Zeusil õnnestus loode siiski päästa ja õmbles selle oma reie sisse c. Persephone ja Semele. i. Semele Kadmose tütar, ühtis Zeusiga. d. Dionysose ja meri. Dionysose tulek (Ikarios). e. Agrionia (Minyase tütred, Pentheus). f. Dionysos ja surm; Ariadne. g. Bakcose müsteerionid. h. Orfistlik õpetus. Dionysos kui allilma kuninganna Persephone poeg. Teeba kuningas Pentheus keeldus teda jumalaks tunnistamast ning ta määrati kohalike naistega hullamise eest vangi. Vanglad teda kinni ei pidanud ja uued teated prassingutest jõudsid kuning a kõrvu. Pentheus luuras rituaalide ajal puu otsas. Teda märgati, peeti ekslikult lõviks ning rebiti tükkideks. 25. Tähtsamad Kreeka kangelased ja nendega seonduv mütoloogia: a. Europa, - Foiniikia kuninga Agenori tütar. Zeus ilmus talle ühel päeval valge sõnnina
D kummardamine ühendas endas kaks vastandlikku nähtust vabaduse rõõmsat ekstaasi ja metsikut brutaalsust. D tuli Teebasse oma kultust jalule seadma. Tema kombe kohaselt saatis suure rodu naisi, kes tantsisid ja laulsid. Pentheus, Teeba kuningas, oli Semele õepoeg, kuid tal polnud aimugi, et tolle naiste jõugu juht oli tema enese tädipoeg. Naiste pöörasele tantsule tuli lõpp teha. Üks vana pime prohvet aga ütles, et naiste jõugu juht on uus jumal. Kui Pentheus ringi pööras, nägi ta, et prohvet oli rüütatud nagu pöörane naine. Pentheus puhkes naerma ja käskis mehikesel kaduda, endale tõi kuningas aga häda kaela. Sõdurid toimetasid D Pentheuse ette. Pentheus kuulis, et D lasi ennast lausa vabatahtlikult kuninga ette tuua. Nüüd oli Pentheus raevust pime. Pentheus käratas D peale. D aga ütles, et jumal vabastab ta kohe. Pentheus käskis sõduritel D kinni võtta
põhineb 2 jumalanna omavahelisel rivaalitsemises. Jumalanna aphrodite on artemise peale kade, kuna teose kangelane austab teda, mitte aph. Traagika seisneb selles, et phaidra armub hippo-sse, avaldab talle armastus, see põlatakse ära. Aphaidra tapab end ja jätab maha hipp-sest halva kirja, thesus neab oma poja ära, hipp hukkub. Selle tragöödia temaatika on populaarne ka tänapäeval. 3) Bakhandid ( peategelased Pentheus, Agaue, Dionysos ) Teeba kuningas Pen, tema ema Agaue. Lavastati see tragöödia pärast autori surma. Lavastati see Makedoonias. Teemaks on Dionysose kultuse toomine Kreekasse, vastuseis sellele. Vastuseisule järgnes karistus. Ratsionaalsuse ja meeletuse vastandamine, instinktide vallandumine. Kreeklastele olid iseloomulikud ratsionaalsed jumalad, dionysos erines neist. Võib näha naiste vastandamist meestele. Pentheus seisis Dio kultusele vastu. Uudishimu sai temast võitu
Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia Kadmos oli Foiniikia kuninga Agenori ja Telephassa poeg, tema õde oli Europa. Kui sõnn (Zeus) oli Europe ära viinud, saatis neiu isa pojad õde otsima ja keelas neil enne koju tulla kui õde leitud. Kadmos, pärast Rhodosel ja Theral ekslemist läks Delfisse Apolloni käest küsima, kus tema õde viibib. Apollon ütles aga, et ta ei muretseks õe ega koju naasmise pärast vaid parem rajagu endale linn. Delfist lahkudes pidi ta järgnema lehmale, kes juhatab ta linna rajamiseks sobivale asukohale. Parnassise jalamil märkaski ta valget mullikat, kes ta eest minema sörkis kuni kukkus väsinuna kokku. Kadmos teadis, et linna rajamiseks tuleb teha jumalale ohvriand, kuid lisaks heale loomale oli vaja ka vett ja tuld. Kadmos saatis oma mehed allika ülemjooksule, et saada värskeimat vett, kuid allikas kuulus Aresele ja jumalale ei meeldinud, et ilma loata tema allikast vett võetakse. Allik...
Nad tormasid läbi metsade ja üle mägede karjudes ja keppe hõljutades, metsolevusi tükkideks rebides ja neid toorelt 18 süües. Nad kummardasid Dionysost mitte templites, vaid metsikus looduses. Dionysos jõudis lõpuks menaadide poolt saadetult Teebassegi ja tahtis sealgi oma kultust jalule seada, kuid Semele õepoeg Teeba kuningas Pentheus oli sellele tugevalt vastu. Ta käskis oma vahimeestel võõrad vangi võtta, kuulamata prohvet Teiresiase hoiatavaid sõnu, kuna temalgi olid seljas samad asjad kui menaadidel. Vangivõetud naisi ei pidanud kütkeid kinni ja uksed avanesid nende eest ning nad põgenesid mägedesse, nende juht aga viidi valitseja juurde, kes teda põlgas. Ta lasi jumala vangi viia, mis muidugi teda ei hoidnud ja ta läks valitseja juurde tagasi. Pentheus läks mägedesse jumala
Tema teoste keel lähenes kõnekeelele. Kooril on tegevusega vähe seost. Vastandina oma kaasajal populaarsele ratsionalistlikule mõttelaadile rõhutas Euripides inimese irratsionaalset külge, näidates, kuidas tunded saavad võitu mõistuse kaalutlustest. ,,Medeia" (peategelased Medeia, Iason, Kreusa) ,,Hippolytos" (peategelased Hippolytos, Phaidra, Theseus, Aphrodite, Artemis) ,,Bakhandid" (peategelased Pentheus, Agaue, Dionysos) 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Orkestra Ümmargune tantsuplats, millel paiknes tragöödia ja komöödia koor. Skenee Telk või hütt kus vahetati riideid Theatron Vaatajate asupaik Deus ex machina Jumal masinas, näiteks jumala sekkumine etendustes lahendas probleemid. 34. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad ,,mimesis", ,,hamartia", ,,anagnorisis",
juurde. D on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu. Kuningas Lykurgosega oli jama, kes ei austanud eriti jumalaid. Armus Ariadnesse, kes suri. D päästis oma ema Semele allmaailmast. Kuningas Pentheusele ei meeldinud D pidustused ning ta vangistas D, D pääses vangist, aga Pentheus ei uskunud siiski. P läks taga ajama jumala ümmardajaid sinna, kus olid ka bakhandid. Seal oli ka P ema ja õed. D tegi naised hulluks ja nad tapsid P. Pärast tapatööd mõistsid nad alles, mis olid teinud. P ema oli agoonias. D on kahepalgeline jumal: kohati rõõmujumal, teisalt südametu, metsik, brutaalne, sest nii on ka veiniga (alkoholiga). D pidustustel toimuvad riitused olid kõikidele teada, pidustused toimusid kevadel, kestis 5 päeva
D on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu. Kuningas Lykurgosega oli jama, kes ei austanud eriti jumalaid. Armus Ariadnesse, kes suri. D päästis oma ema Semele allmaailmast. Kuningas Pentheusele ei meeldinud D pidustused ning ta vangistas D, D pääses vangist, aga Pentheus ei uskunud siiski. P läks taga ajama jumala ümmardajaid sinna, kus olid ka bakhandid. Seal oli ka P ema ja õed. D tegi naised hulluks ja nad tapsid P. Pärast tapatööd mõistsid nad alles, mis olid teinud. P ema oli agoonias. D on kahepalgeline jumal: kohati rõõmujumal, teisalt südametu, metsik, brutaalne, sest nii on ka veiniga (alkoholiga). D pidustustel toimuvad riitused olid kõikidele teada, pidustused toimusid kevadel, kestis 5 päeva. Rahu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
