Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid) (6)

PILET NR 1
TITAANID
Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad , sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma , sellele järgnes kuldne ajastu.
Teised tähtsad titaanid: Okeanos – jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys ; Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne – mälu; Themis – õiglus; Iapetos oma poegadega – Atlas , Prometheus .
KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST
Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu.
Zeus ( Jupiter )
Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma . Meri – Poseidon , allmaailm – Hades, ülemvalitseja – Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abistanud kunagi valelikke. Tema lind – kotkas, tema puu – tamm.
Hera ( Juno )
Hera oli Zeusi naine ja õde. Ta oli abielu kaitsja. Hera oli tegevuses nende naiste karistamisega, kellesse Zeus armus . Herale on pühendatud lehm ja paabulind , tema lemmiklinn on Argos .
Poseidon ( Neptunus )
Oli merede valitseja ja Zeusi vend. P’l oli hiilgav palee keset merd . P kinkis inimestele esimese hobuse. Teda kujutati alati kolmhark käes, on seotud hobuse ja sõnniga.
Hades ( Pluto )
Zeusi kolmas vend, kelle valitseda oli allmaailm. Hadesel oli kurikuulus kiiver. Hades oli halastamatu, kuid õiglane; kardetud, aga mitte õel jumal.
Pallas Athena ( Minerva )
Athena oli ainult Zeusi tütar, kes kargas täiskasvanuna välja Zeusi peast. Oli lahingujumalanna, linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Hiljem oli Athena tarkuse kehastus. Ateena on temale kuuluv linn, oliivipuu tema puu ja öökull tema lind.
Apollon ( Apollo )
Apollon on Zeusi ja Leto poeg. Ta oli meister muusikant, hõbedase vibu peremees , laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal , tõejumal. Puu – loorberipuu , talle on pühendatud delfiin ja ronk .
Artemis ( Diana )
Artemis oli Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. A oli metsloomade emand, kõrgeim kütt jumalaist, neitsiliku nooruse kaitsja. Temas ilmneb kõige elavamalt piiritelu hea ja kurja vahel. Pühendused – küpress, kõik metsloomad ja eriti põder.
Aphrodite ( Venus )
A oli armastuse- ja ilujumalanna, naeru armastav jumalanna. A on Zeusi ja Dione tütar. Hiljem seletatakse, et ta sündis merevahust. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved. Puu – mirt , lind – tuvi (mõnikord ka varblane ja luik).
Hermes (Mercurius)
Hermese isa oli Zeus ja ema Maia . Oli Zeusi käskjalg. Oli kõigist jumalaist nutikaim ja kavalaim, meisterlik varas, kaubanduse- ja turujumal, näitas hingedele teed allilma.
Ares (Mars)
Sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, kes mõlemad teda põlgasid, verejanuline, surelike kehastatud needus , aga ka argpüks. Lind – raisakull .
Hephaistos ( Vulcanus )
Tulejumal, kes on üheltpoolt Zeusi ja Hera poeg, teisalt aga ainult Hera poeg. Hephaistos oli ainukesena inetu, lombakas . Oli ka sepatööjumal. Tema abikaasaks on Aphrodite. H on lahke ja rahuarmastav jumal.
Hestia (Vesta)
Zeusi õde, neitsilik jumal, kodukoldejumalanna. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle.











PILET NR 2
ALLMAAILMA KIRJELDUS
Surnute riiki valitses Hades koos oma naise Persephonega. Teed Hadese riiki – üle maa serva, teisele poole Okeanost; koopad ja sügavamad järved.
Tartaros on allilma sügavam osa, Maa poegade vangla . Erebos on paik, kuhu saabuvad surnud kohe pärast hingeheitmist.
Allilm on hämar, varjuline paik, varjude riik, kus pole midagi reaalset. Tee allilma hakkab sealt, kus Acheron, hädade jõgi, suubub Kokytosesse, hädakisa jõkke. Vana paadimees Charon toimetab surnute hinged üle vee teisele kaldale, kus asub Tartarose teemantne värav. Väravat valvab Kerberos , kolme pea ja draakonisabaga koer, kes laseb sisse kõik hinged, kuid välja mitte kedagi. Pärast sisenemist tuleb igaühel minna kolme kohtuniku ette. Nad otsustavad, halvad hinged läkitatakse igavesse piina, head aga õndsuse paika, mida kutsutakse Elysioini väljadeks.
Allilma eraldavad maast veel kolm jõge: Phlegethon (tulejõgi), Styx (jumalate murdumatu tõotuse jõgi), Lethe (unustusejõgi).
Kuskil allilmas asetseb Hadese palee, mis on paljude väravatega ja tulvil külalisi.


PILET NR 3
KAKS SUURT MAAJUMALAT
DEMETER E. CERES – Demeteril oli ainuke tütar, Persephone . Ta kaotas tütre, kohutavas mures võttis ta oma annid maa pealt, mis muutus külmaks ja tühjaks.
Hades viis Persephone ära, kui too nartsissiõit imetledes oma kaaslastest liiga kaugele jäi. Hades haaras neiu kaarikusse ja nad läksid allilma, kus Persephone hädakisa kajas kõikjale, tema ema kuulis seda. Demeter läks Persephonet otsima , kuid keegi ei osanud talle vastata. Demeter rändas 9 päeva ja jõudis viimaks päikese juurde, kes rääkis talle, kus Persephone on.
Demeter lahkus Olümposelt, asus elama maa peale moondatult. Üksinda rännates jõudis ta Eleusisesse ja istus teeveerele kaevu juurde. Neli neidu tulid kaevule vett tooma , nägid teda ja pärisid, mis on juhtunud. Demeter vastas, et oli põgenenud mereröövlite küüsist, kes teda orjandusse olid tahtnud müüa. Neiud võtsid Demetri enda juurde elama. Demeter järgnes õdedele ja kui ta astus üle läve ruumi, kus ema hoidis oma noorimat poega , täitis taevalik sära ukseava ja Metaneira (ema) tundis suurt aukartust.
Demeter soovis juua piparmündiga maitsestatud odravett. Siis võttis Demeter lapse oma sülle ja viimane kasvas nagu noor jumal, Demeter otsustas anda lapsele surematu nooruse.
Ema aga hakkas muretsema ja jäi ühel ööl vaatama, kuidas laps tulle pandi. Jumalanna sai vihaseks, võttis poisi koldest ja asetas maha.
Nüüd ilmutas Demeter ennast täies jumalikus hiilguses. Jumalanna käskis jahmunud naistel ehitada talle tempel linna lähedale, et võita tagasi tema südame soosing.
Demeter lahkus. Inimesed töötasid innukalt templi ehitamisel ja kui see valmis sai, istus Demeter sinna, igatsedes oma tütre järele.
Saabus kõige kohutavam aasta, sest midagi maas ei kasvanud ega tärganud. Zeus nägi, et peab ise asja käsile võtma. Zeus saatis ükshaaval jumalaid Demeteri juurde, et ta pahameelt hajutada, kui Demeter ei võtnud kedagi kuulda. D kuulutas, et ei lase maal enne vilja näha, kuni ta pole näinud oma tütart. Nüüd otsustas Zeus, et ta vend Hades peab järele andma. Zeus saatis Hermese allilma Hadesele ütlema, et too laseks oma mõrsja tagasi Demeteri juurde.
Hermes nägi Persephonet nukrutsemas, kuna ta igatses ema järele. Hermese sõnu kuuldes muutus Persephone rõõmsaks. Hades teadis, et oma vennale ta vastu ei saa ja peab Persephone lahti laskma , kuid ta palus , et tüdruk temast halvasti ei mõtleks. Hades laskis Persephonel süüa granaatõuna seemet , teades, et seda tehes peab ta tema juurde tagasi pöörduma.
Hades pani kaariku valmis ja Hermes juhtis mustad hobused otseteed Demeteri templi juurde. Demeter ja Persephone olid õnnelikud ja rääkisid üksteisele, mis vahepeal oli juhtunud. Demeter kurvastas, kui kuulis, et tütar sõi granaatõuna seemet.
Zeus saatis Demeteri juurde oma ema Rhea , vanima jumala, kes palus Demeteril tagasi Olümposele minna ja inimestele nende annid tagasi anda. Demeter ei olnud vastu ja tegi seda. Demeter valis oma saadikuks Triptolemuse.
DIONYSOS E. BAKCHOS – Teeba oli Dionysose kodulinn , kus ta sündis Zeusi ja Teeba printsessi Semele pojana. Dionysos oli ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad polnud surematud. Semele oli kõige õnnetum naine neist, kellesse Zeus armus. Zeus lubas Semelele, et täidab kõik tema soovid. Semele soovis vaid, et ta saaks Zeusi näha tema täies hiilguses taeva kuninga ja piksenoole käsutajana. Zeus teadis, et Semelel ei ole võimalik niiviisi ellu jääda, aga kuna ta oli Styxi nimel vandunud, ei saanud ta midagi teha. Kui Zeus end Semelele ilmutas, suri viimane ülivõimsa lõõmava valguse ees. Zeus näppas Semelelt lapse emaihust ja hoidis teda oma puusas Hera eest varjul. Kui laps oli sündinud, kandis Hermes ta Nysa nümfide juurde. Dionysos sündis tulest ning kasvas lapsena vihma hoole all.
Meheikka jõudnud D rändas läbi kaugete võõraste paikade. Ta õpetas inimestele veinikultuuri, teda peeti jumalaks.
Ühel päeval purjetas Kreeka ranniku lähedal mereröövlite laev. Nad märkasid nägusat noormeest. Mereröövlid sööstsid randa ja võtsid nooruki kinni. Laeval tahtsid nad poisi köitega kinni siduda, aga see ei õnnestunud kuidagi, noormees vaatas mereröövleid muiates. Vaid tüürimees taipas olukorda ja karjus , et tegemist on jumalaga , kes tuleb kohe vabastada. Kapten nimetas tüürimehe lollpeaks ja käskis purjed heisata, kuid laev ei liikunud paigast . Vein voolas ojadena üle laevade, viinamarjaväädid katsid purje. Mereröövlid käskisid roolimehel randa tagasi tüürida, kuid oli juba hilja . Noormees oli muutunud lõviks, röövlid kargasid üle parda ja muutusid delfiinideks, peale hea tüürimehe.
Kui Dionysos rändas läbi Traakia Kreeka poole, solvas teda üks sealseid kuningaid, Lykurgos. Dionysos andis alla ja pages merre varjule. Hiljem tuli D aga tagasi, võitis Lykurgose ja karistas kuningat. Zeus aga lõi Lykurgose pimedaks ja too suri varsti pärast seda.
Mõni aeg hiljem sattus Dionysos mahajäetud Kreeka printsessi Ariadne juurde, Ateena prints Theseus oli ta hüljanud. D päästis Ariadne ja lõpuks armus temasse. Kui Ariadne suri, võttis D krooni, mille ta oli tüdrukule kinkinud ja pani selle tähtede hulka.
Ema, keda D polnud kunagi näinud, pidas D kogu aeg meeles. D igatses teda nii väga, et laskus allilma, et teda näha. D palus Hadeselt, et too ema temale loovutaks ja Hades oli nõus. D viis ema Olümposele, kus jumalad otsustasid ta enda seltsi võtta.
D võis olla lahke ja heatahtlik , kuid ka julm ja ajada inimesi hirmsatele tegudele. Menaadid e. bakhandid olid viinast hullutatud naised, kes sattusid ekstaasi tormates läbi metsade. Nad rebisid tükkideks kõik metsloomad ja õgisid veriseid lihatükke. Menaadid pidasid oma rituaale metsas, kus D andis neile süüa ja juua.
D kummardamine ühendas endas kaks vastandlikku nähtust – vabaduse rõõmsat ekstaasi ja metsikut brutaalsust.
D tuli Teebasse oma kultust jalule seadma. Tema kombe kohaselt saatis suure rodu naisi, kes tantsisid ja laulsid.
Pentheus , Teeba kuningas, oli Semele õepoeg, kuid tal polnud aimugi, et tolle naiste jõugu juht oli tema enese tädipoeg. Naiste pöörasele tantsule tuli lõpp teha. Üks vana pime prohvet aga ütles, et naiste jõugu juht on uus jumal. Kui Pentheus ringi pööras, nägi ta, et prohvet oli rüütatud nagu pöörane naine. Pentheus puhkes naerma ja käskis mehikesel kaduda, endale tõi kuningas aga häda kaela.
Sõdurid toimetasid D Pentheuse ette. Pentheus kuulis, et D lasi ennast lausa vabatahtlikult kuninga ette tuua. Nüüd oli Pentheus raevust pime. Pentheus käratas D peale. D aga ütles, et jumal vabastab ta kohe. Pentheus käskis sõduritel D kinni võtta. Vangla ei hoidnud D’d, ta tuli välja ja läks Pentheuse juurde, et ta tervitaks suure jumala austamist. Pentheus aga vastas sõimuga. D jättis kuninga saatuse hoolde.
Pentheus läks jumala ümmardajaid mägedesse taga ajama . D ilmutas nüüd end kõige hirmsamast küljest ja muutis nad kõik hulluks. Pentheusele kargasid kõik naised kallale ja kuningas taipas, et on võidelnud jumala vastu ning tasub nüüd selle eest.
Ühes müüdis on D rõõmujumal, teises jällegi metsik ja südametu. D oli nii heategija kui ka hukutaja. Oli ka D jüngreid, kes veini ei joonud.

PILET NR 4
KUIDAS MAAILM JA INIMSUGU LOODI
Kaua enne jumalate ilmumist oli ainult vormitu segadus . Viimaks sündis kaks last. Öö – Kaose laps; Erebos – äraarvatamatu sügavus, kus pesitses surm.
Pimedusest ja surmast sündis armastus, kelle ilmaletulekuga hakkasid kord ja ilu ohjeldama pikast segadust . Armastus sünnitas Valguse, särava Päeva.
Leidis aset Maa sünd. Loodusjõududele anti kindel kuju.
Esimesed olevused olid emakese Maa ja isakese Taeva lapsed, kelleks olid monstrumid. Kolmel tohutul monstrumil oli igaühel 100 kätt ja 50 pead. Kolme järgmist kutsuti kükloopideks. Lõpuks ilmusid titaanid. Taevas vihkas monstrumeid, kuigi need oli ta enda pojad ning kui nad olid sündinud, pani ta nad kohe vangi maa alla salajasse paika. Maa oli pahane oma teiste laste kurja kohtlemise pärast ja palus abi kükloopidelt. Kronos (Aeg) oli nõus ema aitama . Ta jäi isa varitsema ja vigastas teda. Gigandid, neljandat tõugu koletised , kargasid välja Taeva verest. Samast verest sündisid ka erinnüsed, kelle ülesandeks oli patuseid jälitada ja karistada .
Sellest ajast peale oli Kronos universumi isand koos oma õest kuninganna Rheaga. Viimaks tõstis üks nende poegadest Zeus isa vastu mässu. Kronos oli kuulnud , et üks tema lastest tõukab ta ühel päeval troonilt ja õgis oma järeltulijad ära kohe pärast nende sündi. Kui Rhea sünnitas Zeusi, toimetas ema ta salaja Kreeta saarele . Kronos neelas lapse asemel alla hoopis kivi.
Kronose ja Zeusi vahel puhkes tohutu sõda, mis pidi peaaegu hävitama kogu maailma. Titaanid said lüüa. Zeus karistas vaenlasi hirmsal kombel . Isegi pärast titaanide võitmist ei saanud Zeus täielikku võidurõõmu nautida. Maa sünnitas oma viimase võsu, kes oli kõigist kõige hirmsam – Typhon. Nüüd aga olid kõu ja välk Zeusi käsutuses ja ta lõi piksenoole Typhoni südamesse (Etna).
Hiljem tehti veel üks katse Zeus troonilt tõugata – gigandid hakkasid mässama. Selleks ajaks olid jumalad juba väga tugevad ja neid abistas Herakles (Zeusi poeg).
Inimolendeid veel ei olnud. Maa arvati olevat ümmargune ketas, mille jagas kahte võrdsesse ossa meri. Ümber maa pidi voolama suur jõgi – Okeanos. Okeanose kaugemal kaldal elasid salapärased inimesed e. kimmerlased, kelle üle valitses öö. Kõik teised, kes elasid Okeanose teisel kaldal, olid õnnelikud. Kõige kaugemal põhjas asus õnnis maa, kus elasid hüperborealased.. Üksnes muusad elasid selle paiga läheduses. Lõunas asus etiooplaste maa. Okeanose kaldal asus õndsate surnute eluase.
Kõik oli viimaks valmis inimsoo ilmumiseks. Valmis olid isegi need paigad , kuhu head ja halvad pärast surma pidid minema.

legend – jumalad pöördusid titaan Prometheuse (väga tark) ja tema venna Epimetheuse (tuulepea) poole. Enne inimese loomist oli Epimetheus loomadele ära jaganud kõik paremad omadused, nii et inimese jaoks polnud midagi järele jäänud. E hakkas liiga hilja kahetsema ja läks venna käest abi paluma . P võttis loomisülesande enda peale – ta andis inimestele uhkema kuju, seadis ta nagu jumala püsti käima, P läks päikese juurde, pani tõrviku põlema ja tõi maa peale tule.

legend – jumalad ise lõid inimese. Esmalt tegid nad kuldse tõu, algselt olid seda tõugu inimesed surelikud, kuid elasid nagu jumalad ilma mureta. Hõbedane inimtõug oli algselt halb, sest inimestel oli liiga vähe arukust. Pronksinimesed olid aga hirmuäratavad, nii et nad hävitasid oma tõu omaenda kätega. Neile järgnes jumalasarnaste kangelaste hiilgav tõug. Raudne tõug on see tõug, mis praegu maa peal elab. Inimesed on kurjad ja muutuvad järjest kurjemaks.
Need kaks legendi ühinevad siiski ühes punktis. Kuldse ajastu jooksul valitsesid maal ainult mehed, hiljem lõi Zeus ka naised. Zeus valmistas inimestele kurjuse . Neiu oli pealtnäha veetlev ja kena (nimi oli Pandora ), temast põlvneb naissugu.
Teine lugu Pandorast on, et õnnetuste tulv tuleb tema uudishimust. Jumalad kinkisid talle laeka , millesse igaüks oli pannud midagi halba ja keelasid seda avada. Pandora aga oli väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tulid välja nuhtlused ja mured inimsoole. Pandora lõi kohe kaane kinni, kuid oli juba hilja. Laekas oli ka üks hea asi – lootus (Elpis).
Nüüd pööras Zeus tähelepanu patusele endale. Zeus oli unustanud võla, mis ta võlgnes Prometheusele abi eest. Zeus andis käsu oma teenritele Väele (Bia) ja Võimule (Kratos) võtta Prometheus kinni ja viia Kaukasuse mägedesse. P aheldati murdmatute kettiga kinni. Selle piina rakendamine oli mõeldud ka selleks, et avaldada Zeusile tähtis saladus – ainult P teadis, kes saab olema selle poja ema, kes Zeusi kunagi troonilt kukutab. Zeus saatis Hermese Prometheuse juurde ja nõudis saladuse avaldamist. Hermes hoiatas teda, et kui ta ei räägi, saab ta veel rängema karistuse, kuid mitte miski ei murdnud Prometheust. Hiljem kuuleme, et Prometheus sai vabaks.
Veel üks jutustus inimsoo loomisest – Inimesed saavad alguse kivitõust. Inimesed läksid nii pööraseks, et Zeus otsustas nad lõpuks hävitada ja saatis maa peale uputuse.
PILET NR 5
PROMETHEUS & IO
Neil päevil, mil P oli andnud inimestele tule ja Kaukasuse kalju külge aheldatud, käis tema juures veider külaline. Olevus sarnanes õhvakesega, kuid kõneles nagu murest hullunud tüdruk. Olevus hädaldas ja P tundis ta ära ning ütles, et ta on Io. Io jäi imetlusest tummaks ja P’d uurima . Io tundis P’d ja tema lugu. Mõlemad rääkisid üksteisele ära, mis Zeus nendega teinud oli.
Io saatuse taga oli Hera. Io kartis Hera armukadedust. Zeus püüdis varjata ennast ja Iot nii, et äkiline ööpimedus varjas selge päevavalguse. Hera aimas, et sellel pidi olema mingi põhjus. Ta ei leidnud Zeusi taevast ja laskus maale ning hajutas pilved. Kui Hera viimaks Zeusi nägi, seisis viimane valge õhvakese kõrval, kelleks oli Io. Zeus ütles, et oli õhvakest alles nüüd märganud, mida Hera muidugi ei uskunud. Hera palus õhvakese endale kingituseks ja Zeus ei saanud keelduda, kuna teadis, et keeraks kogu asja muidu nurja. Zeus andis lehmakese Herale. Hera andis Io Argose (tal oli 100 silma) hoole alla. Io pidi nüüd kodutuna hulkuma, kuid zeus ei söandanud talle appi minna. Viimaks läks Zeus Hermese juurde, et mõelda välja plaan, kuidas Argos surmata. Hermes laskus maale pillimehena. Tema mäng meeldis Argosele ja ta kutsus Hermese lähemale. Hermes jutustas talle nii uniselt, et mõned Argose silmad uinusid ja mõned jäid avatuks. Viimaks rääkis Hermes loo, mille peale Argos täielikult uinus. Hermes tappis Argose, kuid Hera võttis Argose silmad ja asetas need oma lemmiklinnu vau sabale.
Ent Io polnud vaba. Hera läks kohe tema juurde, saatis parmu Iot piinama , nii et Io hakkas kiini jooksma (mööda mereranda jooksma).
Prometheus proovis Iot lohutada. Io järgi sai nime Joonia meri.
Io järeltulija – Herakles.
HOMEROSE „ ILIAS “
„ Iliase “ eellugu .
Zeusi tütar Thetis . Zeus ei tohtinud lapsi saada, Thetis abiellus Peleusega. Pulma olid kutsutud kõik jumalad, va tülijumalanna Eris . Eris viskas pulmaliste keskele kuldse õuna, millele oli graveeritud „kõige kaunimale“. Läks kangeks vaidluseks. Hera, Aphrodite ja Athena hakkasid kõige rohkem vaidlema. Vahekohtunik – Trooja kuningapoeg Paris . Aphrodite lubas Parisele kõige ilusamat naist Helenat. Helena läks Parisega Troojasse. Menelaos kuulutas seetõttu Troojale sõja. Ithaka kuningas Odysseus ei tahtnud sõtta minna, aga lõpuks ikkagi pidi minema. Achilleus – surematu.
„ILIASE“ tegevus.
Trooja sõja kümnes aasta. Achilleus vihastab Agamemnoni peale, kuna laagrisse oli toodud preestri tütar Briseis ja Agamemnon hoidis tüdrukut endale. Tegelikult tahtis teda Achilleus. Ta keeldus lahingusse minemast. Patroklos palus Achilleuselt tema kilpi ja mõõka ning läks tema asemel ise lahingusse. Trooja pärija Hektor tappis Patroklose. Achilleus sai vihasemaks ja kutsus Hektori isiklikult välja ning tappis ta. Trooja kuningas Priamos läks kreeklaste laagrisse ja palus Achilleuselt, et too annaks talle tema poja surnukeha tagasi. Lõpeb matustega.
Kreeklased tegid Troojale suure puust hobuse ja vallutavad Trooja linna.
PILET NR 6
EUROPE
Europe oli Siidoni tütar, kellesse Zeus armus.
Europe nägi imelikku nägemust, et Aasia tahtis teda endale ja teine väitis, et Zeus annab neiu temale. Europe kogus kokku oma kaaslased ja nad läksid aasale lilli noppima. Kui Zeus taevast seda stseeni jälgis, laskis Aphrodite oma poja Erose (Amor, Cupido) abil armunoole Zeusi südamesse, kes kohe hullupööra Europesse armus. Zeus aga oli ettevaatlik ja muutis end Europe ees sõnniks. Kõik tüdrukud silitasid sõnni, viimane aga ajas tasapisi Europe teistest eemale. Europe istus sõnni selga ja nad tormasid merekaldale ning sööstsid üle voogude . Veest kerkisid välja merejumalad, nereiidid, triitonid ja isegi Poseidon. Europe oli kohkunud ja sai aru, et sõnni puhul on tegemist hoopis jumalaga. Ta hakkas sõnni paluma, et too halastaks talle ega jätaks teda kuhugi võõrasse paika. Zeus aga ütles, et tal pole põhjust karta ja et ta viib Europe Kreetale. Kui nad Kreetale jõudsid, korraldasid Olümpose väravavalvurid Europele „pulmapeo“. Europe sünnitas Zeusile 3 poega.
HOMEROSE „ODÜSSEIA“
„Eksirännakud“. Odüsseias on 24 laulu. Peategelaseks on Ithaka kuningas Odysseus. Teema - Odysseuse rännak Troojast sõjast koju.
Odysseus hakkab koju minema ja pahandab merejumal Poseidonit. Kõik teised kangelased on jõudnud koju, aga Odysseus mitte. Odysseus on Ogygia saarel nümf Kalypso vangis . Ployphemos (ühe silmaga). Tarkusejumal Athena suhtub Odysseusse hästi. Athena läheb Zeusi juurde. Hermes (käskjalg) saadetakse käsuga, et Kalypso peab Odysseuse lahti laskma.
Suureks oli kasvanu Odysseuse poeg Telemachos . Penelope (Odysseuse naine) ei saanud nii kaua üksi valitseda. Tal on palju kosilasi , kes olid teda ära tüütanud. Kosilased nõudsid Penelopet kedagi meheks võtma. Penelope on kaval.
Telemachos saadetakse teiste Trooja sõja kangelaste juurde küsima, miks Odysseus koju ei ole jõudnud. Poeg saab teada isa seisust . Telemachos läks isa otsima.
II osa
Nümf peab Odysseuse vabastama. Odysseus valmistab parve . Poseidon on ikka vihane - saadab merele torme jne. Odysseus satub faiaakide saarele. Nausikaa (faiaakide kuningatütar) leiab Odysseuse rannalt. Viiakse kuningalossi. Aoid laulab Odysseuse vägitegudest. Odysseus on liigutatud, puhkeb nutma ja teeb oma nime teistele teatavaks.
III osa
Odysseus jutustab oma seiklustest. Odysseus räägib nelja laulu ulatuses oma seiklustest.
Odysseus satub mere peal tormi käes lotofaagide maale. Mehed söövad lotost ja unustavad oma endise elu ja jäävad sinna lotokorjajateks. Targemate meestega Odysseus lahkub . Sautvad kükloopide saarele. Seal elav Polyphemos on lambakarjus . Ta sööb ära mõned Odysseuse kaaslased. Järgmisel päeval läheb kükloop koopa juurde ja lükkab ette tohutu suure kivi. Odysseus ja tema mehed jäävad lõksu. Otsustavad, et kükloop tuleb purju