vanaks ammeks ning ärgitas Semelet Zeusi oma tõelist kuju näitama. Kui Zeus sai veendud, oli ta sära nii võimas, et Semele kahanes pea olematuks. Zeusil õnnestus loode siiski päästa ja õmbles selle oma reie sisse c. Persephone ja Semele. i. Semele Kadmose tütar, ühtis Zeusiga. d. Dionysose ja meri. Dionysose tulek (Ikarios). e. Agrionia (Minyase tütred, Pentheus). f. Dionysos ja surm; Ariadne. g. Bakcose müsteerionid. h. Orfistlik õpetus. Dionysos kui allilma kuninganna Persephone poeg. Teeba kuningas Pentheus keeldus teda jumalaks tunnistamast ning ta määrati kohalike naistega hullamise eest vangi. Vanglad teda kinni ei pidanud ja uued teated prassingutest jõudsid kuning a kõrvu. Pentheus luuras rituaalide ajal puu otsas. Teda märgati, peeti ekslikult lõviks ning rebiti tükkideks.
Menaadid e. bakhandid olid viinast hullutatud naised, kes sattusid ekstaasi tormates läbi metsade. Nad rebisid tükkideks kõik metsloomad ja õgisid veriseid lihatükke. Menaadid pidasid oma rituaale metsas, kus D andis neile süüa ja juua. D kummardamine ühendas endas kaks vastandlikku nähtust vabaduse rõõmsat ekstaasi ja metsikut brutaalsust. D tuli Teebasse oma kultust jalule seadma. Tema kombe kohaselt saatis suure rodu naisi, kes tantsisid ja laulsid. Pentheus, Teeba kuningas, oli Semele õepoeg, kuid tal polnud aimugi, et tolle naiste jõugu juht oli tema enese tädipoeg. Naiste pöörasele tantsule tuli lõpp teha. Üks vana pime prohvet aga ütles, et naiste jõugu juht on uus jumal. Kui Pentheus ringi pööras, nägi ta, et prohvet oli rüütatud nagu pöörane naine. Pentheus puhkes naerma ja käskis mehikesel kaduda, endale tõi kuningas aga häda kaela. Sõdurid toimetasid D Pentheuse ette. Pentheus kuulis, et D lasi ennast lausa
põhineb 2 jumalanna omavahelisel rivaalitsemises. Jumalanna aphrodite on artemise peale kade, kuna teose kangelane austab teda, mitte aph. Traagika seisneb selles, et phaidra armub hippo-sse, avaldab talle armastus, see põlatakse ära. Aphaidra tapab end ja jätab maha hipp-sest halva kirja, thesus neab oma poja ära, hipp hukkub. Selle tragöödia temaatika on populaarne ka tänapäeval. 3) Bakhandid ( peategelased Pentheus, Agaue, Dionysos ) Teeba kuningas Pen, tema ema Agaue. Lavastati see tragöödia pärast autori surma. Lavastati see Makedoonias. Teemaks on Dionysose kultuse toomine Kreekasse, vastuseis sellele. Vastuseisule järgnes karistus. Ratsionaalsuse ja meeletuse vastandamine, instinktide vallandumine. Kreeklastele olid iseloomulikud ratsionaalsed jumalad, dionysos erines neist. Võib näha naiste vastandamist meestele. Pentheus seisis Dio kultusele vastu. Uudishimu sai temast võitu
targalt ja hästi, Herodotose sõnul olevat Kadmos olnud see, kes tõi tähestiku kreeklastele. Kuigi jumalad esmapilgul soosisid väga Kadmose suguvõsa, tekkis neil peatselt palju probleeme jumalatega. Kadmose lapselapse Aktaioni muutis Artemis hirvesokuks, kui see kogemata alasti Artemisele peale sattus. Kadmose tütar Semele põles tuhaks, kui ta nõudis oma salapäraselt armukeselt, kes osutus Zeusiks, oma pale näitamist. Muresid lisandus, kui Kadmose lapselaps Pentheus pilkas kaks korda sündinud Semele poega Dionysost, mille peale jumal ajas hulluks Pentheuse ema Agaue, kes rebis oma pojal pea otsast, pidades teda lõviks. Selle kõige peale arvas Kadmos, et kõik tema järeltulijatega toimunud õnnetused, põhjustuvad sellest kui ta läks Arese koopast vett tooma ja seetõttu ohverdas ta ennast Dionysosele (tema naine käitus samatmoodi), kes muutis nad madudeks. Kui nad lõpuks madudena surid, saatis Zeus nad igaveseks elama
Nad tormasid läbi metsade ja üle mägede karjudes ja keppe hõljutades, metsolevusi tükkideks rebides ja neid toorelt 18 süües. Nad kummardasid Dionysost mitte templites, vaid metsikus looduses. Dionysos jõudis lõpuks menaadide poolt saadetult Teebassegi ja tahtis sealgi oma kultust jalule seada, kuid Semele õepoeg Teeba kuningas Pentheus oli sellele tugevalt vastu. Ta käskis oma vahimeestel võõrad vangi võtta, kuulamata prohvet Teiresiase hoiatavaid sõnu, kuna temalgi olid seljas samad asjad kui menaadidel. Vangivõetud naisi ei pidanud kütkeid kinni ja uksed avanesid nende eest ning nad põgenesid mägedesse, nende juht aga viidi valitseja juurde, kes teda põlgas. Ta lasi jumala vangi viia, mis muidugi teda ei hoidnud ja ta läks valitseja juurde tagasi. Pentheus läks mägedesse jumala
Tema teoste keel lähenes kõnekeelele. Kooril on tegevusega vähe seost. Vastandina oma kaasajal populaarsele ratsionalistlikule mõttelaadile rõhutas Euripides inimese irratsionaalset külge, näidates, kuidas tunded saavad võitu mõistuse kaalutlustest. ,,Medeia" (peategelased Medeia, Iason, Kreusa) ,,Hippolytos" (peategelased Hippolytos, Phaidra, Theseus, Aphrodite, Artemis) ,,Bakhandid" (peategelased Pentheus, Agaue, Dionysos) 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Orkestra Ümmargune tantsuplats, millel paiknes tragöödia ja komöödia koor. Skenee Telk või hütt kus vahetati riideid Theatron Vaatajate asupaik Deus ex machina Jumal masinas, näiteks jumala sekkumine etendustes lahendas probleemid. 34. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad ,,mimesis", ,,hamartia", ,,anagnorisis",
juurde. D on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu. Kuningas Lykurgosega oli jama, kes ei austanud eriti jumalaid. Armus Ariadnesse, kes suri. D päästis oma ema Semele allmaailmast. Kuningas Pentheusele ei meeldinud D pidustused ning ta vangistas D, D pääses vangist, aga Pentheus ei uskunud siiski. P läks taga ajama jumala ümmardajaid sinna, kus olid ka bakhandid. Seal oli ka P ema ja õed. D tegi naised hulluks ja nad tapsid P. Pärast tapatööd mõistsid nad alles, mis olid teinud. P ema oli agoonias. D on kahepalgeline jumal: kohati rõõmujumal, teisalt südametu, metsik, brutaalne, sest nii on ka veiniga (alkoholiga). D pidustustel toimuvad riitused olid kõikidele teada, pidustused toimusid kevadel, kestis 5 päeva
D on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu. Kuningas Lykurgosega oli jama, kes ei austanud eriti jumalaid. Armus Ariadnesse, kes suri. D päästis oma ema Semele allmaailmast. Kuningas Pentheusele ei meeldinud D pidustused ning ta vangistas D, D pääses vangist, aga Pentheus ei uskunud siiski. P läks taga ajama jumala ümmardajaid sinna, kus olid ka bakhandid. Seal oli ka P ema ja õed. D tegi naised hulluks ja nad tapsid P. Pärast tapatööd mõistsid nad alles, mis olid teinud. P ema oli agoonias. D on kahepalgeline jumal: kohati rõõmujumal, teisalt südametu, metsik, brutaalne, sest nii on ka veiniga (alkoholiga). D pidustustel toimuvad riitused olid kõikidele teada, pidustused toimusid kevadel, kestis 5 päeva. Rahu
annaabi.ee 
