PILET
NR 1 TITAANID Titaanid
olid lõpmatult kaugetel
aegadel maailma
isandad , sageli kutsutakse
neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim
oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg
Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes
Rooma , sellele järgnes
kuldne ajastu.
Teised
tähtsad titaanid: Okeanos – jõgi, mis vanade kreeklaste arvates
pidi voolama ümber maa; tema naine
Tethys ; Hyperion – päikese,
kuu, koidu ja eha isa;
Mnemosyne – mälu; Themis – õiglus;
Iapetos oma poegadega –
Atlas ,
Prometheus .
KAKSTEIST
SUURT OLÜMPLASTOlid
kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti
olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu.
Zeus
( Jupiter )Zeus
ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast
kellelegi pidi
kuuluma . Meri –
Poseidon ,
allmaailm – Hades,
ülemvalitseja – Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse
armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abistanud
kunagi valelikke. Tema lind – kotkas, tema puu – tamm.
Hera ( Juno )Hera
oli Zeusi naine ja õde. Ta oli abielu kaitsja. Hera oli tegevuses
nende naiste karistamisega, kellesse Zeus
armus . Herale on pühendatud
lehm ja
paabulind , tema lemmiklinn on
Argos .
Poseidon
( Neptunus )Oli
merede valitseja ja Zeusi vend. P’l oli
hiilgav palee keset
merd . P
kinkis inimestele esimese hobuse. Teda kujutati alati kolmhark käes,
on seotud hobuse ja sõnniga.
Hades
( Pluto )Zeusi
kolmas vend, kelle
valitseda oli allmaailm. Hadesel oli kurikuulus
kiiver. Hades oli halastamatu, kuid õiglane; kardetud, aga mitte õel
jumal.
Pallas Athena ( Minerva )Athena
oli ainult Zeusi tütar, kes
kargas täiskasvanuna välja Zeusi
peast. Oli lahingujumalanna, linna jumalanna, tsivilisatsiooni,
käsitöö kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Athena oli Zeusi
lemmiklaps. Hiljem oli Athena tarkuse kehastus.
Ateena on temale
kuuluv linn, oliivipuu tema puu ja öökull tema lind.
Apollon ( Apollo )Apollon
on Zeusi ja Leto poeg. Ta oli meister muusikant, hõbedase
vibu peremees , laskurite jumal, tervendaja,
valgusejumal , tõejumal. Puu –
loorberipuu , talle on pühendatud delfiin ja
ronk .
Artemis ( Diana )Artemis
oli Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. A oli metsloomade
emand, kõrgeim kütt jumalaist, neitsiliku nooruse kaitsja. Temas
ilmneb kõige elavamalt piiritelu hea ja kurja vahel. Pühendused –
küpress, kõik
metsloomad ja eriti põder.
Aphrodite ( Venus )A
oli armastuse- ja ilujumalanna,
naeru armastav jumalanna. A on Zeusi
ja Dione tütar. Hiljem seletatakse, et ta sündis merevahust. Tema
ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved. Puu –
mirt , lind –
tuvi (mõnikord ka
varblane ja luik).
Hermes (Mercurius)Hermese
isa oli Zeus ja ema
Maia . Oli Zeusi käskjalg. Oli kõigist jumalaist
nutikaim ja kavalaim,
meisterlik varas, kaubanduse- ja turujumal,
näitas hingedele teed allilma.
Ares (Mars)Sõjajumal,
Zeusi ja Hera poeg, kes mõlemad teda põlgasid, verejanuline,
surelike kehastatud
needus , aga ka argpüks. Lind –
raisakull .
Hephaistos
( Vulcanus )Tulejumal,
kes on üheltpoolt Zeusi ja Hera poeg,
teisalt aga ainult Hera poeg.
Hephaistos oli ainukesena inetu,
lombakas . Oli ka sepatööjumal.
Tema abikaasaks on Aphrodite. H on
lahke ja rahuarmastav jumal.
Hestia (Vesta)Zeusi
õde, neitsilik jumal, kodukoldejumalanna. Igal linnal oli Hestiale
pühendatud avalik kolle.
PILET
NR 2ALLMAAILMA
KIRJELDUSSurnute
riiki valitses Hades koos oma naise Persephonega. Teed Hadese riiki –
üle maa serva, teisele poole Okeanost;
koopad ja sügavamad järved.
Tartaros
on allilma sügavam osa, Maa
poegade vangla .
Erebos on paik, kuhu
saabuvad surnud kohe pärast hingeheitmist.
Allilm on hämar, varjuline paik,
varjude riik, kus pole midagi reaalset.
Tee allilma hakkab sealt, kus Acheron, hädade jõgi,
suubub Kokytosesse, hädakisa jõkke. Vana paadimees
Charon toimetab surnute
hinged üle vee teisele kaldale, kus asub Tartarose teemantne värav.
Väravat valvab
Kerberos , kolme pea ja draakonisabaga koer, kes
laseb sisse kõik hinged, kuid välja mitte kedagi. Pärast sisenemist
tuleb igaühel minna kolme kohtuniku ette. Nad otsustavad, halvad
hinged läkitatakse igavesse piina, head aga õndsuse paika, mida
kutsutakse Elysioini väljadeks.
Allilma
eraldavad maast veel kolm jõge: Phlegethon (tulejõgi),
Styx (jumalate murdumatu tõotuse jõgi), Lethe (unustusejõgi).
Kuskil
allilmas asetseb Hadese palee, mis on paljude väravatega ja tulvil
külalisi.
PILET
NR 3KAKS
SUURT MAAJUMALAT
DEMETER E. CERES – Demeteril
oli ainuke tütar,
Persephone . Ta kaotas tütre, kohutavas mures
võttis ta oma annid maa pealt, mis muutus külmaks ja tühjaks.
Hades
viis Persephone ära, kui too nartsissiõit imetledes oma kaaslastest
liiga kaugele jäi. Hades haaras
neiu kaarikusse ja nad läksid
allilma, kus Persephone hädakisa
kajas kõikjale, tema ema
kuulis seda. Demeter läks Persephonet
otsima , kuid keegi ei osanud talle
vastata. Demeter rändas 9 päeva ja jõudis viimaks päikese juurde,
kes rääkis talle, kus Persephone on.
Demeter
lahkus Olümposelt, asus elama maa peale moondatult. Üksinda
rännates jõudis ta Eleusisesse ja istus teeveerele
kaevu juurde.
Neli
neidu tulid kaevule vett
tooma , nägid teda ja pärisid, mis on
juhtunud. Demeter vastas, et oli põgenenud mereröövlite küüsist,
kes teda orjandusse olid tahtnud müüa.
Neiud võtsid Demetri enda
juurde elama. Demeter järgnes õdedele ja kui ta astus üle läve
ruumi, kus ema hoidis oma noorimat
poega , täitis taevalik sära
ukseava ja Metaneira (ema) tundis suurt aukartust.
Demeter
soovis juua piparmündiga maitsestatud odravett. Siis võttis Demeter
lapse oma sülle ja viimane kasvas nagu noor jumal, Demeter otsustas
anda lapsele surematu nooruse.
Ema
aga hakkas muretsema ja jäi ühel ööl vaatama, kuidas laps tulle
pandi. Jumalanna sai vihaseks, võttis
poisi koldest ja asetas maha.
Nüüd
ilmutas Demeter ennast täies jumalikus hiilguses. Jumalanna käskis
jahmunud naistel ehitada talle tempel linna lähedale, et võita
tagasi tema südame soosing.
Demeter
lahkus. Inimesed töötasid innukalt templi
ehitamisel ja kui see
valmis sai, istus Demeter sinna, igatsedes oma tütre järele.
Saabus
kõige kohutavam aasta, sest midagi
maas ei kasvanud ega tärganud.
Zeus nägi, et peab ise asja käsile võtma. Zeus saatis ükshaaval
jumalaid
Demeteri juurde, et ta pahameelt hajutada, kui Demeter ei
võtnud kedagi kuulda. D kuulutas, et ei lase maal enne vilja näha,
kuni ta pole näinud oma tütart. Nüüd otsustas Zeus, et ta vend
Hades peab järele andma. Zeus saatis Hermese allilma Hadesele
ütlema, et too laseks oma mõrsja tagasi Demeteri juurde.
Hermes
nägi Persephonet nukrutsemas, kuna ta igatses ema järele. Hermese
sõnu kuuldes muutus Persephone rõõmsaks. Hades teadis, et oma
vennale ta vastu ei saa ja peab Persephone lahti
laskma , kuid ta
palus , et tüdruk temast halvasti ei mõtleks. Hades
laskis Persephonel süüa granaatõuna
seemet , teades, et seda tehes peab ta
tema juurde tagasi pöörduma.
Hades
pani kaariku valmis ja Hermes juhtis mustad
hobused otseteed Demeteri
templi juurde. Demeter ja Persephone olid õnnelikud ja rääkisid
üksteisele, mis
vahepeal oli juhtunud. Demeter kurvastas, kui
kuulis, et tütar sõi granaatõuna seemet.
Zeus
saatis Demeteri juurde oma ema
Rhea , vanima jumala, kes palus
Demeteril tagasi Olümposele minna ja inimestele nende annid tagasi
anda. Demeter ei olnud vastu ja tegi seda. Demeter valis oma
saadikuks Triptolemuse.
DIONYSOS E. BAKCHOS – Teeba oli Dionysose
kodulinn , kus ta sündis Zeusi ja Teeba
printsessi Semele pojana. Dionysos oli ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad
polnud surematud. Semele oli kõige õnnetum naine neist, kellesse
Zeus armus. Zeus lubas Semelele, et täidab kõik tema soovid. Semele
soovis vaid, et ta saaks Zeusi näha tema täies hiilguses taeva
kuninga ja piksenoole käsutajana. Zeus teadis, et Semelel ei ole
võimalik niiviisi ellu jääda, aga kuna ta oli
Styxi nimel
vandunud, ei saanud ta midagi teha. Kui Zeus end Semelele ilmutas,
suri viimane ülivõimsa lõõmava valguse ees. Zeus näppas Semelelt
lapse emaihust ja hoidis teda oma puusas Hera eest varjul. Kui laps
oli sündinud,
kandis Hermes ta Nysa nümfide juurde. Dionysos sündis
tulest ning kasvas lapsena vihma hoole all.
Meheikka
jõudnud D rändas läbi kaugete võõraste paikade. Ta õpetas
inimestele veinikultuuri, teda peeti jumalaks.
Ühel
päeval purjetas Kreeka ranniku lähedal mereröövlite laev. Nad
märkasid nägusat noormeest. Mereröövlid sööstsid
randa ja
võtsid
nooruki kinni. Laeval tahtsid nad poisi köitega kinni
siduda, aga see ei õnnestunud kuidagi,
noormees vaatas mereröövleid
muiates. Vaid tüürimees
taipas olukorda ja
karjus , et tegemist on
jumalaga , kes tuleb kohe vabastada. Kapten nimetas tüürimehe
lollpeaks ja käskis
purjed heisata, kuid laev ei liikunud
paigast .
Vein voolas ojadena üle laevade, viinamarjaväädid katsid purje.
Mereröövlid käskisid roolimehel randa tagasi tüürida, kuid oli
juba
hilja . Noormees oli muutunud lõviks, röövlid kargasid üle
parda ja muutusid delfiinideks, peale hea tüürimehe.
Kui
Dionysos rändas läbi
Traakia Kreeka poole, solvas teda üks
sealseid kuningaid, Lykurgos. Dionysos andis alla ja pages merre
varjule. Hiljem tuli D aga tagasi, võitis
Lykurgose ja karistas
kuningat. Zeus aga lõi Lykurgose
pimedaks ja too suri varsti pärast
seda.
Mõni
aeg hiljem sattus Dionysos mahajäetud Kreeka printsessi Ariadne
juurde,
Ateena prints Theseus oli ta hüljanud. D päästis Ariadne
ja lõpuks armus temasse. Kui Ariadne suri, võttis D krooni, mille
ta oli tüdrukule kinkinud ja pani selle tähtede hulka.
Ema,
keda D polnud kunagi näinud, pidas D kogu aeg meeles. D igatses teda
nii väga, et laskus allilma, et teda näha. D palus Hadeselt, et too
ema temale loovutaks ja Hades oli nõus. D viis ema Olümposele, kus
jumalad otsustasid ta enda seltsi võtta.
D
võis olla lahke ja
heatahtlik , kuid ka julm ja ajada inimesi
hirmsatele tegudele.
Menaadid e.
bakhandid olid viinast hullutatud
naised, kes sattusid ekstaasi tormates läbi metsade. Nad rebisid
tükkideks kõik metsloomad ja õgisid veriseid lihatükke. Menaadid
pidasid oma rituaale metsas, kus D andis neile süüa ja juua.
D
kummardamine ühendas endas kaks vastandlikku nähtust – vabaduse
rõõmsat ekstaasi ja metsikut brutaalsust.
D
tuli Teebasse oma kultust jalule seadma. Tema
kombe kohaselt saatis
suure rodu naisi, kes tantsisid ja laulsid.
Pentheus ,
Teeba kuningas, oli Semele õepoeg, kuid tal polnud aimugi, et tolle
naiste jõugu juht oli tema enese tädipoeg. Naiste pöörasele
tantsule tuli lõpp teha. Üks vana pime
prohvet aga ütles, et
naiste jõugu juht on uus jumal. Kui Pentheus ringi pööras, nägi
ta, et prohvet oli rüütatud nagu pöörane naine. Pentheus puhkes
naerma ja käskis mehikesel kaduda, endale tõi kuningas aga häda
kaela.
Sõdurid
toimetasid D Pentheuse ette. Pentheus kuulis, et D lasi ennast lausa
vabatahtlikult kuninga ette tuua. Nüüd oli Pentheus raevust pime.
Pentheus käratas D peale. D aga ütles, et jumal vabastab ta kohe.
Pentheus käskis sõduritel D kinni võtta. Vangla ei
hoidnud D’d,
ta tuli välja ja läks Pentheuse juurde, et ta tervitaks suure
jumala austamist. Pentheus aga vastas sõimuga. D jättis kuninga
saatuse hoolde.
Pentheus
läks jumala ümmardajaid mägedesse taga
ajama . D ilmutas nüüd end
kõige hirmsamast küljest ja muutis nad kõik hulluks. Pentheusele
kargasid kõik naised kallale ja kuningas taipas, et on võidelnud
jumala vastu ning tasub nüüd selle eest.
Ühes
müüdis on D rõõmujumal, teises jällegi metsik ja südametu. D
oli nii heategija kui ka hukutaja. Oli ka D jüngreid, kes veini ei
joonud.
PILET
NR 4KUIDAS
MAAILM JA INIMSUGU LOODIKaua
enne jumalate ilmumist oli ainult vormitu
segadus . Viimaks sündis
kaks last. Öö – Kaose laps; Erebos – äraarvatamatu sügavus,
kus pesitses surm.
Pimedusest
ja surmast sündis armastus, kelle ilmaletulekuga hakkasid kord ja
ilu ohjeldama pikast
segadust . Armastus sünnitas Valguse, särava
Päeva.
Leidis
aset Maa sünd. Loodusjõududele anti kindel kuju.
Esimesed
olevused olid emakese Maa ja isakese Taeva lapsed, kelleks olid
monstrumid. Kolmel tohutul monstrumil oli igaühel 100 kätt ja 50
pead. Kolme järgmist kutsuti kükloopideks. Lõpuks ilmusid
titaanid. Taevas vihkas monstrumeid, kuigi need oli ta enda pojad
ning kui nad olid sündinud, pani ta nad kohe vangi maa alla
salajasse paika. Maa oli pahane oma teiste laste kurja kohtlemise
pärast ja palus abi kükloopidelt. Kronos (Aeg) oli nõus ema
aitama . Ta jäi isa varitsema ja vigastas teda. Gigandid,
neljandat tõugu
koletised , kargasid välja Taeva verest.
Samast verest
sündisid ka erinnüsed, kelle ülesandeks oli patuseid jälitada ja
karistada .
Sellest
ajast peale oli Kronos universumi
isand koos oma õest kuninganna
Rheaga. Viimaks tõstis üks nende poegadest Zeus isa vastu mässu.
Kronos oli
kuulnud , et üks tema lastest tõukab ta ühel päeval
troonilt ja õgis oma järeltulijad ära kohe pärast nende sündi.
Kui Rhea sünnitas Zeusi, toimetas ema ta
salaja Kreeta saarele .
Kronos neelas lapse asemel alla hoopis kivi.
Kronose ja Zeusi vahel puhkes tohutu sõda, mis pidi peaaegu hävitama kogu
maailma. Titaanid said lüüa. Zeus karistas vaenlasi hirmsal
kombel .
Isegi pärast titaanide võitmist ei saanud Zeus täielikku
võidurõõmu nautida. Maa sünnitas oma viimase võsu, kes oli
kõigist kõige hirmsam – Typhon. Nüüd aga olid kõu ja välk
Zeusi käsutuses ja ta lõi piksenoole Typhoni südamesse (Etna).
Hiljem
tehti veel üks katse Zeus troonilt tõugata – gigandid hakkasid
mässama. Selleks ajaks olid jumalad juba väga tugevad ja neid
abistas Herakles (Zeusi poeg).
Inimolendeid
veel ei olnud. Maa arvati olevat ümmargune ketas, mille jagas kahte
võrdsesse
ossa meri. Ümber maa pidi voolama suur jõgi – Okeanos.
Okeanose kaugemal
kaldal elasid salapärased inimesed e. kimmerlased,
kelle üle valitses öö. Kõik teised, kes elasid Okeanose teisel
kaldal, olid õnnelikud. Kõige kaugemal põhjas asus õnnis maa, kus
elasid hüperborealased.. Üksnes muusad elasid selle paiga
läheduses. Lõunas asus etiooplaste maa. Okeanose kaldal asus
õndsate surnute eluase.
Kõik
oli viimaks valmis
inimsoo ilmumiseks. Valmis olid isegi need
paigad ,
kuhu head ja halvad pärast surma pidid minema.
legend – jumalad pöördusid titaan Prometheuse (väga tark) ja tema venna Epimetheuse (tuulepea) poole. Enne inimese loomist oli Epimetheus loomadele ära jaganud kõik paremad omadused, nii et inimese jaoks polnud midagi järele jäänud. E hakkas liiga hilja kahetsema ja läks venna käest abi paluma . P võttis loomisülesande enda peale – ta andis inimestele uhkema kuju, seadis ta nagu jumala püsti käima, P läks päikese juurde, pani tõrviku põlema ja tõi maa peale tule.
legend – jumalad ise lõid inimese. Esmalt tegid nad kuldse tõu, algselt olid seda tõugu inimesed surelikud, kuid elasid nagu jumalad ilma mureta. Hõbedane inimtõug oli algselt halb, sest inimestel oli liiga vähe arukust. Pronksinimesed olid aga hirmuäratavad, nii et nad hävitasid oma tõu omaenda kätega. Neile järgnes jumalasarnaste kangelaste hiilgav tõug. Raudne tõug on see tõug, mis praegu maa peal elab. Inimesed on kurjad ja muutuvad järjest kurjemaks.
Need
kaks legendi ühinevad siiski ühes punktis. Kuldse ajastu jooksul
valitsesid maal ainult mehed, hiljem lõi Zeus ka naised. Zeus
valmistas inimestele kurjuse . Neiu oli pealtnäha veetlev ja kena
(nimi oli Pandora ), temast põlvneb naissugu.
Teine
lugu Pandorast on, et õnnetuste tulv tuleb tema uudishimust. Jumalad
kinkisid talle laeka , millesse igaüks oli pannud midagi halba ja
keelasid seda avada. Pandora aga oli väga uudishimulik ja avas laeka
ning sealt tulid välja nuhtlused ja mured inimsoole. Pandora lõi
kohe kaane kinni, kuid oli juba hilja. Laekas oli ka üks hea asi –
lootus (Elpis).
Nüüd
pööras Zeus tähelepanu patusele endale. Zeus oli unustanud võla,
mis ta võlgnes Prometheusele abi eest. Zeus andis käsu oma
teenritele Väele (Bia) ja Võimule (Kratos) võtta Prometheus kinni
ja viia Kaukasuse mägedesse. P aheldati murdmatute kettiga kinni.
Selle piina rakendamine oli mõeldud ka selleks, et avaldada Zeusile tähtis saladus – ainult P teadis, kes saab olema selle poja ema,
kes Zeusi kunagi troonilt kukutab. Zeus saatis Hermese Prometheuse
juurde ja nõudis saladuse avaldamist. Hermes hoiatas teda, et kui ta
ei räägi, saab ta veel rängema karistuse, kuid mitte miski ei
murdnud Prometheust. Hiljem kuuleme, et Prometheus sai vabaks.
Veel
üks jutustus inimsoo loomisest
– Inimesed saavad alguse kivitõust. Inimesed läksid nii
pööraseks, et Zeus otsustas nad lõpuks hävitada ja saatis maa
peale uputuse.
PILET
NR 5
PROMETHEUS
& IO
Neil
päevil, mil P oli andnud inimestele tule ja Kaukasuse kalju külge
aheldatud, käis tema juures veider külaline. Olevus sarnanes
õhvakesega, kuid kõneles nagu murest hullunud tüdruk. Olevus
hädaldas ja P tundis ta ära ning ütles, et ta on Io. Io jäi
imetlusest tummaks ja P’d uurima . Io tundis P’d ja tema lugu.
Mõlemad rääkisid üksteisele ära, mis Zeus nendega teinud oli.
Io
saatuse taga oli Hera. Io kartis Hera armukadedust. Zeus püüdis
varjata ennast ja Iot nii, et äkiline ööpimedus varjas selge
päevavalguse. Hera aimas, et sellel pidi olema mingi põhjus. Ta ei
leidnud Zeusi taevast ja laskus maale ning hajutas pilved. Kui Hera
viimaks Zeusi nägi, seisis viimane valge õhvakese kõrval, kelleks
oli Io. Zeus ütles, et oli õhvakest alles nüüd märganud, mida
Hera muidugi ei uskunud. Hera palus õhvakese endale kingituseks ja
Zeus ei saanud keelduda, kuna teadis, et keeraks kogu asja muidu
nurja. Zeus andis lehmakese Herale. Hera andis Io Argose (tal oli 100
silma) hoole alla. Io pidi nüüd kodutuna hulkuma, kuid zeus ei
söandanud talle appi minna. Viimaks läks Zeus Hermese juurde, et
mõelda välja plaan, kuidas Argos surmata. Hermes laskus maale
pillimehena. Tema mäng meeldis Argosele ja ta kutsus Hermese
lähemale. Hermes jutustas talle nii uniselt, et mõned Argose silmad
uinusid ja mõned jäid avatuks. Viimaks rääkis Hermes loo, mille
peale Argos täielikult uinus. Hermes tappis Argose, kuid Hera võttis
Argose silmad ja asetas need oma lemmiklinnu vau sabale.
Ent
Io polnud vaba. Hera läks kohe tema juurde, saatis parmu Iot piinama , nii et Io hakkas kiini jooksma (mööda mereranda jooksma).
Prometheus
proovis Iot lohutada. Io järgi sai nime Joonia meri.
Io
järeltulija – Herakles.
HOMEROSE
„ ILIAS “
„ Iliase “ eellugu .
Zeusi
tütar Thetis . Zeus ei tohtinud lapsi saada, Thetis abiellus
Peleusega. Pulma olid kutsutud kõik jumalad, va tülijumalanna Eris .
Eris viskas pulmaliste keskele kuldse õuna, millele oli graveeritud
„kõige kaunimale“. Läks kangeks vaidluseks. Hera, Aphrodite ja
Athena hakkasid kõige rohkem vaidlema. Vahekohtunik – Trooja kuningapoeg Paris . Aphrodite lubas Parisele kõige ilusamat naist
Helenat. Helena läks Parisega Troojasse. Menelaos kuulutas seetõttu
Troojale sõja. Ithaka kuningas Odysseus ei tahtnud sõtta minna, aga
lõpuks ikkagi pidi minema. Achilleus – surematu.
„ILIASE“
tegevus.
Trooja
sõja kümnes aasta. Achilleus vihastab Agamemnoni peale, kuna laagrisse oli toodud preestri tütar Briseis ja Agamemnon hoidis
tüdrukut endale. Tegelikult tahtis teda Achilleus. Ta keeldus
lahingusse minemast. Patroklos palus Achilleuselt tema kilpi ja mõõka
ning läks tema asemel ise lahingusse. Trooja pärija Hektor tappis
Patroklose. Achilleus sai vihasemaks ja kutsus Hektori isiklikult
välja ning tappis ta. Trooja kuningas Priamos läks kreeklaste
laagrisse ja palus Achilleuselt, et too annaks talle tema poja surnukeha tagasi. Lõpeb matustega.
Kreeklased tegid Troojale suure puust hobuse ja vallutavad Trooja linna.
PILET
NR 6
EUROPE
Europe
oli Siidoni tütar, kellesse Zeus armus.
Europe
nägi imelikku nägemust, et Aasia tahtis teda endale ja teine
väitis, et Zeus annab neiu temale. Europe kogus kokku oma kaaslased
ja nad läksid aasale lilli noppima. Kui Zeus taevast seda stseeni
jälgis, laskis Aphrodite oma poja Erose (Amor, Cupido) abil
armunoole Zeusi südamesse, kes kohe hullupööra Europesse armus.
Zeus aga oli ettevaatlik ja muutis end Europe ees sõnniks. Kõik
tüdrukud silitasid sõnni, viimane aga ajas tasapisi Europe teistest
eemale. Europe istus sõnni selga ja nad tormasid merekaldale ning
sööstsid üle voogude . Veest kerkisid välja merejumalad,
nereiidid, triitonid ja isegi Poseidon. Europe oli kohkunud ja sai
aru, et sõnni puhul on tegemist hoopis jumalaga. Ta hakkas sõnni
paluma, et too halastaks talle ega jätaks teda kuhugi võõrasse
paika. Zeus aga ütles, et tal pole põhjust karta ja et ta viib
Europe Kreetale. Kui nad Kreetale jõudsid, korraldasid Olümpose
väravavalvurid Europele „pulmapeo“. Europe sünnitas Zeusile 3
poega.
HOMEROSE
„ODÜSSEIA“
„Eksirännakud“.
Odüsseias on 24 laulu. Peategelaseks on Ithaka kuningas Odysseus.
Teema - Odysseuse rännak Troojast sõjast koju.
Odysseus
hakkab koju minema ja pahandab merejumal Poseidonit. Kõik teised
kangelased on jõudnud koju, aga Odysseus mitte. Odysseus on Ogygia
saarel nümf Kalypso vangis . Ployphemos (ühe silmaga). Tarkusejumal
Athena suhtub Odysseusse hästi. Athena läheb Zeusi juurde. Hermes
(käskjalg) saadetakse käsuga, et Kalypso peab Odysseuse lahti
laskma.
Suureks
oli kasvanu Odysseuse poeg Telemachos . Penelope (Odysseuse naine) ei
saanud nii kaua üksi valitseda. Tal on palju kosilasi , kes olid teda
ära tüütanud. Kosilased nõudsid Penelopet kedagi meheks võtma.
Penelope on kaval.
Telemachos
saadetakse teiste Trooja sõja kangelaste juurde küsima, miks
Odysseus koju ei ole jõudnud. Poeg saab teada isa seisust .
Telemachos läks isa otsima.
II
osa
Nümf
peab Odysseuse vabastama. Odysseus valmistab parve . Poseidon on ikka vihane - saadab merele torme jne. Odysseus satub faiaakide saarele. Nausikaa (faiaakide kuningatütar) leiab Odysseuse rannalt. Viiakse
kuningalossi. Aoid laulab Odysseuse vägitegudest. Odysseus on
liigutatud, puhkeb nutma ja teeb oma nime teistele teatavaks.
III
osa
Odysseus
jutustab oma seiklustest. Odysseus räägib nelja laulu ulatuses oma
seiklustest.
Odysseus
satub mere peal tormi käes lotofaagide maale. Mehed söövad lotost
ja unustavad oma endise elu ja jäävad sinna lotokorjajateks.
Targemate meestega Odysseus lahkub . Sautvad kükloopide saarele. Seal
elav Polyphemos on lambakarjus . Ta sööb ära mõned Odysseuse
kaaslased. Järgmisel päeval läheb kükloop koopa juurde ja lükkab
ette tohutu suure kivi. Odysseus ja tema mehed jäävad lõksu.
Otsustavad, et kükloop tuleb purju
Kõik kommentaarid