Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted (1)

ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted
Edith Hamilton
1. pilet
TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST:
Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel ( Saturnus ) oli palju lapsi, teatuim Zeus ( Jupiter ), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus ( inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad , Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit.

Zeus (Jupiter) ja Poseidon ( Neptunus ) ja Hades (Pluto) – vennad

Hestia (Vesta) – kolme esimese õde

Hera ( Juno ) – Z naine ja õde

Ares ( Mars ) – Z+H poeg

Athena ( Minerva ) ja Apollon ( Apollo ) ja Aphrodite ( Venus ) ja Hermes ( Mercurius ) ja Artemis ( Diana ) – Z lapsed

Hephaistos (Vulcanos) – H poeg
ZEUS - JUPITER
Ülemvalitseja, taeva isand , vihmajumal , pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel .
HERA – JUNO
Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia , abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm , paabulind, lemmiklinn Argos
POSEIDON - NEPTUNUS
Merede valitseja, Z järgmine. Naine Amphitrite. Kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark , hobune, (sõnn)
HADES - PLUTO
Allilma ja surnute valitseja, väärismetallide isand, surmajumal. ( Pluton , Dis). Nägematuks tegev kiiver . Naine Persephone .
PALLAS ATHENA - MINERVA
Sündis Z peast täiskasvanuna. Üks neitsi-jumalannadest. Lahingu-sõjajumalanna, linna jumalanna, tsivilisatsioon , käsitöö, põlluharijate kaitsja, tarkusejumalanna . Taltsutas esimesena hobuse. Z lemmiklaps (egiid, piksenooled tema käes) Tempel Parthenon (neitsi=Parthenos) Tarkuse , arukuse, puhtuse kehastus. Sümbolid: Ateena , oliivipuu , öökull
PHOIBOS APOLLON - APOLLO
Sündis Delose saarel (Z + Leto ). Valguse, muusika , poeetide, tõe, laskurite jumal. Delfis tema oraakel. Phoibos – särav, päike. Tervendaja – õpetas inimestele ravitsemist. Kastaleia – püha allikas, Kephissos – tema jõgi. Tappis Pythoni ( madu ) Sümbolid: loorberipuu , delfiin, ronk
ARTEMIS - DIANA
Apolloni kaksikõde. Üks neitsi-jumalannadest. Kütt, metsloomade kaitsja. Kuu – Phoibe , Selene . Identifitseeritakse Hekatega. (Selene taevas, Artemis maal, Hekate allilmas ja pimedas ). Sümbolid: küpress, põder
APHRODITE - VENUS
Armastuse- ilujumalanna. A=vahust tärganu (merevahust sündis). Kytheria, Kypris – hüüdnimed sünnikoha pärast. Hephaistose abikaasa, poeg Eros e Cupido . Sümbolid: mirt, tuvi ( varblane , luik)
HERMES - MERCURIUS
Z + Maia ( Atlase tütar). Tiivulised sandaalid, tiivad kübaral, heeroldisaual. Z käskjälg. Kõige nutikam, kavalaim jumalaist, varas. Kaubandus-, turujumal, kaupmeeste kaitsja. Surnute pidulik teejuht. Sümbolid: lüüra, ( kilpkonn )
ARES - MARS
Sõjajumal, Z ja H põlgasid teda. Tapahimuline. Kaaskond: Eris (A õde)(tüli), Taplus(poeg), Enyo (sõjajumalanna) + Hirm, Paanika , Õudus. Roomlastele A meeldis, kreeklastele eriti mitte. Sümbolid: raisakull , koer. Ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu on Hera või Apollon. Eelistatud linn puudub.
HEPHAISTOS - VULCANUS
Tulejumal , inetu lonkur . Sepp, relvameister. Rahuarmastav jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. 1. müüt: H viskas lapse Olümposelt alla, kui nägi, et laps on lonkur ( Ilias ). 2. müüt: Zeus viskas Heph. alla kui viimane Herat kaitses. (Miltoni värsid). Arvati, et Heph. sepatööd põhjustavad vulkaanipurskeid. Iliases on Heph naine üks graatsia, Odüsseias Aphrodite. Oli tähtis jumal linnaelus, sepatöö patroon . Kui oli laste vastuvõtmise tseremoonia linnakodanike hulka, siis oli Heph jumal.
HESTIA - VESTA
Üks kolmest neitsi-jumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. Avalik kolle igas linnas. (6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa.
2. pilet

ALLMAAILM

Hades ja tema naine Persephone valitsejad . Ilias: Allilm on maa salapaikades, Odüsseia: tee sinna üle maa serva teisel pool Okeanost. Allilma osad Tartaros ja Erebos . Tartaros: kõige sügavam osa, Maa poegade vangla; Erebos: paik, kuhu saabuvad surnud peale hingeheitmist. Homeros: hämar, varjuline paik, sarnaneb unenäole. Hilisemad poeedid: surnute riik, kus halbu karistatakse ja head saavad hüvitust. Vergilius ( Rooma poeet ) kirjeldab allilma - Charon (paadimees) viib hinged üle jõe, kus asub allilma värav. Hingedel peab olema hammaste vahel teeraha ja keha peab olema korralikult maetud , siis saab üle vee. Väravas on Kerberos (kolm pea, draakonisabaga koer), laseb sisse aga välja mitte. Pärast Kerberost 3 kohtunikku, kellest kaks on Zeusi ja Europe pojad ( Minos ja Rhadamanthys). Head saadetakse Elysioni väljadele, halvad igavesse piina. Allilma maast lahutavad 5 jõge: Acheron (hädade jõgi), Kokytos (hädakisa jõgi), Phlegethon (tulejõgi), Styx (jumalate murdumatu tõotuse jõgi), Lethe (unustusejõgi). Ümber Hadese palee on külmad, lagedad, tühjad alad, aasad närbumatute lilledega.
Fuuriad=erinnüsed (Tisiphone, Megaisa, Alekto) karistavad allilmas kurjategijaid (Vergilius) Kreeka poeetidele erinnüsed patuste nuhtlejaid maa peal. E’d olid halastamatud, õiglased.
Uni (Hypnos) + Surm (tema vend; Thanatos ) ka allilmas. On 2 unenägude väravat: üks sarvest (tõsielulised unenäod), teine elevandiluust (võltsid, moonutatud unenäod)
3.pilet
KAKS SUURT MAAJUMALAT
Inimsoo parimad sõbrad Demeter ja Dionysos . Dionysose pidu samuti lõikuse ajal (viinamarjad). Mõlemad kannatavad jumalad, sest muretsesid oma andide (vili, viinamari ) talveajal.
DEMETER (CERES) - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Demeter vanem, naised mõistsid teda paremini (nemad külvasid, lõikasid vilja). Põld ja rehealune Dem templid. Tema tähtsaim pidustus viljalõikuse ajal (septembris, iga 5 aasta tagant, 9 päeva). Pühad päevad, peeti rongkäike, ohvriannid, üldine lõbusus, tööd ei tehtud. Eleusises suur tempel, kus Dem austamistseremoonia = Eleusise müsteerium.
Homerose hümnist müüt: Dem tütar Persephone (kevade-ja suveneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima , kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud , asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega (Demophooni) hoidma. Dem võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Dem sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Dem soosing . Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske, sest Dem oli kurb, üksik. Ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas. Lõpuks saatis Zeus Hermese allilma Persephone järele. Hades pidi sõna kuulama , andis P’le granaatõuna seemet süüa, et too tagasi tuleks. Ema/tütar kohtusid, aga iga aasta pidi P minema 4 kuuks allilma tagasi. Ja tuli kevad, vili hakkas kasvama jne. Kui P läheb tagasi allilma, tuleb sügis ja talv. Kui P oli maa peal, siis saadeti Dem järele Rhea, et D tuleks tagasi Olümposele.
DIONYSOS (BAKCHOS) – D sündis Teebas , Zeus+ Semele ( Teeba printsess ) poeg. Ainuke jumal kelle mõlemad vanemad ei olnud surematud. Z oli Semelesse armunud, tõotas Styxi nimel täita kõik, mida Semele tahab. Semele tahtis Zeusi näha taeva kuningana ja piksenoole käsutajana (selle nõude pani Semele hinge Hera, kes oli Semele peale armukade). Z teadis, et see tapab iga sureliku. Nii juhtuski, et Semele suri aga enne seda võttis Z emaihust lapse ja pani oma puusa hoiule. Sündimise aegu viis Hermes lapse Nysa (ilusaim org) nümfide juurde. D on veinijumal , ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu . Kuningas Lykurgosega oli jama , kes ei austanud eriti jumalaid. Armus Ariadnesse, kes suri. D päästis oma ema Semele allmaailmast. Kuningas Pentheusele ei meeldinud D pidustused ning ta vangistas D, D pääses vangist, aga Pentheus ei uskunud siiski. P läks taga ajama jumala ümmardajaid sinna, kus olid ka bakhandid. Seal oli ka P ema ja õed. D tegi naised hulluks ja nad tapsid P. Pärast tapatööd mõistsid nad alles, mis olid teinud. P ema oli agoonias.
D on kahepalgeline jumal: kohati rõõmujumal, teisalt südametu, metsik, brutaalne , sest nii on ka veiniga (alkoholiga).
D pidustustel toimuvad riitused olid kõikidele teada, pidustused toimusid kevadel, kestis 5 päeva. Rahu ja rõõmu päevad – kedagi ei pandud vangi, vange vabastati, et nad saaksid ka rõõmu tunda. Pidustuste paigaks teater, tseremoonia etendus. Kr suurimad luuleteosed Dionysosele. Ta oli traagiline jumal, seega tehti tragöödiaid. D suri külmade tuleku aegu, kuna ta oli viinapuu , mida kärbiti ja kobarad ära võeti. Nagu Persephonegi ärkas ta igal kevadel ellu (tema ülestõusu pühitsemine=D pidustused). D kummardajad uskusid, et D suremine ja ülestõus näitab, et hinge elab igavesti pärast ihu surma edasi – see on osa Eleusise müsteeriumidest.
4.pilet

MAAILMA JA INIMSOO LOOMINE

Kõigepealt oli Kaos , vormitu segadus , mida kattis pimedus. Siis sündis 2 last: Öö (Nyx) & Erebos (=äraarvamatu sügavus, kus pesitses surm). Pimedusest ja surmast sündis Armastus. Temast aga Valgus aka Päev. Siis tuli Maa ( Gaia ) ja temast Taevas (Uranos). Nende lapsed olid monstrumid, tohutu jõuga. 3 esimest: 100 kätt & 50 pead. 3 järgmist – kükloobid. Viimased koletised – titaanid, mõned neist inimestele heatahtlikud. Taevas vihkas esimesi 3 poega ja pani need vangi maa alla salajasse kohta. Maa oli pahane ja palus teistelt lastelt abi. Titaan Kronos (Aeg) varitses isa ja vigastas teda. Neljandad koletised, gigandid, sündisid Uranose verest ja sealt tulid ka fuuriad aka erinnüsed (neil olid maod juuste asemel & verest tilkuvad silmad. Nii kaua kui eksisteerib patt, ei saa neid maa pealt ära ajada). Kronos (roomlastele Saturnus) oli oma õe ja abikaasa Rheaga (Ops) universumi isand. Kronos teadis, et üks tema poegadest saab tema hukuks ning sõi oma vastsündinud lapsed, kelle Rhea talle sünnitas, ära. Rheal õnnestus Zeus päästa, pannes lapse asemel kivi. Rhea toimetas Zeusi Kreeta saarele , kus too üles kasvas. Zeus sundis Kronose hiljem oma vennad välja oksendama (elusad lapsed olid), kivi pandi aga Delfisse. Järgnes Zeusi ja Kronose vaheline sõda. Kronose abilised oli titaanid ja Zeusi toetasid tema 5 venda ja õde (Hera vist ). Titaanid said lüüa, sest Z vabastas 100-käelised koletised ja Prometheus (ühe titaani tark poeg) asus Z poolele. Titaanid pandi Tartarosse kinni, Prometheuse vend Atlas pandi maailma oma turjal kandma. Kõige lõpuks sünnitas Maa oma hirmsaima lapse Typhoni (100 peaga tuldpurskav koletis ). Zeus lõi aga tolle oma välgunoolte ja kõuega maha ning mattis Etna alla. Ühel korral püüdsid gigandid Z troonilt tõugata, aga siis olid jumalad juba palju tugevamad ja neil oli ka Herakles abiks. Gigandid saadeti Tartarosse.
Inimolendeid veel maal polnud, kuid koletised olid ära aetud ning maailm oli inimsoo jaoks valmis. Maa arvati olevat ümmargune ketas, mille jagas pooleks Meri ( Vahemeri ja Must Meri). Ümber maa voolab Okeanos. Selle kaugeimal kaldal elasid kimmerlased, õnnetud inimesed. Põhjas elasid hüperboorlased õndsal maal. Seal läheduses elasid muusad. Lõunas oli etiooplaste maa, kellega said jumalad ülihästi läbi. Okeanose kaldal asus ka õndsate surnute eluase.
1. müüt ütleb, et jumalad läksid Prometheuse (ettemõtlemine) ja tema venna Epimetheuse (tagantjärele mõtlemine) juurde. Enne inimeste loomist oli Epim jaganud loomadele kõik paremad omadused ära, nii et inimestele midagi ei jäänud. Siis võttis Promet loomise ülesande enda peale ja tema andis inimestele uhkema kuju, pani nad püsti käima, tegi inimsoo jumalate sarnaseks; andis neile tule.
2. müüt: jumalad lõid ise inimese. Esmalt kuldne tõug ( surelikud , kuid muretud ja vaevadest priid) Viljapõllud kasvasid harimata jne. Inimesed olid rikkad ja jumalad armastasid neid. Kui kuldne inimene suri, jäi temast järgi heategev hing, inimsoo ihukaitsja. Siis tuli hõbedane inimsugu, nad olid alguses halvad. Vähe arukust ja tegid üksteisel liiga. Ka nemad surid välja, aga hinged alles ei jäänud. Pronksinimesed olid tugevad, sõja ja vägivalla pooldajad , seega hävitasid oma tõu ise. Neile järgnes jumalasarnaste kangelaste tõug, kes pidasid kuulsusrikkaid sõdu jne. Asusid elama õndsate saarele, kuhu jäid igaveseks elama. Viies tõud ehk raudinimesed, elavad siiamaani. Nad elavad kurjal ajal, ja nende loomuses on palju kurjust , ei saa rahu murest ja vaevast. Põlvkondade viisi minnakse järjest kurjemaks. Lõpuks tuleb aeg, mil nad metsistuvad, ja kaob hea tahte austamine. Siis hävitab Z ka nemad.
Pikka aega elasid maal ainult mehed. Z lõi naised siis, kui vihastas Promet peale. (tuli ja jumalate petmine, nii et jum ohverdatakse kondid & rasv , inimestele jääb liha) Seejärel valmistas Z Pandora – imeilusa neiu , kellest põlvnevad kõik naised 1. lugu ta on meestele nuhtluseks ja püüab kurja teha ja nii kogu naistesugu.
2. lugu Pandorast: talle kingiti jumalate poolt laegas , kus peitus palju halba. P anti Epimetheusele naiseks ja too keelas laegast avada. Aga Pandora oli uudishimulik ja avas laeka , nii saidki õnnetused ja nuhtlused maailma, nende hulgas ainuke hea asi Lootus (Elpis).
3.lugu loomisest:
Z otsustas inimesed hävitada, kuna nood olid üle käte läinud. Ta saatis maale veeuputuse. Ainut Parnassose mäetipp jäi kuivaks. Pärast 9 päevast lakkamatut sadu jõudis mäetippu suur puukirst, kus olid Deukalion (Prom poeg) ja Pyrrha (Epimetheuse+Pandora tütar) Prom oli osanud kaitsta oma peret, kästes neil ehitada kirst , täita see toiduga ning minna koos oma naisega sinna sisse. Z ei pannud nende pääsemist pahaks, sest need 2 olid vagad ja austasid jumalaid. Siis lasi Z vee alaneda ning Deu ja Pyr olid ainukesed inimolendid maal. Nad tänasid jumalaid pääsemise üle ühes templis ning kuulsid häält, mis käskis oma ema luud selja taha loopida. Deukalion mõistis, et ema on maa ja ta luudeks on kivid. Nii tehtigi ja kividest said inimesed. Kivi-inimestest sai tugev tõug, nad päästsid maailma uputusejärgsest laastatusest.
Vahelugu:
PROMETHEUSE LUGU:
Peale jumalate petmist lasi Z Prom Kaukasuse mägedesse kalju külge aheldada ja seal käis kotkas tema maksa nokkimas. P pidi sinna nii kauaks jääma kuniks ta avaldab Z saladuse, milleks oli Z tulevase poja ema nimi. See poeg pidi Z võimult kukutama. Prom aga ei teinud seda. Imelikul moel ta siiski hiljem pääses seal, päästjaks siis kas kentaur , kes suri tema eest või Herakles.
5.pilet
PROMETHEUS JA IO
Prom vangis olles tuli tema juurde valge lehma kujul Io, kes oli Hera armukadedus ohver. Z muutis Io valgeks lehmaks kui Hera Z ja Iot märkas. Hera palvel andis Z lehma talle ning Hera andis lehma Argosele (100 silmaga tegelane) valvata. Z, nähes Io häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas A magama. Io pääses vabadusse , et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prom. Prom rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Z vabastab ta piinadest. Io sünnitab Z poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Prom kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda.
6. pilet

EUROPE

Europe oli Siidoni kuninga tütar, kellesse Z armus. Z märkas E’d hommikul , mil naine oli unes näinud kahte kontinenti tema sünnitamise ja omanikuõiguse pärast vaidlemas. ( Aasia ja üks nimetu manner ). E korjas kaaskonnaga lilli, kui Aphrodite lasi oma pojal Erosel (Cupido, Amor) lasta nool Z südamesse. Z armus ja muutis end sõnniks. E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema . Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga . Europe pidi saarel Z’le sünnitama poegi, kellest kuulsad on Minas ja Rhadamanthys, kes mõistavad Hadese riigis hingede üle kohut . Europe järgi on tulnud maailmajao nimi Euroopa.
7.pilet

KÜKLOOP POLYPHEMOS

Polyphemos oli kükloop, kes elas üksinda saarel ning karjatas lambaid . Odysseus (Ulysses) oli teel koju pärast Trooja hävitamist ja nad randusid Poly saarel. Nad läksid veiniga kükloobi koopasse ja kui too tuli, vihastas O ta välja ning meresõitjad sattusid vangi. Ta tappis kaks meest ning sõi ära. Öösel, kui kükloop magas , mõtles O kuidas pääseda. Ka järgmise päeva, mil kükloop oli lambaid karjatamas, mõtles ta. Lõpuks jootsid mehed kükloobi täis, torkasid varem valmistatud palgiga tal silma peast. Koopast põgenesid mehed nii, et sidusid end lammaste kõhu alla kinni. Pime Poly kobas lambaid vaid selja pealt. Nii pääsesidki O ja company kükloobi käest.
Möödus sajandeid ning Poly, ikka inetu ja pime, muutus heaks. Poly armus merenümf Galateiasse. Poly oli mingil moel silma tagasi saanud ja elas Sitsiilias. Galateia aga ei tahtnud kükloopi, naine narris ja pilkas vaest olevust. Galateia armus Akisesse, kelle Poly armukadedusest tappis.
8.pilet

PYRAMUS JA THISBE

P ja T elasid Babülonis, majades, mis olid tihedalt koos, nii et üks sein oli ühine. Ühel pool elas P ja teisal T. Nad oli armunud, kuigi vanemad keelasid seda. Nendevahelises müüris oli pragu , mille kaudu nad armastust avaldasid. Ükskord otsustasid nad, et kohtuvad Ninuse haual, kõrge mooruspuu all.
Thisbe hiilis välja ja tõttas ööpimeduses hauale. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori . Lõvi rebis loori katki. Mõne hetke pärast tuli Pyramus ja nähes purustatud , verist loori ning lõvi käpajälgi, arvas ta, et kallim on surnud. Nii torkas ta end mõõgaga surnuks .. veri purskus valgetele mooruspuu marjadele.
T tuli aga tagasi ning nähes P laipa , suudles armsamat veelkord ning tappis ka enda. Nii ongi mooruspuu marjad punased. Shakespeare ’I Romeo ja Julia arhetüüp!
9.pilet

ORPHEUS JA EURYDIKE

Orpheus oli surelike suurim muusik , tema ema oli muusa ja isa Traakia ülik. Emalt sai ta muusikaanni ja Traakia, kus ta üles kasvas, edendas seda. Mitte keegi ei suutnud tema muusikale vastu panna. O seilas koos Iasoniga “Argol”. O päästis mehed sireenide käest, leevendas tülisid jne. O abiellus Eurydikega, kuid pärast pulmi salvas E’d madu ning naine suri. O otsustas E allilmast tagasi tuua. Oma lüürat mängides unustas Kerberos oma ülesande, erinnüstel olid pisarad silmis, Hades ja Persephone heldisid ja andsid E O’le tagasi, kuid O ei tohtinud tagasiteel maa peale kordagi tagasi vaadata, muidu läheb E tagasi allilma. Kui O oli maale tagasi jõudnud keeras ta kohe ringi, ent E polnud veel välja jõudnud ja nii ei saanudki O oma armsamat tagasi. Meeleheitel O püüdis tagasi tormata, kuid jumalad ei lasknud. O hülgas inimesed ja rändas Traakias , mängides ainult oma lüürat. Oma lõpu leidis O kohtudes menaadidega. Nood tapsid muusiku, rebisid tükkideks ning viskasid jõkke. O pea leidsid muusad ning matsid maha. Muud kehaosad koguti kokku ja maeti Olümpose mäe jalamile, kus ööbikud siiamaani kõige ilusamini laulavad.
10.pilet

PYGMALION JA GALATEA

Pyg oli Küprose noor kujur , kes vihkas naisi ning ei tahtnud abielluda . Kuid tema suurim taies oli naise kuju, mida kujutas täiuslikkuse kehastusena. Pyg armus oma kujusse ära ning hoolitses kuju eest. Kuna aga tegu oli kujuga loobus Pyg lõpuks kujutlemast. Selline kiindumus äratas ( Venuse ) Aphrodite huvi ning otsustas Pyg aidata. (Venuse) Aphrodite pidustuste aegu läks Pyg (Venuselt) Aphrodite paluma, et too laseks mehel leida oma kujule sarnanev naine. (Venus) Aphrodite lasi altaril leegi sütitada, et näidata, et tema soov on kuulda võetud. Kui rõõmus Pyg koju jõudis suudles mees ja ning paitas teda ning kuju ärkas ellu. Pygmalion nimetas naise Galateaks ning nende poja Paphuse järgi sai nime (Venuse) Aphrodite lemmiklinn.
11.pilet

KULDVILLAKU OTSIMINE

Üks Kr kuningas, Athamas oli tüdinenud oma naisest ning abiellus printsess Inoga. Tema esimene naine, Nephele, jäi 2 lapsega maha. Nephele kartis , et Ino tapab tema poja Phrixose, et Ino poeg saaks pärijaks. Ino hävitas kogu seemnevilja ja sel aastal ei saadud saaki. Ino veenis oraakli ütlema, et vili kasvab siis, kui noor prints hukatakse. Inimesed käisid kuningale peale. Nii saigi , kuid kui ohver oli altarile pandud, tormas sinna jäär, kelle vill oli kullast . Jäär haaras poisi ja tema õe ning tormas minema. Jäär oli saadetud Hermese poolt, keda palus laste ema. Kui jäär Euroopat Aasiast lahutavast väinast üle läks, kukkus tüdruk Helle merre. Poiss jõudis Musta mere äärde (siis nimeks Külalislahkuseta meri) Metsik rahvas, kes seal elas, võttis Phrixose vastu ning too sai endale naiseks kuningas Aietes tütre. Phrixos kinkis jäära kuldvillaku kuningale.
Phrixose lell, kes oli õigusjärgne Kr kuningas, pidi vennapoeg Peliasele riigi anastama. Kuninga noor poeg Iason oli aga mujal suureks kasvanud ja läks siis oma aujärge tagasi nõudma. Peliasele oli oraakel ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja et ta peab kartma neid, kel 1 sandaal jalas. Ühel päeval ilmuski selline, ent muidu uhke ja kuninglik, linna. Keegi ei teadnud, kes too on, ent mees nõudis kuningatrooni endale. Pelias lubas trooni siis anda, kui mees toob tagasi kuldvillaku. Meheks oli Iason ning loomulikult läks ta villakut otsima. Kr noormehed tahtsid temaga kaasa tulla.(Herakles, Orpheus, Kastor , Polydeukes, Achielluse isa Peleus ..) Laev, millega seilati oli ‘ Argo ’
1. peatus: Lemnose saar. Seal elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkelt vastu ning kinkisid neile varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles sõbrad maha, sest oli kaotanud oma sõbra ja relvakandja Hylase, kuna too oli uppunud veenümfi pärast.
2. seiklus : Harpüiad. Randumispaigas oli seiklejatel ees vana tudike Phineus, keda piinasid harpüiad (lendavad olevused, kõverate nokkade/küünistega, nende hais tegi kõik haigeks ). Rauk teatas, et teda saavad kaitsta ainult 2 suurt argonauti: Borease (Põhjatuul) pojad. Vennad said harpüiadega peaaegu lõpule, kui taevast tuli jumalate käskjalg Iris , kes tõotas Styxi nimel, et Phineust ei tule enam harpüiad piinama , ent neid olevusi ei või ka tappa, sest nad on Zeusi ‘koerad’. Phineus, kes oli ennustaja rääkis nendega juhtuvast. (sõitjad satuvad merel paika, kus on põrkavad kaljud ning kui tuvi nende vahelt läbi pääseb, võivad nad oma retke jätkata, aga kui tuvi kaljude vahel surma saab, peavad nad tagasi pöörduma)
Järgmisel päeval õnnestus tuvil kaljude vahelt pääseda, ainult sabasuled jäid kaljude vahele. Laev sõudis kiiresti kaljude vahelt läbi, jättes ainult ahtriornamendi kaljude vahele. Sellest ajast peale ei ole kaljud enam liikunud. Läheduses oli amatsoonide maa (nümf Harmonia ja Arese tütred) Kuid argonaudid ei peatunud seal. Samuti möödusid nad Prometheusest ning kotkast , kes teda õgima läks. Õhtuks jõudsid nad Kolchisesse, kuldvillaku maale. Hera kartis seiklejate julgeoleku pärast ning palus Aphroditelt abi. Aphrodite saatis oma poja Erose Kolchise kuningatütre ( Medeia , tal olid maagilised võimed) juurde ning pani ta armuma Iasonisse. Meresõitjad lähenesid kaitstult kuningalossi juurde ning kuningas Aietes kutsus nad lahkelt sisse. Medeia armus Erose noole tõttu silmapilkselt Iasonisse. Aietes tahtis teada, miks nad tulid ja kui teada sai, oli vihane . Ta tahtis külalised tappa. Kuningas (Aietes) ütles, et neil tuleb läbida katsed, et nende vaprust proovile panna. Katse: künda põldu kahe pronksist jalgade ja leegitseva hingeõhuga härgadega. Künnivagudesse külvata lohe hambad, millest pidi kohe tärkama relvastuses mehed. Mehed tuli kohe maha lüüa. Aietes oli ise sellise katse läbi teinud. Iason küll kahtles, aga nõustus seda tegema. Kõik tahtsid I’d aidata, kuid ta keeldus. Samas ilmus nende juurde kuninga pojapoeg, kes rääkis M’I võluvõimetest. Medeia tahtis end vahepeal tappa, kuna oli võõrasse armunud ning tahtis isale vastu astuda. Kuid siis andis ta salvi , mis oli tehtud Prometheuse verest tärganud taimest ja mis andis inimesele, kes sellega end määris, puutumatuse, noormehele, kes I’le Medeiast rääkinud oli ning palus mehelt I enda juurde kutsuda. M rääkis I’le salvist ning palus, et I mäletaks Medeiat. I läks laevale ja proovis salvi. Künd õnnestus ja sõjameeste sekka heidetud kivi pani tärganud mehed omavahel kaklema. Iason sai hakkama. Aietes ei tahtnud kuldvillakut ikkagi ära anda. Medeia aga palus argonaute, et nood ta kaasa võtaksid ning sõnas, et mehed peavad villaku ruttu kätte saama ning siis lahkuma, muidu nad surevad. Medeia kaasas, sõitsid nad villaku peidukohta, mida valvas lohe. Villak rippus püha salu puuoksal. M uinutas lohe lauluga magama, I haaras villaku oksalt ning kõik kiirustasid merele .
Aietes oli aga asjast teada saanud ning saatis poeg Apsyrtose põgenikke jälitama. Medeia & Iason tapsid Apsytrose. Teine stoori: Apsytros tuli Argole Medeiaga ja siis tappis M ise venna, ihuliikmed vette visanud ning kuningas, korjates veest poja kehatükke, oli lasknud Argo minema.
Tagasiteel sattus laev Skylla kalju ja Charybdise keerise juures. Hera oli aga saatnud sinna nümfid, kes laeva ohtlikust kohast kõrvale juhtisid. Järgmine oht oli Kreetal , kus tänu Medeiale nad hiiglase Talose käest pääsesid. Hiiglasel oli ainult üks koht haavatav (pahkluu), ülejäänud oli pronksist. M palus, et Hadese koerad talle vastu hakkaksid ja koerad tulidki ja tapsid Talose.
Kreekasse jõudes läksid I ja M Peliase juurde villakut viima. Vahepeal oli Pelias Iasoni isa enesetapule ning I ema oli murest surnud. I maksis kätte: M abiga tapeti Pelias. Teine stoori: M äratab I isa ellu ning annab I’le & isale igavese nooruse.
Lõpuks hülgas I Medeia: Neile sündis 2 poega, kuid I abiellus Korintose kuninga tütrega. Medeia oli šokis, ja I teatas, et M ei olnud päästnud teda, vaid Aphrodite. Medeia tahtis tappa I uut pruuti , määris kauni rüü kokku mürgiga ja saatis I mõrsjale. Nii kui pruut selle selga pani, läks tema ihu põlema ning naine suri. M tappis ka oma 2 poega ning ise lendas ära.
12. pilet

DAIDALOS

Daidalos oli arhitekt , kes rajas Kreetale Minotauruse labürindi ning õpetas Adrianele, kuidas Theseus sealt välja pääseb. Selle pärast lasi kuningas Minos Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti kinni panna. Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski… ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti. Minos, kuuldes põgenemisest, otsustas mehe üles leida. Ta laskis kuulutada, et annab suure tasu sellele, kes suudab niidi keeruka spiraaliga merekarbist läbi ajada. Daidalos puuris karbi kinnisesse otsa väikese augu , kinnitas niidi sipelga külge, pani sipelga karpi ning sulges selle. Kui sipelgas teisel poole välja jõudis, oli niit läbi karbi jooksnud. Minos teadis, et ainult D suudab sellega hakkama saada ja tuli Sitsiiliasse teda kinni võtma, kuid Sitsiilia kuningas hakkas vastu ning Minos sai surma.
13.pilet

PHAETON

Ühel päeval tuli Päikese juurde noormees , kelle ema oli surelik, ent kes teada tahtis, kas Päike on tema isa või ei. Päike oli tema isa ja Klymene ema. Päike kinnitas, et on tema isa ning vandus Styxi tunnistajaks kutsudes poja ühe soovi täita. Phaeton tahtis ühe päeva jooksul juhtida Päikese kaarikut üle taeva. Päike teadis, et see on ohtlik, sest hobused on perud, kaarikut raske juhtida, taevas peab mööduma paljudest ohtlikest olevustest (Lõvi, Sõnn, Skorpion) ning laskumine on julm, sest see on nii järsk, et on oht merre langeda. Kuid ta oli tõotuse andnud ning isa jutt ei veennud poega ümber. Juba oligi aeg minna ning Phaeton läks. Hobused tundsid, et neid juhib vale käsi ning hakkasid perutama, neid hirmutasid ka Skorpion ning Vähk ja teised taevased tähtkujud. Phaeton pillas suurest hirmust ohjad ning kaarik sütitas maailma põlema. Mäed, jõed, metsad – kõik põlesid. Phaeton soovis vaid oma piinade lõppu. Emake Maa karjed kostusid Olümposele, kus jumalad kiirelt asja korrastama hakkasid. Z karistas piksenoolega Phaetonit ning P kukkus surnult Eriadnose jõkke. Najaadid matsid Phaetoni maha ning tema õed, heliaadid, Päikese (Heliose) tütred, tulid hauale venda taga nutma ning nad muutusid paplipuudeks.
14.pilet

THESEUS

Theseus oli ateenlaste suur kangelane, tema isa oli Ateena kuningas Aigeus. Aigeus läks enne lapse sündi Ateenasse, kuid jättis ühte koopasse mõõga ning paar jalatseid, et poiss saaks sealt need kätte ning, et isa ta ära tunneks. Kui poiss oli juba suureks kasvanud, võttis ta koopast asjad ning siirdus isa otsima. Kuigi merd mööda oli lihtsam tee, valis T raskema retke, sest ta tahtis suur kangelane olla nagu Herakles, kes oli tema nõbu. Teekond oli pikk ja raske, ent T tappis kõik röövlid. Tappis Proksrustese, Skironi, Sinise jt. Ateenasse jõudes oli T juba suur kangelane, kuna oli hävitanud kurjategijad. Kuningas, kes ei aimanud, et T tema poeg on, kutsus ta peole . Aigeus oli T peale tegelikult kade ning tahtis teda ära mürgitada (tegelikult soovis seda Medeia, kes oli teada saanud, kes kangelane on ja tahtis ise kuningale mõju avaldada, ei soovinud poega sinna). Samas kui Medeia ulatas T’le mürgikarika, tõmbas T mõõga välja ning isa tundis poja ära. Medeia pääses terve nahaga ja läks Aasiasse .
A kuulutas üle maa, et T on tema poeg ning pärija.
Enne T Ateenasse jõudmist oli Kreeta valitseja Minos kaotanud oma ainukese poja siis kui too külastas Ateenat (Aigeus oli saatnud külalise ohtlikule jahiretkele, kus Minose poeg surma sai). Minos lubas Ateena maatasa teha kui linna elanikud igal 9. aastal 7 neidu ja 7 poissi ei anna, need inimesed viidi Minotaurusele söögiks, ( Minotaurus oli poolhärg, poolmees. Poseidon oli sõnni Minosele andnud, et M selle P’le ohverdaks, kuid M jättis sõnni endale ja P karistas nii, et M’i naine Pasiphae armus sõnni. Minotaurus oli sõnni ja Pasiphae ristsugutis).
Theseuse Ateenasse jõudmise ajaks, oli kätte jõudnud 9. aasta ning T soovis ise olla üks ohvritest, sest T kavatses Minotauruse tappa. Isale lubas T, et õnnestumise korral heiskab ta laeval valge, mitte musta purje . Kui ohvrid olid Kreetale jõudnud, armus Minose tütar Ariadne Theseusse ning soovist päästa noormees, küsis Ariadne Daidaloselt, kuidas labürindist pääseda. D ütles, et enda külge tuleb panna lõngakera ning seda mööda hiljem välja tulla. Ariadne edastas T’le saladuse ning labürindis tappis ta Minotauruse, pekstes koletise rusikatega surnuks. Väljudes labürindist, võttis T kaasa Ariadne ning kiirustasid koduteele. Vahepeal peatuti Naxose saarel, kuhu 1. lugu: T Ariadne magades minema purjetas ning Dionysos neiu leides teda lohutas 2.lugu: Ariadne olnud merehaige ning T minnes laeva korrastama, jätnud neiu kaldale, kuid tormituul kandis laeva minema. Tagasi jõudes leidis T Ariadne surnuna.
Pärast Naxost unustas T aga valge purje heiskamata ning isa, märgates musta purje, hüppas kaljult merre ning sai suma . (meri sai nimeks Egeus (Aigeus)). Nii sai T’st Ateena targim ja omakasupüüdmatuim kuningas. Ta organiseeris vabariigi, enesele jättis väepealiku ( strateegi ) ameti. T. oli lahke : aitas sõjas „ seitse Teeba vastu“ kaotajaid, võttis enda juurde ärapõlatud Oidipuse, oli tema surivoodil, Heraklese hulluses seisis tema kõrval ning ei põlanud teda ära jne. Ta käis amatsoonide maal ja tõi sealt endale naise (Antiope või Hippolyte), kes sünnitas talle poja Hippolytose. Tema eluajal ei tunginud ükski vaenlane (peale amatsoonide rünnakut, mis tagasi löödi) Atikasse.
Ta oli ka üks reisijatest „Argol“ ning Kalydoni jahiretkel, kus päästis oma sõbra Peirithoose elu. T käis ka P pulmas , kus olid purjus kentaurid , kellega T pidi sõdima. Peirithoosega, kes soovis peale oma esimese naise surma uut naist, maailma kaitstumat naist, Persephone’t, käis T allilmas. Ise kuulutas ta, et röövib Helena (tulevase Trooja sõja põhjustaja), kes siis oli alles laps. T lapserööv õnnestus, kuid H vennad Kastor ja Polydeukes said õe tagasi. Sel ajal olid T juba Peirithoosega allilma teel. Hadesel oli nende kavatsus teada ning soovis plaani nurjata. Ta pakkus külalistele istet, kuid istudes nad sinna jäidki, sest istme nimeks oli ‘unustuse iste’. Theseuse päästis Herakles, aga Peirithoos jäi sinna igaveseks, sest just tema oli tahtnud Persephone’it röövida.
Vanemas eas abiellus Theseus Ariadne õe Phaidraga. T poeg Hippolytos oli suur kütt ja atleet, ta armastas Artemist, kuid põlgas Aphrodite’t. Hippo ei pidanud isa uuest naisest midagi (sest ta ei teinud naistest väljagi). Phaidra aga armus temasse. Selle olukorra põhjustaja oli Aphrodite, sest tahtis Hippolytost karistada . Phaidra tahtis end tappa, ja P vana hoidja läks Hippolytose juurde rääkima. Kuid Hippolytos ei kuulanud eidekest. H lahkus ning Phaidra oli end tapnud . Samal hetkel tuli koju Theseus, kes koju oli jõudnud. Phaidra oli jätnud T’le kirja, kus süüdistab oma surmas H’d. Isa needis poega, saatis maapakku. Kui H kaarikuga kodust põgenes, kerkis merest koletis ja tema hobused hakkasid lõhkuma, nii et H sai sumavalt vigastada. Artemis aga läks Theseusele tõtt rääkima ning veel enne H surma andis kõik andeks. T arvas, et tema tappis oma poja, kuid tegelikult oli asjas süüdi Aphrodite.
Theseus suri kuningas Lykomedese käe läbi teadmata põhjustel. Theseus oli ateenlaste seas tähtis mees ning nood ehitasid talle suure hauakambri.
15.pilet

HERAKLES

H oli kreeklaste suurim kangelane (v.a ateenlased , neil oli Theseus). H oli maailma tugevaim inimene ja iseteadev, ei olnud arukas (kui tal palav oli, sihtis noolega Päikest ning ähvardas seda lasta jne). Pidas end jumalatega võrdseks, kuna aitas jumalatel saavutada võitu gigantide üle. Hera püüdis Heraklese elu piinarikkaks muuta. Ta oli väga tunderikas, ohjeldamatud äkkvihapursked põhjustasid sageli teiste surma. H sündis Teebas, Zeusi ja Alkmene (Amphitryoni, väepealiku naine) poeg. Algselt arvati Amphitryon H isaks. H oli ka vend Iphikles=Eurystheus. Lapsena tappis H maod, kes tulid neid une pealt kägistama. H ei armastanud muusikat, tappes oma muusikaõpetaja. 12-aastasena oli H täiskasvanud ja tappis üksi Thespia lõvi, kandis tema nahka. H abiellus printsess Megairaga, kuid H läks Hera käsul hulluks ning tappis oma 3 poega ning Megaira. Siis sai H mõistuse tagasi ja kahetses sügavalt oma tegu, püüdes end ise tappa. Tema sõbrad, nähes hullunud H’d, ütlesid temast lahti, kuid nõbu Theseus tuli ja ei lasknud H kätt enda külge panna ning võttis H Ateenasse kaasa. Delfi oraakel arvas, et H on vaja puhastust, nii et ainult kohutav karistus võis H kuritegu lunastada. Oraakel käskis H’l minna nõbu Eurystheuse, Mükeene kuninga juurde ning tema nõudmised täita. (E oli aga hästi julm, leidlik mees ning koos Heraga, kes Heraklest vihkas, mõtlesid välja 12 vägitegu)

H pidi tapma Nemea lõvi, keda ükski relv ei haavanud. H kägistas lõvi.

H pidi minema Lernasse & tapma 9-pealise Hydra . 1 pea oli surematu ja ühe maharaiutud asemel kasvas 2 juurde. H aitas nõbu Iolaos, kes pärast pea maha raiumist põleva tõrvikuga lohe kaela kõrvetas. Surematu pea mattis H suure kalju alla.

H pidi elusalt kinni püüdma Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve. H jahtis looma aasta.

Püüda kinni suur metssiga .

Augeiase tallide puhastamine 1 päevaga. H juhtis 2 jõge kokku ning pani läbi tallide voolama.

Stymphalose lindude äraajamine. H aitas Athena, kes linnud peidupaigast välja peletas, H lasi nood maha.

Kreetalt tuua Minose sõnn, mille Poseidon talle kinkis.

Kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. H tappis D ja sai nii märad kätte.

Tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. (asjaolude käigus tappis H kuninganna ja tõi vöö)

Tuua ära Geryoni kariloomad. (Geryon=3 kerega koletis) Töö käigus veeretas H Vahemere lõppu 2 kaljut ehk H sambad (Gibraltar ja Ceuta)

Ära tuua hesperiidide kuldsed õunad. H’d aitas Atlas, hesperiidide isa. Atlas läks õunetele järgi, H hoidis niikaua A eest taevavõlvi. Atlase saabudes ei andnud ta õunu H’le, sest tahtis maakera hoidmisest pääseda. H oli raske koorma all nõrkemas, kuid kavaldas A üle: palus A’d et too võtaks taeva korraks oma turjale, et H saaks panna padja oma õlale. Nii saigi, H võttis õunad ja kadus.

Kõige raskem töö: H pidi ära tooma 3-pealise Kerberose . Ta päästis ka Theseuse ‘unustuse istmelt’. H tohtis kas ainult kätejõudu. Ka pidi ta pärast koera tagasi viima, kuna E ei tahtnud teda endale jätta.
Ülesanded täidetud, H patud andeks antud, läks H Antaiosega võitlema(A oli gigant , kes kaunistas oma templi katust mahalöödud inimeste kolpadega) Kui A vastu maad puutus, sai ta kohe jõudu juurde ning oli võitmatu. H kägistas A õhus.
Võitles ka jõejumal Acheloosega, et saada endale A armastatu , Deianeira.
Tappis kuninga Laomedoni, kuna too ei täitnud oma lubadust anda H’le vastutasuks oma tütre päästmise eest Zeusi kingitud hobused.
Kui H täitis 11. ül’I, möödus ta Prometeheusest ning päästis tolle kalju küljest.
H tegi ka palju näotuid tempe jne. Tappis kogemata ühe noormehe ning oma hea sõbra. Selle eest oli ta kuninganna Ompha ori aasta/kolm aastat.
Oma 12. ül’I täitmise ajal ööbis H oma sõbra Tessaalia kuninga Admetose juures. Majas oli aga lein , sest kunni naine oli surnud. Admetos ei lasknud H’le teatada, et suri tema naine ning lasi öelda, et maetakse üks tema kodakondsetest, mitte sugulane. H ei tahtnud küll sõpra tülitada, kuid A keeldus. H einestas üksi, jõi end purju ja sai siis ümmardajatelt teada, et surnud on A naine. Kohemaid hakkas ta end süüdistama ning läks Alkestisele allilma järele. Naise tagasi toonud, kartis Admestos, et see on viirastus , kuid H ütles, et tema naine on tõeline, kuna H võitles Surmaga ning sundis Hadest Alkestist tagasi andma. See lugu iseloomustab H iseloomu: lihtsameelne, kohmakas juhmus, kiiret kahetsust ja soovi hüvitada halb.
H’l oli uus naine Deianeira, kes teda koju ootas, kuid talle teatati, et H on Lüüdia printsessi armunud ega tule tagasi. Kohe pärast H ja D abielu tuli kentaur ja viis D ära, kuid H tappis kentauri. Enne surma ütles kentaur D’le, et mõni tilk tema verd on sobiv H võlumiseks, kui too armastab kedagi teist rohkem kui D’d. D saatis rüü kentauri verega H’le. Rüü aga, H seljas olles, valmistas vägilasele samasugust piina nagu Iasoni pruudile. Kuid H ei surnud, ta viidi koju. Kui D kuulis , mis tema kink oli teinud, tappis D end. Ka Herakles tegi seda endaga. Püstitati suur tuleriit, kuhu Herakles ise lamama heitis. Kangelane võeti taevasse ning Hera leppis temaga ära ja andis oma tütre Hebe talle naiseks.
16.pilet

TROOJA SÕDA, PROLOOG, PARISE OTSUS

Trooja oli üle 3000 a rikkaim ja võimsaim linn maa peal. Sõda sai alguse 3 jumalanna vaidlusest.
Riiujumalannat Erist, keda keegi ei eriti ei sallinud, jäeti kutsumata kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma. Eris viskas piduliste hulka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud 'Kõige ilusamale ' Lõpuks jäid 3 jumalannat võistlema: Hera, Aphrodite, Pallas Athena. Zeus ei tahtnud end asjasse segada ning otsustajaks valiti Trooja prints Paris , sest too pidi Z sõnutsi olema asjatundja iluasjades. Paris karjatas kitsi, kuna tema isale oli öeldud, et Paris toob tema riigile hukatust. Sel ajal elas Paris koos nümf Oinonega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar, tal oli 2 venda (Kastor, Polydeukes). Paris valis Aphrodite, Hera ja Athena said loomulikult vihaseks. Sellest saigi alguse Trooja sõda.
17.pilet

TROOJA SÕDA

Helena oli abielus Menelaose , Agamemnoni vennaga. Menelaosest sai ka Sparta kuningas.
Enne Helena ja Menelaose pulma oli kokku lepitud, et kõik toonased Helena kosilased peavad võitlema selle vastu, kes hakkab Helena mehe (ehk siis Menelaose) vastu.
Aphrodite viis Parise Spartasse, kus kuningapaar ta lahkelt vastu võttis. Püha seadust, et külaline ja kostitaja peavad teineteist abistama ja mitte halba tegema, Paris rikkus, varastades Helena. Menelaose tagasi tulles kutsus ta kogu Kreeka endale appi. Kõik sõjamehed läksid, v.a Odysseus ja Achilleus . O ei tahtnud pere maha jätta ning teeskles hullu , kuid saadik pani O poja adra ette siis, kui O põldu kündis. Loomulikult juhtis O adra kõrvale ning O pidi Troojasse minema.
Achilleust hoidis kinni ema, sest ta teadis, et A saab seal surma. Ema saatis A Lykomedese õukonda, kus A kandis naiseriideid. Saadikud said A kätte niiviisi, et saabudes Lykomedese juurde ning pakkudes naistele ehteid ja ka sõjariistu, Achilleus võttis loomulikult relvad, ja see reetis ta.
1000 laeva asusid Trooja poole teele, kuid olukord merel oli raske, sest Põhjatuul ei lakanud puhumast, sest kreeklased olla tapnud Artemise lemmikuluki, jänese ning jumalanna lepitamiseks tuli ohverdada Agamemnoni tütar. Isa nõustus ning saatis koju naisele kirja, et tema tütre ja Achilleuse pulmad on tulekul. Tütre ‘pulma’ jõudes viidi ta kohe ohvrialtarile. Tuul lakkas puhumast, kuid tütre ohverdus läks kreeklastele kalliks maksma.
Laevad jõudsid Trooja randa ning ennustuse kohaselt pidi surema see, kes esimesena kaldale astub . Selleks oli Protesilaos, kes jumalate poolt tagasi ellu toodi, et ta saaks veel korra näha oma naist. Kuid suri hiljem ja siis läks ta naine ka kaasa.
Trooja sõjaväe juht oli Hektor .
9 aastat peeti Tr sõda, ja siis puhkes Achilleuse & Agamemnoni vahel tüli ning sõjaõnn läks ajutiselt tr poolele. Tüli puhkes, kuna kr olid vangistanud tr preestri tütre (Chryseis), kuid Agamemnon ei nõustunud isa palvetega tütar tagastada ja Apollon lasi nooli kr sekka ja paljud mehed surid (katk). Achilleus leidis, et tuleb Apolloniga lepitust leida või koju sõita. Ennustaja Kalchas nõudis, et Ach teda kaitseb kui avalikustab tõe, miks jumal neid vihkab. Kalchas ütles, et preestri tütar tuleb tagasi anda, ja Agam tuli samuti alla anda. Kuid Agam nõudis Ach teist autasu, neiu Briseist. Ach tõotas, et Agam peab selle teo eest maksma. Ach ema, merenümf Thetis tahtis, et Ach ei oleks kreeklaste poolel ning läks Zeusilt troojalastele abi paluma, kuid Z keeldus. Niikuinii olid jumalad kahes eri leeris. Aphrodite, Ares, Artemis, Apollon troojalaste poolel, Hera, Athena, Poseidon kreeklaste poolel. Zeusile meeldisid troojalased rohkem, kuid tahtis olla erapooletu, sest Hera oleks ta peale siis pahane. Lõpuks Z nõustus tr aitama . Ta saatis Agam unenäo, mis rünnaku puhul tagaks kr võidu. Agam jt läksidki lahingusse, Ach ei teatatud ning ta magas oma telgis. Lahingu käigus jäid vastamisi Paris ja Menelaos . Menelaosel õnnestus Paris jalust rabada, kuid Aphrodite päästis Parise ja kandis Troojasse. Kuigi tr vihkasid Parist, ei aidanud keegi raevus Menelaosel Parist otsida. Agamemnon teatas, et tr on kaotanud ning peavad Helena välja andma. See oli õiglane, ja tr oleks nii teinudki, aga Athena segas Hera õhutusel vahele. Hera tahtis, et sõda lõpeks siis, kui Tr oleks varemeis. Athena mõjutas troojalasi ning too lasi Menelaose pihta noole, kes sai kergelt haavata . Muidugi puhkes lahing taas. Kr vapramad võitlejad peale Ach, keda lahingus polnud, olid Aias ja Diomedes . Aenase, Aphrodite poeg, oleks peaaegu kr käe läbi surnud, aga Aphro proovis teda päästa, saades ise samas haavata ning põgenes Olümposele. Apollon päästis Aenase, kus Artemis ta terveks ravis .
Ares kaitses Hektorit ning kui Diomedes jumalat nägi, käskid kr taganeda, mille peale Hera vihastas ning käskis Zeusil Ares peatada. Hera juhtis Diomedese rünnakule ning Ares sai kõhtu haavata ning põgenes. Arese kadudes, taganesid troojalased. Hektor pidi minema oma ema juurde, kes pidi ohverdama oma kõige ilusama rüü Athenale ning paluma halastust . Kuid Athena ei võtnud palvet kuulda. Enne lahingusse tormamist külastas Hektor oma naist Andormachet ja poega Astyanaxit ning nendega hüvasti jättes palus jumalatelt tema pojale armu.
Uuesti lahingus, tuli Z meelde Thetisele antud lubadus ning läks maa peale troojalasi abistama. Kr läks raskeks, nende esivõitleja oli kaugel telgis ning tusatses ülekohtu pärast. Hektor oli ülivõimas ning kreeklased olid peaaegu laevadeni löödud. Agamemnon lubas Brisise Achilleusele tagasi saata, kuid Ach teatas, et teda ei saa ära osta ning soovitas kõikidel koju sõita. Järgmisel päeval asus Hera taas kr pool tööle, ta ahvatles Z tr unustama ning kr saatis lahingus edu. Hektor oli peaaegu surnud kui Z tr häda nägi. Hera väitis, et süüdi on Poseidon, kuna too oli kr Z käsule vaatama abistanud, kuigi Hera käsul. Jällegi oli õnn tr poolel, sest Apollon võitles koos Hektoriga, keda ta oli turgutanud. Patroklosel, Ach sõbral, tuli kr häda nähes plaan panna selga Ach kuulsad rakmed ning Ach asemel lahingusse minna. Nii saigi ja tr, arvates, et Ach on lahingus lõid vankuma. Patroklos sattus Hektoriga vastamisi ning Hektor tappis Patroklose. Siis võttis H Ach rakmed ja rüü ning pani need selga. Ach ootas Patroklose naasmist kuid teda ei tulnud. Surmast kuuldes oli Ach sügavas leinas ning soovis minna lahingusse, et tappa Hektor. Ema tõi talle Hephaistose sepistatud uued rakmed ning Ach läks sõtta. Odysseus, Diomedes, Agamemnon, paljud teised olid viga saanud. Kogunud kr väeriismed kokku viis Ach nad rünnakule. See oli viimane lahing, kus Hektor suri. Ach tuli koos Athenaga, Hektor oli üksi, sest Aphrodite kartis Athenat. Athena pettis Hektorit nii, et muutis end H venna sarnaseks ja siis tappis Ach Hektori. Kuigi H enne surma palus, et Ach ta keha koju saadaks, vedas Ach laipa ümber Trooja. Olümposel ei meeldinud laiba mõnitamine kellelegi peale Hera, Athena, Poseidoni.
Priamos , Hektori isa läks Ach paluma, nii et Ach pehmenes ning andis koletu laiba tagasi. Ach lubas nii kaua sõda tagasi hoida kuniks Hektor on maetud. Kangelast leinati Troojas kaua, 9. päeval põletati Hektori keha ning tuhk maeti sügavasse hauakoopasse.
18.pilet
TROOJA LANGEMINE
Kuigi Hektor oli surnud, oli kr ikka raskes olukorras, kuna tr tuli appi Etioopia prints ja koidujumalanna poeg Memnon. Memnoni tappis Ach. Ach tappis Paris, kes laskis Apolloni juhatusel noole Ach kanda, kus oli tema kõige nõrgem koht (kui ema oli poja Styxi vetesse kastnud, jäi jalakand kuivaks, sest ema hoidis sealt last kinni).
Ach rakmed sai endale Odysseus, teine kandidaat oli Aias. Loomulikult oli Aias solvunud. Athena nuhtles Aiast hullumeelsusega ning kui Aias öösel Agamemnonit ja Menelaost tapma läks, pidas ta loomakarja sõjaväeks ning tappis loomad ära. Suurt oinast pidas ta Odysseuseks, vedas tolle oma telki ning peksis teda. Siis möödus hullusehoog ning nähes, mida teinud oli, tappis enese.
Kr ennustati, et Tr ei lange enne kui tuleb võitlema mees Heraklese vibu ja nooltega , kuid see mees oli Philoktetes, kelle kr olid teel maha jätnud, kuna too oli maolt salvata saanud. Nüüd pidi Ody minema teda üle kavaldama, kuid ta ei suutnud siiski Phi’d maha jätta ja võttis ta kaasa ning ta raviti terveks. Phi läks võitlema ning tabas esimesena Parist. Paris tahtis, et Oinone, nümf kellega ta enne Tr sõda koos elas, annaks talle salvi, mis päästaks ta. Oinone ei andestanud reetmist ning Paris suri. Pärast Parise surma tappis nümf ka enda.
Kr said teada, et Tr ei lange enne kui senikaua kui seal on Pallas Athena kuju, siis nad varastasid selle ära.
Odysseus mõtles välja kavala plaani: ehitati suur, seest tühi puuhobune , kuhu sisse peitsid end Kr sõjamehed. Näiliselt sõitsid kr laevad minema, kuid jäid saarte varju pidama . Kr laagriplatsile jäi ainult Sinon, kes rääkis tr valelugu: kr olla tahtnud teda, Sinonit, ohverdada Athenale, kuid Sinon oli põgenenud. Tr jäid meest uskuma. Sinon rääkis ka seda, et suur puuhobune, mis Tr väravas seisis, oli olnud kingitus Athenale, ning mille hävitades toovad tr omale Athena viha. Linna müüride vahel tooks hobune tr aga õnne. Priamose tütar Kassandra ning preester Laokoon ei usaldanud seda juttu ning arvasid, et hobune tuleb hävitada. Kassandra ennustas Tr hukku. Laokooni tapsid Poseidoni saadetud 2 suurt madu, kes tolle surnuks pigistasid. Nii ei kahelnudki tr, et Laokoon valetas ning hobune viidi Troojasse. Südaööl ronisid kr hobusest välja ning hakkasid linna hävitama. Segaduses tr ei jaganud asja ning nii Tr häviski. Aphrodite oli ainuke jumal, kes tr aitas. Ta aitas Aenase, oma lapse, põgenema ning samuti ka Ilusa Helena, sõja põhjustaja, kelle ta viis Menelaosele, Helena mehele tagasi.
Hommikuks oli Troojast järel vaid rusuhunnik, kõik olid surnud, peale mõnede naiste, kes viidi Kreekasse orjadeks . Seal oli ka Hektori naine, Tr kuninganna Hekabe jt. Enne laevadele minekut tapeti Hektori väike poeg, visates lapse kaljult alla.
19.pilet

ODYSSEUSE SEIKLUSED

Kuna Athena ja Poseidon said kr peale Trooja hävitamise ööl vihaseks, sest kr unustasid oma kohustused jumalate ees, said kr koduteel rängalt karistada.
Kassandra, kellele oli Apollon andnud võime tulevikku ette näha, kuid nii, et keegi teda ei uskunud, võeti väevõimuga Trooja Athena templist kaasa, mille peale Athena sai pahaseks. Ta palus Poseidonil aidata kreeklaste elu kibedaks teha.
Pärast teele asumist Toojast tabas kreeklasi metsik torm , kus Agamemnon kaotas peaaegu kõik oma laevad, Menelaos aeti Egiptusesse, Aias (samanimeline väiksem ülik) uppus merre, Odysseus aga rändas tormi tõttu 10 aastat enne, kui koju jõudis.
Ithakal, O kodusaarel, arvasid kõik peale tema naise Penelope ja poja Telemachose, et O on surnud. Rahva arvamuse kohaselt tuli lesk Penelopel uuesti abielluda. Penelope lükkas kõik kosilased tagasi, sest ootas ikkagi meest koju. Pealegi olid kosilased toored , jõhkrad, priiskava eluviisiga. Nad elasid O majas, sõid tema sööki ja jõid tema jooki jne. Nad ei tahtnud lahkuda enne, kui Penelope ühega neist abiellub. Telemachosesse suhtusid nad põlglikult. Penelope püüdis kosilasi ootamast väsitada. Tuues ettekäändeks kauni surilina kudumisega O isa Laertesele, ei soovinud ta abielluda. Penelope harutas igal ööl kõik päeval kootu üles, kuid üks teenijatest paljastas tõe. Nii olid lood kui 10. O rännuaasta läbi sai (kokku oli ta kodust ära 20 aastat).
O oli ainuke kreeklane, kes jumalate kaastunde alla sattus ning Athena, kes Trooja sõja aegu O suurim soosija oli, aitas O’d tema rännakutel enim. Ta otsustas lõpuks, märgates, et Poseidonit, kes oli etiooplastele külla läinud, Olümposel pole, teistelt jumalatelt abi paluda . Sedamaid tõi Athena O teema jumalatele meelde. O oli nümf Kalypso käes vangis. Nümf armastas Kalypsot väga, kuid O igatses Penelope ja kodu järele. Zeus saatis Hermese Kalypso juurde teatega, et ta peab O vabaks laskma.
Athenale meeldis Telemachos , kes oli arukas, tasakaalukas ja usaldatav mees. Athena läks T juurde meremehe kujul ning T võttis ta hästi vastu. Athena päris, mis pummeldamine (kosilased) majas toimub. Selle peale rääkis T juhtunust ning oma kartusest, et isa on surnud. Athena arvas selle loo häbiväärse olevat. Ta teatas T’le, et O’st võivad teada enim Nestor ja Menelaos. Siis Athena lahkus ja T taipas , et meremees oli jumal olnud. T teatas majalistele, et tal on vaja laeva ja 20 sõudjat, kuid kosilased mõnitasid teda. Meeleheitel T palus mererannal Athenat ning Athena, võtnud Mentori , mehe, keda T enim Ithakal usaldas, kuju, lohutas T’d. Otsustati öösel lahkuda. Öösel võtsid nad Athena-Mentoriga kursi Nestori kodusaarele. Nestor ei osanud O’st midagi muud rääkida, kui seda, et nad koos Trooja alt lahkusid. Ta arvas, et O’st võib teada rohkem Menelaos. Nestor andis T’le kaariku, et Spartasse kiiremini jõuda. Koos N pojaga läks T Spartasse.
Külalised võeti Spartas lahkelt vastu, neid koheldi kuninglikult. Menelaos rääkis O’st, kuigi ta ei teadnud, kes T on. Siis tuli Ilus Helena, kes T kohe ära tundis, sest poeg sarnanes väga oma isale. Menelaos rääkis, et kui nad Pharosel vangis olid ning ühe merejumal Proteuse kinni püüdsid, oli jumal neile rääkinud, et O on Kalypso käes vangis. See oli ka kõik. T ja Nestori poeg ööbisid Spartas.
Vahepeal oli Hermes Kalypsole Zeusi käsu viinud ning O asus rõõmsalt parve ehitama (tema laev oli uppunud). Kalypso tõi O’le toidumoona ning O asus teele. 18.päeva hommikul märkas O mäetippu, kuid samal ajal märkas Poseidon, kes Etioopiast tuli, O’d ning saades teiste jumalate teost sotti, pani ta merel taas kohutava tormi möllama. O’le tuli appi Ino, kunagine Teeba printsess. Ta kinkis O’le oma loori, mis pidi teda vees kaitsma. O parv purunes ning Poseidon, arvates, et O on hukkunud, läks ära. Athena sai nüüd lained maha rahustada ning O ujus 2 ööpäeva kuniks ta rannale jõudis. O viibis faiaakide maal. Need oli lahked meresõitjad. Kuningas Alkinoos ja kuninganna Arete tütar Nausikaa läks hommikul pesu pesema, kui habetunud O ärkas. Tüdruk korrastas O’d ning käskis mehel hiljem linna järgi tulla, muidu võidakse arvata, et O on Nausikaa peigmees. O mingu otsejoones lossi, tema ema juurde. Kui ema O’le armu annab, on kõik hästi. Kõik läks hästi ja O jutustas oma eksirännakutest: Kõigepealt sattusid O ja tema mehed tormi käest lootosesööjate maale ning need mehed, kes lilletoitu sõid, unustasid kõik, nii et O pidi väevõimuga mehed laevale viima. Järgmine seiklus oli neil kükloop Polyphemusega (6.pilet). Polyphemuse pimedaks tegemise tagajärjel sai Poseidon, kükloobi isa O peale väga vihaseks ja seepärast oligi O nii kaua ekselnud. Pärast kükloopi jõudsid nad Tuultemaale, kus O’le kingiti nahkkott, kus sees tormi-iilid. O mehed avasid pauna ning laev jäi tormisele merele. Torm kandis laevad inimsööjate maale, kus hävitati kõik laevad peale O oma. Vähesed mehed randusid Kirke saarel. Kirke oli kaunis nõid, kes muutis kõik mehed seaks. Kirke meelitas O maakuulajad peale ühe oma majja ning muutis nad seaks. Pääsenud maakuulaja rääkis O’le kõik ära ning O läks üksi saarele jäänud meestele appi. Talle tuli vastu Hermes, kes andis talle võlurohtu, mida manustades Kirke võlujõud ei toimi. Nõid armus O’sse ja oli valmis kõik O soovid täitma. Nii veetsidki mehed Kirke juures tervelt aasta. Kirke uuris võlujõul välja, mida teha tuleb, et mehed koju saaksid: Nad pidid ületama Okeanose jõe, O pidi minema Hadese riiki ja leidma Teeba püha mehe Teiresiase vaimu. Temalt pidi O teadma saama, kuidas koju pääseda. Vaimude kutsumiseks pidi O kaevama maa sisse auk, mis tuli täita ohvrilamba verega, kuna vaimud armastavad verd juua. O pidi vaimud mõõgaga ära ajama kuniks ta T’ga rääkida saab. Nii tehtigi ja prohvet teatas, et suurim oht ootab mehi saarel, kus elavad Heliose (Päike) veised , kellele ei võinud viga teha. Pärast ennustust nägi O mitmeid oma sõpru, kes Trooja all langenud olid. Lõpuks lahkusid O ja company sealt. Kirke jutu järgi mööduvad nad sireenide saarest, kelle laul muudab meeste mälu, nii et lõpuks mehed surevadki. Mehed toppisid kõrvad vaha täis ning ennast lasi O siduda masti külge, et kuulsate sireenide laulu kuulata. Järgmine oht oli läbisõit Skylla ja Charybdise vahelt. Täna Athenale pääseti siitki, aga kuus meeskonnaliiget surid ikkagi. Saabudes Päikese saarel, tapsid O mehed käsule vaatamata pühasid veiseid ning sõid neid. Päike lasi välgul laeva tabada ning kõik peale O uppusid. Nii triiviski ta Kalypso saarele ja sealt faiaakide juurde.
Loo lõppedes lubasid faiaagid O’le laeva ning O hakkas kodu poole sõitma. Laeval jäi O magama ning ärgates oli ta Ithakal, faiaakide kingitused kõrval. O ei tundnud kodusaart ära. Tema juurde tuli Athena moondatud kujul ning teadustas mehele, et too on Ithakal. Kangelane valetas Athenale, kuna polnud kindel, kellele ta räägib ning siis võttis Athena oma jumaliku kuju, rääkides O’le tema kodust. Athena muutis O vanaks kerjuseks ning O ööbis oma sõbra, seakarjus Eumaiose juures. Athena läks T’d koju kutsuma. T tuli Spartast koju ning läks kõigepealt seakarjuse juurde, kus palus karjust minna ning Penelopele poja koju jõudmisest teavitada. Kui karjus oli läinud muutis Athena O jällegi iseendaks ning isa & poeg tegid plaani: mõlemad lähevad koju, O moondatult. T pidi kõik sõjarelvad ära peitma, ja jätma alles ainult neile vajalikud relvad. T läks ees ning karjus ja O tulid järele. Vana koer tundis O ära, kuid kuna O ei saanud end reeta, ei teinud ta Argosest välja. Koer suri. Kosilased pilkasid kerjust , ja üks neist lõi teda. Penelope tuli kosilastele ütlema, et ta abiellub mehega, kes toob enim kalleid kingitusi. Siis laskis ta kutsuda enda juurde O. Mees rääkis, kuidas ta oli Penelope kaasat Trooja all kohanud. Penelope käskis O vanal ammel O jalgu pesta, O kohkus, sest tema jalal on arm, mille amm ära tunneks. Amm tundiski mehe ära, kuid O palus sosinal sellest mitte rääkida. O lahkus ning mõtles, kuidas kosilastest lahti saada. Hommikul oli Penelopel uus plaan: ta käskis kõikidel O vibu ja nooltega läbi 12 kirve lasta. Kes sellega toime tuleb, on Penelope uus abikaasa. Keegi ei suutnud seda, Telemachosel oleks see peaaegu välja tulnud, kuigi natuke jäid puudu. O, nähes, et keegi seda ei suuda, läks seakarjusega, kellel ta lasi end ära tunda (arm) ning käskis tuua O relv ja naistel kambritesse varjuda. Siis läks O tagasi ning proovis samuti vibu, kuigi kosilased teda takistada püüdsid. O lasi loomulikult kõik kirved läbi ning avalikustas enda olemuse. T ja O tapsid kõik kosilased kuna meeste relvad olid kadunud. Vana amm kutsus Penelope ning Odysseus oli lõpuks õnnelikult kodus.
20.pilet

AENEASE SEIKLUSED

Troojast Itaaliasse:Venuse (Aphrodite) poeg Aeneas oli Trooja sõja üks kangelasi. Kui kreeklased Trooja vallutasid põgenes ta koos isa ja pojaga.
Aeneast peetakse Rooma linna tõeliseks rajajaks, ses Romulus ja Remus sündisid A poja rajatud linnas Alba Longas.
Koos A’ga läksid paljud pääsenud troojalased, et leida uus elupaik. Ühes unenäos teatati A’le, et Hespeerias (Itaalia) asub nende tulevane kodupaik. Nii asusidki nad teele Kreeta saarelt, kuigi tee oli väga pikk.
Troojalasedki jõudsid harpüiade juurde, ja põgenesid sealt kohe. Järgmises randumispaigas leidsid nad eest Hektori naise Andromache, kes oli Achilleuse pojale antud. Kuid mees oli Andomache peagi hüljanud. Siis läks Andromache Trooja ennustajale Helenosele ning nad koos valitsesid seda maad. Helenos jagas troojalastele palju õpetusi. Nad ei tohi randuda Itaalia idaküljel, sest seal olid kreeklased. Nad pidid sõitma ümber Sitsiilia Itaalia lääneküljele. Sitsiilia ja Itaalia vahelt ei võinud ka sõita, seal olid Skylla ja Charybdis. Troojalased asusid teele, kuid peatusid Sitsiilia rannal , kus elutsesid kükloobid. Troojalasi hoiatas seal enne kükloopidega kohtumist üks Odysseuse (Ulysses) kadunud meestest, kes teatas, et siin on kükloobid. Muidugi lahkusid troojalased kiiresti saarelt. Äärepealt oleks kükloop nad kätte saanud, kuid õnneks olid laevad piisavalt kaugel avamerel. Siis sattusid mehed Juno (Hera) viha alla (ikka seesama Trooja sõda & lisaks teadis jumalanna, et Aenease soost sirguvad roomlased , kes hävitavad tema lemmiklinna Kartaago ) ja mehed olid tormi käes. Kuid Neptunus (Poseidon) rahustas mere maha ning troojalased maabusid Aafrika põhjarannikul, Kartaago lähedal. Muidugi hakkas JunoHera plaani pidama, kuidas troojalasi kiusata.
Kartaago linna rajas ja juhtis Dido , ta oli lesk. (Juno)Hera pani nad omavahel armuma, nii et Aeneas ei mõtleks enam Itaaliasse minna. Kuid (Venus)Aphrodite takistas A tundeid Dido vastu kasvamast. Nii võis A minna Itaaliasse, mil tahtis. (Venus)Aphrodite kurtis Jupiterile (Zeus), et ta poeg on hukkumas, kuigi (Jupiter) Zeus oli tõotanud, et A’st saab tulevaste maailma valitsejate esiisa. (Jupiter) Zeus kinnitas, et kõik saabki nii olema. Venus (Aphrodite) lasi poeg Cupidol (Eros) Dido kindlalt A’sse armuda. Nii saigi. Dido oli üliõnnelik, sest näis, et ka A on temasse armunud. Dido andis oma linna A’le. A nautis sellist elu ning ta unustas peaaegu oma reisi sihtmärgi – jõuda Itaaliasse. Kuid (Jupiter) Zeus täitis oma lubadust, saates Mercuriuse (Hermes) A’le tema eesmärki meenutama. A kohkus ning asus teele, jättes Dido maha. Kui troojalased minema sõitsid, nägid nad Kartaagost tõusvat leeke tõusvat – Dido matused.
Laskumine allilma: Itaaliasse minek oli nüüd kerge. Kohale jõudes otsis A Helenose sõnade kohaselt üles Cumae sibülli, kes oli väga tark naine, ennustades tulevikku. Sibüll saatis A allilma, kus too kuuleb kõik vajaliku oma isalt Anchiselt. Sibüll lubas kaasa minna kui mees toob talle kuldse puuoksa. Sellega pidi alla pääsema. Tänu (Venuse) Aphrodite abile see ka leiti. Nii asusidki A ja sibüll teele. Tee oli täis õudusi: südaööl ohverdas sibüll ööjumalannale neli musta härga, et avaneks värav allilma. Sööstes koopasse, mida mööda sai allilma kohtasid nad teel Nälga, Muret, Tõbe, Tüli, Sõda jne. Paadimees Charon ei tahtnud neid küll üle jõe lasta, kuid näidates kuldset oksa, jäi ta nõusse. (Cerberus) Kerberos rahustati maha koogitükiga (nii tegi ka Psyche). Leinaväljadel nägi A Didot, kes temast aga välja ei teinud, A oli tugevalt vapustatud. Nad jõudsid kahe teeharu juurde, millest üks viis Elüüsiumi väljadel, kus oli A isa ning teine piinadesse (seal olid kurjad hinged). A kohtus oma isaga, kes näitas talle unustusejõe Lethe kaldal tulevaste roomlaste hingi, kes kord ilma sünnivad. Ta tutvustas pojale kõiki tulevasi kangelasi ning nende vägitegusid. Andes nõu, kuidas Itaalias kodu rajada, jätsid isa ja poeg hüvasti ning A naasis sibülliga maa peale.
Sõda Itaalias: (Juno) Hera ei jätnud troojalaste piinamist. Ta tegi kohalikest hõimudest tugevamatest rahvastest, latiinidest ja rutulitest, Trooja asukate vihaseimad vaenlased. Latiinide kuningas pidi oma tütre Lavinia andma võõramaalasele naiseks, arvates, et A ongi see mees, saatis kuningas A’le sõna, et tema arvates on A kuninga väimees. Siin segas (Juno) Hera vahele ning päästis valla sõja. Ta õhutas kuninga naist Amatat oma mehele abielu pärast vastu astuda, siis saatis rutulite kuningale Turnusele, kes soovis Laviniat omale naiseks, sõna, et Lavinia abiellub teisega . Sellest piisas. Turnus tuli oma sõjaväega latiinide juurde, et takistada A’d ja Laviniat abiellumast.
Ühel latiinil oli taltsas hirvesokk, kellele ei võinud liiga teha, kuid fuuria Alecto vigurite tõttu tappis soku A poeg Ascanius. Raevunud latiinid tulid kätte maksma. Latiinide kuningas lasi asjadel omasoodu areneda ning avamata jumal Januse templi uksi (mis tähedasid sõda), sulges end paleesse. (Juno) Hera ise avas templi uksed. Latiinide ja rutulite võimas vägi oli troojalaste väheste vastu. Sellises olukorras nägi A jällegi und, kus Tiberi jõe jumal Tiberinus teda külastas. T käskis A’l minna paika, kus elas Euander, valitsedes vaest linnakest. Sinna pidi rajatama tulevane vägev Rooma. Sealt pidi A abi saama. A asus mõnede meestega teele ning Euander soovitas abi paluda jõe teisel kaldal asuvast etruskide hõimust, kelle pagendatud julm kuningas Mezentius oli üks A vastaste juhtidest. Etruskid olid oma endise kuninga peale metsikult tigedad, sest too oli väga julm ning mõelnud välja kohutavaima tapmisviisi: ta lasi aheldada elava ja surnu, näod vastamisi, kokku – nii tappis elava laguneva laiba mürk. Vahepeal rünnati tugevalt troojalaste leeri, mis vaid mullavallide taga oli. Keegi ei saanud A’le sõna läkitama minna. Lõpuks otsustasid 2 sõpra, Nisus ja Euryalus, minna. Vaikuses ja pimeduses tapsid nad vastaseid, kuid olid pikalt aega viitnud, koit oli saabumas. Nad läksid lahku ning Euryalus sattus vastaste kätte, Nisus, teda päästa püüdes, suri samuti.
A jõudis õigel ajal koos etruskide suure sõjaväega kohale ning vastased tapetakse . Viimaks kohtuvad Turnus ja Aeneas kahevõitluses, kuid A oli muutunud hirmuäratavaks imeelukaks, ta oli tohutu suur jne. Kuna A oli niivõrd tugev, Turnus sureb. Aeneas abiellub Laviniaga ja paneb aluse roomlastele.
21.pilet

MIDAS , NARKISSOS

Midas oli Früügia kuningas. Tema losside ümber laiusid roosiaiad. Neisse eksis ühel päeval Bakchose (Dionysos) saatja Sileen , purupurjus nagu alati. Midas võttis Sileeni hästi vastu ning viis mehe Bakchosele tagasi. Jumal oli rõõmus ning lubas Midase 1 soovi täita. Midas soovis mõtlematult, et kõik, mida ta puudutaks, muutuks kullaks. Eine ajal ei saanud ta enam süüa, sest kõik muutus ju kullaks. Ta läks tagasi jumala juurde, et too mehe soovi tagasi võtaks. Bakchos käskis M’l end Paktolose jões pesta. Nii saigi ja siiamaani leiab selle jõe liivast kulda.
Mõne aja pärast lasi Apollon Midasele eeslikõrvad pähe kasvada. Sellega karistati tema rumalust, sest Midas valiti vahekohtunikuks Apolloni ning Paani vahelisel pillimängul. Paan oskas imehästi roopilli mängida, Apollon oli aga muusikajumal, võludes oma lüürast kõige kaunimaid helisid. Teine kohtunik andis võidu Apollonile, aga Midas, kes muusikast suurt midagi ei taibanud, pidas Paani paremaks. Apolloni arust sobisid eeslikõrvad imehästi Midase juhmusega. M. varjas kõrvu mütsiga, kuid juuksur nägi kuninga kõrvu ning hoolimata saladusevandest, kaevas ta ühel päeval maasse augu ning sosistas sinna: Midasel on eeslikõrvad. Aga kevadel kasvasid seal kõrkjad ning nood hakkasid samu sõnu kordama . Nii said teisedki teada, kuidas kuningaga lood on.
Kunagi oli noormees nimega Narkissos, kes oli nii ilus, et kõik tüdrukud, kes teda nägid, ihaldasid teda. N ei tahtnud kedagi ning ei hoolinud ka murtud südametest. Ka kurb juhtum Echoga ei kõigutanud teda. Echo oli sattunud Hera viha alla, kui ta ükskord eksitas Herat oma lõbusa lobisemisega, kui too oli püüdnud avastada Zeusi järjekordset armulugu . H sai siis hoopis E peale vihaseks ning needis ta nii, et E sai ainult korrata teiste öeldud sõnu. Narkissos põlgas ka E ära ning E oli nii kurb ja igatsusest kurnatud , et temast jäi alles vaid hääl.
Viimaks pöördus üks N poolt põlatu jumalate poole ning need otsustasid, et kui N ei armasta kedagi, siis armastagu ta iseennast . N kummardus allika kohale jooma ning nähes oma peegelpilti armus ta sellesse. Sinna allikasse ta ka uppus. Nümfid otsisid N surnukeha , et seda matta, kuid ei leidnud ning leidsid hoopis uue lille , mille nimetasid Nartsissiks.
22.pilet

SEITSE TEEBA VASTU

Polyneikese, Oidipuse poja hing võis minna Hadese riiki, kuna ta oli maha maetud. 5 teist sõjapealikku, kes temaga koos Teeba vastu sõdisid, olid matmata. Kreoni käsul nii jääma pidigi. Adrastos ning surnute emad ja pojad ei olnud sellega rahul ning läksid Ateenasse Theseuselt abi paluma. Theseus tegi rahvakoosoleku, kus leiti, et Ateena peaks neid aitama. Theseus peab minema ning laibad koju tooma. Kreon ei võtnud Theseust kuuldagi ja ateenlased vallutasid linna. Teebalased kartsid, et ateenlased hävitavad linna, kuid Theseus ei lasknud, sest nad läksid ainult laipade järgi. Teebalased lasid laibad maha matta. Sõjalaste emad said rahu, sest nende poegade hinged olid rahus , ent nende pojad mitte. Nood tõotasid, et hävitavad kord Teeba. 10 aastat hiljem nii saigi, Teeba tehti maatasa. Vanast Teebast jäi alles vaid Harmonia kaelakee, mis viidi Delfisse. 7 sõjasangari poegi hüüti epigoonideks(=pärast sündinuteks). Diomedes, üks epigoonidest, osales ka Trooja sõjas, kus oli üks hiilgavamaid sõjamehi.
23.pilet

ANTIGONE

Pärast Iokaste surma elas Oidipus Teebas. O'l oli 2 poega Polyneikes ja Etokles, 2 tütart Antigone ja Ismene. O ja Polyneikes loobusid troonist, valitsema hakkas Iokaste vend Kreon. O saadeti pärast pikki aastaid linnast välja, tema pojadki olid sellega nõus, tütred mitte. Antigone läks isale teejuhiks, sest O oli ju pime. Isa lahkudes hakkasid pojad trooni nõudma, Eteokles saigi kuningaks ning saatis venna linnast välja. Polyneikes elas Argoses, kus otsustati Teebat rünnata. O ja Antigone jõudsid Kolonosesse, Ateena lähedal asuvasse linna. Seal suri Oidipus. Oma elu lõpul oli ta õnnelik, Theseus, Ateena kuningas, võttis ta lahkelt vastu ning inimesed olid ta vastu head. Ismene ja Antigone viibisid isa juures, kui ta suri ja pärast läksid Teebasse just siis kui Polyneikes tuli linna vallutama. Õed ei astunud kummalegi poole. Poly'ga oli liitunud veel 6 ülikut: Argose kuningas Adrastos, tema õemees Amphiaraos(ennustaja) jt.
7 pealikku ründasid Teebat ja 7 kaitsesid.
Antigone ja Ismene olid Teeba palees , ootasid, mis saab.
Ennustaja Teiresias ütles, et Teeba pääseb, kui ohverdada Kreoni noorim poeg Menoikeus. Isa oli vastu, palus poega põgeneda. Poeg tormas lahingusse ja kogenematuna sai kohe seal ka surma. Kuna kumbki pool ei saavutanud edu, lepiti kokku, et võitlevad vennad. Eteoklese võidu puhul lahkuvad argoslased, Polyneikes saab kuningaks siis, kui tema võidab. Kumbki aga ei võitnud, mõlemad tapsid üksteise. Taas puhkes lahing, kuid teebalased võitsid, argoslaste 7, peale Adrastose, tapeti. Teebas taas võimul Kreon, kes ei lubanud kedagi vaenlastest matta. Matmata inimeste hinged ei pääse üle surnuteriigi jõest ning jäävad koduta . Surnud vendade õed ei suutnud seda taluda, sest matmine oli püha ning Antigone lubas, et matab Polyneikese, kuigi kõik teised olid vastu. Ka Ismene leppis asjaoluga, kuigi see tundus talle õudne. Antigone eiras Kreoni keeldu, ja kuna valvurid teda nägid, hukati Antigone otsemaid. Ismene püüab süüd ka enda peale võtta, kuid Antigone kaitseb teda. Ismenest pole ühtegi müüti peale selle.