teised aga soovisid sisse tuua. Hobune pandi linna keskele. Öösel tulid selle seest kreeklased välja ja tegid vaikselt teistele värava lahti. Kreeklased tulid sisse ja purustasid nii palju kui suutsid. Trooja oli langenud ja rahvas laiali löödud. "Odüsseia" pajatab Odysseuse pikast teest Trooja sõjast koju. Mere jumal karistab teda tema kavaluse eest ja paneb talle igasugu raskusi teele ette. Kui laev ta ükskord ühte randa tõi, langes ta kükloobi lõksu. Kükloop hoidis teda kinni oma koopas ja sõi igal õhtul ühe tema meestest. Ühel ööl pakub Odysseus talle veini. Kükloop joob end purju ja küsib ta nime. Odysseus vastab kavalalt, et ta nimi on "Eikeegi". Kui kükloop magma jääb, torkab Odysseus talle oda silma ja põgeneb puurist. Koopast välja ta ei saanud, kuna kükloop oma ainsa katkise silmaga lükkas kivi koopa suule ette. Kükloop palub teistelt kükloopidelt abi. Teised siis küsivad, et kes talle seda tegi.
Ta ajas karja sisse, lükkas röögatu rahnu koopasuu ette ja hakkas oma kitsi lüpsma.See oli turris karvaga hiiglane, nina kohal keset laupa ainult üks silm, õel ja hiilgav. Kujutage siis ette hirmu, kui ta selle meie peale suunas!,,Kes te olete, võõramaalased?" küsis ta meid märgates. Astusin ette ja vastasin: ,,Kreeklased. Sattusime siia juhuslikult ja palume sul meile külalislahkust osutada." Järgnes midagi kohutavat: vastuse asemel sirutas kükloop välja kämbla, haaras kaks minu meest kinni,litsus vastu maad surnuks ja pani nahka! Mõtlesin talle mõõgaga kallale tormata, aga ma ei teinud seda, sellest poleks midagi kasu olnud. Mis oleks aidanud minu mõõk niisuguse hiiglase vastu! Pagesime hirmunult ühte nurka ja veetsime seal öö, samal ajal kui hiiglane norskas. Hommikul tõusis ta üles, sirutas kämbla ja sõi jälle kaks minu meest ära. Sama kordus ka õhtul, kui ta oli tagasi jõudnud koopasse,
kestnud eksirännakutest: · kui ta oma meestega Troojast lahkus, jõudis ta 10. päeval(peale tormi) lootosesööjate maale · saare elanikud võtsid neid lahkelt vastu, kuid nad andsid neile süüa oma lilletoitu need, kes maitsesid seda toitu, kaotasid sedamaid koduigatsuse; nad tahtsidki sinna lootosesööjate maale jääda · Odysseus pidi need mehed laevale vangi panema, et nad oma õigesse koju viia · Kuulsaim seiklus: See on seotud kükloop Polyphemos'ega. Odysseuse mehed randusid. Rannas nägid nad avarat koobast. Nad läksid koobast uurima(olid väsinud, näljased). Odysseus võttis külakostiks kaasa kitse naha täie veini. Mehed olid positiivselt häälestatud. Nad nägid koopasuus tara, aga see oli avatud; samuti olid seal latrid(?) lammastele ja kitsedele; seal oli palju juustu ja piima. Hakkasid sööma ja tundsid end hästi. Siis tuli koopa peremees(kükloop). Kükloop päris meestelt, kes nad on
karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult tema kadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa. Kükloobi silm (Odysseus) Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos. Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai oma lammastega väga hästi läbi. Kui ta ühel päeval peale tööd koopasse tagasi läks, avastas ta, et inimesed on tema koopas. Need inimesed olid kreeklased, kes
karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult tema kadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa. Kükloobi silm (Odysseus) Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos. Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai oma lammastega väga hästi läbi. Kui ta ühel päeval peale tööd koopasse tagasi läks, avastas ta, et inimesed on tema koopas. Need inimesed olid kreeklased, kes
tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult tema kadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa. Kükloobi silm (Odysseus) Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos. Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai oma lammastega väga hästi läbi. Kui ta ühel päeval peale tööd koopasse tagasi läks, avastas ta, et inimesed on tema koopas. Need inimesed olid kreeklased, kes
kodust eemal. Tema kodus tahavad rikkamad mehed kosida tema naist Penelopet. Tal on poeg Telémachos. Odysseus on paar aastat merel ekselnud ja 7 aastat veetnud nümf Kalypso saarel. Zeus saadab Hermese sellele saarele käsuga Odysseus koju lasta. Ta ehitab parve, kuid merejumal Poseidoni saadetud torm hävitab selle ning Odysseus pääseb tundmatule saarele. Saare kuninga Alkinoose palvel jutustab Odysseus oma rännakutest. Jutustus sisaldab palju sündmusi: nt sattus Odysseus Poseidoni poja kükloop Polyphemose saarele. Sealt pääses ta kavalusega. Ta on käinud ka nõiatar Kirke saarel, kes muudab mehi sigadeks. Ta on mööda purjetanud sireenidest ning ta on läbi sõitnud kitast väinast, mida valvavad 2 koletist: Skylla ja Charybdis. Vastutuul on teda ka ühel saarel kinni pidanud. Tema kaaslased tapsid näljas päikesejumal Heliose veiseid ning karistuseks nad kõik hukkusid Zeusi poolt saadetud tormis. Odysseus jääb ainsana ellu ning pääseb Kalypso saarele.
*Töö ei saanud kuidagi valmis, sest Penelope arutas öösel üles selle, mis oli päeval kudunud II Kalypso saarel *Odysseus on 9 aastat eemal olnud juba kodust *Saadetakse käsk Odysseus koju lasta *Odysseus ehitab parve *Parv jääb silma Poseidonile ja ta süütab selle põlema *Odysseus maandub faiaakide saarel III Odysseuse jutustus *Kuningas Alkinoosi palvel räägib Odysseus enda seiklustest: - Ta oli lootosesööjate saarel - Viibis kükloop Polyphemose juures - Jõudis saarele, kus elas tuultejumal Aiolos - Aiolos annab talle vastutuuled ja käseb neid hoida - Meremehed näevad Ithaka saart ja kui Odysseus magama läheb, siis avavad nad koti. - Tuul viib tagasi Aiolose saare juurde, Aiolos saadab nad minema. - Jõub kohta, kus elavad laiströgoonid - Jõuab Kirke saarele, nõid Kirke annab nõu minna allilma ja kutsuda välja pime ennustaja Teiresias, kes käseb vältida Heliose veiseid - Purjetas mööda sireenide saarest
Kentaur-metsik ja himur hobuinimene, süngete mägede elanikud, Kentauruse pojad. Sireen-inimkehaga lind, kes imeväärse lauluga peibutas meresõitjaid oma saarele ja tappis nad seal. Sileen-hobuse saba ja hobuse kõrvad, aga inimese keha Muusa-lahutas pidutsevate jumalate meelt oma lauluga, Apollon saatis teda oma lüüral. Nümf-noor naine, pooljumalik olevus, kes elas mägedes, meres, puudes, allikates. Ta ilmus jumalate saatjaskonnas tantsivana, musitseerivana. Kükloop-,,sõõrsilm", ühe silmaga keskel, hiiglased, nad sepitsesid piksenooli ja välke Zeusi jaoks. Erinnüs e. Fuuria-kättemaksujumalanna Gorgo(Medusa)-koletised, 3 õde, kellel olid juuste asemel maod, kivistava pilguga. Graatsia-Aphrodite saatjannad, kaunid ja head Titaan(id)-vanad jumalad, alguses oli neid 12, valitsesid maailma Sfinks-naise pea ja ülakehaga, aga lõvi alakehaga ja tiibadega. Küsis mõistatusi 4.Mütoloogilist päritolu sõnad/väljendid
aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära
troojat. -Odüsseus sõdis Kreeka poolel. 3. Kui kaua oli Odüsseus kodunt ära? -Odüsseus seikles 20 aastat võõrsil, kuni ta kaassõdalased ta laevaga kodusaarele viisid. 4. Miks pärast sõda algasid eksirännakud? -Eksirännakud algasid sest Odüsseus oli merejumalaga ülbe ja teine ei lasknud tal koju seilata. 5. Millised olid Odüsseuse eksirannikud? -Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. 6. Kes ja kuidas tundsid ära Odüsseuse, kui ta koju naases? -Odüsseuse tundis ära Penelope, tal oli veider tunne, oletas selle järgi. 7. Milliseid elukorralduse Näiteid võib selle loo järgi tuua, näiteks teenijate ja ülikute suhtumine töösse?
kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära
Draama eripäraks oli see, et sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Samuti tegi kaasa koor. Hiljem kujunes aja jooksul välja tragöödia ja komöödia. Atika tragöödia kõige tähtsamad esinejad olid: Aischylos tänapäva on jõudnud tema tragöödia ,,Oresteia" Sophokles võitis kõige rohkem tragöödia võistlusi (sai I auhinna 24 korda) Euripides säilinud 18 tragöödiat ja satüürdraama ,,Kükloop", tuntud teosed on ka ,,Medeia" ja ,,Elektra". Hiljem rajati amfiteatrid, kus toimusid esinemised. Tragöödiates lauldi pooljumalatest ehk heerostest ning nende konflikti allikaks said nende head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil. Kreekas algas tragöödia sissejuhatuse e. proloogiga, mida esitas(id) näitleja(d), sellele järges koori saabumine ja avalaul e. parodos. Edasi tulid episoodid e. dialoogilised osad näitleja(te)lt ja koorilt
aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid.
Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus · Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes · 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks · Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse · Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele · Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest · Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale · Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks, pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde, seal kohtab ta oma poega · Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta, nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid
lahingust · "Oresteia"- Mükeene valitseja veresüüst · "Aheldatud Prometheus"- titaanist, kes varastas jumalatelt inimeste tule, oli aheldatud kalju külge Zeusi käsul · SOPHOKLES (u. 496 -406 eKr) meieni jõudnud 7 tragöödiat, kokku kirjutas 90 näidendit · "Kuningas Oidipus" ainestik seotud Teeba linnaga seotud müütidega · "Antigone" Oidipuse tütrest · EURIPIDES (u.485 406 eKr) säilinud 18 tragöödiat, kirjutanud u. 92 näidendit · "Kükloop" · "Medeia" · "Hippolytos" · "Elektra" · "Hekabe" · "Troojalannad" Komöödia · ...sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysose pühal lõbusad meestesalgad (kr komos) · ...kujunes vabaks, pilkeliseks, mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba kõnepruuki · Suurmeister ARISTOPHANES (448 380 eKr) Tänan kuulamast!
jalgade ning sarvedega metsavaim Nümf-kõikjal elavad haldjad Augeiase tallid-korralagedus Sireen-naised kes eksitasid mehi Thespis-jumalateenistuse teatriks algataja Kitoon-põlvini ulatuv riideese Aristoteles-filosoof Damoklese mõõk- hädaoht Hoorid-ilma ja ajajumalannad Plejaadid-Atlase ja merenümfi 7 tütart Amfiteater-etenduse jaoks raj. Ehitis Koturn- kõrge jalats Prokrustese säng-sobimatu olukord Kükloop-ühesilmaga olend Lüüra-keelpill Achilleuse kand- ainus nõrk koht Buridani eesel-otsustusvõimetu inimene Pandora laegas-keelatud asi Platon-filosoof Salomoni otsus-tark otsus Hippokrates- medisiini rajaja Trooja hobune-saadetis, mis teeb saajale kahju Ithaka-koht, kus Odysseus elas Tartaros-allmaailm V-K mütoloogias Tüliõun-ajas inimesed tülli Skylla ja charybdis-Koletised Styx-allmaailma piiriks olev jõgi Kirke-nõid Alkaios- kirj
Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Faiaagid olid muinasjutuliselt õnnelik rahvas, kes elas Scheria saarel. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab Odysseus oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale ilma, et Odysseus seda ise teaks. Jumalanna Athena tunneb kangelase ära ning moondab ta kerjuseks, et keegi teine teda ära ei tunneks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad
Prantsuse sümbolist Akademismi ja sümbolismi puutepunkt Müstiline valgusekäsitlus, fantastilised kostüümid Literatuursus, allegoorilisus Gustave Moreau, "Herakles ja hüdra" (1876) Gustave Moreau, "Ükssarvikud" (u 1885) Odilon Redon (1840-1916) Spiritism, unenäolisus, fantaasia Mõjutanud sürrealiste Odilon Redon, "Nuttev ämblik" (1881) Odilon Redon, "Suletud silmad" (1890) Odilon Redon, "Lilled" (u. 1903) Odilon Redon, "Buddha" (u. 1905) Odilon Redon, "Kükloop" (u. 1914) Arnold Böcklin (1827-1901) Sveitsi päritolu sümbolistlik maalikunstnik Mütoloogilised tegelased, loodusjõud "Medusa",1878 Arnold Böcklin, "Surnute saar" (1880) Edvard Munch (1863-1944) Norra maalikunstnik ja graafik Elu tumedam pool Stiliseeritud joon, intensiivne värv, sümbolistlik sisu Ekspressionismi eelkäija Edvard Munch "Enam ei ole tarvis maalida interjööre, kus mehed loevad ja naised koovad. Kujutama peab
Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub.Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Lethe- allilma unustustejõgi, millest surnuteriiki jõudnud pidid jooma, et unustada endine elu. Kükloop – Ühesilmsed hiiglased. Sireen – Neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Pole teada, millised nad olid, sest keegi, kes neid nägi ei pääsenud eluga. Nümf – Loodusjumalannad, veeavad aega ringtantude ja lauludega. Najaad – kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. KAKSTEIST PEAJUMALAT Zeus - Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Pole kõikvõimas ega kõiketeadja
Dionysose altar, orkestra taga skenee. Deux ex machina jumal masinast; seadeldis, mille abil sai tõsta näitlejat ,,taevast maale". Sophokles tõi teatrisse keerukama tragöödia, kus oli karakteriseerimine peenem, stiil paindlikum ja harmoonilisem. Oidipuse probleem: inimese ja tema saatuse suhe.- näidend põhineb Teeba müütidel, mille aineks on Kadmose suguvõsa häving väärtegude pärast. Zeus, Jupiter (äkiline, õiglane, liiderlik). Kükloop-vanakreeka hiigelolend ühe silmaga lauba keskel. Kentaurid mütoloogia tegevus, kel oli hobuse kere ent mehe ülakeha ja pea. Sireen-lauluga meremehi hukutav nümf. Faiaagid müütiline rahvas eeposest O. Faun metsvaim. Amatsoonid naissõdalased. Vanarooma periood: 3saj eKr 5saj pKr Aeneis samad sündmused mis Odysseias, aga teine vaatenurk, dramaatiliste stseenide kiire vaheldumine ja ägedate tunnete põimimine, sündmuste põhimotiiviks on armastus
Eristatakse jäljendusmaagiat, puudutusmaagiat, sõnamaagiat, musta ja valget maagiat jne. Müüt- Pärimuslik kujuteln maailma tekkimisest, muistend; väljamõeldis, tõena esitatav liialdatud ettekujutus. Rituaal- tseremoonia; relogioosne (usuline) kombetalitus, mis ühendab sageli erinevate kunstide elemente- muusika, sõna, tants jne. HERA 1. Millistest kehaosadest koosnes Sfinks? Tal oli naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. 2. Kui pikk on Kükloop? Sama pikk kui kahekorruseline maja 3. Kuidas pääsesid Kreeklased ligi Troojale, et seda maatasa teha? 4. Mis oli kõige kuulsama Kükloobi nimi, kellel ei olnud sõpru ja sai läbi vaid oma lammastega? Polyphemos 5. Kuidas suri Narkissos? Ta lõi endale pistoda südamesse. 6. Miks lükkas Dailados Talose kaljult alla? Sest Dailados kui parim meistrimees ei tahtnud kaotada oma kohta parima meistrimehena ja kuna Talos pidavat tõenäoliselt selle
Samaaegselt käivad peategelase naise ukse taga pidevalt kosilased, kuna kakskümmend aastat kadunud olnud Odysseus arvatakse surnud olevat. Mehe poeg Talemachos asub enda isa otsinguile. Ta purjetab läbi nii Pyloselt kui ka Spartast, neist viimase kuningalt saab ta Odysseuse kohta andmeid. Samaaegselt satub Odysseus tormi tõttu faiaakide saarele, kus ta sealse kuninga poolt lahkelt vastu võetakse. Mees pajatab enda seiklustest: ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest ning mööda purjetanud sireenide saarest. Lahke faiaakide rahvas toimetab ta päikesetõusul Ithakale, kus Athena mehe kerjuseks muudab. Seejärel kohtab Odysseus enda poega, ühes kellega tapab ta kõik kosilased ning nende poole üle läinud teenrid. „Odüsseia“ on väga sündmusterohke, ning võrreldes enda eelkäijaga ka palju muinasjutulisem
ega tahtnud sellelt maalt enam lahkuda. Peagi sattus sangar oma kaaslastega tundmatule saarele, kus kõik viitas sellele, et sealsed koopasukad on Poseidoni pojad: hiiglased-kükloobid3. Odysseus võttis kaasa kaksteist kõige julgemat reisikaaslast ja nad peitsid end ühte koopasse ära. Õhtu saabudes tuligi koopa elanik oma lamba- ja kitsekarjaga koju. Selleks osutus kõige kurjem kükloopidest, hiiglane POLYPHEMOS üheainsa silmaga keset laupa. Kui kükloop oli lambad ja kitsed ära lüpsnud, sulges ta koopasuu suure rahnuga ja tegi üles lõkke. Alles nüüd märkas ta oma elupaigas võõraid. Koletis tahtis teada, mis meestega tegu ja kust nad tulevad. Pellegrino Tibaldi. Odysseus ja kükloop Polyphemos. Fresko. Palazzo Poggi, Bologna( Itaalia). Odysseus ei varjanud oma päritolu ning meenutas kükloobile, et Zeus soosib neid, kes külalislahkust üles näitavad. Kükloobile oli aga Zeusi peale vilistada
Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga. Europe pidi saarel Z'le sünnitama poegi, kellest kuulsad on Minas ja Rhadamanthys, kes mõistavad Hadese riigis hingede üle kohut. Europe järgi on tulnud maailmajao nimi Euroopa. "KÜKLOOP POLYPHEMOS" Tema juurde sattus rännakuid ekslev Odysseus. Polyphemos sõi ära mitu Odysseuse kaaslast, meeskonnal ei olnud võimalik kükloobi koopast välja pääseda, sest kükloop veeretas sissepääsu ette kaljurahnu. Odysseus jootis Polyphemose purju ning torkas tal hõõguva palgiga silma välja. Pimedana ei saanud kükloop meeste põgenemist takistada. Kükloop lükkas kalju koopasuu eest ära, et oma lambaid välja lasta. Meeskond sidus end lammaste alla, et kükloop neid ei leiaks. Mehed pääsesid laevale ja purjetasid ära. Teine jutt näitab kükloopi paremas valguses. Tema elukohaks on siis sitsiilia ja ta on omale silma tagsi saanud
Sargon I oli Akadi riigi looja.Ta muutus Mesopotaamias ideaalse valitseja sümboliks, olles seega analoogne Karl Suure staatusega keskajal. Memphis oli vanakreeka mütoloogia tegelane, kes koos oma abikaasa Epaphosega olevat asutanud Memphise linna Vana-Egiptuses. Satraap oli kuninga määratud asevalitseja võimu all olev piirkond Pärsia suurriigis. Kükloop oli Odüsseias kirjeldatud Poseidoni poeg Polyphemos. Minerva oli tarkusejumalanna. Killukohus oli Ateena rahvakoosolek,kus iga kodanik kirjutas savinõu killule. Anu(sumeri An) oli Mesopotaamia taevajumal ja teiste jumalate isa. Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgamesi eepose nimikangelane. Hattusa oli Hetiidi riigi pealinn. Periklest peetakse väga sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning
miks, kes ja kuidas, vaid sai kohe asja kallale asuda. Spartalased saavutavad sõjas võidu tänu Trooja hobusele, milles salaja peitunud mehed öösel linna põlema süütasid. Tagasiteel koju keerutas Poseidon Odysseust merelainetest ning meeskond sattus nõiatar Kirka saarele, kus viimane kangelase kaaslased sigadeks muutis, edasi purjetas Odüsseus mööda sireenidest ning läbi kitsa väina, mida valvasid kaks koletist. Vägilane sattus veel kükloop Polyphemosega pahuksisse ning torkas tal silma peast välja. Seejärel veetis Odysseus 7 aastast nümf Kalypso saarel vangistuses peale mida tal lõpuks õnnestus koju jõuda. 4. Draamakirjandus: tragöödia, komöödia ja draama 5. Tuntuimad ja tunnustatuimad tragöödiakirjanikud: Aischylos- ,,Oresteia" Sophokles- ,,Kuningas Oidipus" Euripides 6. Sophoklese tragöödiad: ,,Antigone"- Antigone tapab end, kuna pidi oma venna matma seetõttu, et venda
muutus Rooma teatri poolringiks, kus paiknesid senaatorite istekohad). 2. Skeneest lava tagune ehitis, kus hoiustati kostüüme ja dekoratsioone. 3. Theatrumist pealtvaatajate pinkide osa. o. Kasutati koturne(paksu tallaga jalats), maske ja eredavärvilisi kostüüme. NÄITEKIRJANIKUD Aristophanes komöödiakirjanik Nt: ,, Ratsanikud" Aichylos tragöödiakirjanik Nt: ,,Oresteia" Euripides tragöödiakirjanik Nt: ,, Kükloop" Sophokles tragöödiakirjanik Nt: ,,Kuningas Oidipus" KREEKA KOMÖÖDIA Naljamäng, mis sai alguse Dionysose rongkäigu nalja ja sõimulauludest. Keelepruuk oli vaba, tihti pilkava sisuga, pilgati võimukandjaid, inimlikke nõrkusi, pahesid. KREEKA TRAGÖÖDIA Kurbmäng, näidend, mis on traagilise lõpuga ja põhines konfliktil. Taheti välja tuua moraalset iva. KREEKA TEATER Hobuserauakujuline ehitis mäenõlval. 1. Theatron 2. Orkestra 3. Skenee
tänapäeval tunneme. Sophokles ei pea inimese üle kohtut, vaid põhjendab tema tegusid ja eksimusi. Ta süžeed on keerukamad, peenemad, paindlikumad ja harmoonilisemad, kui Aischylosel. Tema teost “Kuningas Oidipus”t peetaks kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Euripides(5. saj eKr) Sophoklese silmapaistvam konkurent. Osales 20 korda võitis 5 korda. Polnud väga popp aga hilisemad põlvkonnad tunnustasid ta loomingut rohkem. Säilinud ainult „Kükloop“. 1. autorina käsitles naise psühholoogiat. Mitu tema näidendit uuris ka inimvaimu hälbeseisundeid. Aristophanes (5. saj eKr) Komöödia silmapaistvam autor. Näidendid kajastasid linna ja maa vastuolusid, filosoofia uusi voole, poliitikasündmusi. Andis oma teravalt satiirilist suhtmist edasi eeskätt koori kaudu.
tänapäeval tunneme. Sophokles ei pea inimese üle kohtut, vaid põhjendab tema tegusid ja eksimusi. Ta süžeed on keerukamad, peenemad, paindlikumad ja harmoonilisemad, kui Aischylosel. Tema teost “Kuningas Oidipus”t peetaks kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Euripides(5. saj eKr) Sophoklese silmapaistvam konkurent. Osales 20 korda võitis 5 korda. Polnud väga popp aga hilisemad põlvkonnad tunnustasid ta loomingut rohkem. Säilinud ainult „Kükloop“. 1. autorina käsitles naise psühholoogiat. Mitu tema näidendit uuris ka inimvaimu hälbeseisundeid. Aristophanes (5. saj eKr) Komöödia silmapaistvam autor. Näidendid kajastasid linna ja maa vastuolusid, filosoofia uusi voole, poliitikasündmusi. Andis oma teravalt satiirilist suhtmist edasi eeskätt koori kaudu.
„Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odyssey“ 1997, Andrei Kontšalovski – järgib Homerose „Odüsseia“ lugu, mõned stseenid on võetud ka Homerose „Iliasest“ ja Vergiliuse „Aeneisest“. Trooja sõda; rännuepisoodid, millega seonduvad kükloop Polyphemos, Skylla ja loodusjõud, naasmine koju oma naise Penelope juurde. Perseus – muinasjutu elemendid Thermopylai lahing – Kreeka linnriigid Themistoklese juhtimisel vs Pärsia „The 300 Spartans“ 1962 Rudolph Mate „300“ 2006 Zack Snyder „Meet the Spartans“ 2008 paroodia 3. Iseloomustage Bütsantsi kunsti esteetika eripärasid. Bütsants sai Kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks.
,,Phaeton, päikese poeg". Seevastu sõjast ei kirjutanud ta peaaegu üldse. ,,Kes eales üksindust tundnud on, see mõistab mind. See pole tuul raagus okstes, vaid minu mõte, mis täiskiiruselt peatub. See pole vana aed vanade õunapuudega, vaid jõetäis sooja pimedust, kuhu võin panna ja seal puhtaks pesta oma käed."(,,Hüvasti, kollane kass") ,,Hades: Mina arvan, eteegi ei saa teiselt tema surma ära võtta. Pean ma midagi rohkemat ütlema? Kükloop: Neutraliseerime, ja asi tahe Hades: Teate, teie jaoks näib surm olevat ikka alati teiste surm." (,,Valitud teosed") Samuti meeldis Undile olukordi ja tegelasi vastandada, nagu ,,Kollases kassis" on tedtud noore ja vana põlvkonnaga ja näidendis ,,Phaeton, päikese poeg" intelligentsi ja harimatuma elanikkkonnaga (Kükloop ja Epaphus). 9
Sisyphos Teda karistati selle eest, et ta reetis kunagi Zeusi saladuse, pandi allilma igaveseks ajaks kivimürakat mäkke veeretama. Parise otsus Valis Aphrotite ,,kõige kaunimaks" Hera ja Athenaga võrreldes, Aphrotite röövis talle vastutasuks Helena. Parnassos Seal asus Apolloni oraakel. Kentaur Inimese ülakeha ja hobuse kerega ning jalgadega metsikud olendid. Enamasti metsikud, kuid Cheiron oli tuntud headuse ja tarkuse poolest. Kükloop Ühesilmsed hiiglased. Sireen Neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Pole teada, millised nad olid, sest keegi, kes neid nägi ei pääsenud eluga. Saatür Sokkinimesed, ebainimlikult inetud, elasid Paani kombel metsas. Najaad kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. Oidipuse kompleks Poisi armumine oma enda emasse. Kassandra Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud temasõnadelt usutavuse.
Achilleus annab oma sõbrale Patroklesele oam võimsa rüü.. Hektori jätab jumalaga Andromachega.. Hektor surmab Patroklose ja röövib sõjavarustuse. Achilleus saab vihaseks. Läheb võitlusesse. Hektor sureb. Odüsseia- Odysseuse kodus Ithaka saarel ootavad teda naine Penelope( truu ootaja ja poeg Telemachos) Odysseuse ränak koju kestab 10 aastat. Oydipus satub faiaakide maale. Odysseus jutustab oma loo.- Lootose sööjate saarel,- paneb unustama kodumaa, kükloop Polyphemose juures, tuulejuumal Aiolose juures, inimsööjate juures, nõid Kirke juures, Hadeses, möödub sireenidest, pääseb merekoletise Skylla ja veekeerise Charybdise vahelt.. Lõpuks jõuab Ithakale, maksab kosilastele kätte. Tuntud poeedid: Sappho- Lesbo saarel Anakreon- armastuse ja veini laulik Pindoras- ülistuslaulud Aisopos- kirjutas proosas Antiik tragöödia Skeene- stseen Katarsis- puhastus kunsti kaudu Orkestra- tantsuväljak Tragöödia- sokulaul
c) Käsitöölised- Kreeklased olid osavad pottsepad, relvameistrid ja laevaehitajad. Enamus käsitöölisi elas linnades. Keraamikaga tegelevad käsitöölised jagati vormijateks ja maalijateks. Käsitöölise ametit pidas palju välismaalasi. 4. Nimeta 2 müütilist kreeka kangelast. Kirjelda mõne lausega, millega nad silma paistsid. 1) Zeus- vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal 2) Polyphemos- on ühesilmne kükloop vanakreeka mütoloogias, Poseidoni ja nereiid Thoosa poeg. Kõige rohkem episood „Odüsseia“ järgi. 5. Millist Vana-Kreeka teaduse saavutust pead kõige olulisemaks? Nimeta ja põhjenda oma valikut mõne lausega. Kirjapildi väljakujunemist, sest see on tänapäevani tähtis roll meie elust. Kirjapilt on küll ajaga palju arenenud ja muutunud, kuid alguse sai ta siiski Vana-Kreekast. 6. Kes nad olid ja millega said tuntuks? a) Sokrates- oli filosoof
aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetadaPylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. JumalannaAthena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära.
Odysseus on liigutatud, puhkeb nutma ja teeb oma nime teistele teatavaks. III osa Odysseus jutustab oma seiklustest. Odysseus räägib nelja laulu ulatuses oma seiklustest. Odysseus satub mere peal tormi käes lotofaagide maale. Mehed söövad lotost ja unustavad oma endise elu ja jäävad sinna lotokorjajateks. Targemate meestega Odysseus lahkub. Sautvad kükloopide saarele. Seal elav Polyphemos on lambakarjus. Ta sööb ära mõned Odysseuse kaaslased. Järgmisel päeval läheb kükloop koopa juurde ja lükkab ette tohutu suure kivi. Odysseus ja tema mehed jäävad lõksu. Otsustavad, et kükloop tuleb purju joota. Õhtul tuleb ta koju. Odysseus joodab kükloobi purju. Odysseus ja tema kaaslased põletasid kükloobil silma välja. Jäi pimedaks. Odysseus ütleb oma nimeks olevat Ise. Odysseus seob oma mehed lammaste kõhu alla. Kükloop patsutab lambaid selja pealt ja laseb nad sööma. Mehed pääsevad. Sõidavad merele. Teised kükloobid küsivad Polyphemoselt, kes
Peamiseks zanriks oli arhailine eepos ja tuntuimaks kirjanikuks Homeros, kelle suurteosed on "Ilias" ja "Odüsseia". Draama esituspaigaks kujunes teater- ruum, mis koosnes kolmest osast: orkestra (ringikujuline teatriväljak), skene (lavatagune) ja theatron (vaatamispaik).Draama jagunes tragöödiaks ja komöödiaks. Tragöödiate kirjutajatest tuntuimad on Aischylos (nt. "Pärslased"), Sophokles (nt. "Kuningas Oidipus") ja Euripides (nt. "Kükloop"). Komöödiaid kirjutasid Aristophanes (nt. "Ratsanikud"). 3. Kreeklased hindasid maalikunsti väga kõrgelt. Seina- ja tahvelmaale pole peaaegu üldse säilinud, selle eest on aga säilinud keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Oli palju erinevaid vaasivorme: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. 8. sajandil kaunistati vase lihtsate geomeetriliste kujunditega nagu kolmnurgad ja rombid. 8
Traagik Kolmas tase 123 näidendit Neljas tase Süzeed keerukad Viies tase Paindlik ja harmooniline stiil ``Kuningas Oidipus`` ``Antigone`` EURIPIDES Elas 480 406 eKr. Saatürdraama ``Kükloop`` Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks 95 näidendit Teine tase Vanakreeka mütoloogia põhjal Kolmas tase ``Medeia`` Neljas tase ``Elektras`` Viies tase
põhjal võime jälgida kreeka teatri arengut. Teine tuntud Ateena draamakirjanik Aischyolosest noorem ja hoopis teistsuguse meelelaadiga Sophokles. Sophokles kirjutas samuti ligi 90 näidendit, millest 7 on säilinud. Kolmas tuntud kreeka tragöödiakirjanik oli Euripides. Ta pärines heast perekonnast, oli veidi eraklik ja suurem individuaalist kui tema mõlemad eelkäijad. Tema omistavast 92 näidendist on 18 säilinu hulgas ainuke tänapäevani jõudnud satüüridraama ,,Kükloop". Selline siis oli antiikaja teatri teke. Kogu eelneva loo põhjal võib järeldada, et kreeklased olid targad ja geniaalsed inimesed. Seda võime järeldada sellest, et nemad panid aluse tänapäeva teatrile ja neil polnud kelleltki õppida, et kuidas seda teha. Teistel oli see eelis, neil aga mitte. Juba see on nende aja teatri teke unikaalsus.
paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut saarele. Saare kuningas võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab ta oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära
asetleidnud sündmused. Kui Odysseus on kodust ära, käib ta naisel, Penelopel, palju kosilasi. Üldjuhul õnnestub Penelopel nad tagasi tõrjuda kuid austajad siiski priiskavad ja hävitavad Odysseuse vara. Samal ajal sõidab noor Telemachos isa kohta teateid hankima. Selgub et Od, on elus ja terve. Varsti vabastatakse ta Kalypso saarelt ja ta asub kodupoole teele. Teel satub ta ette mitmeid takistusi (kükloop Polyphemos, lootosesööjate saar jne), ta ületab need vaevaliselt ning lõpuks koju jõudes ei tunne ta oma kodusaart enam ära. Kodumajja jõudes esineb ta vaese kerjusena. Kui piinatud lesk toob kosilaste ette oma mehe vibu, suudab kerjus ainsana sellest lasta. Penelope tunneb ta ära ning eepose lõpus järgneb verine kättemaks kosilastele. Kreeka tragöödia sünd langeb V sajandi keskpaika, mil poeet Thespis lisas Ateenas Suurte Dionüüsiate puhul kooriettekandele näitleja
Hektori matustega. Odüsseia Iliase teekond koju; Odüsseus- Ithaka saare valitseja; kodus ootas Penelope; et kosilasi mitte vastu võtta, koos Penelope salli, aga harutas selle igal õhtul üles; Odysseusele oli ennustatud, et tuleb sõjast tagasi suure au sees; takistused: Poseidon- torme; Heliose saar- tapsid Heliose karja, torm laeva hukatusse, pääses vaid Odüsseus; lootosesööjate saar- kes lootose taime söövad, unust. kodutee; nõiasaar-inimesed sigadeks; kükloobi saar- kükloop tahtis ära süüa; nümf Kalypso saar; sireenid- naise kehaga linnu taolised olevused, kes meelitavad meremehi karile. Penelope andis kerjusele (Odysseusele) ülesandeks vibu vinna tõmmata; Lõpp: Odüsseus maksab kätte kosilastele, tapab paljud. Kosilaste sugulased tahavad Odüsseust tappa, aga Zeus lepitab nad. Kokkuvõte: põhin. Müütidel, mida loonud rahas; jumalad ei ole idealiseeritud, on häid kui halbu tegelasi; inimeses hinnatakse vaprust, ausust, truudust; oli
Saatürdraama. Saatürid. -Näitlejad oli ainult mehed. -Nad kandsid pikka rüüd, kohmakaid jalanõusid ja maski. Mask avas tegelaskuju olemuse: soo, vanuse, sotsiaalse ja majandusliku seisundi. -Saatürdraama, vanakreeka draama liik, mütoloogilise süzeega koomiline näidend, mille koori moodustasid saatürid. Esitatuna teatrietenduse lõpus, pärast kolme tragöödiat, leevendas saatürdraama lõbus sisu neist jäänud rusuvat muljet. Ainus tervikuna säilinud saatürdraama on Euripidese ,,Kükloop". -Saatürid on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved. Tuntuim saatür oli Paan. 4.Teatri ehituslikud põhiosad. -Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. -Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus
1. Telemachos isa otsinguil. Penelope kosilastega hädas. 2. Hermes, jumalate käskjalg, toob saarel Ogygial 7 aastat viibinud Odysseusele Zeusi otsuse alustagu koduteed. 3. Poseidon, merejumal, purustab parve. Odysseus satub faiaakide maale. Alkinose tütar Nausikaa avastab ta. Odysseus jutustab oma loo: lotofaagide saarel (toit paneb unuastama kodumaa) kükloop Poluphemose küüsis. tänu Aiolosele (tuulejumal), kes sulgeb ebasoodsad tuuled kotti, jõuab peaaegu koduranda, uudishimulike kaaslaste tõttu aga tagasi Aiolose juurde. inimsööjate, laistrügoonide, juures. nõid Kirke saarel. Hadeses (kohtumine Achilleusega) möödus sireenidest (naise ülakehaga linnutaolised, hukutavad lauluga)
Tuunjas- läbipaistmatu, läbikumav, opaakne Tüma- pehme Vahtrik- vahtramets Burs- korporandist üliõpilane Ebel- edev; kergemeelne, tuisupäine Ekskurss- kõrvalekalle peateemast Ede- händikäp, edupunktide, -maa vm soodustuse etteandmine Urm- verine haav; veri Rüiu- (sõlmtehnika); selles tehnikas vaip Tõik- fakt, tõsiasi Põrpima- frapeerima, rabavalt, tähelepanu äratavalt mõjuma Grant- parem Tritsutama- uisutama utt emane lammas amatsoon- sõdalanna kreeka mütoloogias kükloop- ühe silmaga hiiglane (kreeka mütoloogias) pegasus- luulehobu, tiibhobu nadu-meheõde nääl-naisevend küdi-mehevend käli-naiseõde antrekoot- veiselihapraad ekläär- keedutainakook 6 blanseerima- helestama, toiduainet kuuma vee v auruga töötlema eskalopp- praelihalõik flambeerima- eegitama, toitu alkoholiga kastma ja leegitsevana serveerima rollmops- heeringa- v räimerull rõngel- baranka, suurem rõngaskuivik
vahtrik > vahtramets burs > korporandist üliõpilane ebel > edev, kergemeelne ekskurss > kõrvalekalle peateemast ede > händikäp, edupunktide urm > verine haav, veri rüiu > sõlmtehnika tõik > fakt, tõsiasi põrpima > rabavalt, tähelepanu äratavalt mõjuma grant > uurimisraha, uurimistoetus tritsutama > uisutama utt > emane lammas amatsoon > sõdalanna kreeka mütoloogias 6 kükloop > ühe silmaga hiiglane (kreeka mütoloogias) pegasus > luulehobu, tiibhobu nadu > meheõde nääl > naisevend küdi > mehevend käli > naiseõde antrekoot > veiselihapraad ekläär > keedutainakook blanseerima > helestama, toiduainet kuuma vee või auruga töötlema eskalopp > praelihalõik flambeerima > leegitama, toitu alkoholiga kastma ja leegitsevana serveerima rollmops > heeringa- või räimerull rõngel > baranka, suurem rõngaskuivik salsa > kaste, tants
,,Must ja punane ruut" *Paul Klee(1879-1940) ,,Surm ja tuli" *Jackson Pollock(1912- 1956) Tema maalidel olid jooned suvaliselt paisatud. *Piet Mondrian(1872- 1944) ,,Kompositsioon A" DADAISM Aeg: 1916-1924 a. Tunnused: *Kunstnikud hakkasid ikendama juhuslikku esemeid. *Võeti kasutusele uus i tehnikaid. *Eesmärk oli publikut shokeerida. *Vägivald ,lärmakad programmid. Kunstnikud ja maalid: *Hans Arp(1866-1966) ,,Mets" ,,Veenus" *Francis Picabia(1879- 1953) ,,Kükloop" *Marcel Duchamp (1887-1968) ,,Fontään" ,,Jalgratta ratas" ,,Ümber tehtud Mona lisa" METAFÜÜSILINE MAAL Aeg: 1917-1921 a. Tunnused: *Domineerib akadeemiline maal(puhas,täpne jne.) *Teravad valguse ja varju kontrastid *Tumedad piirjooned *Ruumilisus ja tihedus! Kunstnikud ja maalid: *Giorgio de Chirico(1888- 1978) ,,Häiritud muusad" ,,Lõputu reis" *Carlo Calla(1881-1966) ,,Kihutav ratsanik" ,,Ema ja poeg" SÜRREALISM Aeg:1923-1945 a. Tunnused:
Sophokles on tuntud oma tragöödiate ("Kuningas Oidipus"-ainestik on pärit teeba linnaga seotud müütidest; ,,Antigone"-nimikangelannaks Oidipuse tütar) poolest. Ta elas Ateenas ja oli Periklese sõber. Esimest korda astus ta avalikkuse ette pärast Kreeka-Pärsia sõdu, kui ta noorukina esines võidupidustustel. Euripides( u 485-406) traagik, kelle näidendid olid eluajal vähem edukad kui peale surma. Säilinud on 18 tragöödiat ja ainus tervikuna säilinud saatürdraama ,,Kükloop". ,,Medeia"- nimikangelanna Medeia päästab Iasoni hukust, kuid peagi maksab viimasele kätte reetmise ja mahajätmise eest tappes nende pojad. ,,Hippolytos"- kangelanna Phaidra armub oma võõraspoega ning tapab end häbist samal ajal võõraspojale ka kätte makstes. ,,Elektra"- ematapu lugu; ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad" kirjeldas Trooja sõjakoledusi ja väljendas suhtumist Peloponnesuse sõtta. Plutarchos(u 46-120)-kirjutas kogumiku ,,Paralleelsed elulood", milles kirjeldas kreeka ja
Kes sellest joob, unustab kõik endises elus juhtunu. Kõik hinged, kes uuesti maa peal elama hakkavad, peavad sealt jooma. Allmaailma jõgedest ülemineku metafoor tähendab veel tänapäevalgi ärasuremist · Kerberos- kolme pea ja draakonisabaga hiiglasuur koer, kes valvab Hadese allilma ust. Ta laseb küll kõik sisse, kuid välja ei lase kedagi. · Kentaur- Hobuinimesed. Inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. · Kükloop- Tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Kükloobid kindlustasid Zeusile, tänuks nende vabastamise eest, ta valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke · Sireen- linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. · Sileen- osalt inimene, osalt hobune
annaabi.ee 
