Kirjanduse arvestus I - antiik (0)

Kirjandus
Müüdid:
Pilet 1 – Titaanid ja kümme suurt Olümposlast
Kronos ehk Saturnus , valitses teiste üle, Zeus , oli tema poeg ning kihutas ta troonilt minema
Okeanos – jõgi, mis voolas ümber maa
Tethys – Okeanose naine
Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa
Themis – õiglus
Iapetus – Atlase ja Prometheuse isa
Atlas – kandis maailma oma õlgadel
Prometheus – päästis inimkonna, tuues neile tule
Zeus ehk Jupiter – ülemvalitseja, taeva isand , vihmajumal äikesejumal. Kotkas, tamm, piksenool , valitsuskepp.
Hera ehk Juno – abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna. Lehm , paabulind, granaatõun. Argos.
Poseidon ehk Neptunus – mere valitseja, tormijumal. Sõnn, hobune, kolmhark.
Hades ehk Pluto ehk Pluton – allmaa isand, jõukuse jumal, väärismetallide isand, surmajumal.
Athena ehk Minerva – lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tarkus, arukus, puhtus . Oliivipuu, öökull
Apollon ehk Apollo – laskurite jumal, muusik, tervendaja, valgusejumal, tõejumal, päikesejumal, huntide jumal, põldhiirte jumal. Loorberipuu , delfiin, ronk .
Artemis ehk Diana – metsloomade emand , kütt, neitsiliku nooruse kaitsja, kuujumalanna , pimedate ööde perenaine , teeristsete jumalanna. Küpress, metsloomad , põder, karu, hirv, vibu , nool
Aprodithe ehk Venus – armastuse- ja ilujumalanna , viljakusjumalanna. Mirt , tuvi, varblane , luik, roos, ülane, õunapuuõis.
Hermes ehk Mercurius – Zeusi käskijalg, kaubanduse- ja turujumal, kaupmeeste kaitsja, varaste jumal, spordijumal.
Ares ehk Mars – sõjajumal. Raisakull , koer, oda, kiirver, kilp
Pilet 2 - Allmaailm, selle kirjeldus
Allmaailma valtseb Hades koos oma kuninganna Persephonega.
Tataros ja Erebos on allmaailma osad. Tataros on sügavaim, maa poegade vangla . Erebosse lähevad hinged kohe pärast surma.
Tee allmaailma algab sealt, kus hädade jõgi Acheron suubub hädakisa jõkke Kokytosesse. Vana paadimees Charon toimetab hinged, kes on maetud ja kellel on teeraha, paadiga Tatarose väravani. Seal on Kerberos , kes laseb hinged sisse, kuid mitte kedagi välja. Hinged sisenevad väravast ning lähevad kolme kohtuniku ette, kus otsustatakse, kas nad satuvad piinadesse või jõuavad õndsuse paika Elysioni väljadele.
Allamaailmas on veel kolm jõge, tulejõgi Phlegethon, murdumatu tõotuse jõgi Styx ja unustustejõgi Lethe .
Uni Hypnos ja ja Surm Thanathos elavad samuti allamaailmas. Ka unenäod tulevad sealt, läbi väravate. Tõsielulised tulevad sarvest väravast, moonutatud uenäod elevandiluust väravast.
Pilet 3 - Kaks suurt maajumalat – Demeter ehk Ceres , Dionysos ehk Bachos
Demeter ehk Ceres oli viljajumalanna, rehealuste kaitsja.
Tema pidustused olid viljalõikuse ajal, templiteks olid rehealune ja viljapõllud.
Iga viie aasta tagant toimus esimese viljalõikuse ajal septembris pidustus Demeteri auks. Algselt oli see pidulik leivasöömine, hiljem aga müstiline riitus, mis kestis üheksa päeva. Need olid väga pühad päevad, kus tavatoimetused edasi lükati. Tantsiti, toodi ohvreid, lauldi ja valitses lõbus meeleolu.
Talvel oli Demeter murelik ja nukker .
Demeteril oli tütar, Persephone . Neiu viis maa pealt Hades, et teha ta Surmariigi valitsejaks. Demeter muutus kurvaks, maa ei haljendanud enam. Demeter otsis oma tütart üheksa päeva, kordagi söömata, kuni päikene rääkis talle, et Hades viis Persephone ära.
Persephone rändas nukrana mööda maad, põlde aga laastas põud. Demeter istus kaevu veerde ning neli tütarlast palusid ta oma koju. Demeter hoolitses neiude noorema venna eest, soovides anda lapsele surematuse. Seda küll ei juhtunud,aga kui neiude ema Metaneira nägi, et naine nende juures on Demeter, ehitas ta külarahvaga Demeterile templi.
Demeter läks valmind templisse istuma, maa peal ei tärganud ühtki seemet . Lõpuks võttis Zeus asja oma kätesse, sest tundus, et inimkond on määratud näljasurma. Ta saatis Hermese Hadese juurde ning palus tal Persephone vabastada. Hades laskis Persephonel süüa granaatõuna seemet, mis sunniks ta hiljem tagasi pöörduma. Nii hakkas Persephone aastas neli kuud all Hadese riigis veetma . Rhea kutsus Demetrei tema templist välja ning laskis maal õitseda.
Dionysos sündis Teebas Zeusi ja Teeba printsessi Semele järglasena.
Zeus lubas Semelele Styxi nimel, et teeb mida iganes neiu soovib. Hera oli poetanud Semele hinge soovi näha Zeusi täies hiilguses. Zeus ei saanud keelduda, aga Semele suri lõõma käes. Zeus võttis Dionysose emaihust, peitis teda Hera eest ning viis siis lapse nümfide juurde.
Mereröövlid varastasid nooruki rannalt, arvates, et tegu on kuninga pojaga. Laeval selgus, et ükski köis ei püsinud tema ümber. Vaid tüürimees taipas , et tegu on jumalaga , ning käskis noormehe vabastada. Nad proovisid purjeid heisata, aga laev ei liikunud. Vein hakkas ojadena üle parda voolama ja väädid kasvasid ümber laeva. Tüürimehel käsiti randa sõita, kuid oli hilja . Vang oli muutunud lõviks. Mereröövlid hüppasid üle parda, muutudes kohe delfiinideks. Pääses vaid tark tüürimees.
Kui Dionysos rändas läbi Traakia , solvas teda üks kuningas, kes oli uue jumala vastane. Dionysos pages meresügavusse, hiljem aga pani kuninga koopasse kinni. Zeus ei olnud nii armuline ja lõi kuninga pimedaks .
Dionysos päästis Theseuse poolt hüljatud Ariadne ja kaitses ja armatas teda kuni neiu surmani. Surma järel riputas ta Ariadnele kingitud krooni taevatähetede hulka.
Dionysos viis oma ema Hadesest välja, kuid mitte maale, vaid Olümposele. Jumalad lubasid surelikult seal elada.
Dionysos oli lahke ja heatahtlik, kuid ta võis inimesi hulluks ajada. Menaadid olid viinast hullunud naised. Siiski Dionysos hoolitses nende eest
Teebas, kui Dionysos tuli oma kultust jalule seadma, käskis valitseja, Semele vend, tulijad vangi panna. Teiersias hoiatas, kuid mees ei võtnud tema sõnu kuulda. Vahimehed tundsid piinlikust, et peavad jumala kinni pidama. Teda saatnud naised põgenesid ja ükski köis ei hoidnud tead kinni. Uksed avanesid ja Dionysos seisis kuninga ees, rääkides talle oma jumalikkusest. Kuningas vastas raevuga ja jumal pandi vangi, aga ta jalutas sealt välja ja läks uuesti kuninga ette. Kuningas sõimas teda jällegi ja jumal jättis kuninga saatuse hoolde. Kuningas läks mägedesse põgenenud naisi otsima , sest sinna olid läinud ka paljud Teeba naised, kaasaarvatud kuninga ema ja õde. Dionysos muutis naised hulluks ja nood tormasid kuningat lõhki rebima. Alles siis sai kuningas aru, et võõras oli tõepoolest jumal.
Dionysose auks peeti samuti pidusid. Selle tõttu tekkis teater, põhiliselt komöödiad.
Ka Dionysos suri külmade tulekul, et kevadel jälle tõusta.
Pilet 4 - Kuidas maailm ja inimsugu loodi
Alguses oli Kaos , määramatu sügavik. Temast sündis Nyx, Öö ja Erebos, äraarvamatu sügavik. Erebose sees sündis Armastus, Eros , kes varsti sünnitas kaaslaseks Valguse ehk Päeva. Järgnevalt tekkis Gaia , ehk Maa ning maast sündis Taevas, Uranos .
Esimesed olendid olid Gaia ja Uranose lapsed, tohutud hiidolevused, inimesesarnased, kuid siiski erinevad. Esimestel oli 50 pead ja sada silma. Järgmised olid kükloobid ehk sõõrsilmad. Viimaks ilmusid titaanid. Uranos oli nende isa, kuid ta vihkas esimesi koletisi , pannes nad maa alla salajastesse paikadesse kinni. Gaia oli vihane laste seesuguse kohtlemise pärast ja palus abi teistelt lastelt. Vaid üks oli nõus aitama , selleks oli titaan Kronos ehk Aeg. Ta vigastas oma isa ning isa verest tekkisid Gigandid ja fuuriad ehk erinnüsed, kelle ülesandeks oli patuste jälitamine ja karistamine . Fuuriad olid kohutavad. Kuigi muud koletised aeti lõpuks maa pealt minema, ei saanud fuuriaid minema ajada, sest niikaua kuni eksisteerib patt, eksisteerivad ka nemad.
Valitsema jäid Kronos ja tema õde ning abikaasa Rhea. Kronos teadis, et üks tema lastest tõukab ta troonilt ning seega neelas ta kõik sündinud lapesd alla. Rheal õnnestus päästa üks poeg, andes poja asemel Kronosele kivi. Poja viis ta aga Kreeta saarele . Selleks pojaks oli Zeus. Kui ta suureks sai, sundis ta oma isa viit allaneelatud venda ja õde ja ka kivi välja oksendama . Järgnes sõda Kronose ja titaanide ning Zeusi ja teiste jumalate vahel. Sõda ähvardas maa hävitada, kuid Zeus võitis tänu sajakäelistele koletistele ja titaan Prometheusile, kes asus Zeusi poole.
Kõiki titaane karistati hirmsasti. Kõige suurema karistuse sai Atlas, Prometheuse vend, kes pidi turjal kandma taevavõlvi.
Maa sünnitas viimase koletise , tuldpurskava Thyponi. Zeus võitis, sest ta valitses kõue ja välku. Viimane sõda oli giganide mäss, kuid jumalad olid tugevad ja ka Herakles oli jumalatel abiks.
Inimesi veel ei olnud. Esimene lugu pajatab, et loomisülesanne jäi titaanidele Prometheusile, ettemõtlemisele, ja Epimetheusile, tagntjärele mõtlemisele. Viimane andis loomadele kõik head omadused, nii, et inimestele ei jäänud midagi. Siis seais Prometheus inimesed kahele jalale käima ja läitis päikese juures tõrviku, andes neile tule.
Teise loo kohaselt lõid jumalad inimesed ise. Alguses olid kuldinimesed, kes olid küll surematud, aga elasid nagu jumalad, ilma mureta. Nende põllud kasvasid ise, kariloomi oli palju ja jumalad armastasid neid. Surres jäid nende hinged inimesi kaitsma. Siis hakkasid jumalad eksperimenteerima teiste metallidega. Hõbeinimesed olid esialgu halvad. Nad olid vähearukad ja ei suutnud üksteisele halba tegemisest hoiduda. Nende hinged ellu ei jäänud ning peagi surid nad välja. Siis tulid pronksinimesed, kes olid vägivaldsed, väga tugevad ja hirmuäratavad. Nad hävitasid oma liigi iseenda kätega. Neljandaks oli hiilgav kangelaste sugu, kellel olid suured seiklused ja vägiteod ning kes lõpuks jäid õndsate saarele igavesena elama. Viies liik oli praegune liik, raudne tõug. Nad on halvad ja elavad kurjal ajal. Iga sugupõlvega muutuvad nad halvemaks. Kunagi tuleb aeg, kus hakatakse kummardama jõudu ning siis hävitab Zeus ka nemad.
Alguses naisi ei olnud, kindlasti ei olnud neid kuldsel ajal. Naised lõi Zeus hiljem, kui ta vihastas Prometheuse peale. Peale selle, et too varastas inimestele tule, tegi ta ka nii, et ohvriloomade liha jäi inimestele.
Pilet 5 - Prometheus ja Io
Prometheus oli aheldatud Kaukasuse külge ning tema juurde tuli kummaline külaline. Ta nägi välja nagu lehm, aga kõneles nagu murest hullunud tütarlaps. Prometheus tundis ta ära, tegemist oli Ioga. Io oli üllatunud, et keegi ta sellisel kujul ära tundis. Ta uuis, kes Prometheus on. Seejärel rääkisid nad üksteisele oma loo, kuidas mõlemale on õnnetus tulnud Zeusi tõttu. Prometheus oli aheldatud tule viimise pärast, Iosse oli Zeus aga armunud. Iot olid juba ammu painanud unenäod Zeusist. Hera oli armukade , seega tekitas Zeus tormi ja peitis end pilvedesse, et Io juurde minna. Hera taipas, et selle taga on Zeus ja kuna ta meest Olümposelt ei leidnud, laskus ta maa peale ja hajutas pilved . Zeus oli Io kiiresti lehmaks muutnud. Hera palus lehma endale ja kui Zeus selle talle andis, saatis ta lehma Argose juurde. Argose oli sada silma, seega ei lasknud ta Iot kordagi silmist. Zeus käskis Hermesel mõelda, kuidas Argost tappa. Hermes muutis end karjapoisiks ja mängis vilepilli . Argos kutsus ta enda juurde ja palus lugusid jutustada. Hermes rääkiski lugusid nii uniselt ja igavalt kui suutis. Osad silmad jäid magama, aga mitte kõik. Siiski, lõpuks kandis üks lugu nümfist nimega Syrinxist ja Paanist vilja ja Argose kõik silmad uinusid. Hermes tappis Argose, kuid Hera võttis silmad ja asetas paabulinnu sabale. Tundus, et Io on vaba, kuid Hera saatis parmu teda piinama . Prometheus püüdis Iot lohutada, aga sai rääkida vaid kaugest tulevikust. Vahepeal pidi Io rändama kaugetel kallastel. Mereosa, mille kaldal ta kiini jooksis sai nimeks Joonia meri ning väin, kust ta üle läks, kannab nime Bosboruse väin, mis tähendab lehmade läbimineku koht. Piinad lõppesid alles Niiluse kaldal, kus Zeus ta tagasi inimeseks muudab. Prometheus rääkis, et Io soost võrsub kord kangelane, kes ta vabastab ning tõesti, Io soost sündis Herakles.
Pilet 6 - Europe
Zeus nägi Europet jalutamas. Oli varajane hommik ja neiu oli virgunud unenäo pärast, kus kaks kontinenti püüdsid teda endale saada. Aasia ütles, et ta on europe sünnitanud, aga teine, kellel veel nime ei olnud,ütles, et Zeus annab Europe talle.
Europe kutsus oma sõbratarid kaasa ja koos läksid nad merekalda lähedal asuvale aasale lilli korjama. Europe korv kujutas Io lugu. Eros laskis armunoole Zeusi südamesse ja kohe oli jumal armunud. Kuigi Hera oli kaugel, võttis Zeus kasutusele ettevaatusabinõud ja muutis end sõnniks. Ta läks tüdrukute juurde ja kohemaid olid neiud ta ümber, imetledes ja silitades teda. Sõnn ajas tasapisi Europet teistest kaugemale, ammudes imeilusasti. Kui nad olid piisavalt kaugel, langes sõnn põlvili. Europe kutsus teisi, öeldes, et sõnn tahab neid sõidutada ja istus ta selga . Kohemaid tormas sõnn minema, Europe seljas . Selle asemel, et vette sumatada, jooksis ta mööda veepinda. Europe mõistis, et tegu on jumalaga ja palus, et too talle halba ei teeks ega teda võõrale maale üksi ei jätaks. Sõnn vastas, et ta on tõesti jumal Zeus ja et ta viib tüdruku Kreeta saarele. Randuti ning Olümpose väravavahid Aastaajad korraldasid neile pulmad . Europe aga sünnitas Zeusile mitu last, nende hulgas ka Minose , kuid Europe nimi jääb siiski kõige paremini tuntuks .
Pilet 7 - kükloop Polyphemos
Pilet 8 - Pyramos ja Thisbe
Pyramos ja thisbe olid armastajapaar, kelle vanemad ei lubanud neil abielluda . Nad ei saanud ka kokku, vaid rääkisid üks ühel, teine teisel pool seina. Koos otsustasid nad põgeneda. Nad otsustasid kohtuda Ninuse haual.Thisbe jõudis varem kohale, Pyramost seal veel ei olnud. Äkki ilmus emalõvi, lõuad verised. Thisbe põgenes, pillates maha oma loori , mille metsloom seejärel tükkideks rebis. Pyramos saabus ja nähes loori oli ta kindel, et Thisbe on surnud. Ta haaras mõõga ning tappis end. Thibe oli Pyramose pärast mures ja ruttas tagasi. Moosruspuumarjad olid muutunud tumepunasteks. Kohe märkas ta puu all liikumatut keha. Ta näg, et see on Pyramos. Ta alus mehel silmad avada, too tegi seda ja suri. Thisbe haaras sama mõõga ning tappis ka ennast.
Pilet 9 - Orpheus ja Eurydike
Pilet 10 - Pygmalion ja Galatea
Pygmalion oli skulptor , kes oli paadunud naistevihkaja ja kinnitas endale, et ei abiellu kunagi. Ometi lõi ta kuju, ideaalse naise, mille tegemiseks pani ta tööle kõik oma oskused. Kuju muutus nii pärisinimese sarnaseks, et Pygmalion armus sellesse lootusetult ära. Ta oli õnnetu, sest kuju ei saa teda vastu armastada . Ta silitas kuju käsi, riietas teda, tõi talle kingitusi ja võttis ta ka ööseks voodisse, kattes ta kindlalt ja soojalt. Selline armastus hakkas hvitama ka Venust ning Küprosel toimunud pidustustel palus Pygmalion, et Venus aitaks tal leida sarnase naise. Venus andis talle märku tuleleegiga ning Pygmalion läks koju. Ta suudles kuju ning talle tundus, et kuju reageeris. Ning tõesti, Venus oli kujust päris inimese teinud. Pygmalion nimetas neiu Galateaks ja nende pulmas oli kohal ka Venus ise. Paarikese poja järgi aga nimetati venuse lemmiklinn.
Pilet 11 - Kuldvillaku otsimine
Pilet 12 - Daidalos
Daidalos andis Ariadnele teada, kuidas pääseb labürindist, ehk kuidas Ariadne saaks päästa Theseuse. See õnnestus ja Minotaurus sai surma. Siis pandi Daidalos ise labürinti kinni, aga tema ja ta poeg põgenesid isetehtud tiibade abil.
Pilet 13 - Phaeton
Kord tuli Phaeton päikese lossi ja küsis, kas ta on tema isa. Tema ema rääkivat et on, aga poisid koolis naervat ta üle. Päike naeris ja ütles, et on küll. Ta tõotas Styxi nimel, et täidab Phaetoni ühe soovi. Nooruk palus luba päikesekaarikut juhtida. Päike teadis, et oli teinud rumaluse , ja proovis Phaetoni ümber veenda, aga see ei õnnestunud. Phaeton seisis hommikul kaarikusse, Aastaajad lükkasid väravad lahti ja läinud ta oligi. Äkki hakkas kaarik visklema. Hobused olid aru saanud, et vankris oli vale juht. Nii tormasid nad ülepeakaela, põrgates vastu tähtkujusid ja süüdates kõrgemad mäed ja Olümpose. Gaiagi ei suutnud kuumust taluda. Ta karjumine äratas jumalate tähelepanu ja Zeus karistas Phaetoni, tappes ta oma välgunoolega. Kaarik laskus merre,aga Phaeton kukkus kaarikust välja, maandudes salpärasesse Eridanose jõkke, mis kustutas leegid ja jahutas surnukeha . Najaadid matsid surnukeha maha.
Pilet 14 - Kangelased enne Trooja sõda, Theseus
Pilet 15 - Herakles
Nemea lõvi kägistas ära, kandis nahka turvisena
Hydra tappis ära, kõrvetades päid ja viimase kivide alla mattes
Püüdis aasta aega Artemise kuldsete sarvedega hirve
Püüdis kinni metssea, ajas taga ja siis ajas lumme
Puhastas Augeiase tallid kahe jõe abil ära
Lasi maha Stymphalose linnud
Tõi ära Minosele kingitud sõnni
Tappis Diomedese ja tõi ära tema inimsööja märad
Tappis amatsoonid ja võttis Hippolyte vöö
Tõi ära Geryoni kariloomad
Hoidis taevast kuni Atlas tõi ära hesperiidide kuldsed õunad, sai pettusega taeva tagasi antud
Päästis Thesuse unustuste istmelt ja tõi Kerberose maapinnale
Pilet 16 - Trooja sõda, proloog , Parise otsus
Riiujumalanna Eris viskas kolme jumalanna, Athena, Hera ja Aprodithe vahele õuna, kus oli kiri „kõige kaunimale“. Kõik tahtsid seda endale saada, nii mindi Trooja printsi Parise juurde, kes parajasti lambakarjas oli. Hera lubas temast teha Euroopa ja Aasia kuninga, Athena lubas tal saada Trooja sõjaväe juhiks, nii et sõjakäigul Kreeka varemeteks muutub, Aprodithe aga lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis viimase ja see oligi sõja põhjus.
Pilet 17 - Trooja sõda
Maailma ilusaim naine oli Helena. Temast sai Menelaose , Agamemnoni venna naine, aga kõigis kosilastest said liitlased. Aprodithe juhtis Parise Spartasse, Menelaose juurde. Külalise ja võõrustaja vahekord oli au sees, mõlemad pidid teineteist abistama ja ei tohtinud halba teha. Menelaos usaldas seda ja läks ise Kreeta saarele, jättes Parise enda juurde. Paris aga varastas Helena. Menelaos sai tagasi jõudes teada, et Helena on röövitud ja kutsus kogu Kreeka omale appi. Esialgu oli puudu kaks meest – Odysseus ja Achilleus . Odysseus teeskles hullumeelset, soovimata oma peret Ithaka saarel maha jätta. Ta kündis põldu ja külvas soola, kuid kui adra ette pandi tema poeg, ei sõitnud Odysseus temast üle. Nii oli teesklus paljastatud.
Achilleust pidas kinni ema, sest ta teadis, et poeg hukkub sõjaretkel. Achilleus oli Theseuse tapja Lykomedese õukonnas ja too sundis Achilleust naiseriideid kandma. Odysseus saadeti noormeest otsima. Too riietas end rändkaupmeheks, kandes kaasas ehteid ja relvi . Achilleus vaatas kohe relvi, samas kui teised naised uurisid ehteid. Nii läks ka Achilleus sõtta.
Laevastik jõudis Aulisesse, kus puhus pidev põhjatuul, mis lõhkus laevasid. Saadi teada, et oli tapetud jänes koos pojaga, Artemise lemmikloom. Tema lepitamiseks tuliohverdada Agamemnoni tütar Iphigeneia . Agamemnon kirjutas koju ja palus neiu saata,et teha pulmad Achilleusega, kuid kohe saadeti tütar tuleriidale. Põhjatuul lakkas ja laevastik võis teekonda jätkata.
Esimene inimene kes maale läks hukkuvat, ja nii ka läks.
Troojalaste vapraim oli Hektor , kuid temast veel vapram oli kreeklaste Achilleus.
Üheksa aastat peeti sõda, aga kumbi pool ei saavutanud selget edu. Siis aga oli kreeklaste hulgas tüli. See oli Agamemnoni ja Achilleuse vahel, põhjuseks oli Trooja preestri tütar Chryseis. Preester tuli tütart tagasi paluma, aga Agamemnon käitus temaga julmalt. Siis palvetas preester Apolloni poole ja too lasi kreeklaste hulgas lahti katku. Neiul lasti minna, et Apollonit lepitada, kuid siis võttis Agamemnon ära Briseise, Achilleuse silmarõõmu. Achilleus oli vihane ja ei tahtnud kreeklaste eest võidelda. Tema ema, Thetis , palus Zeusilt Troojalastele edu. Zeus ei tahtnud Hera vastu astuda, aga siiski täitis soovi.
Zeus saatis Agamemnonile unenäo, et rünnaku puhul tuleb võit. Achilleus ei võidelnud. Oli verine lahing. Siis see lakkas, jättes võitlema Menelaose ja Parise. Nooruke Paris ei olnud võidelnud, Menelaos aga oli kogenud. Paris oli hädas, kui Aprodithe saabus ja ta minema viis. Agamemnon ütles, et Menelaos võitis, kuid Athena segas vahele, sest ta soovis Trooja langemist. Athena mõjutas üht troojalast Menelaose pihta laskma. Haav ei olnud raske, kuid kreeklased raevusid ja sõda läks edasi.
Achilleuse puudumisel oli kreeklaste juhid Diomedes ja Aias. Troojalane Aineias ( Aeneas ) pääses napilt Diomedese käe läbi suremisest. Aprodithe proovis oma poega Aeneast päästa, kuid Diomedes haavas jumalannat. Aeneas siiski pääses, sest Apollon päästis ta.
Ares tuli troojalastele appi, kuid Hera ajas Athena abil ta lahinguväljalt minema. Troojalased palusid andestust Athenalt, aga too ei võtnud seda vastu.
Hektor kohtus oma naise ja pojaga, paludes jumalatelt abi, et poeg ellu jääks.
Zeus abistas troojalasi. Kreeklased olid mures, sest nad olid laevadeni tagasi aetud.
Nestori soovitusel paluti Achilleuselt andeks, kuid ta ei võtnud seda vastu. Zeus aitas jällegi troojalasi, aga Hera uinutas ta magama. Nii kaldus õnn kreeklaste poole, Hektor löödi vankrist alla, aga Aneas päästis ta. Zeus ärkas ja süüdistas Herat, aga too veeretas süü Poseidoni peale. Zeus käskis Poseidonil lahkuda ja õnn oli jälle troojalastel.
Achilleuse sõber Patroklos jälgis toimuvat ja pahandas Achilleusega, et too ei taha võidelda. Achilleus vastas, et Patroklos võib võtta tema turvise, relvad ja mehed ning sõtta minna. Nii juhtuski. Alguses tundus, et Achilleus saabus, ja troojalased kohkusid. Vastamisi sattusid Hektor ja Patroklos, ning Hektor võitis, varastades Achilleuse turvise.
Pilet 18 - Trooja langemine
Paris laseb Achilleusele Aphrodite abiga noola kanda. kreekalsed ei loobu ikka ja pöörduvad teadjamehe poole, et teada saada kuidas troojat vallutada. See räägib neile, et troojalaste hulgas on üks mees, kes näeb tuevikku. Kreeklased said selle mehe kätte ja see rääkis neile, et Trooja linn ei lange enne,kui Trooja linna vallutamiseks kasutatakase Heraklese vibu ja nooli . Kuid uba oli selles, et need nooled ja vibu jäid ühe kangelase kätte, kes sai mao käest halvata ja pesitseb nüüd kuskil saarel. Odysseus läheb meestega sinna saarele ja saab vibu ja nooled ning kutsub kangelase Troojasse, kus kangelane tapab Parise. Kuid trooja ei lange ikka. Kreeklased saavad teada, et Troojas asub Pallas Athena püha kuju ja Trooja püsib kujuga võitmatu. Siis see varastatakse, kuid ikka ei lange. Siis mõtles Odysseus, et tuleks ehitada hobune, mis on seest tühi ja paigutaa sinna sisse üks sõjameeste jõuk. Ülejäänud vägi purjetab minema. Kaldale jääb vaid üks kreeklane , kes valetab Troojalastele, et kreekalsed said aru, et neil ei õnnestu Troojat vallutada. Ning lepitamiseks kingivad neile selle hobuse. Troojalased kuuletuvad ja veavad hobuse linna. öösel tungib kreeka sõjavägi linna ja algab julm tapmine. Võidujoovastuses minnakse nii kaugele, et ei hoolita enam headest tavadest . Tapetakse kõik aadlikud väljaarvatud Aeneas- teda peavad roomlase Rooma riigi rajajaks. Aphrodite viis Helena tagasi Menelaose juurde.
Pilet 19 - Odysseuse seiklused
Kalypso juurest jõudis faiaakide poole, sealt lootusesööjate poole (kui mehed söövad lootusetoitu nad unustavad kõik, O vedas mehed vägisi pardale tagasi), jõudsid kükloobile külla, edasi olid Tuultemaal(kingiti nahkkott, kus sees olid tuuleiilid, mehed avasid koti ja jäid tormi kätte), jõuti inimsööjate maale (kõik laevad hävitati, ainult O laev jäi püsima), Kirke juures maandusid (kirke muutis mehed sigadeks aga O sai ravimi, mis selle ära kaotas, olid 1 aasta kirke juures), möödusid Kirke ennustuse kohaselt sireenide saarelt (helidega meelitasid ja pakkusid tarkust), edasi läksid Skylla ja Charybdise juurest läbi (6meest hukkusid), Päikese saarele jõudsid ( tapsid keelatus veiseid, neid tabas tänu sellele välk ja ainult O jäi ellu), elusana triivis O uuesti Kalypso juurde ja seal lippas edasi faiaakide juurde (lahked meresõitjad, kes kinkisid talle laeva, et ta koju saaks) 
JA OLIGI KOGU OOPER!
Pilet 20 - Aenease seiklused Troojast Itaaliasse, laskumine allmaailma, sõda Itaalias
TROOJAST ITAALIASSE:
A nägi und, et kodupaigaks saab Itaalia, läksidki oma troojalastega sinna poole teele. Nad jõudsin harpüialaste poole ja põgenesid sealt koheselt. Järgmisest randumiskohast leidsid nad kellegi Hektori naise. Helena ütles, et randuda ei tohi Itaalia idaküljel, sest seal olid kreeklased (kes oled troojalased maa alla trampinud oma kontsakingadega), andis ka teistsuguseid soovitusi , kust eemale hoida. Nad sattusid kükloopide juurde, kui nad teada said, kes seal elasid, siis nad põgenesid kiirelt. Troojalased sattusid Hera viha alla (kuna oli ennustatud, et Anease sugu hävitab ta lemmiklinna Kartaago ), said Heralt tormi kaela. Poseidon (merejumal) rahustas mere uuesti. Maanduti Aafrikas. Hera pani Kartaago linna rajaja Aneasesse armuma, et Aneas ei läheks Itaaliasse. Aneas nautis elu ja unustas üldse Itaalia. Zeus saatis talle meenutaja, et Itaaliasse peaks siiski sõudma, Aneas ehmus ja kadus välkkiirelt Itaaliasse, tagasi vaadates nägid nad Kartaago kohal matuseleeki (see bitch , kellessse Aneas armus suri ära ja ta pandi põlema).
ALLILMAS:
Kohale jõudes otsis Aneas ülesse sibülli, kes saatis ta allilma. Sibüll läks kaasa (kuna ta soov täideti, leida kuldne oks). Tee oli täis õudusi. Aneas kohtus oma isaga, isa tutvustas talle kangelasi , andis nõuandeid ja nad tõmbasid allilmast nahhui.
SÕDA ITAALIAS:
Hera ei jätnud troojalasi rahule. Tegi kohalikest troojalaste vaenlased. Abielu plaanide juured keeras Hera kõik vussi ja tekitas sellega sõja. Hera näiteks avas Januse templi uksed, mis tähendas sõda). Aneas nägi ettekuulutavad und, et ta peab minema Euanderi poole. Vahepeal kui Aneas oli lahkunud rünnati Anease leeri, Aneaseni pidi jõudma see hiljem läbi kahe julge kuti, kes läksid talle teadet edastama. Mõlemad kutid said surma (üks läks teisele appi ja pakkis ka sussid karpi ). Aeneas paneb aluse roomlastele ja ta abiellus selle sama tsikiga, kellega tal enne Hera abielu ära segas (Laviniaga).
Pilet 21 - Midas ja teised, Narkissos
Früügia kuningas, kes oli kuulus oma rikkuse pärast. Allikasse veini valades jootis purju Sileeni ja võttis ta kinni, soovides talt teadmisi. Sileeni tagasi saanud Bakcos oli nõus täitma soovi – kõik, mida Midas kuulutas, muutus kullaks. Kuid kullaks muutus ka toit ja jook . Ta palus Bakchoselt abi. Sellest võimust vabastas ta end Paktolose jões supeldes. Paani flöödipuhumise ja Apollo lüüramänguvahelises võistluses kuulutas ta võitjaks Paani. Karistuseks rumaluse eest kasvatas Apollon talle eeslikõrvad, mida Midas varjas früügia mütsiga.Tema juuksur ei suutnud saladust hoida ja sosistas selle maa sees olevasse auku , kust kasvanud pilliroog sosistas selle tuulele ning nii said salduse teada ka inimesed.
Tessaalias elas kaunis neiu Koronis, kellesse Apollon oli armunud. Varsti hakkas neiu aga eelistama üht surelikku, arvestamata, et tõejumalat ei saa petta . Apollon sai kohe petmisest teada ja karistas sõnumitoojat, ronka, musta sulestikuga. Ta tappis või laskis tappa Koronise, kuid matusel, tuleriidal hakkas tal kahju ja päästis sündimata lapse. Ta viis lapse kentaur Cheironi juurde, et too lapse üles kasvataks ja palus lapsele nimeks panna Asklepios . Poiss oli Cheironile kõigist varasemalt üles kasvatatud lastest kõige kallim. Asklepios ei armastanud jooksmist nagu teised poisid, vaid soovis õppida Cheironilt kõike ravimise kohta. Peagi oskas ta leida ravimit igale haigusele. Poiss aga tõmbas endale jumalate viha. Asklepios sai õiguse ühe inimese surnust äratada ning selleks sai Theseuse poeg Hippolytos . Zeus ei võinud surelikule lubada võimu surma üle ja tappis ta oma piksenoolega. Apollon sattus poja surma pärast raevu ja tappis piksenoolte valmistajad, kükloobid, või kükloopide pojad. Nüüd vihastas Zeus ja nii pidi Apollon orjana teenima. Asklepiost aga austati kõigist surelikest maa peal kõige rohkem.
Danaiidid olid 50 neidu, kellega nende 50 nõbu abielluda soovisid . Neiud põgenesid Niiluse lähistelt oma isa laevas Argosesse. Nõod jõudsid Argosesse ja nõudsid oma tulevasi naisi. Argoslased aga vastasid, et nad ei luba ühelgi naisel vastu tahtmist abielluda ja kaitsevad alati pagulasi . Kuidagi aga jõudis asi pulmani. Tüdrukute isa andis neiudele pistodad . Pulmaööl tapsid 49 neist oma mehed, üks aga aitas oma abikaasal põgeneda, unustades isale ja õdedele antud tõotuse. Isa heitis ta tõoutuse murdmise pärast vanglasse. Teised tütred pidid pärast surma auklikesse anumatesse vett tõstma, aga viimane tütar sai oma kallimaga uuesti kokku.
Glaukos oli kalamees , kes pärast võlutud rohu söömist tundis tungi merre joosta. Merejumalad võtsid ta hästi vastu ja muutsid ta kalasabaga jumalaks. Nümf Skylla pidas saba kummaliseks ja põgenes Glaukose eest. Glaukos avaldas armastust, aga Skylla põgenes. Nii läks Glaukos Kirke juurde abi paluma. Kirke armus Glaukosesse, aga Glaukos armastas vaid Skyllat. Kirke sai Skylla peale vihaseks, raputas sinna, kus ta suples võlurohtu ja muutis ta koletiseks. Kuna koletis oli osa temast, ei saanud ta põgeneda. Ta jäi seisma kalju külge, hävitades kõike, mis ta haardeulatusse sattus. Temast sai oht ka meresõitjatele nagu Aeneas, Odysseus ja Iason.
Ühele naisele, Metrale, oli antud võtta ükskõik mille kuju. Ta kasutas seda võimet vaid selleks, et saada toitu oma näljasele isale, Erysicthonile. Mehel oli jultumust raiuda maha kõrgeim puu Demeteri hiies. Mehe sulased kohkusid käsu peale ja keeldusid, nii et Erysicthon otsustas seda ise teha. Tüvest voolas verd ja hääl hoiatas, kuid mees ei kuulanud. Demeter käskis ühel drüaadil viia sõna Näljale pimeduseriiki, et Erysicthhon ei tohi milleski saada oma nälga rahuldada. Nälg istutas Erysicthoni kustutamatu näljatunde. Ta kulutas kogu raha söögile, kuid isu vaid kasvas. Peagi oli tema ainus vara tema tütar. Ta müüs tütre orjakaupmehele ja Metra palus Poseidonilt abi. Poseidon muutis neiu kaluriks. Orjakaupmees jäi aga pika ninaga. Metra ruttas koju ja isa mõistis, et tal on hindamatu võimalus nii raha teenida. Ikka ja jälle müüs ta Metra ära ja alati päästis Poseidon neiu. Varsti ei järkunud rahast, mis nii tuli, ning Erysicthon sõi iseennast ära.
Pomona oli ainus nümf, kellele ei meeldinud mets, selle asemel armastas viljapuuaias töötamist Kosilasi juurde ei lasknud, kõigist kosilastest oli Vertumnus kõige agaram, aga edu ei olnud temalgi. Vertumnus muutis kuju, et Pomona lähedusse saada. Mõnel korral õnnestus ka ja oli selle üle väga rõõmus, et sai teda näha Vertumnus oli kurb sest neiu ei vaataks sellise poole, kellena ta esines, näiteks viljalõikaja, kohmakas karjus , viinamarjakasvataja. Tal tuli hea idee - muutis end vanaks naiseks ja kiitis alguses vilju , siis ütles et Pomona on palju ilusam ja suudles teda, aga ei suudelnud nagu vana naine. Pomona ehmatas ära. Vertumnus istus jalakapuu alla, kus olid viinapuuväädid ja rääkis jutu nende koosolemisest ja üksteise vajamisest. Ta hoiatas, et Pomona kuulaku vana naist, sest Venus vihkavat kõva südamega neide. Ta ütles, et ta töötaks hea meelega tema kõrval, sest Pomona on tema ainus, esimene ja viimane armastus Vertumnus jutustas kurva loo Anaxaretesest, kes põlgas kosilane Iphise. Iphis poos end Anaxaretese väravaposti külge ning karistuseks muutis Venus Anaxaretese kivikujuks. Vertumnus hoiatas Pomonat selle saatuse eest, palus Pomona kätt, heitis kõrvale vana naise kuju ja Pomona alistus ilu ja kõneosavuse ees. Nüüd oli aial kaks aednikku.
Elas kord kaunis noormees , kes ignoreeris kõiki neide.Ta ei hoolinud murtud südametest. Ka kurb juhtum Echoga, Kajaga, ei liigutanud teda. Nimelt sattus neiu Hera viha alla, kui Hera jäi kuulama Echo lobisemist ja seega ei märganud Zeusi viimase vallutuse põgenemist. Niisiis ei tohtinud Echo enam midagi peale kordamise öelda. Narkissos oli sõpradega metsas ja tema hüüatuse: „kas keegi os siin?“ peale vastas Echo: „Siin.. siin!“ Narkissos kutsus teda enda poole, sest ta ei näinud teda, aga kohe, kui ta Echot märkas käskis ta tal eemale hoida. Echo süda murdus, nii et ta kurnatusest kustus ja alles jäi vaid hääl. Lõpuks tuli mängu Nemesis , õiglane karistus , ja pani Narkissose oma peegelpilti armuma. Nii lamas Narkissos allikakaldal, ainult jälgides oma peegeldust, kuni ta kurnatusest suri. Ta ütles surres oma peegelpidlile hüvasti ning vaene Echo sai seda korrata . Kui teised nümfid surnukeha otsima läksid, oli seal kohal vaid lill, nartsiss .
Pilet 22 - Seitse Teeba vastu
Polyneikes sai maetud, kuid viis sõjapealikut, kes langesid , maetud ei saanud. Nii läks ainus ellujäänud sõjapealik Adrastos Ateenasse, et paluda Theseuselt abi. Nad soovisid, et Teeba annaks välja surnukehad, et neid matta. Theseus alguses keeldus, aga oma ema mõjutuse kohaselt uuris ta linnarahvalt, mida nemad arvavad . Saabus aga Teeba käskijalg, kes tõi teate, et Kreon keeldub surnukehade äraandmisest. Nii marssis Theseus Teeba alla. Teebalased olid kabuhirmus, et ateenlased nad vangi viivad, kuid Theseus kordas, et ta tuli vaid surnuis ära viima. Nii viidi pealikud ära ja põletati tuleriidal, nagu kord ja kohus. Emad olid nüüd rahul – pojad olid maetud,kuid kangelaste pojad vandusid kättemaksu. Kümme aastat hiljem tegid nad Teeba maatasa.
Pilet 23 - Antigone
Pärast Iokaste surma elas Oidipus Teebas. Ta elas koos kahe poja – Polyneikese ja Eteoklesega ning koos kahe tütre – Antigone ja Ismenega. Valitsma hakkas Iokaste vend Kreon. Lõpuks saadeti Oidipus Teebast välja ning Antigone läks temaga kaasa, et olla teejuhinks, ning Ismene jäi Teebasse Oidipuse huve kaitsma ja talle uudiseid saatma . Pärast isa lahkumist hakkasid pojad trooni soovima . Etekoles sai trooni, kuigi ta oli noorem ja saati Polyneikese välja. Polyneikes läks Argosesse ja hakkas Teeba vastu vaenutegevust õhutama. Antigone ja Oidipus jõudsid Ateena lähistele. Eal leidsid nad pelgupaiga ja Ateena kuningas Theseus võttis nad hästi vastu. Oraakli enustus muutus armulikumaks ja Ismene tuli neile seda teatama. Nii olid mõlemad tütred Oidipuse kõrval, kui ta suri. Õed jõudsid tagasi Teebasse, kui Polyneikes tuli sõjaväega Teebat ründama. Ründajal oli õigus troonile, sest linna kaitsja ja kuningas oli Eteokles, noorem vendadest. Õed ei suutund kummalegi poolele asuda . Polyneikesega oli kaasas veel kuus ülikut. Niisiis oli seitse ülikut Teeba seitsme värava vastu. Polyneikes ründas just seal, kus Eteokles väravat kaitses. Õed ootasid palees , kumb vendadest enne langeb. Kuna kumbki pool ei saavutanud edu, pidi sõja otsustama vendadevaheline kahevõilus. Kumbki aga ei võitnud. Surevana pomises Polyneikes oma viimase soovi, saada maetud kodumulda. Sõda kestis edasi, kuid võitis Teeba. Troonile tuli uuesti Kreon ning kõlas käsk, et ükski ründaja ei tohi maetud saada. Eteoklest peab aga matma kui suurimat kangelast. Polyneikes pab jääma aga metsloomadele närida. Ismene oli kohkunud , kuid leppis olukorraga, Antigone aga mattis Polyneikese salaja . Nii hukati Antigone, Ismene aga kadus.
Pilet 24 - Oidipus
Mõisted:
Achilleuse kand – nõrk koht; kangelane Achilleus kasteti lapsena Styxi jõkke, ainus koht mis jäi kaitseta oli kand, teda lasti Trooja sõjas sinna noolega ning kangelane suri veremürgitusse
Ambroosia – jumalate söök, muutis surematuks
Arkaadia – maakond Kreekas; lamburite paradiis
Skylla ja Charybdis – kahe halva vahel valimine; kaks suurt võrdset ohtu; kaks merekoletist, kes olid Odysseuse teel, Kirke andis nõu sõita Skylla-poolsest küljest küljest
Damoklese mõõk – peakohal rippuv hädaoht; õukondlane Damokles, kas oli oma isandale kade, kutsuti lõunasöögile, pea kohale sidus isand aga hobusejõhvi otsas rippuva mõõga, nii et Damokles võttis kõik halvad sõnad tagasi
Elektra kompleks – tütarlaste alateadlik seksuaalne konkurents emaga, tuleb Elektra nimest
Fööniks – uuestisünd; elu ja surm; müütiline lind, kes iga 500 aasta järel templisse lendas ning põlema lahvatas, tuhast tõusis aga uus lind
Gordioni sõlm – raske olukorra lihtne lahendus; kuningas Gordioni vankri küljes olnud rakmete pundar, mille lahtiharutaja saavat Väike-Aasia valitsejaks, Aleksander Suur raius sõlme mõõgaga puruks
Hapud viinamarjad – allaandmise juures vabanduste otsimine; mees, kes soovis viinamarju, aga ei saanud neid kätte, otsustas, et ta ei tahagi neid, sest need on niikuinii hapud
Kentaurid – inimese ülakehagaja hobuse alakehaga ning jalgadega metsikud olendid
Kerberos – tige valvur ; mitme (3, 5 või 100) peaga metsik koer, kes valvas sissekäiku Hadese riiki, Herakles tõi ta maapinnale, kujutati väänlevatest madudest ümbritsetuna
Kimäär – hirmukuju, viirastus; tuld sülgav metsik olend , lõvi peaga, seljast kasvas välja kitse pea ning sabaks oli madu , kimääri tappis Bellerophontes
Kirke – kõik mehed on sead; nõid, kes muutis Odysseuse kaaslased sigadeks,mkuid Odysseuse palumise peale muutis nad tagasi inimesteks
Kreeka kalendid – päev, mis kunagi ei saabu; esimene päev kuus
Kroisos – viimane Lüüdia kuningas, kellele oraakel ennustas, et kui ta ületab Halyse jõe, hukutab ta suure riigi. Kroisos arvas , et võidab Pärsiat, aga selle asemel hukkus Lüüdia
Kuldvillak – kuldne jääranahk; ohverdati Zeusile ning riputati Arese hiide, kus seda valvas lohe. Iason viis naha tagasi Kreekasse
Küllusesarv – külluse ja õnne sümbol, hea valitsemise sümbol, jõukuse sümbol; Amaltheia murdunud sarv , mis täideti puuviljade ja lilledega
Labürint – keerukas olukord või ehitis; asus Knossose lähistel, seal elas Minotaurus, kellele viidi neide ja noormehi. Minotauruse tappis Theseus, kes kasutas lõngakera, mille andis talle Ariadne
Maailma naba – ületähtsustamine; Delfi templis altaril asunud must munakujuline kivi, mis oli maailma keskpunkt
Medeia katel – noorenduskuur; Medeia veenis kuningatütreid tapma oma isa, et tolle saaks katlasse panna ja võlusõnadega nooreks teha. Tegelikult see nii ei toimunud, aga vana kuningas oli juba surnud (tapetud)
Medusa – üks kolmest grogost, ainus surelik. Peas olid tal maod ning tema pilk oli surmav . Tapeti Iasoni poolt, kes kaitses end pilgu eest peegilga. Athena kandis Medusa pead oma rinnaturvisel
Mentor – kogenud nõuandja; Odysseuse sõber, kes elas Ithakal ja kelle hoolde usaldas Odysseus Trooja sõtta minnes oma majapidamise. Athena ilmutas end samuti Mentorina, et Odysseussele ja tema pojale Telemachosele nõu anda.
Midas – Midase puudutus – võime muuta asju kullaks. Früügia kuningas, kes oli kuulus oma rikkuse pärast. Allikasse veini valades jootis purju sileeni ja võttis ta kinni, soovides talt teadmisi. Sileeni tagasi saanud Dionysos oli nõus täitma soovi – kõik, mida Midas kuulutas, muutus kullaks. Kuid kullaks muutus ka toit ja jook. Sellest võimust vabastas ta end Paktolose jões supeldes. Paani flöödipuhumise ja Apollo kitaramänguvahelises võistluses kuulutas ta võitjaks Paani. Karistuseks kasvatas Apollo talle eeslikõrvad, mida Midas varjas früügia mütsiga.Tema juuksur ei suutnud saladust hoida ja sosistas selle maa sees olevasse auko, kust kasvanud pilliroog sosistas selle tuulele
Minotaurus – Inimese keha ja sõnni peaga koletis. Elas Minose labürindis kuni Theseus ta tappis.
Muusad – Kunsti, teaduste, laulu, muusika , tantsu, kirjanduse nng üldise vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Muusasid oli algselt kolm, hiljem üheksa.
Nektar – surematute jook, mõnikord peeti ka toiduks.
Oidipuse kompleks – Poiste alateadlik soov tappa isa ning abielluda emaga. Sarnane Elektra kompleksile.
Pandora laegas – tundmatu sisuga keelatud asi. Pandora loodi karistuseks Prometheusi tuleröövi eest. Talle anti midagi iga jumala poolt ning siis kingiti ta Epitheusile, kuigi Prometheus oli keelanud Zeusilt kinke vastu võtta. Pandorale anti laegas, kus olid kõik hädad ja haigused ning öeldi, et seda laegast ei tohi kunagi avada. Pandora oli aga tehtud ka uudishimulikuks ja seega avas ta laeka ikkagi. Nii pääsesid hädad maailma.
Parnassos – muusade elupaik, seal asus ka Apolloni tempel. Lubjakivimassiiv Kesk-Kreekas.
Penelope kudumistöö – Odysseuse naine ei soovinud meest sõjast koju oodates abielluda. Tal oli palju kosilasi, aga ta ütles, et tahab enne oma äia surilina valmis kududa. Iga öö harutas ta juba kootud osa üles. Seda sai ta teha kuni teenijatüdrukud ta reetsid.
Polykratese sõrmus - Polykrates viskas sõrmuse merre et tema õnn ei pöörduks, aga üks kalamees püüdis kala kus see sees oli ja tahtis seda temaga jagada, nad leidsid sõrmuse ning tema liitlane ütles liidust lahti, kuna tema arvates on liiga palju õnne halb, kuna see viib õnnetu lõpuni.
Prokrustese säng - nii või teisiti sobimatuid võimalusi, talumatut või sobimatut olukorda, probleemi ebasobivaid lahendusi ning õigustamatuse mõõdupuud, millega vägivaldselt midagi kohandatakse. Koletis, kes sobitas külalisi sängi, raiudes neil jalad lühemaks või tagudes neid haamriga pikemaks. Koletise tappis Theseus samal viisil.
Phyrrose võit – võit läbi suurte kaotuste.
Sisyphose töö - ränk, aga mõttetu töö. Korintose kuningas või asutaja , võis olla Odysseuse isa. Suurpettur ja varas , kuid väga kaval mees.
Tantlose piinad – igavene piin ja lõputu valu. Rikas kuningas, kellel oli lubatud istuda jumalatega ühes lauas . Sealt aga varastas ta nektarit ja ambroosiat või reetis inimestele jumala saladusi. Karistuseks pidi seidma allmaailmas vees, kus ta ei saanud juua, pea kohal puuviljad mis iga kord, kui ta neid võtma sirutas kaugenesid. Teise müüdi kohaselt seisvat ta kaljupanga all, mis ähvardab talle kohe-kohe peale kukkuda.
Tüliõun - Tülitekitav asjaolu. Eris oli kreeka tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: „Kõige kaunimale“. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks.
Võõraste sulgedega ehtima -
Moirad – kolm saatusejumalannat, kes elasid Hadeses.
Ariadne lõng - juhtnöör, mille abil probleemile lahendust leida. Ariadne andis Minose labürindi arhitekti soovitusel Theseusele lõngakera, mille too lahti saaks kerida. Nii pääses Theseus labürindist välja.
Atlantis – müütiline tõenäoliselt plahvatuse tagajärjel mere alla vajunud riik ja maa.
Atlas – titaan, kelle Zeus määras pärast jumalate ja titaanidevahelist sõda taevavõlvi kandma. Ta oli Prometheuse vend.
Pegasos - Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi
Harpüia – tormideemonid, pooleldi röövlinnud ja pooleldi inimesed. Neid oli 2 või 3, nime ei olnud.
Lethe – allmaajõgi. Lethest üleminemine tähendab surma. Unustuse jõgi Hadeses.