*neil pole hinnangulist väärtust *näitavad keerukust sisus *igal stiilil kindel funktsioon 4) memoonilised reeglid (kõne pidi peas olema). Rakendati erinevaid mälutehnikaid. 5) kõne ettekandmise viis (kuidas esitati, milliseid zheste tehti, kas räägiti tavalise või kõva häälega, milline oli mõju kuulajatele) Kõnekunst jõudis kreekast roomasse algselt võimumeeste vastupanul 161 a ekr aeti kõik kreeka kõnemehed roomast välja. Esimesel sajandil oli retoorika juba osa õppest. Tekkisid rooma kõnemehed (algselt suhteliselt piiratud kõnekunsti levik, kuid kui hakati kasutama ladina keelt, muutus oluliseks osaks haridusest, loomulikuks nähtuseks). Kujunesid tuntud kõnemehed, retooriline haridus, esimene osa haridusest, mis roomlastele anti. Õpetati ka kõlblusõpetust. Kõnes temaatikaks ka ühiskondlikud põhialused. Samal ajal arenesid retoorikaga käsikäes kõik teadused ja kunstid
Seeoliühestaadionijooks,millepikkusoliumbes192meetrit.Kõigepikemoli4600- meetrinejooks.Kavasolikarelvisjooks,miskujutasendastjooksmistkooskilbiga. Lisaksjooksudeletoimushobukaarikutevõidusõit,kaugushüppevõistlus,kettaheide. Võisteldimaadluses,poksis,erinevatesrusikavõitlustes. Olümpiamängudekavasolikaviievõistlus.Seekoosneskaugushüppest,kettaheitest, odaviskest,jooksustjamaadlusest. Alatesneljandastsajandiste.Kr.esinesidolümpiamängudelkaluuletajad,kõnemehed, moosekandidjanäitlejad. Kõikidealadevõitjaidautasustativiimasepäevalõpus.Olümpiavõitjaileantiroheline õlipuuoks.Neidaustatijaimetleti.Esimeseksolümpiavõitjaksolikokk. Olümpiamänge peeti peajumal Zeusi auks. Kuna need olid väga tähtsad ja suurejoonelisedpidustused,siiskatkestatiolümpiamängudeajaksKreekaskasõjad. Olümpiamängudeajalviidiläbipidulikkerituaalejaohvritalitusi. 1
Rooma kõnekunst 1.saj ekr hakkas rooma kirjandusest kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses valitsesid proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitika ja riigitegelased. Sellel ajajärgul loodi ka klassikaline kirjanduskeel ehk kuldne ladina keel. Silmapaistvamad kõnemehed olid sellel ajal Caesar ja Cicero. Rooma kirjandus Rooma kirjanduse keeleks oli ladina keel. Roomlaste algupärane kirjandus kasvaas sellel alusel, mille kreeka kirjandus oli rajanud, ja sai ühtlasi vanakreeka ja Lääne- Euroopa kirjanduse vahelüliks. Rooma rahvaluules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. Rooma kirjanduseelses perioodis oli üks levinumaid näidendiliike atellaan. Arhailises ajajärgus võeti rooma poolt üle kreeka jumalad. Kreeka jumalad võeti omaks
Antiik olümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid ka tol ajal iga nelja aasta tagant. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid. Alates neljandast saiandist e. Kr. Esinesid olümpiamängudel ka luuletajad, kõnemehed, ajaloolased, näitekirjanikud, moosekandid ja näitlejad. Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus Kreeklased elasid: Balkani- Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Spordi võistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu
maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõitlus (jooks,odavise,kettaheide,hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. * Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki ainult spordiga. Spordivõistlustele ja suurejoonelistele ohvritalitustele lisaks võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud kuulajate poole. * Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, tema perekonnale, kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna. * Nagu spordivõistlused, nii kuulus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva. Juba mäletamatutest aegadest alates kanti ette kangelaslaule
Üsna tavaline oli saata noored Rooma aristokraadid Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde ennast täiendama ja kõnekunsti õppima. Rooma oraatorite seast tõuseb suurkujuna esile Cicero , kes saavutas oma kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega, kus ta paistis silma oma meisterliku keele-kasutusega. Ta polnud üksnes oraator. Temalt on säilinud ka hulk mõttetihedaid erakirju, kus ta kirjeldab, milline oli Rooma ühiskondlik ja poliitiline elu Rooma vabariigi lõpukümnenditel. Rooma kõnemehed õppisid Kreeka kõnemeestelt ja olid neist kohati targemad ja paremad. Ehituskunstis võtsid roomlased samuti paljudes asjades õppust Kreeka hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest märksa kõrgemale. Juba vabariigi ajal hakati Roomas rajama kivist teid ja sildu, aga ka monumentaalseid veejuhtmeid. Keisririigi ajal levisid olmeehitised kõikjal impeeriumis. Kreekas seevastu pandi ehituskunsti põhirõhk templiehitusele
tüdrukuid koduperenaisteks, siis selline arvamus muutus. Roomlased hakkasid rohkem tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Osad lapsed, nii poisid kui tüdrukud, saadeti 7- aastaselt kooli, kus nad omandasid kirjatarkuse alused , millega enamiku roomlaste haridus piirduski. Rikkamatel aga oli võimalus oma lapsi harida kreeka päritolu koduõpetajaga. Nende laste haridustee jätkus veel pikka aega, kuni neist oli saanud näiteks kõnemehed. Tänapäevalgi pole selline kooliskäimise harjumus kuskile kadunud. Lapsed saadetakse 7- aastaselt kooli ning peale üheksat koolis veedetud aastat on neil valikuvabadus oma edasiste õpingute suhtes. Roomlased oli monumenditraditsiooni alusepanijad. Nad püstitasid oma suurtele väejuhtidele ja keisritele triumfikaari ja võidusambaid ning lõid maailma esimesed ratsafiguurid. Roomast on pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Praegugi
näod on tõsised,rahulikud. Kujuneb klassikaline näotüüp-see tähendab, et nina ja laup on ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, väike täidlane suu. (juuksed lainelised, ilus keha, riided kujutatud nii, et ilus keha aimatav). · Tugijalg (keha toetub põhiliselt ühele jalale, teisele ainult nõjatub) · Skulptorite põhiülesanne on luua ilusaid jumala kujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Sellele lisaks ilmalikud kujud- need on kõnemehed, olümpiavõitjad. · Jumalad inimesekujulised (inimlikud vead) · Inimese iluideaal : ilus, terve, meeldiva näoga hea kehaehitusega Skulptorid: POLYKLEITOS ,,Odakandja" (5saj eKr) MYRON ,,Kettaheitja" (450 eKr) PHEIDIAS : Parthenoni reljeefid, hiiglaslikud Zeuzi ja Athena kujud (materjalidest kasutas marmorit , pronksi, kulda, elevandiluud)(krüselefantiintehnika puust kuju ,mis on kaetud kullaga + kalliskivid ja muud väärtuslikud materjalid)
teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Mitmese intelligentsuse teooria(Howard Gardner) 1.Keelealane intelligentsus seondub keelekasutusega. Nt: kirjanikud, kõnemehed. 2.Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel. Nt: matemaatikud ja füüsikud. 3.Ruumialane intelligentsus on hea ruumitaju ja ruumis orienteerumise võime. Nt: arhitektid, kunstnikud. 4.Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. Nt: tippsportlased, tantsijad. 5.Muusikaline intelligentsus on nii seotud muusika mängimisega kui ka muusika loomise ning kuulamisega
Stalin sai Venemaal võimule peamiselt läbi osava poliitilise mängu. Tema peamine mõte oli saavutada Ameerikaga ühtne tase. Kuna Stalini arust oldi Ameerikast 100 aasta jagu maas, nägi ta ette tohutuid muudatusi. Ka tema oskas osavalt lükata kõik hädad ja probleemid teiste kaela, isegi suure näljahäda ajal süüdistas laiska töörahvast. Selle põhjal tuleb välja, et diktatuuride tekkimiseks oli vajalik laastatud riik ja osavad kõnemehed, kes lubasid ümberkorraldusi. Osades riikides, näiteks Saksamaal töötasid ka spetsiaalsed propagandaministeeriumid, mis siis propageerisid karmikäelist juhtimist. Diktaatorite parteid said võimule 1920ndate keskel, kui majandustase hakkas tõusma. Rahvas uskus tõsiselt, et heaolu tõus on tingitud uuest ja karmikäelisest poliitikast. Kahjuks aga saadi üsna pea aru, et majanduskriis üksnes süveneb. Olukord muutus üsna väljapääsmatuks rahva
4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr. Rooma kirjanduse klassikaline periood, kuldne ajajärk. Luuletajad Virgilius, Ovidius, kõnemehed ja prosaistid Cicero, Caesar. Ovidiuse peateosed on ,,Metmorphoses" ja ,,Fasti". ,,Armukunsti kaks esimest raamatut annavad meestele näpunäiteid, kuidas kallimat leida ja tema südant võita. Kolmandas raamatus kirjeldatakse armastuse hoidmist. 4) Hõbedane ajajärk, tähtsamad kirjamehed Seneca ja Tacitus. 5) Vaskne ajajärk, mis kestis kuni keskajani.
Briti Rahvaste Ühendus. 10) Mille poolest erinevad autoritaarne ja totalitaarne riik? – Autoritaarses on ei vägivallale, totalitaarses hirmuvalitsus. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Nõukogude Liit. 11) Millised olid diktatuuride tekke põhjused? – Kergesti manipuleeritavate rahvahulkade kaasamine poliitikasse, pettumine Versailles’ süsteemis, pettumine demokraatias ja selle ebastabiilsus, majanduslikud raskused. Diktaatorid olid head kõnemehed. 12) Miks oli autoritaarne valitsemisviis Ida-Euroopas 1920.- 1930.aastatel nii populaarne? - Ülemaailmne majanduskriis, mis suurendas ühiskonnas seesmisi vastuolusid ning kasvatas ihalust kõva käe järele. 13) Kuidas ja millal kehtestati diktatuur Saksamaal, Itaalias? Millised sisepoliitilised probleemid aitasid sellele kaasa? – Itaalia 1922 ja Saksamaa 1933. Majanduskriisi ja tööpuuduste tõttu. Mussolini
4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr. Rooma kirjanduse klassikaline periood, kuldne ajajärk. Luuletajad Virgilius, Ovidius, kõnemehed ja prosaistid Cicero, Caesar. Ovidiuse peateosed on ,,Metmorphoses" ja ,,Fasti". ,,Armukunsti kaks esimest raamatut annavad meestele näpunäiteid, kuidas kallimat leida ja tema südant võita. Kolmandas raamatus kirjeldatakse armastuse hoidmist. 4) Hõbedane ajajärk, tähtsamad kirjamehed Seneca ja Tacitus. 5) Vaskne ajajärk, mis kestis kuni keskajani.
Traditsioonid olid nõrgenenud ja sestap ei võetud miskit omaks lihtsalt seetõttu, et see on niimoodi olnud. Radikaalne demokraatia aastast 462 millesarnast maailma hilisem ajalugu ei tunne. Praktiliselt iga meeskodanik võis ja pidigi olema vähemalt korra oma elu jooksul tähtsas riigiametis. Riigiametitesse valiti ekleesiatel (kodanikekogunemised agoraal otsustamaks riiki puudutavaid küsimusi) valituks osutusid seetõttu osavad kõnemehed, kes seda kunsti sofistide juures õppinud ning kes oskasid rahvaga manipuleerida ja populismiga enese kasuks hääletama meelitada (21.saj. ja Eesti??? Või aegumatu?). S oli üks esimesi filosoofe, kes muutis filosoofia senist kurssi. Ta leidis, et ei pea mitte otsima algpõhjuseid, arutlema maailma ehituse üle ja selgitama välja algelementi, vaid tuleb uurida inimhinge (tunne iseend- olevat ta ütelnud) ning tuleb lahendada elulisi probleeme ja õppida
Et sellised näitemängud haritud ja nõudlikut publikut ei rahuldanud, hakkas osa kirjanikke näidendeid ainult lugemiseks kirjutama. Kõnekusnti areng Rooma vabariigis sõltus poliitiku edukus sellest, kuidas ta suutis senatis, rahvakoosolekul või kohtus oma vastaste seisukohti kummatada ja veenda teisi omaenda seisukohtade õigsusse. Setõttu põõrati kõnekunstile suurt tähelepanu. Et kõnekust oli juba kõrgel tasemel Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed -oraatorid- meeldasti kreeka eeskujusid. Oli üsna tavaline, et noored rooma aristrokraadid käisid Kreekas sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas. Paljude teiste oraatorite seast tõuseb esile Cicero. Ta pärines ratsanikuseisusest ning saavutas kuuluse hiilgavate kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli ta senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja. See viis ta konflikti kõigepeal Caesari ja hiljem Octavianuse ja Antoniusega, kelle käsul ta hiljem tapeti
Erineb varasemast , sest sisud on tavaelust võetud. Koor ei mängi enam nii suurt rolli ja laulab vaheaegadega. 14. Longos- ( 2-3 saj pkr.) on tuntud sellle poolest, et tema kirjutas kuulsaima teose ,,Daphnis ja Chloe" , mida hinnatakse täinini kõrgelt. 15. Rooma kirjanduse algus- sai alguse 753 ekr, kui sai alguse ka rooma linn. Keeleks oli ladina keel. Paljudel elualadel toimus kreekastumine st.võeti palju üle kreeka kirjandusest.tähtsamad kõnemehed- cicero,demosthenes,caesar 16. Vana-Rooma jumalad ja seos kreekaga Rooma jumalaid samastati väga palju kreeka jumalatega. Jumalad olid : Jupiter(zeuz),Juno(hera), Neptunus(Poseidon), Vesta(Hestia), mars(ares), minerva(athena), venus( aprhodite), diana(artemis), Mercurius(hermes), Vulcanus(hephaistos), ceres(demeter). 17. Luule- Luules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. 18. Rooma teater- Oli ehitatud lauskamaalne, mitte nii nagu kreekas, ümbritsetud kivimüüriga. Puudus orkestra,
propageerima, mistõttu seati eesmärgiks hariduste ja teadmiste levitamine - rahva valgustamine. Hakati rohkem tähelepanu pöörama nii laste kui ka kogu rahva harimisele ja kasvatamisele. Kuna kirjaoskjate arv suurenes ja trükitud kirjasõna levik hoogustus, vähenes suuliselt edastatud informatsiooni osakaal ning suurenes võimalus inimesi mõjustada kirjasõna kaudu. (Aava 2003: 32-33) Prantsuse revolutsiooni käigus kerkivad esile hiilgavad kõnemehed Danton ja Robespierre, kes tänu oma veenmisoskusele suudavad saavutavada väga suure võimu, hiljem aga revolutsioon õgib oma lapsed ning enamik Prantsuse revolutsiooni liidritest leidis oma lõpu giljotiini tera all. Kui mõlemad Prantsuse revolutsiooni aegsed kõnemehed olid koolis saanud retoorikatunde, siis järgmisel sajandil aga ühiskonna ootused haridusele muutuvad ning seniste humanitaarkooolide kõrvale tulevad 20. sajandi alguses reaalkoolid. (Udalõh 2010) 19
Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Ameerika psühholoog Howard Gardner kirjeldab oma mitmese intelligentsuse teooriat, kus on kuus võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on igaühel oma seaduspärasused ja loogika. 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus seondub keelekasutusega. Nt kirjanikud, kõnemehed 2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamine. Nt matemaatikud, füüsikud 3. Ruumialane intelligentsus hea ruumitaju ja ruumis orienteerumise võime. Nt meresõitjad, arhitekt, kunstnik 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus oma keha tunnetamine ja kasutamine ning liigutuste tajumine. Nt tippsport 5. Muusikaline intelligentsus muusika mängimine kui ka loomine ja kuulamine
odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud · Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr seda hakati kasutama aja arvestamiseks sündmuse daatumi määras see, mitmendal aastal üks või teine sündmus aset oli leidnud · Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki spordiga · Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja esinesid kuulsad kõnemehed · Mängude häirimatuks toimimiseks oli kehtestatud olümpiarahu, mis keelas relvade kandmise Olümpias ja võistlejate või külaliste Olümpiasse tuleku takistamise · Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, tema perekonnale kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna. Kreeka kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule. Võitudest
viibimine surmanuhtluse ähvardusel keelatud. Muidu vaikne Olümpia oli muutunud suureks ja kihavaks linnaks. Kõikjale oli püstitatud telke ja müügiputkasid, kus kaupmehed pakkusid toitu ja käsitöösaadusi. Kuna mängud toimusid aasta kõige kuumemal ajal (augusti keskpaigast septembri keskpaigani), siis ööbis enamik külalisi otse lageda taeva all. Olümpiamängudel ei toimunud üksnes spordivõistlused. Seal esinesid ka kirjanikud, luuletajad ja kõnemehed, seal peeti läbirääkimisi, sõlmiti riiklikke ja kaubanduslikke lepinguid ning vahetati uudiseid. Kreeka polised püüdsid üksteist üle trumbata, et Olümpiat võimalikult kaunilt välja ehitada. Kuna mängudele saabujaid peeti peajumal Zeusi külalisteks ja tema kaitse all olevateks, siis korraldati mängude eel ja ajal Zeusile pühendatud pidulikke jumalateenistusi ning ohverdamisi. Olümpia keskuses (Zeusi hiies) paiknes Zeusi altar. Kõige suurem ehitis
· kuna see ei rahuldanud pealtvaatajaid hakkasid lõpuks näitekirjanikud avaldama etendusi vaid lugemiseks. Kõnekunsti areng. Cicero · poliitiku edu sõltus selles kui hästi oskas ta teiste uskumusi arvamusi pikali lükata ning oma seisukohta ära põhjendada · palju pöörati tähelepanu seega kõnekunstile · kuna kreekas oli juba varem kõrgel tasemel kõnekunst siis käisid aristrokraadid ennast välja koolitamas · ka rooma kõnemehed oraatorid kasutasid meelsasti kreeka eeskujusid · Cicero o tegeles vabariigi viimastel kümnetel o pärines ratsanikuseisusest o saavutas edu hiilgavate kohtukõnedega o oma vaadetelt oli senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja o see viis ta kokku Caesari hiljema ka Octavianusega ja Antoniusega · kelle käsul ta lõpuks tapeti
Tõeline kirj. al 3. saj eKr ->kreeka kirj tõlk, mugandamine. Teor. teaduse js filofoofia alal roomlased kehvad. Pop. filos. õpetus stoitism - inimestel saatusest määratud roll. Teatris komöödiad. Mitte nii tähtis kui Kreekas. Vabas õhus. Jämedakoeline, aariad. Näitlejad madalad, algselt mehed, hiljem ka naised. Kuulsaim rooma näitekirjanik Plautus (3.-2. saj eKr) - hellenistlike komöödiate mugandused. Vabariigi lõpul eriti labane. Kõnekunstil pol. tähtis osa. Oraatorid - kõnemehed, Kreekas õppimas. Cicero - väljapaistvaim oraator. Pooldas senati õigusi ja vabariiki. Kakles Caesari, Octavianuse, Antoniusega - käsul tapeti. Suur osa kõnedest säilinud. Eristas 3 kõnestiili: madal (seisukohtade loog. põhj.), keskmine (kuulajate naudinguks), kõrge (kuulajate innustamiseks). Augustuse ajal kultuuriõitseng. Kunsti, kirj. peam. ül - Rooma riigi ülistamine. Maecenas - rikas kultuuritoetaja -> "metseen". Vergilius - Augustuse aja silmapaistvaim poeet
kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr seda hakati kasutama aja arvestamiseks sündmuse daatumi määras see, mitmendal aastal üks või teine sündmus aset oli leidnud. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki spordiga Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja esinesid kuulsad kõnemehed. Mängude häirimatuks toimimiseks oli kehtestatud olümpiarahu, mis keelas relvade kandmise Olümpias ja võistlejate või külaliste Olümpiasse tuleku takistamise Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, tema perekonnale kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna. Kreeka kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule
17. Olümpiamängud: esimesed teadaolevad mängud, spordialad, sportlaste autasustamine, olümpiamängude reeglid; Pierre de Coubertin. Õpik lk. 116-117 Esimesed teadaolevad mängud toimusid aastal 776 eKr. Spordialadeks olid kiirjooks staadionijooks, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võistlus (maadlusest ja rusikavõitlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hootakaugushüpe, maadlus) ja hobukaarikute võidusõidud. Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud rahva poole. Sportlasi autasustati pärgedega, kodudes püstitati ausambaid, kirjutati nende auks ülistuslaulu, võidi pakkuda ka kohta riigielus. Võistleja pidi olema hellen, kõnelema kreeka keelt, naised ei tohtinud osaleda ega ka pealtvaadata, Pierre de Coubertin olümpiaidee taaselustaja. 1894.aastal pani aluse ROCK'ile, mille otsuse alusel hakati 1896.aastast iga nelja aasta tagant pidama olümpiamänge. 18
usundiloolised detailid, siis Thukydidesele olid tähtsad sõjasündmused. Ta proovis kirjutab ainult tõde, kontrollides fakte väga põhjalikult. Xenophon (u 430 - 354 eKr) kirjutas praktiliselt kõigest. Tema peateosed on ,,Anabaasis" (,,Ülesminek") ja ,,Hellenika". Ta üritab Thokydidese stiili jäljendada, kuid ta pole nii objektiivne ja kaldub pigem Spartat pooldama. 44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumad kõnemehed? Sofistid, kes ei ole koolkond vaid rändõpetajad, seadsid üleandeks õpetada ,,hästi ja veenvalt" kõnelema poliitika ja moraali küsimustest. Sofistide põhiliseks õpetuseks oli retoorika ehk kõnekunsti teooria. Retoorika oli vajalik selleks, et poliitikud saaksid veenvalt esineda rahvakoosolekutel ning kodanikud enda väiteid tõestada kohtuprotsessidel. Tuntumad kõnemehed olid: Lysias (u 459-380 eKr), kellelt säilinud 34 kõnet
Eestis sai selleks arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Parlamendivalimised o 14.juulil kuulutati välja parlamendi valimised, kus seati üles ainult valitsuse pool kinnitatud kandidaadid. Tulemusi võltsiti ja valijaid mõjutati. o 17. juulil tulemused avalikustati ja väideti, et antud kandidaatide poolt hääletas 92,9% valijatest. Samal õhtul korraldatud miitingutel nõudsid kommunistlikud kõnemehed esimest korda Leedu, Läti ja Eesti ühendamist NSV Liiduga. o 21.juulil kokkukutsutud ,,rahvaesindused" kuulutasid Leedu, Läti ja Eesti Nõukogude Sotsialistlikeks Vabariikideks ning palusid need võtta NSV Liidu koosseisu. o Samas otsustati natsionaliseerida suurettevõtted ja teostada maareform. o Augustis võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Leedu, Läti ja Eesti NSV Liidu koosseisu. o Sovetiseerimine o Augustis kehtestati uued konstitutsioonid
Sveitsi pankur Jacques Necker määrati uueks rahanduse peakontrolöriks, kuid ta oli sunnitud võtma suuri laene suurte protsentidega ning 1788. aastaks oli Prantsusmaa võlg kasvanud ülisuureks. Finantskriiside lahendamiseks kutsuti kokku generaalstaadid, mida tähistati jumalateenistusega 4. mail. Istungid algasid Versaille's lossis 5. mail. 1789. Varsaille's toimunud vaidluste ajal kogunesid Pariisi bulvaritel ja väljakutel rahvakoosolekud, astusid üles kõnemehed. Neckeri vallandamist tõlgendati kui tagurliku riigipöörde algust. Rahvas hakkas märatsema, palgasõdurid tulistama. 13. juuli varahommikul kõlasid Pariisis häirekellad ja lagas ülestõus. Kodanike relvastatud organisatsioonina lood Rahvuskaart. Pariisi Kommuun püüdis kaasa rääkida üldpoliitilistes küsimustes. 26. augustil 1789 võttis Asutav Kogu vastu revolutsiooni programmdokumendi ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon." 1790. kaotati aadliseisus
Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. 16.Rooma kirjaliku kirjanduse algus. Kes pani aluse Rooma kirjalikule loomingule? -Kirjalikke ülestähendusi on teinud Appius Claudius, ta kirjutas üles senati kõnesid ja koostas vanasõnu 17.Rooma suurimad kõnemehed. Nende olulisus kultuuris. -Cicero on kahtlemata Rooma suurim kõnemees. Tema suurim tegu oli konsulina 63 eKr aastal paljastada Catilina korraldatud vandenõu nelja kuulsa kõnega, millest kuulsaim algab sõnadega: "Kui kaua veel, Catilina, mõtled sa proovile panna meie kannatust. Kui kaua veel mõnitavad meid su märatsevad meeled? Millise piirini hoopleb su ohjeldamatu jultumus? ..." - Marcus Porcius Vanem Cato (234149 eKr), Rooma riigimees, väejuht ja kirjanik. Oli
pidas ratsionaalset elutunnetust. Theophrastos Euroopa kultuuritraditsioonis. Antiikaja inimesepilt. Theophrastose teos ,,Inimtüübid" keskendub erinevatele karakteriltele. Sellisest zanrist saab alguse karakteriromaani areng. Karakterikesksed on euroopa kirjanduses näiteks rahvajutud, valmid, naljalood ja draamazanr tervikuna. Antiikajal tegelesid inimloomuse mõtestamisega eelkõige filosoofid, aga ka ajaloolased, kõnemehed. See, mida praegu mõistetakse isiksusena, selleks olid hing (kr. Psyche, ld. Animus), loomus (kr. Psysis, ld. Natura), eetos loomutava ja kombed (kr. Ethos, ld. Consuetudo) ja karakter (kr. Ethike charakter), mida ladina keeles tähistas tavaliselt fraas ,,notatio morum" ( 'kommete tähtsus' ). Karakterit võib pidada koondpildiks, mis esitab inimese psüühilised omadused nende avaldusvormide kaudu suhetes teiste inimestega eetilises raamistikus.
65. Mida tähendab res publica Rooma riigis erinevatel perioodidel? Algselt tähistati sellega Rooma Vabariiki, mis oli valitsetud senati ja rahvakoosoleku poolt (res publica avalik asi), hiljem aga tähendas see ka keiserlikku Rooma Impeeriumi. 66. Mis on ja millega tegeles antiigi retoorika? Millised on erinevatel ajastutel seosed retoorika ja filosoofia, retoorika ja poeetika vahel? Retoorika on kõnekunst. Antiigi kõnemehed pidasid poliitilisi kõnesid, ülistuskõnesid ja kaitsekõnesid kohtus. 67. Milliseid tänapäeva teaduslugu ja kultuuri oluliselt mõjutanud suundi võib välja tuua Kreeka filosoofiast ja sellest sündinud eriteadustest? Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Aegamööda hakkasid kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogumist eralduma
,,Narruse kiitus" Erasmus Rotterdamist Esmalt trükitud aastal 1511. Eessõnas- Paavstid pigem teevad ise pattu, kui sellest oleneb nende töökoht. Enne pole pappe eriti narritud, aga nemad on ju ka inimesed, miks ei peaks neid narrima. Vaatluse alla võtnud pigem naeruväärset kui vastikut. Inimesed olid kohe rõõmsad, kui ta kõnet pidama tuli. Narrusele mõeldud jutt. Paljud palkavad endale meelitusteütleja. Kes koera saba kergitab kui mitte koer ise. Narruse kiiduväärt teod. Paljud kõnemehed räägivad, et oma 30 a valmistatud kõne peale tulid nad hoopealt, paari päevaga. Paljud kõnemehed tahavad kasutada välismaiseid sõnu, ei oska. Isaks on tal Plutos, sündis Õndsate saarel. Sündis naerdes. Narruse vürts- lõbu. ,,Ei täie taibu juures rõõmu maitsta saa". Lapsepõlv on armas. Mida vanemaks saab ja targemaks, seda vähem on narrust. Uuesti lapseks saama vanaduses. Lapse enneaegset tarkust ei sallita. Seepärast lapsed ja vanurid saavadki nii hästi läbi. Need, kes
Tema panus kirjanduse kirjanduslik portree. Teosed : ,,Anabaasis" ( ,,Ülesminek" ) ,,Hellenika" ( Kreeka ajalugu 411-362) võib nimetada Thukydidese teose jätkuks. Ka stiilis üritab teda jäljendada. ( objektiivne stiil ), aga päris hästi välja ei tule, kuna on pigem jutustav autor. Jumalate kättemaks ajalugu mõjutava tegurina. Ülistab pigem spartat. 25. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Tekkis sofistide koolkonna mõjul. Retooriline proosa tekkis kohtute tõttu. Pidid ennast ise kaitsma. Sofistide eesmärk õpetada hästi ja veenvalt. Lysias ( u 459-380 eKr ). Antiikajal oli Lysiase nime all käibel üle 400 kõne, 233 peeti ehtsaks, säilinud 34 kõnet. Eesti k ,,Kaitsekõne Eratosthenese mõrva puhul" Vikerkaar 1996 nr 8/9. Isokrates ( 436-338 eKr) Isokrateselt on säilinud 21 kõnet ja 9 kirja. 390.a paiku rajas ta Ateenasse 1.
Zeusi käsul andis ta loomad omanikule tagasi ja sai Apollonilt süü andeks, sest kinkis talle lüüra, mille oli just leiutanud ja valmistanud kilpkonna koorikust. Tõenäoliselt on sel väga varajasel müüdil ühist faktiga, et Hermes oli kaubanduse-ja turujumal ning kaupmeeste kaitsja.(Hamilton 1975:27) Hermes saatis veel surnuid allilma ning kuna teda peeti tähestiku leiutajaks, nähti teda ka suhtlemisjumalana.(Chaline 2005:46) Osava sõnaväänajana austasid teda kõnemehed; filoloogid nimetasid tekstitõlgenduskunsti tema järgi hermeneutikaks.(Fink 1993:135) Samuti oli ta muusikajumal Paani isa ja lüüra leiutaja (Chaline 2005:46) Tema esineb müütides jumalatest kõige sagedamini.(Hamilton 1975:28) 11.Ares Sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, kes mõlemad- nagu Homeros teatab- teda põlgasid. Tõepoolest, Ares on põlatud kogu "Iliase" ulatuses, kuigi see on sõjapoeem. Puhuti
Antiik- olümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid ka tol ajal iga nelja aasta tagant. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid. Alates neljandast sajandist e. Kr. esinesid olümpiamängudel ka luuletajad, kõnemehed, ajaloolased, näitekirjanikud, moosekandid ja näitlejad. Antiikolümpiamängud Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus kreeklased elasid: Balkani- Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes.
Et sellised näitemängud haritumat ja nõudlikumat publikut ei rahuldanud, hakkas osa autoreid vabariigi lõpul ja keisririigi algul kirjutama näidendeid ainult lugemiseks. Kõnekunsti areng. Cicero Et kõnekunst oli juba varem kõrgel tasemel Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed oraatorid meelsasti kreeka eeskujusid. Oli üsna tavaline, et noored rooma aristokraadid käisid Kreekas sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas. Paljude silmapaistvate Rooma oraatorite seast tõuseb suurkujuna esile vabariigi viimastel aastakümnetel tegutsenud Cicero. Ta pärines ratsanikuseisusest. Rooma poliitikaelus saavutas Cicero kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli ta senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja
hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Kaarikusõidu võitjad olid enamasti väga rikkad ja mõjukad mehed,kes oma ea tõttu aktiivselt ei sportinud. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles. Hiljem koostati selle põhjal olümpiavõitjate nimekiri,mis ulatus tagasi aastasse 776 eKr. Olümpiamängud olid pidustused Zeusi auks,nende tähtsus ei piirdunud ainult spordiga. Võisteldi ka pillimängus,kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud kuulajate poole. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale,tema perekonnale kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega,püstitasid nende auks mälestusmärke olümpiasse,kui ka oma linna. Kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi ka riigielus läbi lüüa.
Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Xenophon (u 430354) polühistor, kirjutanud enam-vähem kõigil teemadel. Päritolult oli Xenophon ateenlane, kuid Ateena demokraatia vastane ja Sparta austaja. ,,Anabasis" (,,Ülesminek"), ,,Hellenika" (Kreeka ajalugu 411362), ,,Kyrupaideia" (,,Kyrose kasvatus"), ,,Apomnemoneumata" (,,Mälestused Sokratesest") 44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumad kõnemehed? Lysias Antiikajal oli Lysiase nime all käibel üle 400 kõne, 233 peeti ehtsaks, säilinud on 34 kõnet. Isokrates (436338 eKr) säilinud 21 kõnet ja 9 kirja. 390. aasta paiku rajas ta Ateenasse esimese retoorikakooli, kus õppisid palju tuntud poliitikud ja kõnemehed. Isokratese haridusideaalil oli tugev järelmõju Rooma kõnemehele Cicerole. Demosthenes (384322 eKr) säilinud kokku 61 kõnet ja kirja, millest ehtsaks peetakse umbes neljakümmet. 45
Ajaloolasena on ta liiga pinnapealne, tendentslik, ülistab Spartat, usub jumalate kättemaksu. ,,Kyrupaideia"(,,Kyrose kasvatus")- Pärsia riigi rajaja, kuningas Kyros Vanema elust ja surmast rääkiv teos. Esitab oma valitsejaideaali, rõhutab kõlblusõpetust, sõjalisi tegusid. X-i hinnatakse stiili lihtsuse, voolavuse pärast. 22. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Sofistide koolkonna mõjul. Tegelikult tekkis kõnekunst 5. Saj. demokraatia oludes- tekkis retoorika (kõnekunsti teooria), kuju võtsid tulevase retoorilise proosa eriliigid, ent veel 5. Saj. ei leidnud kõnekunst kirjalikku fikseerimist. Sofistid seadsid endale ülesandeks õpetada ,,hästi ja veenvalt" kõnelema moraali ja poliitika küsimustest. Rööbiti nende küsimuste sisulise käsitlusega toimus kunstipärase proosastiili ja uue distsipliini retoorika väljaarendamine.
mugandas hellenistliku kreeka komöödiaid. Sealsetes süzeedes kajastusid igapäevaelu koomilised juhtumid. Vabariigi lõpul labasekoeliseks naljaks muutunud teater ei rahuldanud enam nõudlikumat publikut, mis tingid näidendite kirjutamise vaid lugemiseks. Oma positsioon rahva seas võideldi sellega, kui selgelt eóma arusaamu väljendati ning järelikult oli oluline osa kõnekunstil. Oluline oli teiste seisukohti kummutuda ja neid oma seisukohtade õigsuses veenda. Oraatorid rooma kõnemehed, kes sageli Kreeka kõnemeeste juures õppimas käisid. Kuulsaim oraator oli ratsanikuseisuses Cicero oma kohtukõnedega, kes oli ka senati ning vabariigi pooldaja. Ta tapeti tülide tõttu C, O, ja A poolt. Enamus tema kõnesid on säilinud, ta kasutas keelt väga meisterlikult, mistõttu ka arendas oluliselt ladina keelt. Oma kõnedes eristas ning kasutas vajalikul aja erinevaid stiile: Madal stiil: seisukohtade loogiline põhjendamine Keskmine stiil: nauding kuulajatele
tõmmatud hädades. Venemaal sai võimule Stalin peamiselt läbi osava poliitilise mängu. Tema peamine mõte oli saavutada Ameerikaga ühtne tase. Kuna Stalini arust oldi Ameerikast 100 aasta jagu maas, nägi ta ette tohutuid muudatusi. Ka tema oskas osavalt lükata kõik hädad ja probleemid teiste kaela (süüdistas suure näljahäda ajal laiska töörahvast). Eelnevast tekstist tuleb välja, et diktatuuride tekkimiseks oli vajalik laastatud riik ja osavad kõnemehed, kes lubasid ümberkorraldusi. Osades riikides (näiteks Saksamaal) töötasid ka spetsiaalsed propagandaministeeriumid, mis siis propageerisid karmikäelist juhtimist. Kuna tulevaste diktaatorite parteid said võimule 1920ndate keskel, kui majandustase hakkas tõusma, uskus rahvas siiralt, et heaolu tõus on tingitud uuest ja karmikäelisest poliitikast. Paraku aga saadi üsna pea aru, et majanduskriis üksnes süveneb. Olukord muutus üsna
võimuloleku aega, varandduse kasutamist jne; - kaht vastandlikku sotsiaalset gruppi esindavate poliitiliste institutsioonide vastasseis (aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat) 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas Rakendati 17. sajandi Inglismaal. Parlamendi ja kuninga vastasseis. Kuningas kehtestas parlamendi loata makse ja võttis riiklikku sundlaenu. Vahistati parlamendiliikmeid. Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga taotluse oma alamad orjastada, muutes nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast.Vaidlused kuninga vetoõiguse üle. Järgnes kodusõda, Charles I hukati. John Milton, James Harrington ja Algerton Sidney toetavad vabariikluse ideed. Vastadavad vabadust ja orjust. Vabaduse tingimused: rahva poliitiline osalus Parlamendi kaudu, täidesaatva võimu eriõiguste puudumine, kodanikuvoorused.
Jutustavad osa vahelduvad kõnedega. Kirjutab üsna kuivalt ja raskepärases stiilis. Xenophon: viljakas, kuid pealiskaudne, Thukydidese töö jätkaja teosega ,,Hellenika" (kreeka ajalgugu 411-362). Tähtsaim teos ,,Anabis" kreeka väeosa seiklused kaugeis maades. Ateenlane, aga oli demokraatia vastane, pigem Sparta pooldaja. Hinnati tema stiili lihtsuse ja voolavuse pärast. 25. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Sofistide mõjul (kuid ei ole koolkond), kes olid rändõpetajad, nad seadsid üleandeks õpetada ,,hästi ja veenvalt" kõnelema poliitika ja moraali küsimustest. Sofistide põhiliseks õpetuseks oli retoorika e kõnekunsti teooria. Vajalik selleks, et esineda edukalt ja veenvalt rahvakoosolekutel, mis oli kõrgeim võimuorgan ja kus otsustamine käis hääletamise kaudu. Kõnekunst järele oli ka teine praktiline vajadus.
Eriti meeldib väline hiilgus ja sära. Pihtimisega saab süüst puhtaks- jee. Salgavad süüd. Unustab süütunde. Lapsevanemana head ja toreda, järjepidevust on puudu. Tujukad. Äratavad lapses ootusi ja lootusi elust. Kaugema tulevikuga. Ei anna lastele praktilisi oskusi elus. Üheltpoolt seovad lapsega, kui tekib probleeme, tõukavad eemale. Kriitikat ei talu, vigu ein tunnista. Võivad kasvatada lapsi demostreerimiseks. Poliitikas: Usuvad kõike uut. Naiivselt progressimeelsed. Head kõnemehed, manipulaatorid. Riskivad palju, jäävad ka kaotuse korral optimistideks. Elukutsed: Kõik need, mis isiklikku panust ja paindlikku reageerimist nõuavad, kõik alad mis on seotud millegi või kellegi esindamise või esitlemisega. Ametiväärikus. Suurepärased müüjad, avaliku eluga seotus tõmbab, Rohkem on huviobjektiks inimesed kui asjad. Vananedes: Nad ei oska vananeda väärikalt, üritavad nooruslikuks jääda , palju mälestusi, muutuvad vastavad tema enda soovile
Eriti meeldib väline hiilgus ja sära. Pihtimisega saab süüst puhtaks- jee. Salgavad süüd. Unustab süütunde. Lapsevanemana head ja toreda, järjepidevust on puudu. Tujukad. Äratavad lapses ootusi ja lootusi elust. Kaugema tulevikuga. Ei anna lastele praktilisi oskusi elus. Üheltpoolt seovad lapsega, kui tekib probleeme, tõukavad eemale. Kriitikat ei talu, vigu ein tunnista. Võivad kasvatada lapsi demostreerimiseks. Poliitikas: Usuvad kõike uut. Naiivselt progressimeelsed. Head kõnemehed, manipulaatorid. Riskivad palju, jäävad ka kaotuse korral optimistideks. Elukutsed: Kõik need, mis isiklikku panust ja paindlikku reageerimist nõuavad, kõik alad mis on seotud millegi või kellegi esindamise või esitlemisega. Ametiväärikus. Suurepärased müüjad, avaliku eluga seotus tõmbab, Rohkem on huviobjektiks inimesed kui asjad. Vananedes: Nad ei oska vananeda väärikalt, üritavad nooruslikuks jääda , palju mälestusi, muutuvad vastavad tema enda soovile
avatud erinevatele ideedele ning sõnaosavamatel on eelised oma ideede tutvustamisel. Inimesed levitavad oma sõnumit, et propageerida erinevaid ideid. Heale kõnele reageerib kuulajaskond elavalt ning lahkub rahulolevana. Meeldejäävalt esitatud kõnel võib olla sügav mõju nii üksikisikule kui ka kogu ühiskonnale. Kes suudab oma mõtteid mõjuvõimsalt esitada, see suudab ka oma ideid tutvustada ning levitada. Heaks kõnelejaks saab järjekindla harjutamisega. Paljud ajaloost tuntud kõnemehed (nt. Demosthenes, Cicero) on tõestanud, et meisterlikkuseni jõuab suure visaduse, tahtejõu ja tööga. 3.1. Kõnede liigid Haarav ja huvitav kõne jääb meelde, ebaõnnestunud kõne muudab kuulajad rahulolematuks. Selleks, et kõne õnnestuks, tuleb põhjalikult valmistuda. Kõneleja 1 peab eelkõige lähtuma kõne eesmärgist. Pidulike ehk olmekõnede puhul on
Intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust (Spearman) Fluiidne ja kristalliseerunud intelligents: Fluiidne e voolav peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Teooriad · Keelealane e lingvistiline intelligentsus seondub keelekasutusega (kirjanikud, kõnemehed) · Loogilis- matemaatiline intelligentsus on eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel. (matemaatikud, füüsikud) · Ruumialane intelligentsus tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet. (arhidektid, kunstnikud) · Kehalis- kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. (tippsportlased)
geograafilised aspektid. Thukydidest huvitasid aga sõjalised seigad, püüdis olla igati objektiivne. Oma teoses vahelduvad ajalooliste isikute kõned. Xenophon viljakas, kuid pealiskaudne autor. ,,Hellenika", ,,Memorabilia Socratis". Võttis osa ka ühest pärslaste sõjaretkest. Oli monarhia pooldaja. Panus: kirjanduslik portree. 44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumad kõnemehed? Retooriline proosa tekkis Ateenas vajadusega kohtukõnesid pidada. Selle loojateks võib pidada sofiste. Lysias sofistide jaoks oluline kõneleda veenvalt, vajadus pidada kohtukõnesid. Oli rikas ateenlane, pärast Peloponnesuse sõda jäi oma varast ilma. Säilinud 34 kõnet, kohtukõnede kirjutaja oli. ,,Kaitsekõne Erastosthenese mõrva puhul". Isokrates poliitilised kõned. ,,Panateneia kõne", ,,Rahu", ,,Panegüürika". Valgustatud monarhia pooldaja. Kirjutas ka kohtukõnesid
selgelt alla. Roomlastel pole neis valdkondades peaaegu mingisuguseid saavutusi. Selle vastu ei tuntud huvi. Rooma vabariigis sõltus poliitiku edukus oluliselt sellest, kuidas ta suutis senatis, rahvakoosolekul või kohtus oma vastaste seisukohti kummutada ja veenda teisi omaenda seisukohtade õigsuses. Seepärast pöörati suurt tähelepanu kõnekunstile. Et kõnekunst oli juba varem kõrgel tasemel Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed - oraatorid - meelsasti kreeka eeskujusid. Käidi Kreekast sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas. Paljude silmapaistvate Rooma kõnemeeste seast tõuseb suurkujuna esile vabariigi viimastel aastakümnetel tegutsenud Cicero (loomingulise tegevuse periood 70-43 eKr). Kuulsuse saavutas ta just oma kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli Cicero aga vabariikliku korra kirglik pooldaja, mis viis ta vastuollu kõigepealt Caesariga ja seejärel Octavianuse ja
Nad on tujukad. Sageli äratavad nad lastes alusetuid lootusi elus. Nad tekitavad lastele illusoorsed soovunelmad. Praktiliselt kunagi ei anna nad lastele praktilisi teadmisi kaasa. Lapse kriitikat nad ka ei kannata. Nad ei tunnista oma vigu. Neil on ka ohtlik kalduvus kasvatada lapsi demonstreerimiseks. Lapse surumine juba väiksena või noorena mingisse rolli võib tänu sellistele vanematele tulla. Poliitikas on nad uuendusmeelsed. Nad on tihtipeale naiivsed. Nad on väga head kõnemehed. Kuna nad jagavad kergekäeliselt lubadusi, siis sobivad nad tihti poliitikuteks hästi. Nad oskavad ka hästi manipuleerida. Nad riskivad palju, aga isegi kui neil läheb halvasti, siis nad jäävad optimistlikeks. Elukutsetest eelistavad nad inimesi asjadele. Nad võivad olla nt head müüjad, müügimehed. Eksponeerimine, esitlemine väga sobib neile. Hüsteerilisi inimesi tõmbab avalik tähelepanu. Väga oluline on nende jaoks ka ameti väärikus. Nad ei oska hästi vananeda
valitav tribunaat 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas · Parlamendi ja kuninga vastasseis: · 16101614 kuningas kehtestas Parlamendi nõusolekut küsimata tollimakse, apelleerides krooni eesõigusele · 1628 riiklik sundlaen (Forced Loan). Keeldujate vangistamine · 1630. aastatel laevamaksu (Ship Money) muutmine üldiseks maksuks · 1642 viie Parlamendiliikme vangistamine · Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga taotluse oma alamad orjastada, muutes nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast 4. Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas Hobbes "Leviathan" (1651) · Tõeline vabadus vabadus välistest takistustest: o "vaba mees on see, kes neis asjades, mida ta suudab teha ja mida ta soovib teha, pole teiste poolt takistatud"
annaabi.ee 
