Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kreeka mütoloogia (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kirjanduse arvestus
Tertia talv
1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus
Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid .
Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku:
  • Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed . (nt Homeros ja värsivormilised eeposed)
  • Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt , kirjanduslik pealinn oli Ateena . Draama saab juhtivaks kirjandusvooluks, lüürika taandub. Tragöödia ! ( draamad ja tragöödiad: Sophokles , Aichylos ja Euripides ; komöödiad: Aristophanes; proosa: Thukydides, Demosthenes , Herodotos , Sokrates , Platon , Aristoteles)
  • Hellenismi ajajärk – 3. – 1.saj eKr, sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeklastele tuntud asustatud maa ( oikumeeni ) helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas. Demokraatia vähenemine, vähem kriitikat võimulolijate suhtes, armastuseteemaline kirjandus.
  • Rooma impeeriumi periood – 1. – 6.saj pKr – (alates 5.saj jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena, pärast Bütsantsi vallutamist 1453 uuskreeka kirjandusena.) Kreeka allakäik, eelneva jäljendamine .
Rooma kirjandus – 500 aastat noorem kui kreeka kirjandus. ….on oma nime saanud Rooma linna järgi, mille Romulus 753. aastal e.m.a legendikohaselt rajas. Arheoloogia aga väidab, et seal elati juba paar sajandit varem. Rahvaluule žanrid – triumfilaulud, töölaulud , hümnid jumalatele, pidustuste laulud.
  • Kuni 3.saj eKr tegeldi pigem rahvaloomingulise sõnakunstiga ja kirjapanekuid on säilinud üksikuid.
  • 3.saj II pool – 2.saj eKr leidis aset rooma arhailine ajajärk, mil kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud žanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 1.kirjanik, rajaja – Livius Andronicus.
  • 1.saj eKr – rooma kirjanduse klassikaline ehk kuldne ajajärk – sajandi esimesel poolel kirjutati silmapaistvaid luuleteoseid ( Catullus ), kõrgtasemele jõudis proosa ( Cicero , Caesar ), kirjanduskeele välja arenemine. Sajandi II pool – luule õitseaeg (Vergilius, Horatius , Ovidius ). Toogakomöödia asendub mantlikomöödiaga. Attellanist saab omaette žanr . Augustuse ajal stabiilsus, stagnatsioon . Traditsioonilisus, ajaloo ülistamine , indiviidikesksus.

  • 1.saj – 2.saj algus – hõbedane ajajärk.
  • Hilise impeeriumi periood kuni keskaegladinakeelne kirjandus kristliku kirjandusena.

Kuldvillaku otsimine
Üks Kreeka kuningas nimega Athamas tüdines oma naisest, jättis selle maha ja abiellus teisega, printsess Inoga. Esimene naine Nephele kartis , et printsess Ino võib ta lapsed, eriti aga poja Phrixose ära tappa, et oma poega kuningriigi valitsejaks teha ja nii oligi. Mingil moel sai Ino enda kätte kogu seemnevilja ja kõrvetas selle ära enne, kui mehed külvama läksid, nii et sel aastal vili üldse ei kasvanud ja sundis oraakli juurde saadetud saadikut valetama, et vilja kasvama saamiseks peab Phrixose ohverdama. Ohvrialtari juurde tormas puhtast kullast villaga jäär, kes ohvriks määratud noore printsi ja ta õe turjale võttis ja nad minema kandis . Kui jäär ületas väina, mis Euroopat Aasiast lahutas, libises õde Helle jäära turjalt maha ja väina hakati tema järgi Helle mereks kutsuma. Phrixos aga jõudis õnnelikult Külalislahkuseta mere ehk praeguse Musta mere kaldale Kolchise maale ja sealne rahvas võttis ta vastu. Kohalik kuningas Aietes andis poisile oma tütregi naiseks ja Phrixos ohverdas tänutäheks tema elu päästnud jäära Zeusile ja kinkis kuldvillaku Aietesele.
Phrixosel oli lell Iason , kes oli õiguse järgi Kreeka kuningas, kuid kellelt vennapoeg Pelias oli riigi anastanud. Iason oli õigel ajal salaja kindlasse paika saadetud, ja kui too meheks sirgus, ilmus ta vapralt koju tagasi oma aujärge nõudma. Oraakel oli Peliasele ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja et ta peab kartma kõiki neid, keda näeb ainult ühe jalanõuga. Ühel päeval selline mees linna ilmuski, kes muus osas oli igati suursugune. Mitte keegi ei teadnud teda ja teda võrreldi jumalate endiga. Kui Pelias võõrast kuulis , ilmus ta kähku kohale, kuid kui ta võõra paljast jalga nägi, haaras teda hirm. Võõras tutvustas ennast tema lellepojana, kellel on tegelik õigus kuningatiitlile ja nõudis, et Pelias annaks kogu rikkuse, mille ta omandanud on, rahumeelselt Iasonile. Phrixos oli nõus, kuid enne pidi Iason kuldvillaku Kreekasse tagasi toimetama . Ja nõnda pakkusid parimad ja üllamad end seiklusele kaasa pakkuma, sealhulgas ka Herakles , Orpheus , Achilleuse isa Peleus ja paljud teised ja purjetatigi laevaga „Argo“ kuldvillakut otsima .
Esimene peatus tehti Lemnose saarel, kus elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkesti vastu ja kinkisid neile merele kaasa toidumoona, veini ja varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles argonaudid maha, sest ta noor relvakandja Hylas oli traagiliselt hukkunud ja kangelane lootis teda ikka leida ja unustas kõik muu.
Järgmine seiklus oli neil harpüiadega, hirmuäratavate lendavate olenditega, kes jätsid alati maha jälgi haisu , mis kõik elavad olendid haigeks tegi. Argonaudid randusid saarel, kus elas tudike, kellel oli ennustajavõime, ja kes alati möödujaile rääkis, mis neid ees ootab, mis polnud Zeusile meelt mööda ja peajumal needis tudikese nii, et enne sööma hakkamist sööstsid harpüiad toidu kallale ja panid selle rõvedalt haisema . Tudike teadis tänu oma võimetele, et teda saavad päästa Põhjatuule pojad, kes olid argonautide seas. Järgmise söögikorra ajal sööstsid harpüiad taas tudikese toidu kallale ja vennad hakkasid koletisi oma mõõkadega nuhtlema. Enne kui nad koletised tükkideks raiusid, ilmus nende juurde jumalate käskjalg Iris , kes palus harpüiad, kes olid siiski Zeusi koerad , ellu jätta ja lubas, et nood jätavad nüüdsest ennustajaäti rahule. Prohvet oli kangelastele väga tänulik ja hoiatas neid põrkavate kaljude ehk sümplegaadide eest ja ütles, et enne sealt läbi sõitmist tuleb teha katse tuviga. Kui tuvi kaljude vahelt läbi saab, saavad nemad ka. Tuvi kaotas läbilennul mõned sabasuled ja ka laev kaotas vaid ahtriornamendi tipu. Pärast seda läbisõitu jäid kaljud püsima.
Nad sõitsid mööda amatsoonide saarest , ja kuigi nad oleks hea meelega ühe lahingu maha pidanud, oli tuul soodne ja nad pidasid paremaks edasi sõita. Veel silmasid nad hetkeks Kaukasust ja Prometheust.
Õhtuks jõudsidki nad Kolchisesse, kuldvillaku maale. Järgmisel hommikul kohtusid nad kuningaga ja pärast kostitust palusid tal kuldvillaku neile loovutada, mis muidugi talle ei meeldinud. Kuningal oli võluvõimetega tütar Medeia , kelle Hera palus Erosel Iasonisse armuma panna. Kui Medeia Iasonit nägi, läkitaski Eros noole Medeia südamesse. Aietes ütles, et kuldvillakut kätte saada, peavad kangelased ikkesse panema kaks pronksist jalgadega ja leegitsevast tulest hingeõhuga härga, ning nendega põldu künda. Seejärel tuli külvata künnivagudesse lohehambaid, millest pidid tärkama relvastatud mehed, kes tuli kohe maha lüüa. Iason oli muidugi nõus, kuigi teadis, et ülesanne on pea võimatu. Nõupidamise ajal ilmus kangelaste juurde kuninga pojapoeg, kes rääkis neile Medeia võlujõust, ja kuna see näis ainsa lootusena, palus Iason tal ennast aidata teadmata, et Eros oli juba kõik korraldanud ja et Medeia oli juba nõnda otsustanud. Medeial oli Iasonile Prometheuse tilkunud verest võrsunud taimest valmistatud salv, mis kaitses mistahes ohu eest. Iason kasutaski seda salvi ja sai tänu selle antud jõule ülesandega hakkama. Kuningas läks tagasi paleesse kurja nõu hauduma, kuid Hera muutis Medeia armastusest lausa pööraseks, nii et too otsustas öösel „Argosse“ hiilida ja paluda , et mehed ta kaasa võtaks, ja et lahkutaks kohe, sest muidu ootab neid surm. Villakut pidi valvama hirmus lohe, kuid Medeia uinutas ta, et villak kätte saadaks. Kuningas sai olukorrast teada ja saatis sõjaväe eesotsas Medeia vennaga neile järele, kuid armuhull Medeia tappis ta ja argonaudid saidki villakuga teele asuda .
Suur oht oleks oodanud neid Skylla ja Charybdise juures, kuid Hera oli paigutanud sinna merenümfid, kes laeva läbi juhtisid. Ka Kreetal oleks neid pronksitõugu mehe näol suur oht varitsenud, kuid selle eest hoiatas neid Medeia, kes Hadese koerad hiiglast hävitama palus, ja laev pääses taos.
Jõudsidki tagasi Kreekasse ja Iason ja Medeia viisid kuldvillaku Peliasele. Iason kuulis, et Pelias oli ta isa enesetapule sundinud ja ema oli murest surnud, ning Iason tahtis kätte maksta: Medei abiga tapeti Pelias. Lõpuks hülgas Iason Medeia: Neile sündis 2 poega, kuid Iason abiellus Korintose kuninga tütrega. Medeia oli šokis, ja Iason teatas, et Media ei olnud päästnud teda, vaid Aphrodite . Medeia tahtis tappa Iasoni uut pruuti , määris kauni rüü kokku mürgiga ja saatis Iasoni mõrsjale. Nii kui pruut selle selga pani, läks tema ihu põlema ning naine suri. Medeia tappis oma 2 last ja enne kui Iason oma pruudi eest kätte kaksta jõudis, lendas Medei lohedega minema.
2. Homerose „ Ilias
Sündmustik algab Achilleuse vihaga, sest kreeklastel õnnestus Troojast vange võtta, kus hulgas oli ühe preestri tütar, kes on nõus lunaraha maksma. Agamemnon keeldub, mille peale preester pöördub jumalate poole, kellest Apollon teda aitab, saates laagrile katku. Minnakse oraakli juurde, kes kinnitab, et enne ei saa katkust lahti, kui preestri tütar on vabastatud. Agamemnon sunnib siis Achilleust oma sõjasaagist talle ühte neiut andma, mis käib kangelase au pihta ja seepeale loobub ta sõjas osalemast. Troojalased on edu saavutamas ja pärast pikka palumist lubab ta siiski oma sõbral Patroklosel oma varustusega sõtta minna. Toimub suur võitlus Patroklose ja Parise venna Hectori vahel, mille Hector võidab ja võtab ka varustuse endale. Seepeale tuleb Achilleus sõjategevusse tagasi. Kõigepealt palub ta oma emal lasta Hephaistosel valmistada uue varustuse. Toimub võitlus Achilleuse ja Hectori vahel ning selle lõpu otsustavad jumalad – võitjaks peab jääma Achilleus. Jumalad korraldavad, et Hector üksi väljapoole linnamüüri jääks . Ta põgeneb algul, ja Athena ilmub ta ette Parisena ja julgustab teda Achilleusega võitlema. Hector hukkubki. Kättemaksuks sõbra tapmise eest veab Achilleus Hectori keha mööda Trooja linna, mida Trooja kuningas Priamos näeb. Ta läheb kinkidega oma poja keha lunastama, mille Achilleus tagastabki. Eepos lõpebki Achilleuse ja Priamose leinaga .
Midas
Midas oli Früügia kuningas, kes kostitas enda juures 10 päeva Backhose kaaskonnast mahajäänud joodikut Sileeni. Tänutäheks lubas Sileen ühe soovi endale esitada, Midas soovis, et kõik, mida ta puudutab muutuks kullaks. Nii läkski, kuid kohe mõistis ta enda rumalust, sest ei saanud süüa ega juua. Apollon soovitas tal end pesta Paktolose jões, et võimest vabaneda .
Midase rumalus avaldus ka võistlusel Apolloni ja Paani vahel, kus oli ta määratud kohtunikuks. Nimelt mängisid mõlemad pille, Apollon hõbelüürat ja Paan roopilli. Midas valis Paani võitjaks ja karistuseks kasvatati talle eeslikõrvad, mida ta pidi mütsiga varjama. Neist sai teada ainult ta juuksur . Juuksur kaevas augu ja rääkis saladuse sinna ning ajas siis kinni. Kevadise tuulega kõrkjate vahel võib kuulda sosinat, et Midasel on eeslikõrvad.
Danaiidid
Danaose 50 tütart pidid abielluma enda lellepoegadega, kuid ei soovinud. Siiski see nii läks ning pulmapäeval andis isa danaiitidele pistodad, et oma peigmehed öösel tappa. 49 tütart täitsid isa käsku, üks, Hypermestra, seda teha ei suutnud ning päästis oma peigmehe . Hypermestra pandi tõotuse murdmise eest vangi, kuid teised danaiidid pidid minema allmaailma. Seal hakkasid nad karistuseks vedama vett aukudega anumatesse.
3. Homerose „ Odüsseia
„Odüsseia“ on Odysseuse lugu teest Troojast koju. Kuna kreeklaste käitumine Troojas vihastas jumalad välja, saatsid nad kreeklastele tormi. Enamus Agamemnoni laevu hukkus, väejuht ise pääses koju, Menelaos ja Helena sattusid Egiptusesse, ja Odysseuse kodutee kestis 10 aastat. Eeposes on kolm liini: Olümpos, Odysseuse teekond ja kodune elu. Kodus arvab Penelope , et ta mees on kadunud ja tänu sellele on tal palju kosilasi, kes kõik tahavad saada kodusaare Ithaka valitsejaks. Odysseuse poeg on valitsemiseks veel liiga noor ja teda ei võta veel keegi tõsiselt. Penelope hoiab kosilasi eemal ettekäändega, et ta koob äiale surilina, kuid tegelikult arutab päeval kootu öösel üles. Jumalad, välja arvatud Poseidon , on 10 aasta jooksul leebunud ja saadavad Hermese nümf Kalypso juurde, kelle juures Odysseus 7 aastat vangis on olnud, ja käsivad tal kangelase vabastada. Odysseus ehitab kojuminekuks parve ja on peaaegu kodus, kui Poseidon teda märkab ja talle tormi kaela saadab , mis viib Odysseuse kaugele faiaakide saarele . Seal vajub ta kokku ning kohalikud leiavad ta ja võtavad sõbralikult vastu. Kohalik laulik hakkab Trooja sõjast laulma, mille peale Odysseus oma isiku paljastab ja räägib oma seiklustest. Samal ajal läheb Ithaka saarel Telemachos oma isa kohta uurima.
I Lotofaagide ehk lootosesööjate maa. Kõik elanikud on lootose tõttu unustusse vajunud. Nutikal kangelasel õnnestub sealt pääseda.
II Kükloopide, Poseidoni laste, maa. Nad satuvad ühe lambaid pidava kükloobi Polyphemose koopasse , kes hakkab järjepidevalt mehi sööma. Odysseus tutvustab ennast kui „Mina Ise“ ja pakub koletisele veini ja pärast selle tarvitamist jääb too magama, tänu millele õnnestub Odysseusel oma meeskonnaga ta silma pimedaks torgata. Järgmisel päeval, kui teised kükloobid uurisid , mis Polyphemosega juhtus, ütles ta, et Mina Ise ehk siis tema ise tegi seda. Koopast pääsesid mehed nii, et nad võtsid lammaste kõhu alt kinni ja nii, kui Polyphemos oma lambad koopast välja laseb , saavad nemadki välja. Sellise pääsemisega vihastasidki nad Poseidonit.
III Tuulte maa. Tuulte maa kuningas annab Odysseusele kõikide tormide ja tuultega täidetud nahkpauna. Kiviviske kaugusel kodust jääb Odysseus magama ja uudishimulikud mehed teevad pauna lahti, mis tekitab tormi, mis kannab nad Hiiglaste saare lähedale, mille elanikud neid kividega loobivad, nii, et vaid Odysseuse laev ei lähe põhja.
IV Nõid Kirke saar. Nõiaga kokkupuutel muutuvad mehed sigadeks. Hermes annab Odyssseusele nõu, nii et Kirke temasse armub ja seaks ei nõiu. Odysseus kasutab oma võimu ära ja saab ka ülejäänud meeskonna päästetud. Lõpuks veedavad nad seal terve aasta ja enne lahkumist käib Odysseus ka allilmas , et kuulda, mis tulevik talle toob. Kõik, mida ta teada saab, on see, et ta ei tohi Heliose loomadele midagi teha. Pärast Kirke juurest lahkumist purjetavad nad mööda sireenide saarest. Odysseus laseb ennast masti külge köita ja teistel suleb kõrvad sulavahaga. Samuti purjetavad nad mööda Skyllast ja Charybdisest, kuid Athena abiga sai laev neist ohutult mööda.
V Saar Heliose veistega. Samal ajal, kui Odysseus jumalatele ohverdab, tapab ta meeskond keelust hoolimata toiduks mõned veised ja saarelt lahkudes maksis Helios kätte: laeva tabas välk ja kõik peale Odysseuse hukkusid. Ta ulpis mitu päeva, kuni paisati lõpuks Kalypso saare randa .
Sündmustik jõuab tagasi faiaakide juurde, kes tema seiklustest kuuldes heldivad ja aitavad ta tagasi Ithakale. Ithakal otsib Telemachos endiselt oma isa ja jumalad viivad nad kokku. Telemachos räägib kodusest olukorrast ja nad teevad plaani. Odysseus riietub rändajaks ja koju jõudes tunneb vaid üks vana koer ta ära, kes suurest õnnest hinge heidab. Kosilased käituvad temaga üleolevalt, kuid Penelope lased ta vastu võtta. Kosilastest tüdinenud Penelope tuleb välja ülesandega ja toob Odysseuse vibu ja nooled ja 12 varreta kirvest. See, kes läbi iga kirve laseb, saabki Penelope kaasaks. Ükski kosilastest ei saa hakkama ja rändaja palub ka võimalust proovida ning tulebki toime ja paljastab oma isiku. Poja abiga maksab ta tüütutele kosilastele kätte, kuni on alles vaid saatjad , ennustuspreester ja laulik, kellest lõpuks viimane ellu jääb, sest tal on ju selline jumalik oskus. Penelope siiski ei usu, et tema mehega tegemist on ja annab talle ülesande nende abieluvoodit liigutada. Odysseus aga teab, et üks sammas on majast läbi kasvanud puu ja nii saabki ta ülesandest läbi seda mitte tehes.
Eepos lõpeb kosilaste peredele faiaakide kingituste jagamisega, et pikka viha ei jääks.
Kuidas maailm ja inimsugu loodi.
Enne jumalate ilmumist oli Kaos , ta sai endale kaks last Öö (Nyx) ja Erebos . Siis sündis Armastus, tema sünnitas endale Valguse. särava Päeva. Seejärel sündis Maa- Gaia ,. Armastust ja Valgust kirjeldati kui inimestki, kes sõid ja jõid.
Esimesena ilmusid ellu Maa ja Taeva lapsed- monstrumid . Kolmel neist olid igaühel 100 kätt ja 50 pead. Kolme järgmist kutsuti kükloopideks, sest neil oli vaid 1 tohutu suur silm. Viimasena olid titaanid , samuti suured ja võimsad. Taevas pani oma 100 käe ja 50 peaga pojad vangi maapõue, kuna vihkas neid. Gaia oli pahane ja palus titaanidelt abi. Vaid üks neist – Kronos (Aeg) jäi isa varitsema ja vigastas teda. Uranose verest tekkisid gigandid - neljandat tõugu lapsed ja erinnüsed ehk fuuriad, kelle ülesandeks oli patuseid karistada. ( Maod juuste asemel ja silmadest tilkumas verepisarad.) Muud koletised aeti maalt minema, kuid erinüssed jäid.
4. Kreeka arhailine luule( Tyrtaios , Archilochos, Solon)
Luule = lüürika ( lüüra saatel loetud luuletused)
  • Eleegia – värsimõõt eleegiline distihhon, read 6/5, õpetliku sisuga, patriootlik, poliitiline õhutus. Tyrtaios, 7.saj e.m.a.
  • Jamb – pilkelaul, satiiriline . Archilochos – isikupärane luule: sõjad , suhted, enesekriitilisus.
  • Meelika – laul kreeka keeles, pilli/tantsu saatel 1. Monoodiline – üksikisiku mõtted/tunded, sõprade seas ettekandmine 2. Koorilüürika – ühiskondlike väärtuste kajastamine

  • Solon – heidab ette inimeste toetust türannile ja siis tagantjärele virisemist. Oli riigimees ja reformaator.
  • Archilochos – oli tihti pilkav ja ründav. Hülgas sageli traditsioonilise kangelaseetika väärtused. Palgasõdur ja üks eredaimaid poeete.
  • Tyrtaios – kirjutas eleegiad, mis innustas sõdalasi vapralt võitlema.
    Monoodiline lüürika
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kreeka mütoloogia #1 Kreeka mütoloogia #2 Kreeka mütoloogia #3 Kreeka mütoloogia #4 Kreeka mütoloogia #5 Kreeka mütoloogia #6 Kreeka mütoloogia #7 Kreeka mütoloogia #8 Kreeka mütoloogia #9 Kreeka mütoloogia #10 Kreeka mütoloogia #11 Kreeka mütoloogia #12 Kreeka mütoloogia #13 Kreeka mütoloogia #14 Kreeka mütoloogia #15 Kreeka mütoloogia #16 Kreeka mütoloogia #17 Kreeka mütoloogia #18 Kreeka mütoloogia #19 Kreeka mütoloogia #20 Kreeka mütoloogia #21 Kreeka mütoloogia #22 Kreeka mütoloogia #23 Kreeka mütoloogia #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maiq Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    17
    doc
    Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted
    62
    docx
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    7
    rtf
    Antiikmütoloogia
    41
    doc
    Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte-piletid
    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    0
    docx
    V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
    112
    doc
    12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
    9
    docx
    Kreeka mütoloogia



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun