Antiikmütoloogia (0)

" TITAANID JA 12 SUURT OLÜMPLAST"
Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel oli palju lapsi, teatuim Zeus , kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa,
Tethys – O naine,
Hyperion– päikese, kuu, koidu ja eha isa
Mnemosyne – mälu
Themis– õiglus
Iapetos+pojad- taevas õlgadel
Prometheus - inimsoo päästja
ZEUS - JUPITER
Ülemvalitseja, taeva isand , vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, oraakel .
HERA – JUNO
Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia , abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm , paabulind
POSEIDON - NEPTUNUS
Merede valitseja, kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune
HADES - PLUTO
Allilma ja surnute valitseja, surmajumal . Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone .
ATHENA - MINERVA
Sündis Z peast täiskasvanuna. Üks neitsi-jumalannadest. Lahingu-sõjajumalanna, linna jumalanna, põlluharijate kaitsja, tarkusejumalanna . Taltsutas esimesena hobuse. Z lemmiklaps. Sümbolid: Ateena , oliivipuu , öökull
APOLLON - APOLLO
Sündis Delose saarel (Z + Leto ). Valguse, muusika , poeetide, tõe, laskurite jumal. Delfis tema oraakel. Phoibos – särav, päike. Tervendaja – õpetas inimestele ravitsemist. Kastaleia – püha allikas, Kephissos – tema jõgi. Sümbolid: loorberipuu, delfiin , ronk
ARTEMIS - DIANA
Apolloni kaksikõde. Üks neitsi-jumalannadest. Kütt, metsloomade kaitsja. Kuu – Phoibe , Selene. Sümbolid: küpress, põder
APHRODITE - VENUS
Armastuse- ilujumalanna. (merevahust sündis). Hephaistose abikaasa, poeg Eros e Cupido . Sümbolid: varblane , luik
HERMES - MERCURIUS
Z + Maia (Atlase tütar). Tiivulised sandaalid, tiivad kübaral, Z käskjälg. Kõige nutikam, kavalaim jumalaist, varas . Kaubandus-, turujumal, kaupmeeste kaitsja. Surnute pidulik teejuht. Sümbolid: lüüra
ARES - MARS
Sõjajumal, Z ja H põlgasid teda. Tapahimuline. Sümbolid: raisakull, koer.
HEPHAISTOS - VULCANUS
Tulejumal , inetu lonkur . Sepp , relvameister. Rahuarmastav jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti.
HESTIA - VESTA
Üks kolmest neitsi-jumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle.
" ALLMAAILM "
Allmaailma valitsejaks on Hades ja tema kuninganna Persephone. Tee allmaailma läks algupäraste müütide põhjal üle maa serva teiselepoole Okeanust. Hiljem muutusid pääsudeks allmaailma ka koopad ja sügavad järved. Allmaailma osadeks peeti Tartarost ja Erebost. Tartaros kui sügavik, surnute vangla ja Erebos kui põrgu sissekäik. Allmaailm pidi olema hämar koht, kus ei eksisteeri midagi ja puudub reaalsus. See oli Homerose seisukoht. Allmaailm pidi alguse saama Hädade jõest, mis suubub Hädakisajõkke. Seal seisab Charon paadiga, kes viib üle ainult need surnud, kes on maha maetud ja kellele on teeraha hammaste vahele pandud. Allmaailma valvab Kerberos- kolme peaga ja draakonisabaga koer, kes laseb kõik sisse kuid välja mitte kedagi. Kolm kohtunikku: Minos , Rhadamanhys, Aiakos. Nemad otsustavad, kas surnu läheb põrgusse või Elysoni. Fuuriad (Tisiphone, Megaisa, Alekto) karistavad allilmas kurjategijaid.
KREEKA JUMALAD
1. Uranos- Taevas
2. Gaia- Maa
3. Kronos- Aeg
4. Rhea - kõige vanema jumal
5. Hestia- kodukolde jumalanna
6. Pluton (Hades)- allilma, surnute valitseja
7. Poseidon- nn Mere ning maa-aluste jõgede valitseja
8. Zeus- ülemvalitseja, vihajumal, käsutas piksenooli
9. Hera- abielukaitsja
10. Demeter - viljajumalanna
11. Athena- tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja
12. Ares- sõjajumal
13. Hebe - noorusejumalanna
14. Hephaistos- inetu ja lombakas tulejumal
15. Persephone- Hadese abikaasa
16. Apollon- valgusejumal , tõejumal
17. Aphrodite-Venus- armastuse- ja ilujumalanna
18. Eros- armastusjumal
19. Iris - vikerkaarejumalanna
20. Dionysos - veinijumal
21. Paan - lamba- ja kitsekarjuste jumal
22. Aiolos - tuulte kuningas
23. Nike- võidujumalanna
24. Themis- seadusejumalanna
25. Justitia- õiglusejumalanna
26. Moirad- saatusejumalannad
27. Artemis- Apolloni kaksikõde, neitsilku nooruse kaitsja
28. Prometheus- inimsoo päästja
29. Atlas - taevavõlvi õlgadel kandja
30. Hermes- kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja
31. Terminus- piirivalvur
32. Priapus - viljakuse andja
33. Pales- kariloomdele jõu andja
34. Sylvanus- metsaraidurite abistaja
35. Saturnus- külvi ja seemne kaitsja
36. Janus - "hea alguse jumal", temale pühendatult tähistati uut aastat
37. Lucina- sünnitusjumalanna
ROOMA JUMALAD
Jupiter – Zeus
Juno – Hera
Neptunus – Poseidon
Vesta – Hestia
Mars – Ares
Minerva – Athena
Venus – Aphrodite
Mercurius – Hermes
Diana – Artemis
Vulanus – Hephaistos
Ceres – Demeter
"DEMETER"
Dem tütar Persephone (kevadeneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima , kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud , asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega hoidma. Dem võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Dem sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Dem soosing . Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske- ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas. Lõpuks saatis Zeus Hermese allilma Persephone järele. Hades pidi sõna kuulama, andis P’le granaatõuna seemet süüa, et too tagasi tuleks. Ema/tütar kohtusid, aga iga aasta pidi P minema 4 kuuks allilma tagasi. Ja tuli kevad, vili hakkas kasvama jne. Kui P läheb tagasi allilma, tuleb sügis ja talv.
"DIONYSOS"
Ainuke jumal kelle mõlemad vanemad olid surelikud . Z oli Semelesse armunud ning nad said koos lapse. Tänu Herale Semele suri aga enne seda võttis Z emaihust lapse ja õmbles sündimata pole ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse. D on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu . D päästis oma ema Semele allmaailmast ning temast sai Olümpose jumalanna. D on kahepalgeline jumal: kohati rõõmujumal, teisalt südametu, metsik, brutaalne, sest nii on ka veiniga ( alkoholiga ). D suri külmade tuleku aegu, kuna ta oli viinapuu , mida kärbiti ja kobarad ära võeti. Nagu Persephonegi ärkas ta igal kevadel ellu.
MAAILMA JA INIMSOO LOOMINE
Kõigepealt oli Kaos . Siis sündis 2 last: Öö & Erebos. Pimedusest ja surmast sündis Armastus. Temast aga Valgus aka Päev. Siis tuli Maa ja temast Taevas. Nende lapsed olid monstrumid, tohutu jõuga. 3 esimest: 100 kätt & 50 pead. 3 järgmist – kükloobid. Viimased koletised – titaanid, mõned neist inimestele heatahtlikud. Taevas vihkas esimesi 3 poega ja pani need vangi maa alla salajasse kohta. Maa oli pahane ja palus teistelt lastelt abi. Neljandad koletised, gigandid, sündisid Uranose verest ja sealt tulid ka fuuriad (neil olid maod juuste asemel & verest tilkuvad silmad. Nii kaua kui eksisteerib patt, ei saa neid maa pealt ära ajada). Kronos oli oma õe ja abikaasa Rheaga universumi isand. Kronos teadis, et üks tema poegadest saab tema hukuks ning sõi oma vastsündinud lapsed ära. Rheal õnnestus Zeus päästa, pannes lapse asemel kivi. Rhea toimetas Zeusi Kreeta saarele , kus too üles kasvas. Zeus sundis Kronose hiljem oma vennad välja oksendama . Järgnes Zeusi ja Kronose vaheline sõda. Kronose abilised oli titaanid ja Zeusi toetasid tema 5 venda ja õde. Titaanid said lüüa, sest Z vabastas 100-käelised koletised ja Prometheus asus Z poolele. Titaanid pandi Tartarosse kinni, Prometheuse vend Atlas pandi maailma oma turjal kandma. Kõige lõpuks sünnitas Maa oma hirmsaima lapse Typhoni (100 peaga tuldpurskav koletis ). Zeus lõi aga tolle oma välgunoolte ja kõuega maha ning mattis Etna alla. Ühel korral püüdsid gigandid Z troonilt tõugata, aga siis olid jumalad juba palju tugevamad ja neil oli ka Herakles abiks.Inimolendeid veel maal polnud, kuid koletised olid ära aetud ning maailm oli inimsoo jaoks valmis. Maa arvati olevat ümmargune ketas, mille jagas pooleks Meri. Ümber maa voolab Okeanos. Selle kaugeimal kaldal elasid õnnetud inimesed. Põhjas elasid muusad . Lõunas oli etiooplaste maa, kellega said jumalad hästi läbi. Müüte inimese tekkimise kohta on mitmeid.. Enne inimeste loomist oli Epimethus jaganud loomadele kõik paremad omadused ära, nii et inimestele midagi ei jäänud. Siis võttis Promet loomise ülesande enda peale ja tema andis inimestele uhkema kuju, pani nad püsti käima, tegi inimsoo jumalate sarnaseks; andis neile tule.// Jumalad lõid ise inimese. Esmalt kuldne tõug (surelikud, kuid muretud ja vaevadest priid). Siis tuli hõbedane inimsugu (vähe arukust, tegid üksteisel liiga) Pronksinimesed olid tugevad, sõja ja vägivalla pooldajad , seega hävitasid oma tõu ise. Neile järgnes jumalasarnaste kangelaste tõug, kes pidasid kuulsusrikkaid sõdu jne. Asusid elama õndsate saarele, kuhu jäid igaveseks elama. Viies tõud ehk raudinimesed, elavad siiamaani. Nad elavad kurjal ajal, ja nende loomuses on palju kurjust , ei saa rahu murest ja vaevast. Põlvkondade viisi minnakse järjest kurjemaks. Lõpuks tuleb aeg, mil nad metsistuvad, ja kaob hea tahte austamine. Siis hävitab Z ka nemad.
Pikka aega elasid maal ainult mehed. Z lõi naised siis, kui vihastas Promet peale.
Seejärel valmistas Z Pandora – imeilusa neiu , kellest põlvnevad kõik naised.
"PROMETHEUS JA IO"
Prom vangis olles tuli tema juurde valge lehma kujul Io, kes oli Hera armukadedus ohver. Z muutis Io valgeks lehmaks kui Hera Z ja Iot märkas. Hera palvel andis Z lehma talle ning Hera andis lehma Argosele (100 silmaga tegelane) valvata. Z, nähes Io häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas A magama. Io pääses vabadusse , et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prom. Prom rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Z vabastab ta piinadest. Io sünnitab Z poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Prom kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda.
" EUROPE "
Europe oli Siidoni kuninga tütar, kellesse Z armus . Z märkas E’d hommikul , mil naine oli unes näinud kahte kontinenti tema sünnitamise ja omanikuõiguse pärast vaidlemas. E korjas kaaskonnaga lilli, kui Aphrodite lasi oma pojal Erosel lasta nool Z südamesse. Z armus ja muutis end sõnniks. E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema . Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga . Europe pidi saarel Z’le sünnitama poegi, kellest kuulsad on Minas ja Rhadamanthys, kes mõistavad Hadese riigis hingede üle kohut . Europe järgi on tulnud maailmajao nimi Euroopa.
"KÜKLOOP POLYPHEMOS "
Tema juurde sattus rännakuid ekslev Odysseus. Polyphemos sõi ära mitu Odysseuse kaaslast, meeskonnal ei olnud võimalik kükloobi koopast välja pääseda, sest kükloop veeretas sissepääsu ette kaljurahnu. Odysseus jootis Polyphemose purju ning torkas tal hõõguva palgiga silma välja. Pimedana ei saanud kükloop meeste põgenemist takistada. Kükloop lükkas kalju koopasuu eest ära, et oma lambaid välja lasta. Meeskond sidus end lammaste alla, et kükloop neid ei leiaks. Mehed pääsesid laevale ja purjetasid ära. Teine jutt näitab kükloopi paremas valguses. Tema elukohaks on siis sitsiilia ja ta on omale silma tagsi saanud. Polyphemos armus Galateiasse ja laulis tema jaoks nukraid armastuslaule, selle asemel, et inimesi tappa. Galateia sai aga kükloobiga hästi läbi vaid seetõttu, et too oli Poseidoni lemmikpoeg ja ei tahnud merejumalaga tülli minna. Doris aga oli õe peale kade ja sajatas kükloopi ja arvustas õe maitset. Polyphemos aga ei saanud Galateiat, sest Galateia abiellus Akisega, kelle kükloop armukadedusest tappis. Akis muudeti jõejumalaks.
"LILLEMÜÜDID: NARKISSOS , HYAKINTHOS, ADONIS "
Narkissos: Kunagi oli noormees nimega Narkissos, kes oli nii ilus, et kõik tüdrukud, kes teda nägid, ihaldasid teda. N ei tahtnud kedagi ning ei hoolinud ka murtud südametest. Ka kurb juhtum Echoga ei kõigutanud teda. Echo oli sattunud Hera viha alla, kui ta ükskord eksitas Herat oma lõbusa lobisemisega, kui too oli püüdnud avastada Zeusi järjekordset armulugu . H sai siis hoopis E peale vihaseks ning needis ta nii, et E sai ainult korrata teiste öeldud sõnu. Narkissos põlgas ka E ära ning E oli nii kurb ja igatsusest kurnatud , et temast jäi alles vaid hääl.
Viimaks pöördus üks N poolt põlatu jumalate poole ning need otsustasid, et kui N ei armasta kedagi, siis armastagu ta iseennast . N kummardus allika kohale jooma ning nähes oma peegelpilti armus ta sellesse. Sinna allikasse ta ka uppus. Nümfid otsisid N surnukeha , et seda matta, kuid ei leidnud ning leidsid hoopis uue lille , mille nimetasid Nartsissiks.
"CUPIDO JA PSYCHE "
Psyche oli üks kolmest kuninga tütrest. Ta oli neist kõige ilusam. Tema ilu käidi kõikjalt imetlemast ning osad ütlesid isegi, et ta on ilusam kui Venus. Venuse templeid ei külastatud enam ning tema lemmiklinnad jäid tühjaks. V ei jätnud seda asja nii. Alati kui V kimbatusse sattus pöördus ta Cupido poole. Ta tahtis, et C paneks P armuma maailma kõige jõledamasse ja närusemasse mehesse. Kuid C armus hoopis ise Psse. P ei olnud meest. P ei armunud kunagi kellegisse ja temasse ei armutud ka. Tema ilu käidi ainult imetlemas. Näis et ükski mees ei ihaldanud teda oma naiseks . Kaunitari isa läks Apolloni oraakli käest nõu küsima. Oraakel vastas, et P peab selga tõmbama leinarüü, tõusma kalju tippu ja seal üksi seisma ning siis tuleb sinna temale määratud mees, kes teeb temast oma naise. Ta istus kaljutipul pimeduses ja ootas nähtamatut õudust. Lõpuks leidis ta end sädeleva jõe kaldal, kus seisis uhke ja kaunis elamu. Ta võttis seal vanni ja sai süüa. Õhtupimeduses tuli ka tema mees, kes oli nähtamatu. Mees ennustas talle ühel õhtul, et oht on lähenemas tema kahe õe näol. Tema kaks õde pidavat tulema nutma kaljutipule. Kuid P ei tohtinud neid lohutama minna, sest et ta oleks siis iseenda hävitanud. Kuid hoopiski toodi õed P juurde. P oli õnnelik et neid nägi. Kui õed nägid P tohutut rikkust, siis hakkasid nad pärima, et kes on selle maja omanik. Kuid P ei tohtinud neile oma meest näidata. Õdede hinge tuli kadedus ning nad otsustasid P hävitada. Samal öösel hoiatas C P veelkord. Kuid P ei kuulanud teda, ning järgmine kord kui õed külla tulid oli neil väljamõeldud plaan: nad ütlesid P, et kuna ta ei ole kunagi oma meest näinud, siis võib see olla ka lohemadu ja et teda näha, pangu P öösel tuli põlema ja pussitagu teda. P vaevles terve päeva ning öösel, kui mees magas pani P laterna põlema. Ta nägi kõige ilusamat olendit. Kuid lambivaha tilkus mehele peale ning mees ärkas. P sai aru, et see on C, ta lahkus sõnagi lausumata. P hakkas teda otsima, ta ei suutnud tema otsimist lõpetada. Aga Vsai teada, et Cupido oli ohvriks valinud iseenda. V läks P otsima. P aga mõtles, et ta läheb otsib üles V ja annab ennast tema teenistusse. Kui nad lõpuks üksteist üles leidsid, naeris V P üle ja andis talle ülesande. P tuli iga ülesande juures keegi appi, nt esimeses ülesandes aitasid sipelgad tal kuhjast helbed eraldi hunnikutesse sorteerida, kuna Psyche sai kõikide ülesannetega ideaalselt hakkama, söötis V talle üha raskemaid ülesandeid. Lõpuks käskis ta P minna allmaailma ja paluda Prosephinalt et ta paneks laekasse osa tema ilust. Kuulekalt tegi Psyche seda. Ta sai jälle kõrvalise abiga laeka kätte, kuid häda ta tõmbas omale kaela oma uudishimuga. Ta tahtis vaadata, et mis seal laekas on, ja ta tahtis Cupido jaoks ilusam välja näha. Ta avas laeka ning Psyche langes raskesse unne. Siis tuli mängu Cupido ise. Kuigi ta oldi kinni pandud lukustatud uste taha, tuli ta aknast , Pühkis une Psyche silmilt ja pani selle laekasse tagasi. Cupido pöördus Jupiteri poole, et teha Psyche jumalannaks. Psyche sai surematuks ja nad jäid Cupidoga kokku.
"PYRAMUS JA THISBE"
Elasid naabermajades, lapsest saadik koos olles õppisid üksteist armastama , kuid nende vanemad keelasid neil abielluda . Majadel oli ühine sein, ning seinas oli pragu , mida keegi varem ei olnud märganud. See seinapragu saigi nende suhtlemisvahendiks. Lõpuks otsustasid nad kohtuda Ninuse haual kõrge mooruspuu all. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori . Lõvi rebis loori katki. Mõne hetke pärast tuli Pyramus ja nähes purustatud , verist loori ning lõvi käpajälgi, arvas ta, et kallim on surnud. Nii torkas ta end mõõgaga surnuks ja veri purskus valgetele mooruspuu marjadele.
T tuli aga tagasi ning nähes P laipa , suudles armsamat veelkord ning tappis ka enda.
"ORPHEUS JA EURYDIKE"
Orpheus oli surelike suurim muusik . O abiellus Eurydikega, kuid pärast pulmi salvas E’d madu ning naine suri. O otsustas E allilmast tagasi tuua. Hades lubas, kuid ainsaks tingimuseks oli et O ei tohtinud tagasiteel maa peale kordagi tagasi vaadata, muidu läheb E tagasi allilma. Kui O oli maa peale tagasi jõudnud keeras ta kohe ringi, ent E polnud veel välja jõudnud ja niisiis kuulist ta sõna "hüvasti" ning jäi oma naisest igavesti ilma. Meeleheitel O püüdis tagasi tormata, kuid jumalad ei lasknud. O hülgas inimesed ja rändas Traakias , mängides ainult oma lüürat. Oma lõpu leidis O kohtudes menaadidega. Nood tapsid muusiku, rebisid tükkideks ning viskasid jõkke. O pea leidsid muusad ning matsid maha. Muud kehaosad koguti kokku ja maeti Olümpose mäe jalamile, kus ööbikud siiamaani kõige ilusamini laulavad.
" PYGMALION JA GALATEA"
Pygmalion oli Küprose noor kujur , kes vihkas naisi ning ei tahtnud abielluda. Kuid tema suurim taies oli naise kuju, mida kujutas täiuslikkuse kehastusena. Pygmalion armus oma kujusse ära ning hoolitses kuju eest. Kuna aga tegu oli kujuga loobus Pygmalion lõpuks kujutlemast. Selline kiindumus äratas Venuse huvi ning otsustas Pygmalioni aidata. Venuse pidustuste aegu läks Pygmalion Venuselt paluma, et too laseks mehel leida oma kujule sarnanev naine. Venus lasi altaril leegi sütitada, et näidata, et tema soov on kuulda võetud. Kui rõõmus Pygmalion koju jõudis suudles mees kuju ning kuju ärkas ellu. Pygmalion nimetas naise Galateaks ning nende poja Paphuse järgi sai nime Venuse lemmiklinn.
" KULDVILLAKU OTSIMINE"
Väikese printsi Phrixose tapmisel lendas kuldvillaga jäär altari juurde ja viis Phrixose ja tema õe ära. Õde Helle kukkus merre, aga Phrixos kasvas kuningas Aietese juures üles ja kinkis kuldvillaku talle. Aastate pärast soovis Phrixose üks lellepoeg teiselt lellepojalt Peliaselt riiki saada, kui selleks tuli tal kuldvillak üles otsida. Iason kutsus kokku kreeka julgematest meestest koosneva meeskonna ja laeval " Argo " alustasid nad oma teekonda. Teel kohtasid argonaudid suuri ohte. Maale jõudes läksid nad jumalate abil Aietese lossi, kus nad hea kombe kohaselt hästi vastu võeti. Et nende ülesannete täitmist kergendada käskis Aphrodite Hera käsul Erosel kuningatütar Medeia Iasonisse armuma panna. Medeia abiga täitis Iason kuninga antud ülesanded ja sai kätte kuldvillaku. Põgenemisel tappis Medeia oma venna. Tagasi jõudes Iason ja Medeia abiellusid, kuid Iason jättis Medeia maha, vaatamata sellele, mida naine tema jaoks teinud oli.
" PHAETHON "
Ühel päeval tuli Päikese juurde noormees, kes teada tahtis, kas Päike on tema isa või ei. Päike kinnitas, et on tema isa ning vandus Styxi tunnistajaks kutsudes poja ühe soovi täita. Phaeton tahtis ühe päeva jooksul juhtida Päikese kaarikut üle taeva. Päike teadis, et see on ohtlik, sest hobused on perud, kaarikut raske juhtida, taevas peab mööduma paljudest ohtlikest olevustest ning laskumine on julm, sest see on nii järsk, et on oht merre langeda. Kuid ta oli tõotuse andnud ning isa jutt ei veennud poega ümber. Juba oligi aeg minna ning Phaeton läks. Hobused tundsid, et neid juhib vale käsi ning hakkasid perutama. Phaeton pillas suurest hirmust ohjad ning kaarik sütitas maailma põlema. Phaeton soovis vaid oma piinade lõppu. Emake Maa karjed kostusid Olümposele, kus jumalad kiirelt asja korrastama hakkasid. Z karistas piksenoolega Phaetonit ning P kukkus surnult Eriadnose jõkke. Najaadid matsid Phaetoni maha ning tema õed, heliaadid, tulid hauale venda taga nutma ning nad muutusid paplipuudeks.
" DAIDALOS "
Daidalos oli arhitekt , kes rajas Kreetale Minotauruse labürindi ning õpetas Adrianele, kuidas Theseus sealt välja pääseb. Selle pärast lasi kuningas Minos Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti kinni panna. Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski… ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti. Kuuldse Daid põgenemisest, otsustati mees üles leida. Ta laskis kuulutada, et annab suure tasu sellele, kes suudab niidi keeruka spiraaliga merekarbist läbi ajada. Daidalos puuris karbi kinnisesse otsa väikese augu , kinnitas niidi sipelga külge, pani sipelga karpi ning sulges selle. Kui sipelgas teisel poole välja jõudis, oli niit läbi karbi jooksnud. Minos teadis, et ainult D suudab sellega hakkama saada ja tuli Sitsiiliasse teda kinni võtma, kuid Sitsiilia kuningas hakkas vastu ning Minos sai surma.
" PERSEUS "
Argose kuningal Arkrisiosel oli ainuke laps tütar Danae . Danae oli kauneim naine maal, kuid see ei lohutanud kuningat. Kuningas tahtis poega. Ta läks Delfisse oraakli juurde, et teada saada, kas tal oleks võimalik saada poegi. Delfi oraakel ennustas talle, et poega ta ei saa, mis veelgi hullem tema tütrepoeg tapab tema. Ainuke kindel tee seda vältida on Danae tappa. Arkrisios aga teadis, et jumalad põlastavad neid, kes on oma lapse tapnud . Niisiis lasi ta ehitada Danaele pronksist maja, millel oli üleval ava kust päevavalgus ja õhk ruumi pääsesid. Sinna pani ta oma tütre valve all elama. Danae pidi panema kõik päevad tühja. Kuniks avast tuli sisse kuldvihmana Zeus. Danae sünnitas poja Zeusile. Danae varjas oma poega mõnda aega, kuid siis Arkrisios avastas selle ning Danae ütles uhkusega, et poja Perseuse isa on Zeus. Arkrisios jättis Perseuse ellu samal põhjusel nagu ta oli ellu jätnud Danae. Ta pani Danae ja Perseuse kasti sisse kinni ja saatis nad merele . Kui nad lõpuks randusid olid nad endiselt kinni selles kastis. Ei teata, kas saatis Zeus neile abi hea inimese Diktyse näol, kes avas selle kasti. Ta viis Danae ja Perseuse oma koju, kes oli nende vastu sama lahke kui Diktys. Kaluripaaril lapsi ei olnud ja nad hoolitsesid nende eest nagu oma lihaste laste eest. Kui Perseus suureks kasvas lasi Danae tal tegeleda rahuliku ja tagasihoidliku kaluri tööga. Aga mured ei jäänud tulemata. Polykleides, Diktyse vend ja saare valitseja armus Danaesse. Polykleides ihaldas Danaet, aga ei tahtnud tegemist teha tema pojaga. Niisiis hakkas ta sepitsema plaani, kuidas temast lahti saada. Ühel saarel elavad hirmuäratavad gorgod. Polykleides rääkis Perseusele, et tema suurim soov on saada ühe gorgo pea. Polykleides korraldas tema ja Danae pulmad . Ta kutsus sinna lähikondlased ja nagu kombeks tõid kõik kingituse. Välja arvatud Perseus, kellel ei olnud midagi kinkida . Ta tõusis kõigi ees püsti ja kuulutas et toob pruutpaarile ühe gorgo pea. Polykleidesele see meeldis. Medusa oli üks gorgodest, kes oli surelik. Gorgode pilk muutis kiviks. Medusa tapmisel olid Perseusel abiks kaks suurt jumalat Hermes ja Athena. Hermes ütles Perseusele, et enne Medusa ründamist on tal vaja varustust ja et kõik vajalik on Põhja nümfide valduses. Et aga nende eluaset leida tuleb tal minna hallile maale, kus elab kolm halli naist. Neile on kolmepeale antud üks silm, mida nad kõik kordamööda kasutavad. Perseus pidi neilt selle silma kätte saama, et teada saada, kus Põhja nümfide maa asub. Ta sai silma kätte ja asus Põhja nümfide maale teele. Põhja nümfid andsid talle tiivulised sandaalid, võlupauna, mis omandas alati õige suuruse ja mütsi, mis muutis selle kandja nähtamatuks. Hermes andis talle omaltpoolt paindumatu ja murdumatu mõõga ja Athena lihvitud pronksist kilbi. Kui Perseus gorgode saarele jõudis, gorgod magasid . Athena ja Hermes näitasid talle, et milline kolmest gorgost on Medusa. Perseus tappis Medusa, võttis ta pea ja pani kotti. Tagasiteel jõudis Perseus Etioopiasse, ta oli kuulnud , et üks ilus neiu oli määratud ohvriks koledale meremaole. Neiu nimeks oli Andromeda . Oraakel oli ennustanud, et etiooplased saavad maost lahti siis, kui nad ohverdavad tema. Kui Perseus sinna jõudis oli Andromeda juba merekaldale aheldatud. Perseus armus temasse, tappis selle mao ja palus neiu vanematelt tema kätt, mille vanemad ka talle lahkelt lubasid. Edasi läks Perseus tagasi koju. Koju jõudes aga ei leidnud ta kedagi eest. Ta sai teada, et kaluri naine oli ammu surnud ja Diktys ja ta ema peidavad end kuskil templis Polykleidese eest, kuna ta oli marru läinud kui sai teada, et Danae ei taha temaga abielluda. Perseus sai teada, et Polykleides ja ta pooldajad peavad palees pidu ning suundus sinna. Ta võttis sinnajõudes kotist välja Medusa pea ja kõik kivistusid. Ta pani Diktyse kuningaks ja purjetas ema ja Andromedaga tagasi Kreekasse , et veenduda, kas vanaisa Akrisios rõõmustab neid nähes. Ent Argosesse jõudes said nad kuulda, et Akrisios oli linnast põgenenud ning keegi ei teandnud tema asupaika. Varsti pärast Argosesse jõudes kuulis Perseus, et põhjas asuva Larissa kuningas korraldab suure atleetide võistluse. Perseus läheb sellest osa võtma. Kui kätte jõudis tema kord võttis ta kiviketta, kuid ta käsi vääratas ning see lendas publiku sekka. Akrisios , kes oli kuninga külaline sai pihta ning suri. See on järjekordselt tõestuseks, et Apolloni oraakli ennustused lähevad täide. Perseus ei leinanud eriti, sest ta teadis, et vanaisa tegi kõik et tema ja ta ema surma saata.
"THESEUS"
Thesusi vägitööd meenutavad palju Heraklese vägitöid. Theseus surmas Atika kõige julmema röövli Prokrustese("Prokrustese sängiks"). Theseus tappis Prokrustese, langetades ta tema oma voodisse, mis osutus talle liiga lühikeseks. Iga 9a järel saadeti Minosele 7 neidu ja, kelle ta andis süüa Minotaurosele( inimkeha ja härja peaga koletis, kes elas labürindis). Kuid Minose tütar Ariadne armus T-sse ja andis talle niidikera. Theseus sidus niidi sissekäigu juurde, tungis labürinti, surmas Minotaurose ja leidis seejärel niidi abil väljapääsu labürindist. Sõites sellele vägiteole ütles Theseus isale , et kui kõik lõpeb õnnelikult, siis tõstab ta laevale valged purjed . Õnnetuse puhul jäetakse aga laevale mustad purjed peale. Kuid võidust joovastatud Theseus unustas selle ja sõitis mustade purjedega. Aigeus, kes kogu aja ootas kaldal laeva, nägi musti purjesid ja otsustas selle järgi, et Theseus on hukkunud . Meeleheites viskus ta merre. Sellest ajast peale, kõneleb muistend, hakati seda merd nimetama Egeuse mereks. Ateena kuningapoeg, läks labürinti ja tappis Minotauruse. Tema isa tappis end, arvates, et poeg on surnud. Sai väga heaks kuningaks. Theseus oli ateenlaste suur kangelane. Aigeus läks enne lapse sündi Ateenasse, kuid jättis ühte koopasse mõõga ning paar jalatseid, et poiss saaks sealt need kätte ning, et isa ta ära tunneks. Kui poiss oli juba suureks kasvanud, võttis ta koopast asjad ning siirdus isa otsima. Kuigi merd mööda oli lihtsam tee, valis T raskema retke , sest ta tahtis suur kangelane olla nagu Herakles. Teekond oli pikk ja raske, ent T tappis kõik röövlid. Ateenasse jõudes oli T juba suur kangelane, kuna oli hävitanud kurjategijad. Kuningas, kes ei aimanud, et T tema poeg on, kutsus ta peole . Aigeus oli T peale tegelikult kade ning tahtis teda ära mürgitada. Samas kui Medeia ulatas T’le mürgikarika, tõmbas T mõõga välja ning isa tundis poja ära.
"HERAKLES"
H oli kreeklaste suurim kangelane. H oli maailma tugevaim inimene ja iseteadev, ei olnud arukas. Ta oli väga tunderikas, ohjeldamatud äkkvihapursked põhjustasid sageli teiste surma. Lapsena tappis H maod, kes tulid neid une pealt kägistama. H ei armastanud muusikat, tappes oma muusikaõpetaja. 12-aastasena oli H täiskasvanud ja tappis üksi Thespia lõvi, kandis tema nahka. H abiellus printsess Megairaga, kuid H läks Hera käsul hulluks ning tappis oma 3 poega ning Megaira. Siis sai H mõistuse tagasi ja kahetses sügavalt oma tegu, püüdes end ise tappa. Tema sõbrad, nähes hullunud H’d, ütlesid temast lahti, kuid nõbu Theseus tuli ja ei lasknud H kätt enda külge panna ning võttis H Ateenasse kaasa. Delfi oraakel arvas, et H on vaja puhastust, nii et ainult kohutav karistus võis H kuritegu lunastada. Oraakel käskis H’l minna nõbu Eurystheuse, Mükeene kuninga juurde ning tema nõudmised täita. (E oli aga hästi julm, leidlik mees ning koos Heraga, kes Heraklest vihkas, mõtlesid välja 12 vägitegu). Ülesanded täidetud, H patud andeks antud, läks H Antaiosega võitlema. Kui A vastu maad puutus, sai ta kohe jõudu juurde ning oli võitmatu. H kägistas A õhus.
" OIDIPUS "
Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid . Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks . Igale möödakäijale esitas Sfinks mõistatuse ja kes seda ära ei mõistatanud, selle tappis ta. Oidipus otsustas vabastada rahva sellest koletisest. Oli teada, et Sfinks hukkub, kui keegi lahendab ta mõistatuse. Kui Oidipus astus koletise juurde, siis küsis see temalt: "Kes käib hommikul nelja jalal, päeval kahel ja õhtul kolmel jalal?" Oidipus lahendas selle mõistatuse, öeldes, et see on inimene. Siis kukutas Sfinks end oma kaljurünkalt alla ja hukkus. Tänulikud teebailased kutsusid Oidipuse kuningaks Laiose asemele, kelle nende arvates olid tapnud röövlid. Oidipusele anti naiseks Laiose lesk Iokaste, s.t. Oidipuse ema. Mõne aja pärast tabas Teebaid hirmus taud, mis viis palju inimesi hauda. Muistendi järgi teatanud jumalad, et see õnnetus ei lakka enne, kui teebailased ajavad minema selle, kelle käed on rüvetatud Laiose verega. Ori, kes oli pääsenud kallaletungi puhul Laiosele, tundis Oidipuse ära ja teatas talle, et tema oligi tapnud Laiose teel Teebaisse. Meeleheites pistis Oidipus enda pimedaks ja läks maapakku.
" ANTIGONE "
O'l oli 2 poega Polyneikes ja Etokles, 2 tütart Antigone ja Ismene. O ja Polyneikes loobusid troonist, valitsema hakkas Iokaste vend Kreon. O saadeti pärast pikki aastaid linnast välja, tema pojadki olid sellega nõus, tütred mitte. Antigone läks isale teejuhiks, sest O oli ju pime. Isa lahkudes hakkasid pojad trooni nõudma, Eteokles saigi kuningaks ning saatis venna linnast välja. O ja Antigone jõudsid Kolonosesse. Seal suri Oidipus. Oma elu lõpul oli ta õnnelik, Theseus, Ateena kuningas, võttis ta lahkelt vastu ning inimesed olid ta vastu head. Ismene ja Antigone viibisid isa juures, kui ta suri ja pärast läksid Teebasse just siis kui Polyneikes tuli linna vallutama. Õed ei astunud kummalegi poole.
Antigone ja Ismene olid Teeba palees, ootasid, mis saab. Ennustaja Teiresias ütles, et Teeba pääseb, kui ohverdada Kreoni noorim poeg Menoikeus. Isa oli vastu, palus poega põgeneda. Poeg tormas lahingusse ja kogenematuna sai kohe seal ka surma. Kuna kumbki pool ei saavutanud edu, lepiti kokku, et võitlevad vennad. Eteoklese võidu puhul lahkuvad argoslased, Polyneikes saab kuningaks siis, kui tema võidab. Kumbki aga ei võitnud, mõlemad tapsid üksteise. Taas puhkes lahing, kuid teebalased võitsid, argoslaste 7, peale Adrastose, tapeti . Teebas taas võimul Kreon, kes ei lubanud kedagi vaenlastest matta. Matmata inimeste hinged ei pääse üle surnuteriigi jõest ning jäävad koduta . Surnud vendade õed ei suutnud seda taluda, sest matmine oli püha ning Antigone lubas, et matab Polyneikese, kuigi kõik teised olid vastu. Ka Ismene leppis asjaoluga, kuigi see tundus talle õudne. Antigone eiras Kreoni keeldu, ja kuna valvurid teda nägid, hukati Antigone otsemaid. Ismene püüab süüd ka enda peale võtta, kuid Antigone kaitseb teda. Ismenest pole ühtegi müüti peale selle.
" SEITSE TEEBA VASTU"
Polyneikes maeti maha õe elu hinnaga ja tema hing oli nüüd vaba, ta võis ületada manala jõe ja leida kodu surnute keskel. Kuid viis sõjapealikut, kes olid koos temaga Teeba vstu sõdinud, vedelesid matmata. Adrastos, ainuke, kes Teebat rünnanud seitsmest sangarist ellu jäi, tuli Ateena kuninga Theseuse juurde paluma, et too mõjutaks teebalasi vedelema jäetud laipu matmiseks välja andma. Theseus keeldus esialgu Andrastosele abi pakkumast, kuid kui tema ema Aithra ütles, et hauaõigust peab pühaks kogu Kreeka ja see, mis seob seda riiki ühte on õigluse ühtviisi austamine, siis otsustas Theseus kokku kutsuda linnarahva , et ka neilt sõjakäiguks nõusolek saada, sest Ateena oli linn, kus kõigil oli õigus sõna öelda. Koosolekult naastes ütles kuningas, et teebalastele otsustati teatada , et Ateena ei saa rahulikult pealt vaadata, kuidas tehakse kisendavat ülekohut. Kreon, Teeba valitseja, ei võtnud Theseuse ettepanekut anda surnukehad mulla rüppe vastu ja Ateena sõdalased marssisid Teeba alla ja vallutasid linna. Kui Theseus oli teebalastele öelnud, et ta ei tulnud Teebasse hävitama, vaid surnuid lunastama, siis kuulis ta käskjalalt, et kuningas ise oma käega oli teinud matused neile viiele, ise oli pesnud õnnetud ja katnud nad ning tõstnud raamile . Muretsevate väepealike emad tundsid teatavat kergendust, kui nende poegade surnukehad nagu kord ja kohus kombekohaselt matusetuleriidale asetati. Kui süüdati tuleriit, ilmus selle kohal kaljurünkale keegi naine. See oli Kapaneuse abikaasa Euadne, kes otsustas enda mure ja valu lõpetada lõõmavasse tulle hüpates. Erinevalt emadest ei olnud surnute noored pojad leidnud rahu seoses matusetalitusega. Nemad tõotasid, et maksavad meheikka jõudes Teebale kätte. Kümme aastat hiljem marssisid nad Teeba alla ja nad olid võidukad: võidetud teebalased põgenesid ja nende kodulinn tehti maatasa. Seitsme sõjasangari poegi, kes pärast surma vägitegusid korda saatsid , hüüti epigoonideks, “pärast sündinuteks”, nagu oleksid nad tulnud ilmale liiga hilja , pärast seda kui kõik suured teod olid juba toime pandud.
" DANAIIDID "
50 danaiidi taheti vastutahtsi laulatada nende 50 lellepojaga. Pulmapeol andis tüdrukute isa igaühele pistoda. Öösel tapsid kõik naised, peale ühe, oma abikaasad . 49 danaiidi peavad põrgus igavesti auklikke astjatega vette vedama
" MIDAS JA TEISED"
Midas oli aga rumal mees, tänapäeval saanud rikka mehe sünonüümiks, kuigi tõeliselt rikas sai ta olla vaid ühe päeva. Kord Bachose pidustustel jäi üks piduline tema roosipõõsa alla magama, Midas leidis ta sealt ja võõrustas teda. Bachos oli tänulik ja lubas täita tema ühe soovi. Nimelt soovis ta Bachoselt, et kõik, mida ta puutuks, muutuks kullaks. Aga nüüd ei saanud Midas süüagi ja ta palus Bachosel see soov tühistada. Kord paani ja Apolloni pillimänguvõistlusel ütles Midas, et paani pillimäng on parem. Apolloni solvamise eest kasvasid Midasele pähe eeslikõrvad. Midas varjas neid spetsiaalse mütsiga , kuid juuksur avastas selle, kuid lubas et ei räägi sellest kellelegi. Lõpuks läks juuksur randa kaevas augu ja ütles sinna , et kuningal on eeslikõrvad.- kevadel aga kasvasid seal kõrkjad, mis tuulehoo korral kordasid juuksuri sõnu, mis kandusid edasi üle kogu maa.