooni uurimisel Funktsooni F'(x)=k ekstreeemumkohad kasvam ja kahanemine liikumise ' Puutuja võrrand F (x)=0 X F'(x)>0 ; XF'(x)<0 kiirus y-y0=k(x-x0) Min koht Max koht Kumerus Nõgusus F''(x)>0 F''(x)<0 F''(x)<0 F''(x)>0 Käänukoht F''(x)=0 1. Leia funktsioonide tuletised 2 - 3x 1) y=2x5-3,8x4+x2-2 2) y = x -1 3)y=(x+1)sinx-x cos x 4)y=2tanx lnx 5)y=xsinx ...
Sisaldab andmeid võrkude ehituse ja remondi kohta ja muid tehnilisi näitajaid. (Liini-Alajaama-Trafo-Lüliti andmed, asukoht, tüüp, pinge/vool releesätted jne). Saadud andmeid kasutatakse võrgu talitluse arvutamiseks. 3. Geoinfosüsteem, (Raster-ja vektorkaardid, rakendused..) Kaardid, joonised jne. Rasterkaardiks on paberkaartide või aerofotode skanneeringute põhjal tehtud piltkaardid. Objekti moodustavad kõrvuti asetsevad ruudud. On andmemahukam ja vähem võimalusi. Vektorkaardid moodustatakse vektoriseerimise teel ehk iga joont kirjeldab teatud f-n. Soetamiskulud on suuremad. 4. Võrguhaldussüsteem, (Võrguhaldussüsteemi võimalused.) Üldjuhul kasut. tuletiskaarte, mis saadakse teiste kaartide töötlemisel. 5. Kliendiinfosüsteem Haldab tarbijate LP-de ja arvestite asukoha andmeid, arvestinäitude andmeid, maksete sooritamist jne
Loetakse vastu päeva ja ühele tunnile vastab 15°. Kepleri seadused I seadus Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. Planeedi orbiidi kaugeimat punkti Päikesest nimetatakse afeeliks, lähimat aga periheeliks. II seadus Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. III seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu orbiitide suurte pooltelgide kuubid. 1 AU (Astronoomiline ühik) = 150 mlj km - Päikese näiva liikumise aastast teed nimetatakse ekliptikaks. Kevadpunkt on 21. Märtsil ja sügispunkt 23. Septembril (võrdpäevsus). 22. Juuni on kõige pikem päev ja 22. Detsember kõige lühem. Taevakehade uurimismeetodid Spektraalanalüüsiga saab määrata kiirgavate ja neelavate aatomite hulka ja gaaside keemilist koostist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
