eestikeelse õpetuse üldrahvalikuks muutumise. Siin üheks tähtsamaks sündmuseks oli 1525. aastal trükitud jumalateenistuse käsiraamatu trükkimine, sest see sisaldas nii eesti-, liivi- kui ka lätikeelset selgitavat teksti. Seda loetakse esimeseks eestikeelseks raamatuks. Ning see oli esimene samm eestlastel hariduse poole. Ehitus- kujutav- ja tarbekunst on need, mis jätsid keskajast kõige paremad tööd, mida me saame ka tänapäeval käia imetlemas. Meie vanalinnad on ainulaadsed, kõige kõnekamaks tõendiks selle kohta on Põhja-Eesti, eriti Tallinna kiviarhitektuur. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa, hilisemal ajal ka Madalmaad. Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks olid seinamaalid, millest on säilinud vähe. Kõige tähtsam on Niguliste kiriku Bernt Notke suurejooneline maal ,,Surmatants", millest on säilinud vaid väike osa.
Andrus Kivirähk Rehepapp Tegelased: · Rehepapp Sander ravitseja, tark ja kaval . · Koera Kaarel talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle. · Timofei - Kiltri perega elav vanamees.
maade kultuuri. Reisi Türgist Poolani võtsin ma ette ühel ilusal, kuumal suvel. Teekonda alustasin siis nagu eespool mainitud Türgist. Türgi on mitmekesine maa - loodus pakub vahemerelisi randu, poolkõrbeid, soolajärvi, mägesid, vulkaanilisi maastikke ning uhkeid geoloogilisi monumente. Kuna päris palju Türgi maa-alast on liiva all, siis asuvad näiteks ühel rannikualal ka liivakaljud, mida ma käisin vaatamas ja imetlemas. Järgmiseks külastasin oma reisi käigus Derinkuyu maa-alust linna, kus asub ka maailmakuulus ja väga salapärane Gigantne labürint. Räägitakse, et linn on umbes 8 km pikk ja mitmetasandiline (20 tasandit , millest ainult 8 on turistidele avatud ). Üks veider komme oli seal naiste juustega tunnelite seinte kaunistamine. Ma päris sellest aru ei saanudki, kas see oli komme või kellegi kogu. Aga kui kunagi tagasi lähen, siis uurin järgi. Järgmine sihtkoht, kuhu läksin, oli Istanbul
Norra on olnud ka 11 korda viimane, mis on samuti rekord. Elu-olust Norras Norrakad käivad pühapäeviti pere ja sõpradega metsas matkamas ning grillimas Norrakad võtavad tööle/kooli lõunaks võileivad kaasa, Nad söövad juustuvõileiba moosiga, magusat heeringat, ning pruuni kitsejuustu mis maitseb nagu iiriskomm Juustunuga ja kirjaklamber on Norras leiutatud Norrakas saab aru nii rootsi- kui ka taani keelest Norra kuninga hobuse-ja lehmakarju võib imetlemas käia lausa keset Norramaa pealinna Oslot Norra vaatamisväärsused Kaunid fjordid on Norra on tuntud oma Norra haruldaste puidust populaarseimad püstpalkkirikute poolest: vaatamisväärsused: Monoliten skulptor Vigelandi pargis: Nordkapp on üks Norra/ Euroopa põhjapoolsematest
Tähtis on seada omale eesmärk,mille nimel pingutada,üle kivide ja kändude. Proovi ,kui kaotad ära lõpeta proovimist, see ei võta kellelgi tükki küljest. Minu arust peetakse imeks seda, kui keegi kõnnib vee peal. Ma usun, et tõeline ime ei ole kõndida veel ega õhus, vaid sellel rammusal mullal. Iga päev me oleme imest ümbritsetud, aga me ei pane teda tähele: sinine taevas, valged pilved, rohelised lehed, lapse uudishimulikud silmad - meie enda kaks silma seda imetlemas. Kõik see on ime.! Aga kord hakkab vesigi kandma, aga see ei tundu siis enam imena, sest oma väikesed imed olete te selleks ajaks juba ära tundnud ja õigele kohale oma südamesse asetanud.!
Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: viupart, suur-laukhani, rabahani, sõtkas, väikeluik, laululuik ja hallpõsk-pütt. Kalapüük Kallaste linna põhjaosas asub sadam, mis teenindab suuremalt jaolt kalapaate, kuna kalapüük on endiselt asula peamine tegevusala. Kallastelt lõunapoole piki Peipsi rannajoont jäävad vanad, juba 17. sajandi teises pooles tekkinud kalurikülad Rootsiküla, Nina, Riidma, Lahe, Kolkja, Sohvia, Kasepää ja Varnja. Turism Turistid käivad siin ennekõike imetlemas Kallaste paljandit ning otseloomulikult tulevad nad suveti nautima peipsi randa.Kuid paljud huvituvad ka kallaste kirkutest. Samuti korraldab Kallaste linn iga aasta kala-sibulalaata, mis toob iga aasta palju rahvast kohale. Ka on Kallaste linnal oma turismitalu, mis ootab alati huviga turiste endajuurde. Samuti toimub iga aastane Peipsirock üritus , kuhu on oodatud väga kirju seltskond. Kokkuvõte Kallaste linnas asub heal tasemel keskkool ning lasteaed, korralik teedevõrgustik
3. Renessanss põhja pool Alpe, naturalism ja idealism - Madalmaad. Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunsti iseärasused: - tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks; - kasvas otseselt välja hilisgootikast; - ainult tahvelmaal, mis määratud kirikute ja ...
saadetud Rootsi metsa tööle. Sel ööl on tuisk ja mehed istuvad ümber ahju ja räägivad erinevaid lugusid. Lood on pärit enne sõda siis kui kõik oli veel ilus. 4. / 5. Seal majakesed elavad koos väga erinevate elude, ametite ja mäelestustega mehed. Evin- noor mees, kes vigastas jalga sõjas, palju räägib ta sõjast. Jaak Radamees endine taluomanik, unistab uuesti kord oma talu juurde saada. Käib tihti põlluveerel istumas ja põlde imetlemas. Jaak Randaer auastmelt major, käsutab mehi ja mehed heameelega alluvad talle. Rein Malvet kunstnikuhingega mees kes algul maalis aga siis leidis, et on õppinud looma ainult unistusi ja ta ei suutnud enam millesti unistada. Andres Kasteurb olnud I ja II tüürimees ja sõitnud suurtel laevadel. Enn Jaanipoeg endine pillimees. Jüri rander mees kes teeninud kunagi ratsarügemendis.
Nad nad olid korraks tummaks jäänud ning vaatasid hirmuga üle õla,et kas Lasnamäe on äkki ärganud ja tuleb väljaku laulvale rahvale kätte maksma. Hirm haihtus kohe, kui said teada, et tegu on lauluhuviliste, mitte ründajatega. Meenutab pöördelistel öölaulupidudel eestlasi vabaks laulnud ansambel Rodeo. 17. juunil 1869. aastal tekitasid talupojavankritel saabunud lauljad suviselt vaikses Tartus rohkesti elevust. Lauljate rühmi nähti imetlemas 1848. aastal Barclay de Tollyle püstitatud mälestussammast ja jutlemas raekojaplatsil. Raekoja uhke hoone on seal seisnud juba aastast 1786 ja pidupäevaks oli ta dekoreeritud rikkalikult lippudega. 18. juuni oli laulupeo esimene päev ning algas vara. Juba kell 6 varahommikul mängisid Väägvere ja Tsooru pasunakoorid Jaani ja Maarja kiriku tornis koraali. Kella 9 ajal kogunesid lauljad "Vanemuise" seltsi maja juurde Tähe tänavas, et rongkäigus minna Tähe
kiisk) ja sellest kujuneski jäädav perekonnanimi Kuhlbars. Mõisa loaga õnnestus luuletaja vanaisal Jaanil koolitada oma poeg Jakob koolmeistriks. Üks koolivend soovitas talle koolmeistri koha Sangaste Unikülla, kuhu kohalik mõisnik kuulsa väejuhi Barclay de Tolly poeg Magnus Barclay de Tolly oli maarahva lastele asutanud kooli. Jakob Kuhlbars alustas suure püüdlikusega koolitöid ja rajas koolimaja ümber ilusa aia, kus kasvas rohkesti puid, põõsaid ja lilli, mida ka mõisnik käis imetlemas. Koolimaja otsa ehitas ta palvemaja, kus pidas harda vennaste-koguduse liikmena palvetunde. Oma õpilastele ta soovitas oma kodu- ja eriti viljapuuaedade rajamist, õpetas neile puude silmamist ja raamatuköitmist. Paljud ta kasvandikud olidki ümbruskonnas esimesed suurte "uibuaedade" rajajad. Kirjaniku ema Katherine (sünd Schumann) oli Olustvere aedniku tütar, kelle silmad hiilanud veel kõrges vanuses, kui ta jutustanud Viljandimaast ja oma noorpõlvest. Ta suri Unikülas 7
seal ka saagi töötlemine, peamiselt pressitakse mahla. Metsandus Metsa kasvab Karksi vallas 17 242 hektaril, mis moodustab 55 % valla territooriumist. Valdav osa metsast on eraomandis ja kõige rohkem on esindatud puu liikidest kuuski ja mändi. Täiskasvanud metsa jääb valla territooriumil järjest vähemaks, inimesed on järjest rohkem asunud oma metsa raiuma, ning mõistliku metsamajandamisega tegelevad vähesed. Turism Turistid käivad siin ennekõike imetlemas omapäraseid mägesid ja sügavaid orge. Siin on 13. sajandist pärinevad Karksiordulinnuse varemed, mille keskel on Eestis ainulaadne viltuse torniga Karksi Peetri kirik. Oluline on ka kirjaniku August Kitzbergi siinse elu ja loomingu mälestuseks rajatud tubamuuseum. Puutumatu loodusega Teringi raba, Sakala kõrgustiku kõrgeim tipp Rutumägi,rändrahnud ja liivakoopad on lahutamatult läbi põimunud legendidega vanapaganate ja
6. Rooma riigi linnade kõige luksuslikumad ühiskondlikud hooned olid termid ehk saunas, kus end pesti ning seda võisid lubada vaid rikkad. 7. Roomlastel võimaldas püstitada suuri kupleid ja akvedukte kasutades kive ja savi(plaate). 8. Pompeji ja Herculaneum on linnad, mis jäid tulemäe Vesuuvi purske alla. 9. Mosaiigid olid väikestest värvilistest kivikestest ja klaasist kokkupandud pildid. 10. Ateenas käiakse tänapäeval imetlemas Parthenoni ja Roomas Panteoni. Panteon on kõigi jumalate tempel ja Parthenon on neitsi Athena tempel. 11. Minu arust on tänapäeva Euroopa kunsti mõjutanud Kreeka, sest Rooma omastas need alad. Varakristlik ja varajase keskaja kunst 1. Jeesuse õpilastest levitas ristiusku Rooma linnas Peetrus ja tema sõber Paulus. 2. Pärimuse järgi oli esimene Rooma piiskop maetud Peetri kiriku alla ( Vatikanis maailma suurim kristlik pühamu)
kaelad õieli, ninaseljad tõmbusid teravaks, suud kipitasid ja kuivasid, üle saali oleks nagu levinud kerge tuuleõhk, mahe, kuid rasket ähvardust täis. Armsas lapsukeses virgus äkki erutav naine, ärkas tema soole omane pöörane kihk, sündisid veel määratlemata ihad. Nana naeratas endiselt, aga nüüd oli see juba meesteõgija naeratus." Nana oli täielikult teadlik oma ilust. Ta keha pakkus talle huvi. Sageli leidis ta end peegli eest omaense peegelpilti imetlemas ja huvitatult uurimas. Ta süvenes enda ilusse niivõrd armunult, et ei pannud sageli tähele, kui keegi tuppa astus. Ta teadis väga hästi, kuidas oma ilu müüa. Selles väljenduski tema pahelisus. Ta oli veendunud, et tal pruugib vaid käsi kokku lüüa, et ujuda rahas. Muffati näitel nägi ta, et ükski mees ei suuda temast täielikult loobuda. Ka nurka vistud krahv tuli alati tema juurde tagasi. Ta kasutas oma välimust tihti ära. Krahvi puhul toimis see eriti hästi
Muuseum ise on ka klassitsistliku stiiliga ehitatud 3) Bleinheimi palee Arhitektiks Sir John Vanbrugh, väga palju sarnaseid jooni Kreeka ehitistega, suured toad, kõrged aiad jne. Oli kingituseks John Churchillile Religioon, kultuur ning poliitika 1) Ehitati Leedsi-s asuvatele äri ning riigimeestele, seos poliitikaga on suur, seal peeti läbirääkimisi omavahel ning tähtsaid koosolekuid. 2) Glyptothek'il on suur tähtsus, sealt käivad inimesed üle maailma imetlemas vanu Kreeka stiile, religiooni ning poliitikaga väga seost ei ole 3) Ehitati hertsog John Churchilli auks, seos poliitikaga seisneb selles, et selle maja uhkus viis poliitilise võitluseni. Arhitekt kaotas oma reputatsiooni ning hertsog tõugati võimult. Winston Churchilli esivanemate elukoht. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Seosed
maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. Kuigi esmalt sadamaalasid näinule võib Flandria suurimast linnast jääda pelgalt tööstuslinna mulje, on siin tegelikult rohkelt silmarõõmu ka kultuurinautijale. Vanalinnas tuleb kindlasti käia imetlemas Belgia suurimat gooti stiilis ehitist, 123 meetri kõrguse torniga ainulaadset seitsmelöövilist katedraali. Maalikunstihuviline leiab kaemisväärset nii kuulsa flaami barokk- kunstniku Peter Paul Rubensi majamuusemis kui ka kuninglikus kaunite kunstide muuseumis, kus paiknevad Belgia väärtuslikemad kunstikogud. Beligias on ka mägivaher mille ümbermõõt on 780(cm) ja kõrgua 25(m): Belgia on ka 136 riik pindalalt ja rahvaarvult 77 koht.
J. Kalliwoda "Kui meie vaim siin linnu tiivul" F. Abt "Õhtu kellad" Fr. Pacius "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" K. Collan "Mul meeles seisab alati" A. Kunileid-Saebelmann "Mu isamaa on minu arm" A. Kunileid-Saebelmann "Sind surmani" 6 Pidupäevad 17. juunil 1869. aastal tekitasid talupojavankritel saabunud lauljad suviselt vaikses Tartus rohkesti elevust. Lauljate rühmi nähti imetlemas 1848. aastal Barclay de Tollyle püstitatud mälestussammast ja jutlemas raekojaplatsil. Raekoja uhke hoone on seal seisnud juba aastast 1786 ja pidupäevaks oli ta dekoreeritud rikkalikult lippudega. Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Laulupeo peaproov toimus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare.
KUNST PÕHJA POOL ALPE 15. JA 16. SAJANDIL Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 16. sajandil tekkisid suured muutused juba enamiku Euroopa maade ühiskondlikus elus. Mõnel maal - Madalmaades, osalt ka Saksamaal ja Prantsusmaal) olid uued jooned ühiskondlikus elus juba selgelt välja kujunenud. Tugevnes võtlus feodaalse killustatuse vastu. Reas maades võitis katoliiklusevastane usupuhastus - REFORMATSIOON. Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst. Ka põhja pool Alpe sooviti ehitada uusi moodsaid renessansivaimust kantud elamuid Itaalia eeskujude põhjal. MADALMAADE MAALIKU...
vihmavarjude paigaldamiseks. 1991 septembril paigutati vihmavarjud omadele kohtadele 2000 töölise abiga. Californias asetati mõned alused helikopteritega kohtadele. Projekti lõplik maksumus ulatus 26 millioni dollarini. 7. septembriks oli 1340 sinist vihmavarju Ibarakis ja 1760 kollast vihmavarju Tejon Ranch'is, lõuna Californias paigaldatud. Kunstiteos avati vaatamiseks 9. oktoobril 1991. aastal. Kokku käis varje imetlemas ligi kolm millionit inimest. Varjud olid 6 meetrit kõrged ja iga varju diameeter oli ligi 9 meetrit. Varjudest kujunes suur turistide tõmbenumber, neid kasutati nii piknikeks kui pulmades altaritena. Selle projektiga sai kahjuks ka kaks inimest surma. Üks naine, Lori Mathews, suri kui üks varjudest tuulehooga teda tabas ja mees, Masaaki Nakamura, sai elektrilöögi varju eemaldades, kui see tuli alla koos kõrgepinge elektriliiniga. Sellest
maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. Kuigi esmalt sadamaalasid näinule võib Flandria suurimast linnast jääda pelgalt tööstuslinna mulje, on siin tegelikult rohkelt silmarõõmu ka kultuurinautijale. Vanalinnas tuleb kindlasti käia imetlemas Belgia suurimat gooti stiilis ehitist, 123 meetri kõrguse torniga ainulaadset seitsmelöövilist katedraali. Maalikunstihuviline leiab kaemisväärset nii kuulsa flaami barokk- kunstniku Peter Paul Rubensi majamuusemis kui ka kuninglikus kaunite kunstide muuseumis, kus paiknevad Belgia väärtuslikemad kunstikogud. Beligias on ka mägivaher mille ümbermõõt on 780(cm) ja kõrgua 25(m): Belgia on ka 136 riik pindalalt ja rahvaarvult 77 koht.
toetatud Lõuna-Vietnamiga. Kui sõda 1975. aastal lõppes Põhja-Vietnami võiduga, oli riik aastatepikkusest sõjast laostunud ning paljud soovisid kodumaalt lahkuda. Tänapäeval ilmub nimi Vietnam jälle uudistesse. Majandusteadlased räägivad sellest kui jalgrattaga tiigrist, sest riigi majandus on tugevnenud, rahvas aga vaene ja võib endale lubada vaid jalgrattaid. Välisfirmad teevad uutesse tööstusharudesse juba investeeringuid ja seda kaunist maad käib imetlemas üha rohkem turiste. 3 Vietnami sõda (1956-1975) Vietnami sõja tähtsus Enamik ajaloolasi on pidanud Vietnami sõda 20.sajandi olulisemaks sündmuseks. Esmapilgul on raske mõista selle sõjalise konflikti tähtsust, kuna sõda Vietnamis oli nii mõneski mõttes väike. Kujutas see ju ühe suurriigi piiratud sõjategevust kaugetel Kolmanda Maailma lahinguväljadel, kuid siiski: 9 aasta jooksul, mil USA ametlikult
12 mõttes tugevasti alusele toetatud. Kuju käes olev tõrvik süüdati ööseks, seega täitis koloss ka majaka funktsiooni. .Õnnetuseks oli Heliose kuju kõigist maailmaimedest ilmselt kõige lühema elueaga. Umbes 66 aasta pärast, 225.aastal eKr toimunud maavärina tõttu prantsatas kuju maha ja purunes põlvist pooleks. Nii jäi ta lebama tuhandeks aastaks. Taastada seda enam ei suudetud, kuid ka siis käidi kuju imetlemas kaugelt ja lähedalt. Rhodose koloss hävitati lõplikult araablaste rünnakuga 653. aastal pKr. Lõpuks müüdi pronkskuju tükid ühele kaupmehele ja see viis 15 tonni pronksi ja 9 tonni rauda oma 980 kaameli turjal ära. 1330.aastal Rhodost külastanud bütsantsi ajaloolane Nikephoros ei leidnud kolossist enam kildugi. Rhodose kolossi eeskujul on valminud üks tänapäeva maailma sümboleid Vabadussammas New Yorgi sadamas
1. http://www.epl.ee/bosa/379718 2. http://www.associatedcontent.com/article/262725/my_mom_the_narci ssist_the_ramifications.html?cat=25 3. http://www.cartoonstock.com/directory/n/narcissist.asp 4. Jorma Myllärniemi ,,Nartsissism hälve ja jõuallikas" Cum Grano 2008 5. http://en.wikipedia.org/wiki/Narcicistic 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Narcissism_(psychology) 7. www.hot.ee/saskaleht/nartsissism.doc 15 LISA 1 Narkissos end imetlemas Nartsissismil põhinevkarikatuur 16
Ta oli neist kõige ilusam. Tema ilu käidi kõikjalt imetlemast ning osad ütlesid isegi, et ta on ilusam kui Venus. Venuse templeid ei külastatud enam ning tema lemmiklinnad jäid tühjaks. V ei jätnud seda asja nii. Alati kui V kimbatusse sattus pöördus ta Cupido poole. Ta tahtis, et C paneks P armuma maailma kõige jõledamasse ja närusemasse mehesse. Kuid C armus hoopis ise Psse. P ei olnud meest. P ei armunud kunagi kellegisse ja temasse ei armutud ka. Tema ilu käidi ainult imetlemas. Näis et ükski mees ei ihaldanud teda oma naiseks. Kaunitari isa läks Apolloni oraakli käest nõu küsima. Oraakel vastas, et P peab selga tõmbama leinarüü, tõusma kalju tippu ja seal üksi seisma ning siis tuleb sinna temale määratud mees, kes teeb temast oma naise. Ta istus kaljutipul pimeduses ja ootas nähtamatut õudust. Lõpuks leidis ta end sädeleva jõe kaldal, kus seisis uhke ja kaunis elamu. Ta võttis seal vanni ja sai süüa
Populaarsed sihtkohad loodust uurides on kirdes asuvad Poola Masuuria ja Bialowieza metsad. Poola peamise turisti eelistused on enamasti linnade vaatamisväärsustega ja linnavälistele monumentidega tutvumine, komandeeringud, maaturism, mägedes seiklemine ning muud. Poola asub populaarsuselt 17. kohal enim külastatavatest riikidest. (Wikipedia 2011) Poola turiste ei meelita ainuüksi kaunid maastikud. Seal käiakse ka arhitektuurimonumente imetlemas. Ehkki Teise maailmasõja ajal hävisid paljudes linnades terved rajoonid, mis pärast uuesti üles ehitati, on ka tuhandeid säilinud hooneid. Arhitektuuris annavad tooni gooti stiil ja barokk. Turistid külastavad samuti kirikuid ja kindlusi ja imetlevad puupühamuid, mida võid näha kõikjal üle Poola. Seal leidub palju turismi-marsruute, näiteks selliseid, kus külastatakse tsistertslaste kloostreid ja kirikuid ning Teutooni Ordu losse. Ida- ja Lõuna-Poolas on palju ehtsa
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule...
Venuse templeid ei külastatud enam ning tema lemmiklinnad jäid tühjaks. Venus ei jätnud seda asja nii. Alati kui Venus kimbatusse sattus pöördus ta Cupido poole (poeg) . Ta tahtis, et Cupido paneks Psyche armuma maailma kõige jõledamasse ja närusemasse mehesse. Kuid Cupido armus hoopis ise Psyhesse. Psychel ei olnud meest. Tema kaks õde, kes ei olnud nii ilusad olid abielus kuningatega. Psyche ei armunud kunagi kellegisse ja temasse ei armutud ka. Tema ilu käidi ainult imetlemas. Näis et ükski mees ei ihaldanud teda oma naiseks. Kaunitari isa läks Apolloni oraakli käest nõu küsima. Oraakel vastas, et Psyche peab selga tõmbama leinarüü, tõusma kalju tippu ja seal üksi seisma ning siis tuleb sinna temale määratud mees, kes teeb temast oma naise. Nii Psyche tegigi. Ta istus kaljutipul pimeduses ja ootas nähtamatut õudust. Lõpuks leidis ta end sädeleva jõe kaldal, kus seisis uhke ja kaunis elamu. Ta võttis seal vanni ja sai süüa.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
