Mõrtsuka järv Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, millesse kuuluv Mõrtsuka järv asub Uibujärvest 0,5 km põhja pool. Selle põhja-lõuna suunas pikliku järve absoluutne kõrgus on 98 m, pindala 19,7 ha, (osadel andmetel 23,8 ha, seega tundub, et pindala on aastatega suurenenud?) suurim sügavus järve keskosas 5,4 m (keskmine sügavus 3,7 m). Mõrtsuka järv on teise nimega Väärsi järv.Järve veepinda on kuuekümnendail aastail alandatud umbes 0,5 m võrra. Ümbruses on ilusaid keskmise kõrgusega saviseid moreenkünkaid: idas Pärdi- ja Liisukärja mägi, läänes Ruunamägi, lõunas Lutsumägi. Järve kallastel leidub põlde, metsi ja niite. Kaldad on enamasti lausad, kohati järsud. Silmapaistvalt palju on liivast ja kruusast kaldavöödet. Mudast põhja esineb edelasopis; kirdeosas on vees suuri kive.
Kiidusõnu väärivad ka filmi meisterlik operaatori- ja kunstnikutöö ning visuaalsed efektid. Filmi on lavastanud Oscari-võitja Peter Jackson, kes kirjutas stsenaariumi koos "Sõrmuste isanda" triloogia kaasautorite Fran Walshi ja Philippa Boyensiga. Peategelane Susie Salmon (Saoirse Ronan) on 14-aastane, kui tema pere naabruses elav paadunud lasteahistaja ta mõrvab. Tüdruk ei suuda lahkuda teispoolsusesse, vaid jälgiboma pere ja ka mõrtsuka tegemisi n.ö taeva eeskojast. Kuigi teda ootab kirgastes värvides paradiis, ei suuda ta lahkuda ta on liigselt kiindunud oma peresse ning tema hing ihkab kurjategijale kättemaksu. ,,Ma ei ole enam mitte keeg!" ahastab ta teispoolsuse lävel. Kui kohtume peategelasega, on ta juba elavate hulgast lahkunud ning vaatab tagasi oma lühikesele elule. Ta räägib oma lugu reipa, kuid samas kuidagi painava häälega.
Hegelt üritab teada saada kes on need inimesed kes mõtlevad abstraktselt. Ta teab, et osad tema lugejaskonnast teavad täpselt mis on abstraktne mõtlemine ja et osad seda varjata püüavad, et mõtlevad abstraktselt. Kuidas läheneda oma lugejaskonnale? Tihtipeale eristub kultuurne inimene ülejäänud seltskonnast tehes end nauruväärseks. Nagu hegel oli toonud võrdluse inimesega, kes kannab seltskonnas liialt kalleid või liialt näruseid riideid. Hegeli mõrtsuka näites oskas kultuurne inimene leida mõrtsuka minevikust rasket lapsepõlve ning näha mõrtsukat hoopis ohvri rollis. Siin tulebki ette olukord, kus haritud inimene võib mõjuda naeruväärsena inimestele, kes mõtlevad abstraktselt. Harimatud näevad mõrtsukas vaid kuritegu ning ei midagi muud. Abstraktselt mõtleb harimatu inimene, kes ei suuda oma peas leida piisavalt seoseid ning näha kaugemale enda ees olevast. Haritud inimesele tundub abstraktne mõtlemine madal ning ta üritab
ja edevus tühjavad õppetunni)? Inimesele tundub õpetuse andmine abstraktse mõtlemisena, sest ta tunneb, et ta on madalamal, kui see, kes teda õpetab. Ning jääb mulje nagu õpetaja rollis olev on kõrgemal positsioonil ja soovib sellega uhkustada ning edvistada, sest ta teab, mis on abstraktne mõtlemine. Ehk siis õpetatavale jääb mulje, et ta on vähem tähtis. 5) Selgitage milles seisneb lihtrahva (mõrtsuka juhtum) ja Leipzigi peene seltskonna (rattale tõmmatud kurjategija juhtum) abstraktne mõtlemine (selgitades toetuge abtsraktse mõtlemise määratlusele) ja mille poolest need kaks juhtumit on vastandlikud Mõrtsuka juhtumi puhul seisneb abstraktne mõtlemine selles, et inimesed ei ürita süveneda mõrtsuka põhjustesse, vaid vaatavad vaid üldpilti, mille põhjal teevad negatiivseid järeldusi. Lihtrahvas nägi meest kui mõrtsukat ja nad omistasid talle mõrtsuka omadused
KES MÕTLEB ABSTRAKTSELT? Kodutöö Georg Wilhelm Friedrich Hegel määratleb oma artiklis ,,Kes mõtleb abstraktselt?" abstraktsust kahel erineval viisil. Esimene võimalus on abstraktsust mõista kahte erinevat objekti või nähtust samastades. Selle kohta on tekstis hea näide mõrtsuka loo põhjal. Tihtipeale sildistatakse halva teoga hakkama saanud inimest koheselt halvaks. Hukkamõistetu ei saa enda kaitseks midagi öelda ega põhjendada, miks ta seda tegi. Igal käitumismaneeril on põhjus, kuid tihtipeale see üldust ei huvita. Artikli kurjategija näite põhjal on selgelt aru saada, kuidas rahvas mõistab hukka ka daami, kes nägi mõrvaris midagi rohkemat kui lihtsalt halba inimest.
Hamlet pidi midagi ette võtma, tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud sugugi selles, et Hamlet oleks olnud auahne; ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Seda saavutada on nii mõnigi kord hoopis raskem kui vallutada kuningriiki, sest tuleb valida vahendeid nõnda, et oma õigust taga ajades teisi ja nende õigusi maha ei tallata. Seega poleks Hamlet saanud Claudiust lihtsalt maha lüüa, ta oleks seeläbi vaid enesest mõrtsuka teinud. Hamleti eesmärgiks oli aga näidata Taanimaale tõelist mõrtsukat Enesetapp oleks olnud lihsaim viis olukorrast põgeneda. See näib küll igati hõlpsa väljapääsuna: nii hea oleks keerulised eluprobleemid selja taha jätta ja lahkuda teise ilma. Hamletile polnud see aga vastuvõetav. Ta ei arvanud, et nii saaks oma probleemid lahendatud. Need oleksid teda painanud ka teises ilmas. Nii tundusid mõlemad variandid, nii käegalöömine kui põgenemine, Hamletile allaandmisena
Romaani lõpupeatükid loovad eelnevaga dramaatilise kontrasti. Noored on ühtäkki saatuslike ajaloosündmuste keerises ja endised klassivennad satuvad mõlemale poole rinnet. Jaak on läbi käinud okupatsiooniaegse vangla, sümpaatne Penn on küüditatud ja punub Venemaal viiske, Virve lahkub üle mere. Tsitaadid “Kõik, mis on suur, on möödas, kõik, mis on praegu, on väike.” “Ma ütlen teile: mitte miski ei ole midagi iseenesest. Võtke nuga. Mõrtsuka käes on see tapmise ja kirurgi käes elupäästmise riist. Iseenesest ei ole see mitte midagi.” “Liialdus moonutab tõe alati ära. Ka kõige tõesemast tõest jääb alasti narrus järele.” Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/lisakog ud/kirjandus/kross.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/jaan_ kross http://www.tlu.ee/opmat/ek/Novellianalyys/jaa n_krossi_elust_ja_loomingust.html
elada, kuid ta pidi sellega leppima, kuna talle tundus see ainus viis Carmeniga koos olla. Ta oli tegelikult arukas mees, kuid igakord kui ta Carmenit nägi, läks tal pea segamini ning ta mõtles ainult sellest, kuidas Carmenit aidata. Don Jose elu oli küllaltki traagiline. Ta pidi olema röövel vastu oma tahtmist ning ta ei suutnud enda tundeid enam kontrollida. Carmen tegi temast külmaverelise mõrtsuka. Romantikahõngu ma teoses ei tundnud. Kõik armastusega seonduv käis kuidagi kähku ning enne kui asi üldse romantiliseks minna oleks võinud oli armastus otsas ning Carmenil juba uus mees silmapiiril.
tapetud ning troonil oli tema isa vend, siis tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud selles, et Hamlet oleks olnud auahne, ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Hamleti isa tappis praegune troonil olev kuningas, kes oli hamleti isa vend. Hamlet sai teada seda oma isa vaimult ning kuna peaaegu mitte keegi Taanist seda ei teadnud, tahtis Hamlet selle teatavaks teha. Ta oleks vabalt saanud kuninga ära tappa, kuid see oleks teinud temast mõrtsuka. Hamlet tahtis aga rahvale näidata tõelist mõrtsukat, kes oli kuningas. Teiseks tooksin selle, et Hamlet ei andnud alla. Peale seda, kui uus kuningas troonile astus, muutusid kõik. Tundes ära kuninga ja kogu õukonna tõelise pale, hakkas Hamlet mängima hullu. Alles siis taipas ta, kui mitmepalgelised võivad olla teenrid. Alamad ajasid täpselt sellist juttu nagu neile enestele hetkel kasulik oli ja nad ei hoolinud üldse ustavusest. Hamlet oli väga pettunud kogu maailmas
asjale vaid nime. · Autor arutleb, kuidas abstraktne mõtlemine vaikselt seltskonda sisse tuua, et see ära ei ehmataks. · Harimatu mõtleb abstraktselt, sest heade seltskondade jaoks on see liiga lihtne, kuna on sisult tühi. · Mõrtsukat näevad abstraktselt mõtlejad vaid mõrtsukana. Inimesetundjale pakub huvi , miks on inimesest mõrtsukas saanud. Seejärel arvavad abstraktsed mõtlejad, et mõrtsuka õigustajad on samasugused. · Abstraktselt mõelda tähendaski muna müüjale näha vaid halba, ilma heata. Abstraktselt mõelda ongi näha mõrvaris seda, et ta on lihtsalt mõrvar. Ei nähta teisi omadusi, näiteks ilusat keha. Ei huvituta põhjustest, miks ta nii tegi. K O S T M I N E K Ü S I M U S E L E : M I S O N VA L G U S T U S ? Immanuel Kant Valgustus see on inimene väljub alaealisest seisundist
(munad on mädad), ent turueit, kes ei ole suu peale kukkunud, võtab seda kui isiklikku kriitikat ja leiab teises hulgaliselt pahupooli, ühendades kõik oma teadmised ning maalides ostjast häbiväärse pildi. 2) Esimene neist on mingi tervikliku nähtuse osadeks jaotamine, iseloomulike joonte välja toomine ning nende uurimine (ehk abstraheerimine), teine on võime üksikute omaduste ja infokildude alusel teha loogilisi järeldusi ja sünteesida uut tervikut. 3) Analoogselt mõrtsuka heade omaduste näitega, kui on juhtunud midagi halba või on mõni ebameeldiv kokkusattumus, siis peale esimest sokki hakkan pingeliselt analüüsima tekkinud olukorda, üritades leida jooni, mis kokkuvõttes siiski kasuks tulevad. Kui olen bussist maha jäänud, jään küll osadesse tundidesse hiljaks, kuid hiljem järele mõeldes andis see rohkem aega välja puhkamiseks või kodutööde lihvimiseks. Teine näide, kus erinevatest infokildudest teeme omad järeldused, on palju rohkem levinud
Relvaäri, õieti laskemoonatööstus, köitis ka Alfredit. 1847. aastal itaallase Ascanio Sobrero avastatud nitroglütseriiniga sooritas ta esimese plahvatuse 1862. aastal. See osutus kontrollimatuks, kuid 1863. aastal leiutas Nobel detonaatori ning asus Stockholmi- lähedases Heleneborgis paiknevas tehases tootma nitroglütseriini. 1864. aastal lendas tehas õhku. Plahvatuses suri Nobeli noorim vend Emil ja neil teist töölist. Kuid Nobelit ei mäletata mõrtsuka või vennatapjana. 1867. aastaks oli Alfred Nobelil käes dünamiidi tootmise saladus. Sellele lõhkeainele järgnes veel muidki, muu hulgas pauk_elatiin, ballistiit ehk suitsuta püssirohi ja nitroglütseriinipulber. . Vallates paljusid keeli, ei söandanud ta end kodus tunda õieti üheski neist. Nii suri ta 10. detsembril 1896. aastal oma Mio Nido villas San Remos vaid 63-aastase, ent haige ja murtud mehena.
paljudes küsimustes, eriti aga selles , mis puudutas tema isa tapjat. Hamletil oli raske taluda seda ,et tema isa mõrtsukas on troonil ja kavatseb abielluda tema emaga. Hamlet teadis aga , et ta peab midagi ette võtma. Ta süda ei annaks talle rahu enne , kui tõeline mõrtsukas on paljastatud. Mina saingi aru nii , et Hamlet ei janunenud mitte niivõrd trooni , kuivõrd õigluse järelel. Seega ei saanud Hamlet Claudiust lihtsalt maha lüüa , tehes seeläbi endast lihtlabase mõrtsuka. Hamlet pidi Taanimaale näitama tõelist mõrtsukat. Lihtsam oleks olnud kindlasti käega lüüa ning kättemaksuiha maha suruda , ent ma kaldun arvama , et sellega poleks Hamlet toime tulnud. Teadmine , et õiglus pole jalule seatud , oleks painanud teda kogu tema elu. Kuna Hamlet polnud inimene , kes tõstab ühiskonnahuvisid enese omadest kõrgemale , siis pidas ta õigesti käitumise all silmas seda , mida käskis teha süda , mitte tema riik
tapjat. Hamletil oli raske taluda seda ,et tema isa mõrtsukas on troonil ja kavatseb abielluda tema emaga. Hamlet teadis aga , et ta peab midagi ette võtma. Ta süda ei annaks talle rahu enne , kui tõeline mõrtsukas on paljastatud. Mina saingi aru nii , et Hamlet ei janunenud mitte niivõrd trooni , kuivõrd õigluse järelel. Seega ei saanud Hamlet Claudiust lihtsalt maha lüüa , tehes seeläbi endast lihtlabase mõrtsuka. Hamlet pidi Taanimaale näitama tõelist mõrtsukat. Lihtsam oleks olnud kindlasti käega lüüa ning kättemaksuiha maha suruda , ent ma kaldun arvama , et sellega poleks Hamlet toime tulnud. Teadmine , et õiglus pole jalule seatud , oleks painanud teda kogu tema elu. Kuna Hamlet polnud inimene , kes tõstab ühiskonnahuvisid enese omadest kõrgemale , siis pidas ta õigesti käitumise all silmas seda , mida käskis teha süda , mitte tema riik.
välismaale. Kunstnik veetis kolm aastat Pariisis, kuid sealsete kaasaegsete kunst teda ei vaimustanud. Repin pöördus tagasi kodumaale ja külastas koos perekonnaga sünnikohta. Seejärel asus elama Moskvasse, kus maalib mitmeid töid ajaloost. Tuntuimad on ,,Ivan Julm pojaga" ja ,,Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile". Maal ,,Ivan Julm pojaga" kujutab vene tsaari, kes vihahoos tappis oma poja. Esiplaanile on toodud meisterlikult väljendatud meeleheide mõrtsuka näol. Taibates, mida ta on teinud, surub tsaar poega enese vastu ja on endal pool nägu verega määrinud. ,,Zaporoozlased..." on suure hulga figuuridega kompositsioon, kus on jäädvustatud vabadust armastavad inimesed, uhkus ja enesekindlus, veendumus oma jõus paistab kõigis maalile jäädvustatud figuurides. Maalilt torkab silma kunstniku oskus inimtundeid edasi anda. Sellemaali ostis erakordselt suure summa (35000.- rubla) eest Aleksander III. 1887.a
· Kuna korralik ja endast lugupidav inimene ei räägi abstraktsusest, siis tekib küsimus: kes on see, kes mõtleb abstraktselt? Haritud seltskonna jaoks on see liiga lihtne ja madal. Järelikult jääb üle harimatu inimene. · Abstraktsuse esinemine sõltub erinevatest vaatenurkadest, mida rõhutas autori näide mõrtsukast. Miski, mis tundub ühele inimesele abstraktne, võib teisele olla jällegi midagi väga konkreetset. · Mõrtsuka näites selgus, kuidas abstraktsus ja konkreetsus võivad omavahel põimuda: näiteks, kuidas konkreetsest järeldustest jõuti abstraktse tulemuseni või kuidas abstraktne mõtlemine summutas täielikult konkreetse mõtlemise. Varieerumine toimus siiski läbi erinevate emotsioonide ja vaatevinklite. · Turunaise näites oli samuti näha, kuidas abstraktne mõtlemine hakkas inimese konkreetset mõtlemist piirama ning inimesest sai oma kinnisidee ohver.
aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta ,,põhinev kogemustel" ning aprioorne otsustus on ,,kogemusest sõltumatu". 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Oma teoses ,,Kes mõtleb abstraktselt?" toob Hegel abstraktse mõtlemise kohta mitu määratlust, mis väljenduvad kahes näites. Esimest määratlust kehastab mõrtsuka näide. Sel puhul näevad abstraktselt mõtlevad inimesed vaid mõrtsuka tapjaloomust, nad keskenduvad vaid ühele aspektile. Muu neid ei huvita, ei tunne keegi huvi tema mineku vastu vms. Teise määratluse näiteks on turunaise näide. Kui turunaine tundis end solvatuna, kuna talle öeldi, et ta munad on mädad, siis selle asemel, et teda ainult rumalaks sõimata ühendas ta kogu selle naise mineviku ja olemuse, et teist maatasa teha. Alates tema isast lõpetades tema riietega.
tema enese ema. Hamlet pidi midagi ette võtma, tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud sugugi selles, et Hamlet oleks olnud auahne; ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Seda saavutada on nii mõnigi kord hoopis raskem kui vallutada kuningriiki, sest tuleb valida vahendeid nõnda, et oma õigust taga ajades teisi ja nende õigusi maha ei tallata. Seega poleks Hamlet saanud Claudiust lihtsalt maha lüüa, ta oleks seeläbi vaid enesest mõrtsuka teinud. Hamleti eesmärgiks oli aga näidata Taanimaale tõelist mõrtsukat. Hoopis lihtsam oleks olnud käegalöömine, mis oligi üks kolmest Hamleti ette tekkinud valikust. Ta võinuks lihtsalt alistuda ühiskonnale ning suruda alla oma kättemaksuiha ja vajadus õigluse järele. Hamlet aga poleks suutnud seda taluda. Teadmine, et ta polnud käitunud õigesti, oleks teda painanud kogu ta ülejäänud elu. Kuna Hamlet polnud inimene, kes tõstab ühiskonna huvid enese
Eelarvamus ja austus abstraktse vastu on nii suured, et inimesed, kes saavad aru abstratkse mõtlemise labasusest saavad kohe aru olukorra irooniast ja satiirist. Suures osas on kahte liiki abstraktset mõtlemist. Esimest liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see, kus nähakse midagi lihtlabast ja ei üritatagi uurida tagamaid, et saada aru, mis viis selle teoni või sündmuseni. Selgitavaks näiteks toob Hegel mõrtsuka loo. Inimesed näevad peagi üles poodavas inimeses ainult kurjategijat, kes saab talle määratud õiglase karistuse. Enamike jaoks jääbki see ainsaks mõtteks ja nad on sellega ülimalt rahul ega näe põhjust midagi muud arvatagi selle sündmuse kohta. Mõned aga märkavad ka seda, et tol mehel on näiteks tugev kehaehitus ja võiks vabalt rasket füüsilist tööd teha vms. Mõni aga koguni uurib/teab tagamaid ja saab teada, et tema perekonnas olid pidevalt
Et näidata, et sa oled oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori." (Jaak Tummelile) Oma põhimõtetest kinni pidades, tuleb teha vahel erandeid ja neid eirata, et olla oma põhimõtete peremees, mitte ori. ,,Liialdus moonutab tõe alati ära. Ka kõige tõesemast tõest jääb alasti narrus järele." (Magister Saul) Tõe liialdamine muudab selle lõpuks alati valeks ja vääraks. ,,Ma ütlen teile: mitte miski ei ole midagi iseenesest. Võtke nuga. Mõrtsuka käes on see tapmise ja kirurgi käes elupäästmise riist. Iseenesest ei ole see mitte midagi." (Magister Saul) Paljud asjad võivad erinevas kontekstis olla hoopis erineva tähendusega midagi ei saa võtta iseenesest mõistetavana. 2. Kirjuta lühike ülevaade sündmustest. Raamat kirjeldab Wikmani gümnaasiumi kümnenda klassi poiste elu. Nende keerukat kooliteed ja teisi meeldejäävaid elusündmusi. Koos krutskite
Nii siis juhtuski, et varsti toimusid pulmad. Tüdruk ootas neid elevusega, kuigi musta mantliga mees teda paruni kui vastiku mehe eest hoiatas. Sellepärast hakkas Laura teda veel enam vihkama, sõimas teda vastikuks kerjuseks ning ütles, et põlgab meest. Öelduga tegi krahvitütar arstile väga haiget ning doktor lubas neile kõigile hukatust saata. Selle peale läks krahv väga pabinasse ja oli kindel, et Meding ta peale kaebab. Seega saatis ta välja mõrtsuka, samal ajal, kui Laura abiellus. Ka kirikus ei läinud kõik hästi. Välja ilmus paruni naine oma lapsega. Muidugi jäi laulatus ära. Tütarlaps mõistis alles nüüd, kui hea mees Meding on. Ta läks magama päris hilja, kuid õige varsti kuulis koridoris kobinat. Laura läks vaatama ja leidis eest oma isa, kes sonis midagi mõrtsukast ja Medingist. Ta oli hulluks läinud. Õnneks sai tüdruk kõigest aru ning jooksis kiiresti kohta, kus kuritöö toimuma pidi. Ta kuuliski kohale jõudes
kõrgseltskonnas mõeldakse küll abstraktselt, kuid ei julgeta seda tunnistada, sest sellega võib kaasneda oht, et abstraktne mõtleja naerdakse kaaslaste poolt välja.Eelarvamus ja austus abstraktse mõtlemise vastu on nii suured, et need, kellel hea nina, siin juba ette satiiri või irooniat haistavad. Hegel ütleb et abstraktset mõtlemist esineb kahel viisil : kas määratlemisega või siis üldistamisega.Oma põhiideede kaitseks on Hegel välja toonud mitu näidet. Esimene näide seisneb mõrtsuka hukkamispaigale viimisega, ehk siis määratlemine. Lihtrahva jaoks pole ta muud kui mõrtsukas. Inimesetundja taastab aga sündmuste käigu, mis on kurjategijat vorminud ja avastab, et kerge üleastumise eest on seda inimest karistatud ülearu karmilt, mis teda ühiskonna vastu on kibestanud, näeb esimest vastupanu sellele ühiskonnale, mis teda välja ajas ja tema jaoks enesesäilitamise nüüd vaid kuriteo läbi võimalikuks tegi
tühjuse märgiks. · Sellise eiramise põhjuseks toob Hegel välja seltskonna arvamuse abstraktsusest kui millestki suursugusest ning kättesaamatust või hoopis põlgust äratavast. Abstraktse mõtlemise tunnistamine tähendanuks seega inimesele enda naeruvääristamist või seltskonnast eraldamist, mida keegi ei soovi, kuna arvatakse, et abstraktselt mõtlevad vaid harimatud. · Autor toob näiteks erinevate inimeste arvamusi mõrtsuka hukkamisest. Lihtrahva jaoks on ta lihtsalt mõrtsukas ning siinpuhul on tegemist ühe abstraktse mõtlemise viisiga. Kuid nn inimesetundja näeb kurjategijas midagi rohkemat näeb ühiskonna ohvrit. Võiks öelda, et ta mõtleb konkreetselt, kuna süveneb kuriteo põhjustesse ning tunneb mõrtsukale kaasa. Kuid ka tema mõtleb üksnes abstraktselt: mõrtsukas jääb ikka mõrtsukaks ning tema teo õigustamine on ühekülgne suhtumine ehk abstraktne
pehmed. Tähendab, et sünteetilisi otsuseid võib langetada posteriori. 2. Esiteks mõrtsukas viiakse hukkamispaigale ja lihtrahvas näeb teda kui julma inimest kes peaks oma tegude eest igavesti põrgus põlema. Inimesetundja aga näeb kuidas on mõrtsukas oma elus jõudnud sinnamaani ning teda on ülearu karmilt koheldatud ja liigne karistus määratud. Mõrtsukat näha ainult ühes valguses ja omistada talle ainult mõrtsuka omadused on abstraktne mõtlemine. Tuleks aga vaadelda mis on mõrtsuka nii kaugele oma tegudes viinud, miks on ta tapnud ning vaadelda tema elu kui ühtset tervikut, mitte ainult alates sellest perioodist, mil ta inimese tappis. Süümõistmisel tuleks seda arvestada, kuid kindlasti ei tohiks teda õigeks mõista, sest tal on olnud näiteks raske lapsepõlv vms, sest see oleks teistpidi abstraktne mõtlemine.
veinimeistrile ka vaarao valitsemisaasta, mil vein villiti. Suurim aastaarv on 9., mis samuti kinnitab oletusi, et Tutanhamon siis suri. Tutanhamoni muumial pole mingeid märke sellest, millesse ta suri, aga kindlasti ei surnud ta kopsupõletikku, nagu varem arvati. Lahkamine ja röntgenülesvõtted tõid nähtavale koljuõõne ülaosas oleva väikese luuprao. See võis olla löögi tagajärg, kuid võimatu on öelda, kas tegemist oli mõrtsuka hoobiga või õnnetusega, näiteks kaarikult kukkumisega. Tutanhamoni hauakambri avastamine Aastate keskel Kuningate orust leitud asjad pani Howard Carteri uskuma, et Tutanhamon on maetud sinnakanti. 1905-1906 leiti väike Tutanhamoni nimega fajansskruus, 1907 vaarao balsameerimisvahendite ja peiede jäänused, 1909 peidik, kus oli kaariku kuldfragmente (murdunud tükke) ja mööblitükke ; peidikuleidudel oli Tutanhamoni nimi ja Eje kui lihtsureliku nimi. Lugu Carteri
Saabus ka Helgi oma naise Thorhallaga. Hallgerdr ja Bergthora tüli, sõitsid koju tagasi. 36. Gunnarr ratsutas tingile, Hallgerdr lasi vastikul Kolril tappa puuraidur Svartr. Njalli ja Gunnarri kahjutasu. Atli ilmumine. Mehed lähevad tingile ja võtavad raha kaasa. 37. Atli tapab Kolri. Kahjutasu. 38. Atli ei lähe ära. Hallgerdr laseb kutsuda sugulase Brynjolfr Tülinorija. Tingile minek. Brynjolfr tapab Atli. Kahjutasu. Tingile minek.Thordr Vabakslastupoeg, kes ei näe mõrtsuka moodi välja, tapab Brynjolfri. Hallgerdr oli raevus. 39. Thordr Vabakslastupoeg, kes ei näe välja nagu mõrtsukas, tapab Brynjolri. Hallgerdr raevus.
asemel antakse inimesele tema väärtus ning tiitel, olenemata missugune isikuomadustega inimene ta on. Leipzigi peene seltskonna abstraktne mõtlemine kaasab inimese teole ka teo tagamaad ning isiku iseloomuomadused, mõrtsukale luuakse omamoodi lunastus ja mõistmine, et tegelikkuses on ta hea inimene, olenemata tema halbadele tegudele. Vastandlikud on need kaks juhtumit selle poolest, et esimesel juhul võetakse mõrtsuka iseloom ja olemus kokku ühe sõnaga, teisel juhul kaasatakse tema teosse ka tagamaad ja tegelikud oletatavad head iseloomuomadused. 6. Turueidel ja ohvitseridel on erinev kogemus ostja-naisterahvast. Turueit mõtleb ostja- naisterahvast kui mädamunast, sest naisterahvas sõnas ka temale, et tema müüdavad munad on mädad. Seega ei näe turueit enam ostjas mitte midagi head, kuna tema kõrvus on ainult mädamuna
Ta otsib ja vaatab, et ehk on kusagil ema jälgi, kuni lõpuks leiab ta tuuslari. Kalevipoeg tõmbab suure tamme juurtega maast välja, et seda vemblana kasutada. Tuuslar tunnistab oma süüd ning räägib, mis ta emaga juhtunud on, kuid Kalevipoeg ei usu tuuslari ning tapab ta. Unes saab Kalevipoeg aru, et ema on surnud. 6. lugu Kalevipoeg otsustab Soome sepa üles otsida ja saab tugevaima mõõga. Mõõgaostu tähistamise peol tekib vaidlus ja Kalevipoeg tapab sepa poja. Sepp nõuab mõrtsuka tapmist selle sama mõõgaga. Seepeale tormab Kalevipoeg uksest välja ning uinub. Tamm, mis noore piiga surnukeha otsides veest välja tõmmati, langetati. Sellest sai sild Soome ning ranna vahel. Keiu Kaur 7. lugu Teel koju kuulis Kalevipoeg uppunud tüdruku sõitlemist. Raske südamega sõuab ta edasi ning jõudes kodumaale, kuuleb ta oma igatsetud ema häält, kes teda samuti noomib. Nüüd sai
1. Teose sisu lühikokkuvõte Keskaegses Tallinnas, täpsemalt 15. mai hilisõhtul aastal 1409, jääb saladuslikel asjaoludel oma peast ilma Gotlandilt pärit kõrge ordurüütel Henning von Glingenstain, lisaks on ohvrile suhu topitud haruldane Gotlandi vana örtung. Kuna tegu oli tähtsa orduliikmega ning esialgsed tõendid näitavad, et mõrtsukas põgenes all-linna nõuab ordu, et Tallinna raad mõrtsuka üles leiaks. Nii hakkab mõrvalugu uurima kohtufoogt Wenzel Dorn ühes linna apteekri Melchior Wakenstedega.Koos kuulatakse üle kuriteoga seotud kodanikke ning ollakse tunnistajaks veel mitmetele mõrvadele. Nii puutuvad Melchior ja Dorn kuritegu uurides kokku salapärase mustpeade gildiga, dominiiklaste orduga, vitaalivendade lugudega kui ka iidse Oleviste ehitaja mõistatusega. Mõrvalugu kulmineerub kohtusaalis, kuhu on kokku kutsutud kõrged
naistega naljatamas või koguni neid kallistamas, tuules ja rajumöllus, kõva häälega kõnelemas ja naermas. Selle peene, väheke konservilikult tuima munganäo puhul tulevad kõigepealt tahtmatult mõttesse suletud aknad, ahjusoe, raamatutolm, ärkvel oldud ööd ja töörohked päevad; sellest jahedast näost ei vooga soojust ega kiirga jõudu. Erasmus kannatas eluaeg ebakindla tervise pärast, teda kimbutasid pidevalt väga mitmesugused haigused. Tol ajal rändas katk mõrtsuka kombel ühelt maalt teisele. Vaevu oli ta kuulnud, et must surm on saja miili kaugusel välja ilmunud, ta võtab oma seitse asja ning põgeneb paaniliselt. Seitsekümmend aastat õnnestus tal vedada oma habrast keha läbi metsikute ja segaste aegade. 4 Meistriaastad
sin kodus bensiini, võtsin öökapi alt liharaiumis- kirve ja läksin. Tahtsin ükskõik keda tappa. Teadsin, et Tõnut on lihtne tappa.» · Järgmise mõrva pani nooruk toime koos isa Andreiga. Isa virutas neil külas olnud Alekseile noa kõhtu, sest pidas teda oma naise armuke- seks. Seejärel aitas poeg ohvril komberdada ühiselamu ühte tühja tuppa, kus ta hakkas meest kägistama ning lõpuks kolmanda korruse aknast välja tõukas. Selle roima eest pandi mõrtsuka isa seitsmeks aastaks vangi. · Jevgeni pussitas Rubel surnuks jaanuaris 1998. aastal Stroomi rannas. Aleksander Rubel · Vladimiril lõi nooruk pea kirvega maha Koplis Kaevuri tänaval veebruaris 1998. Enne küsis poiss mehelt suitsu ja viit krooni bensiiniraha. · Olga tappis Rubel 9. veebruaril 1998 kodumajas. · Rubelite majanaaber Vladimir lahkus elust 28. veebruaril või 1. märtsil 1998, kuid tema tapmist ei suutnud Tallinna ringkonnakohus tõendada. · 4
Kas ei peaks siis nende poolt toime pandud samasugusele teole võrdväärne karistus järgnema? Eelkõige on eesmärgiks kuritegu vältida, mitte tasuda kätte vääritikäitumise eest, s.o kurjategijale kätte maksta. Väidetakse, et õiglus nõuab kättemaksu ja ühiskond näitab selle läbi oma hukkamõistu. Nii oleks surmanuhtlus ühiskondlike normide peegeldus Mittesurmav karistus väljendab ühiskonna norme ja väärtusi paremini kui surmanuhtlus. Viimane vastab rohkem mõrtsuka enda loogikale (Espersen 1997). Minu seisukoht kurjategijale sooritatud teo eest on õiglane karistus, ma ei tõlgendaks seda kättemaksuna. Igaüks peab vastutama oma tegude eest. Need, kes tapavad pidevalt, teevad seda vabaduses ikka ja jälle, olenemata sellest, millist mõjutusvahendit nende peal ka rakendataks. Surmanuhtluse vastu räägib see, et tegemist on ebahumaanse, primitiivse ja brutaalse riikliku
,,Yvain ehk Lõvirüütel" · Yvain on noor rüütel, kes kuulub kun. Arturi kaaskonda · Yvain haavas surmavalt Musta Rüütlit teda jälitades oli sattunud musta rüütli lossi lõksu · Yvain pääses lõksust tänu toaneitsi abile · tänu nähtamatuks muutvale võlusõrmusele näeb ta lossidaami · ta armus naisesse · Musta Rüütli naine vihaks alguses Yvaini lõpuks tekkis tal armastus oma mehe mõrtsuka vastu · Yvain abiellus M.R. lesega · daam andis Yvainile loa minna aastaks seiklema · Yvain usunstas kokkuleppe ja naasis 3 aasta pärast · Yvaini ootas koju naastes ees suletud väravad (naine ei tahtnud teda enam, sest ta oli 2a hiljem naasnud koju) · Yvain on ahastuses · ta peab läbi tegema mitmeid seikluseid ja proove, enne kui talle andeks antakse
• Nick Hornby: Maoli (2008) 3.Homoseksuaalsus • Hans Olsson: Vahet pole (ek 2001) • Ted van Lieshout: Vennad (ek 2001) Haigused ja surm 1.Loomulik surm (nt haiguse või õnnetusjuhtumi tagajärjel) • Marja-Leena Tiainen: Kallis Mikael (ek 2003) • Christel ja Isabel Zachert: Kohtumiseni minu paradiisis (ek 1995) • Peter Pohl: Ma olen ikka teiega (ek 2003) • David Hill: Näeme veel, Simon (ek 2001) Haigused ja surm 2.Vägivaldne surm (mõrtsuka käe läbi, sõltuvusainete tagajärjel, HIV, enesetapp) • Anne-Marie Brasme: Ühe hingetõmbega (ek 2003) • Katrin Reimus: Eilset pole olemas (2002) • Melvin Burgess: Saast (ek 2000) • Robert Swindells: Jääme püsima (ek 1999) • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007) • Birk Rohelend: Mina, Mortimer (2007) Täiskasvanute maailma ohud 1.Sotsiaalne viletsus, inimkaubandus, prostitutsioon, rahvuslikud konfliktid,
uskudes, et tegu on riigireeturi ja kommariga. Oates kirjeldab, kuidas mõrvar avab magamistoa ukse võtmega, mille üks teine agent on valmis pannud, satub seksuaalsesse ekstaasi, nähes näitlejatari alasti - vaid pisut linaga kaetult -, kuid vajutab siiski otsustavalt mürgisüsti talle südamesse. Teise, jõhkrama, versiooni järgi tapeti liiga palju teadev Monroe kas eriteenistuse või Kennedyte tellitud mõrtsuka käega. Mõrvar olevat teinud surmasüsti pärasoolde - sinna ei jää jälgi. Seda kinnitavat ka asjaolu, et punaste kaantega märkmik, Monroe salapäevik, olevat kohe pärast tapmist kadunud. Samas on näitlejatari tuttavad kinnitanud, et ta oli liiga püsimatu inimene, et ülepea päevikut pidada. Rääkimata sellest, et oma elu kõige segasemal ajajärgul, viimasel kuuel kuul, kui ta vaim eksles Robert Kennedyga ja keha paljude teiste meestega, poleks ta üldse suutnud midagi üles märkida
kosida tema enese ema. Hamlet pidi midagi ette võtma, tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud sugugi selles, et Hamlet oleks olnud auahne; ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Seda saavutada on nii mõnigi kord hoopis raskem kui vallutada kuningriiki, sest tuleb valida vahendeid nõnda, et oma õigust taga ajades teisi ja nende õigusi maha ei tallata. Seega poleks Hamlet saanud Claudiust lihtsalt maha lüüa, ta oleks seeläbi vaid enesest mõrtsuka teinud. Hamleti eesmärgiks oli aga näidata Taanimaale tõelist mõrtsukat. Hoopis lihtsam oleks olnud käegalöömine, mis oligi üks kolmest Hamleti ette tekkinud valikust. Ta võinuks lihtsalt alistuda ühiskonnale ning suruda alla oma kättemaksuiha ja vajadus õigluse järele. Hamlet aga poleks suutnud seda taluda. Teadmine, et ta polnud käitunud õigesti, oleks teda painanud kogu ta ülejäänud elu. Kuna Hamlet polnud inimene, kes tõstab ühiskonna huvid
üritust SALAJA maha kirjutada. ,,Me peame alati küsima: kas Hea, mida me taotleme, on küllalt suur.. ,, (lk 40). Point: õpilased pole õpetajast moraalselt paremad, kuna õpetaja tahtis sellega head, et ta jälgis mahakirjutamist, aga õpilased olid väljas petmisel ja ebaaususes. Kuigi mõlemad tegutsesid salaja! ,,Tekitatav halb pühitakse loodetava heaga. Nii et kõige puhtamal kujul otstarve pühitseb abinõu" ,,Ma ütlen teile: mitte miski ei ole midagi iseenesest. Võtke nuga. Mõrtsuka käes on see tapmise ja kirurgi käes elupäästmise riist. Iseenesest ei ole see mitte midagi." ,,Liialdus moonutab tõe alati ära. Ka kõige tõesemast tõest jääb alasti narrus järele." Saul IV ptk Klassikaaslased ei tahtnud et Juss/Pukspuu koolis välja visatakse, kuna olid ju kõik tembus süüdi. Lähedane sõber Penn tundis ennast süüdi ja oli kõige närvilisem. (ta võid naljaviluks öelda, et kas ikka suudad paberkuuli põlema panna jne?" ja lollike (Juss) kohe tegi)
Hamlet pidi midagi ette võtma, tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud sugugi selles, et Hamlet oleks olnud auahne; ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Seda saavutada on nii mõnigi kord hoopis raskem kui vallutada kuningriiki, sest tuleb valida vahendeid nõnda, et oma õigust taga ajades teisi ja nende õigusi maha ei tallata. Seega poleks Hamlet saanud Claudiust lihtsalt maha lüüa, ta oleks seeläbi vaid enesest mõrtsuka teinud. Hamleti eesmärgiks oli aga näidata Taanimaale tõelist mõrtsukat. Hoopis lihtsam oleks olnud käegalöömine, mis oligi üks kolmest Hamleti ette tekkinud valikust. Ta võinuks lihtsalt alistuda ühiskonnale ning suruda alla oma kättemaksuiha ja vajadus õigluse järele. Hamlet aga poleks suutnud seda taluda. Teadmine, et ta polnud käitunud õigesti, oleks teda painanud kogu ta ülejäänud elu. Kuna Hamlet polnud inimene, kes tõstab
Lermontov oli Puskinit austanud juba lapsepõlvest peale ja seda rangemini tabas teda teade Puskini ootamatust surmast. Selle traagilise sõnumi ajal kirjutaski Lermontov luuletuse "Poeedi surm". "Poeedi surma" kirjutamise ajal valitses Peterburis pinev õhkkond: traagiline sündmus oli vapustanud kogu linna, luuletaja maja ees tunglesid kümned tuhanded inimesed, valitsus oli tõelises paanikas. Just sellises olukorras ärataski üldsuse tähelepanu luuletus, mis mõistis hukka nii mõrtsuka kui ka kogu kõrgema seltskonna. "Poeedi surm" levis kiiresti tuhandeis käsikirjalistes eksemplarides, sest selle avaldamine trükikojas ei tulnud kõne allagi. Eriti hukkamõistvad võimu suhtes on luuletuse lõpuread: Ka oma musta verega te endalt iial maha pesta poeedi õiglast verd ei saa! 4 Lermontov arreteeriti "lubamatute värsside eest" ja saadeti tsaar Nikolai I käsul tegevväkke
Cornouailles’s, leidis Tristani, ja näidates kuningale punast granaatkivi, mille to oli kunagi andnud Blanchefleurile kalli pulmakingina, ütles: et Tristan Loonnois’st on Marci õepoeg, tema õe Blanchegleuri ja kuningas Rivaleni poeg. Rääkis ka veel, et Hertsog Morgan on vallutanud tema kodumaa ning et on aeg, et see tagastataks õigetele omanikele. Tristan tunnistas, et ta on oma isa järeltulija, kutsus Rivaleni mõrtsuka kahevõitslusele, tappis ta ja sai oma maad tagasi. Ta jättis Rohaltile oma maa, kes elas Loonnonis’. Kuningas Marcile andis ta oma keha, seetähendab et ta läks teenima isand Marci Cornouailles’s. Tristan võttis endaga kaasa Gornevali ja asus purjetama kuningas Marci maade poole. II Kui Tristan pärale jõudis, olid Marc ja kogu parunkond sügavas kurvastuses, sest Iirimaa kuningas oli otsustanud, et rüüstab Cornouailles’i, kui
valitsemisaasta, mil vein villiti. Suurim aastaarv on 9., mis samuti kinnitab oletusi, et Tutanhamon siis suri. Tutanhamoni muumial pole mingeid märke sellest, millesse ta suri, aga kindlasti ei surnud ta tiisikusse, nagu varem arvati. Lahkamine ja röntgenülesvõtted tõid nähtavale koljuõõne ülaosas oleva väikese luuprao. See võis olla löögi tagalärg, kuid võimatu on öelda, kas tegemist oli mõrtsuka hoobiga või õnnetusega, näiteks kaarikult kukkumisega. Surma tegelik põhjus oli ajukoorealune verevalum. Seega oli igasugune mõistatamine vaarao varajase surma ümber ülearune. Seni oli surma põhjusena oletatud arteriaaltuumorit, ajukasvajat või tuberkuloosi. Nagu kõik vaaraod, nii sai ka Tutanhamon hauda kaasa lilli. Vaaraode haudade lillekaunistus koosnes aga üpris haruldastest taimedest. Leitud on näiteks metsikut sellerit (Apium graveolens), mille lehtedest punuti pärgi.
aegadel. Lisaks ajakanga tehnika esmakordsele kasutamisele oli see ka hariv ja meeldetuletav. Pärast seda liikusime kohe F. Dostojevski ja ,,Kuritöö ja karistuse" juurde. Dostojevskit peetakse küll väga heaks kirjanikuks, kuid tuleb tunnistada, et ta polnud just tavaline inimene. Tal oli rakse lapsepõlv ning ka vanaduses pidi ta võitlema langetõvega. Tänu tema iseloomule on ka tema teosed erilised. ,,Kuritöö ja karistus" käsitles mõrtsuka hingemaailma täiesti uuest vaatepunktist. Mina jäin üldiselt teosega rahule. Järgnevalt võtsime ette Anton Tsehhovi, tema novellid ja näidendid. Alustasime taas ajakangaga ning järgnes tutvumine tema varasemate novellidega. Osasid novelle oli võimalik ka klassikaaslaste esituses näha. Järgnesid hilisemad novellid, nagu ,,Jonõts" ja ,,Daam Koerakesega". Kuigi sarnaselt varastele novellidele oli ka neid väga vähe tegevust tundusid nad mulle huvitavamad.
-28.saj Narmer ja Menes: 32.saj varadünastilise riigi valitsejad, kes ühendasid Alam-ja Ülem- Egiptuse. Vana Riik 28/27.-22.saj Dzoser; 27.saj püstitas esimese püramiidi Sakkaras, mille arhitekt oli Imhotep, kes ka hieeroglüüfkirja reformija, mille järel tekkis kanooniline kirjakuju. 26.saj hiigelpüramiidid: Cheops, Chepren, Mykerinos Keskmine Riik 20.-17.saj "Sinuhe jutustus"; Egiptuse kirjanduse tähtteos, loodud Keskmise Riigi ajal. Kangelaslugu Sinuhest, kes tappes kuninga mõrtsuka saavutas kohalike austuse. Uus Riik 16-11.saj Thutmosis I; 16.saj lõi Egiptuse suurvõimu, vallutused Eufratini ja püstitas seal võidusteeli. Pealinna viis Memphisesse, Teeba jäi Amon-Ra kultuskeskuseks. Alustas Karnaki templikompleksi rajamisega (tema haud Teeba lähedal kaljus Kuningate orus) + Luxori tempel. Seega edaspidi Memphis jäi poliitilsieks keskuseks, Teeba kultuskeskuseks. Hatsepsut 15.saj naisvaarao, kelle võimulepääsemist peetakse esimeseks dünastiasiseseks kriisiks
Seda tegi tema ka, kuida aga mõistis, ja ehitas seda maja just selle koha peale, kus nüüd Jõhvi kirik seisab. Maja ümber laskis tema sügava kraavi teha ja kõrge valli tõsta nagu kindlas linnal viis oli. Aga kui vend sõjast koju tuli ja seda maja nägi, sai tema vihaseks, sest et ehitus mitte tema uhke meele järele polnud. Nad läksid riidu ja vanem vend lõi noorema maha ja venna veri kastis maad. Küll tuli nüüd kahetsemine mõrtsuka südamesse - aga liiga hilja! Silmapisarad ei võinud venda mitte enam elusse kutsuda. Kuri töö oli tehtud, venna veri kisendas taeva poole. Ta laskis kõik maja maha kiskuda ja nagu venna vere lepituseks selle koha peale kirikut ehitada. Kiriku ukse ees on kivi maas näha ja selle peale on rist raiutud; üks vana jutt ütleb, et see olla haua koht, kuhu noorem sai maetud. Kirikust mõni versta maad eemale pidand uhke
Talle määrati surmanuhtlus "despoodile osutatud rõõmude eest". 29 Corday [kor´dee], Charlotte (1768- 1793) omandas hea hariduse Caeni [ka(n)] kloostrikoolis; innukas zirondiinide toetaja; oli veendunud, et 2. septembri tapatalgute ja zirondiinide valitsuse languses on süüdi Marat (ja nii see oligi!), mistõttu pidas enda kohuseks nn. Rahva Sõber kõrvaldada; kuigi süüdistus polnud vale, ei arvestanud noor neiu, et taolise teoga võib ta ajastu suurima mõrtsuka hoopis rehabiliteerida, mis ka juhtus; Marat' tapmine andis jakobiinidele hea võimaluse "rahva sõbra" märtriks kuulutada, teda Panthéoni matta ning veelgi suuremat terrorit läbi viia; kunstnik J. L. David sai sellest inspiratsiooni ühe oma parima maaliteose loomiseks. Nii ongi: Davidi maal on sedavõrd geniaalne, et mõrtsukaks võib pidada mitte mõrtsukat (Marat'd) ennast, vaid hoopis selle kõrvaldajat. 31. oktoobril hukati 22 zirondiinist ministrit ja saadikut
Järsku kuulsid raugad sureva mehe karjeid ja teadsid, et tegemist on kuningaga. Veel enne, kui nad jõudsid sisse tormata, astus paleest välja kuninganna, kes teatas häbitunde ja kahetsuseta, et ta on Aigisthosega kättemaksuks oma lapse tapmise eest oma mehe tapnud, ning teatas, et ta võtab nüüdsest valitsemise üle. Ka Aigisthosel oli tegelikult Agamemnoniga vimma, sest Atreus oli tema vennad tapnud ja isale söötnud, ning kui mõrtsukas oli surnud, pidi süü lunastama mõrtsuka poeg. „Odüsseias“ kohtus Odysseus allilmas Agamemnoniga ja oli tema surmaloost väga liigutatud. Kuid julmusega ei saa julmust lõpetada. Iphigeneia oli tegelikult üks kolmest lapsest: tema vend Orestes oli saadetud ustava sõbra juurde, sest Aigisthos oleks ta muidu tapnud, ning õde Elektra oli jäänud ema juurde, kus Aigisthos teda igati kiusas. Terve elu oli Elektra oodanud ja lootnud, et Orestes isa tapmise eest kätte maksaks
Talle määrati surmanuhtlus “despoodile osutatud rõõmude eest”. 29 Corday [kor´dee], Charlotte (1768- 1793) – omandas hea hariduse Caeni [ka(n)] kloostrikoolis; innukas žirondiinide toetaja; oli veendunud, et 2. septembri tapatalgute ja žirondiinide valitsuse languses on süüdi Marat (ja nii see oligi!), mistõttu pidas enda kohuseks nn. Rahva Sõber kõrvaldada; kuigi süüdistus polnud vale, ei arvestanud noor neiu, et taolise teoga võib ta ajastu suurima mõrtsuka hoopis rehabiliteerida, mis ka juhtus; Marat’ tapmine andis jakobiinidele hea võimaluse “rahva sõbra” märtriks kuulutada, teda Panthéoni matta ning veelgi suuremat terrorit läbi viia; kunstnik J. L. David sai sellest inspiratsiooni ühe oma parima maaliteose loomiseks. Nii ongi: Davidi maal on sedavõrd geniaalne, et mõrtsukaks võib pidada mitte mõrtsukat (Marat’d) ennast, vaid hoopis selle kõrvaldajat. 31. oktoobril hukati 22 žirondiinist ministrit ja saadikut
ärapiinatud olekuga Uzukki. Hõbesepp soovitas ta seepeale elukohta vahetada. Murat siirdubki linnast välja, puuvillakoristajaks. Puuvillakoristusel tekkis tal puuvillapõllu kastmise tõttu tüli põlluomaniku Amangeldõ (too oli Bekmurati tuttav) poja Tsarõ'ga. Murati julmalt läbi. Muratist polnud enam töötegijat, ta saadeti lõpuks poja Durdõ juurde, kus ta ka suri. Mõnda aega hiljem tappis Durdõ turul Tsarõ. Bekmurat saatis mõrtsuka, kelle nimi oli Allak, Durdõd tapma, ent too oli Durdõ inimlikkusest liigutatud ning andis end välja, jäädes Durdõ ja teiste karjuste juurde elama. Teose lõpustseen esitatakse Allaki jutustusena (jutustab sellest teistele karjustele). Too vahendab, et Uzuk jäänud Suhan bai majas alalise tagakiusamise tõttu täiesti otsa. Ta pidanud oma elu ebaõnnestunuks: polnud tal ei lapsi ega õnne. Allak nägi, kuidas Uzuk hüppas kaljult alla.
Paas!" Kumbki ei teadnud kui mitu aastat tagasi loodi maailm. Kogu klass ei teadnud seda tähtsat asja. ,,Mina ka ei tea," ütles õpetaja nukralt. ,,Ei tea, ei mäleta, vana pea ei hoia enam kinni. Aga küllap sest nii mõnigi hea tuhat aastat ära saab, nii oma viis kuus või veelgi rohkem. Kindlat arvu on ju raske leida, pisut raske jah, armsad lapsed. Ma mõtlen nimelt aega, kus tuli esimene inimene, see Aadam. Mitte vana Aadam, vaid lihtsalt Aadam, see Kaini ja Aabeli isa, esimese mõrtsuka isa. Esimene inimene ja esimene naine, ja kohe sigitasid ja sünnitasid nad kahekesi mõrtsuka. Oleksid võinud pisutki kannatada, aga ei, muud kui mõrtsuka. Aadam ise ei tapnud, aga sigitas poja, see tappis. Poeg tappis! See sünnib ka meiepäevil nõnda, et isa ei tapa, ajab muidu läbi, aga poeg ei aja... Nii siis: sest saadik, kus tuli ilma esimene inimene, on kerge maailma päevi lugeda, sest maailma päevad käivad ühes inimese päevadega, ja kui inimene
Kuid nõnda andis ta röövlile tee vabaks, kes otsekohe tormas bastioni poole. Kuna bastioni kaitsjad roselllased ei teadnud, milliste kavatsustega see mees neile lähenes, avasid nad tema peale tule ja ta kukkus tabatuna kuulist, mis purustas ta õla. Vahepeal oli d'Artagnan sööstnud teise sõduri kallale ja ründas teda mõõgaga. Võitlus ei olnud pikk, nurjatul oli enesekaitseks vaid laadimata arkebuus. Kaardiväelase mõõk libises mööda kasutuks muutunud relva toru ja tungis mõrtsuka reide. Mees kukkus. D'Artagnan asetas talle kohe mõõgaotsa kõrile. «Oo, ärge tapke mind!» hüüdis röövel. «Armu, armu, härra ohvitser, ma tunnistan teile kõik!» «Kas sinu saladus väärib vähemasti seda, et ma su ellu jätan?» küsis noormees kätt tagasi tõmmates. «Jah, kui te arvate, et elu on midagi väärt kahekümne kahe aastaselt, ja kui võib jõuda kaugele, olles kaunis ja vapper nagu teie.» 439 «Kõnele, nurjatu, kes käskis sul mind tappa,» küsis d'Artagnan.
annaabi.ee 
