Vana-Kreeka kangelased ja kangelannad (1)

Tõnis Koit
Ajalugu ja arheoloogia
Kreeka religioon ja mütoloogia
Kadmos oli Foiniikia kuninga Agenori ja Telephassa poeg, tema õde oli Europa. Kui sõnn ( Zeus ) oli Europe ära viinud, saatis neiu isa pojad õde otsima ja keelas neil enne koju tulla kui õde leitud. Kadmos, pärast Rhodosel ja Theral ekslemist läks Delfisse Apolloni käest küsima, kus tema õde viibib. Apollon ütles aga, et ta ei muretseks õe ega koju naasmise pärast vaid parem rajagu endale linn. Delfist lahkudes pidi ta järgnema lehmale, kes juhatab ta linna rajamiseks sobivale asukohale. Parnassise jalamil märkaski ta valget mullikat, kes ta eest minema sörkis kuni kukkus väsinuna kokku. Kadmos teadis, et linna rajamiseks tuleb teha jumalale ohvriand , kuid lisaks heale loomale oli vaja ka vett ja tuld . Kadmos saatis oma mehed allika ülemjooksule, et saada värskeimat vett, kuid allikas kuulus Aresele ja jumalale ei meeldinud, et ilma loata tema allikast vett võetakse. Allikat valvas Arese poeg, lohemadu, kes tappis kõik Kadmose kaaslased. Kadmos, kes läks uurima kuhu tema kaaslased nii kauaks jäävad, võttis õnneks oda ja kilbi kaasa ning tappis lohemao raskes võitluses. Pärast koletise tapmist käskis Athena lohemao hambad maha külvata. Pärast külvamise lõppemist kerkis maa seest terve armee relvis sõdalasi välja, kes kõik ähvardasid Kamost. Athena ütles Kamosele, et ta nende poole kivi viskaks, mille peale tekkis sõdalastel omavahel tüli ja nad hakkasid üksteist tapma . Kui alles oli jäänud ainult viis sõdalast, käskis Athena neil võitluse ära lõpetada. Nähes, et Kadmosel on jumalik tugi, nõustusid sõdalased aibistamisega linna rajamisel ning neist said hiljem Teeba suguvõsade esiisad . Rajatud linna nimeks sai Teeba ja ümberpaiknev maa Boiootiaks (lehma maa). Kuna aga lohe oli Arese poeg, pidi Kadmos tema tapmise eest Arest kaheksa aastat teenima . Pärast seda andis Ares enda tütre Harmonia Kadmosele naiseks ja Kadmosest sai Teeba kuningas. Kadmose ja Harmonia pulma tulid kõik Olümpose jumalad, kes tõid kaasa imelisi kinke. Kadmos valitses Teebat väga targalt ja hästi, Herodotose sõnul olevat Kadmos olnud see, kes tõi tähestiku kreeklastele. Kuigi jumalad esmapilgul soosisid väga Kadmose suguvõsa, tekkis neil peatselt palju probleeme jumalatega. Kadmose lapselapse Aktaioni muutis Artemis hirvesokuks, kui see kogemata alasti Artemisele peale sattus. Kadmose tütar Semele põles tuhaks, kui ta nõudis oma salapäraselt armukeselt, kes osutus Zeusiks, oma pale näitamist. Muresid lisandus, kui Kadmose lapselaps Pentheus pilkas kaks korda sündinud Semele poega Dionysost, mille peale jumal ajas hulluks Pentheuse ema Agaue, kes rebis oma pojal pea otsast, pidades teda lõviks. Selle kõige peale arvas Kadmos, et kõik tema järeltulijatega toimunud õnnetused, põhjustuvad sellest kui ta läks Arese koopast vett tooma ja seetõttu ohverdas ta ennast Dionysosele (tema naine käitus samatmoodi), kes muutis nad madudeks. Kui nad lõpuks madudena surid, saatis Zeus nad igaveseks elama Elüüsiumi väljadele õnnistatud surnute sekka.
Kadmose lugu on ilmselt tüüpiline linna tekke lugu. Linna loomisesse on segatud nii jumalad, kangelane kui ka suursuguse päritoluga esiisad, kes tõusid otse maast(paljud pidasidki ju enda suguvõsa maast pärit olevat). Kõik see moodustab suurepärase aupaiste Teeba linnale, kuid samas jäeti loosse ka hoiatus jumaliku võimu ülimuslikust inimeste üle. Jumalik arm võib muutuda üleöö ja jumaliku needuse eest ei ole pääsu.
Kadmose õe Europe aga varastas pulliks maskeerunud Zeus, kes meelitas tüdruku enda selga, mille peale kiirelt mere äärde jooksis ja ujus Kreetale, kus ta ennast kotkaks muutis ja Europe vägistas. Vägistamise tulemusel sündisid Minos , Sarpedon ja Rhadamanthts. Euroopa sai Europe järgi oma nime, Zeusi pulliksmoondumise tagajärjel tekkis Sõnni tähtkuju ja Minosest sai Kreeta kuningas.
See on üks vähestest “õnnelikest” Zeusi vägistamise lugudest, kus ohver pääseb Hera käest ja lõpetab suhteliselt edukalt.
Kreeta kuningas Minosel ja Pasiphael sündis tütar Ariadne. Ariadnel oli poolvend Minotauros, kellele ateenlased pidid, karistuseks Minose poja Androgeose tapmise eest, iga üheksa aasta tagant loovutama seitse noormeest ja seitse neidu. Theuseus saabus koos teiste ateenlastega, ohvrina Kreetale, kus Ariadne temasse otsekohe armus ja lubas aidata Theseusel Minotaurust tappa. Ta küsis meeleheites abi laboründi ehitajalt Daidaloselt, kes soovitas tal kangelasele kaasa anda lõngakera, mille ots tuleb sissepääsul ukselingi külge siduda ja Minotaurust otsides lahti kerida, et pärast mööda lõnga tagasi välja pääseda. Vastutasuks abi eest, nõudis Ariadne, et Theuseus ta kaasa võtaks ja abielluks temaga. Theseus aga pärast Minotauruse tapmist ja Kreetalt põgenemist jättis naise Naxose saarele magama ja ise hiilis minema. Saarel ei jõudnud aga Ariadne pikalt nukrutseda, sest pärast jumalatelt abipalumist, ilmus kohale Dionysos, kes võttis ta naiseks. Abielludes sai Ariadnest jumalanna ning Zeus pani tema krooni taevasse Põhjakrooni tähtkujuks.
Theseuse Minotrauruse tapmise lugu Ariadne abil meenutab Iasoni kuldvillakut valvava mao tapmist Medeia abil. Mõlemal korral tõenäoliselt Aphrodite abiga on kuningatütred armunud kangelasse, kangelased saavad ülesandega hakkama tänu kuningatütre abile ja hiljem jätavad kuningatütred julmalt maha.
Theseus oli Aigeuse (või Poseidoni) poeg Aithraga, kelle hoole all ta Troizenis üles kasvas. Kuna Ateenas ei olnud Theseusel turvaline üles kasvada, jättis Aigeus suure kivi alla enda tunnusmärgid - mõõga ja sandaalid, mille ainult kangelane suudab pealt ära tõsta ja käskis Aithral poeg vanemas eas sinna tuua. Vanemaks saades ema tõigi poja kivi juurde, mille Theseus ilma suurema vaevata eest ära tõstis ja tunnusmärgid ära võttis. Sandaalid jalas ja mõõk käes hakkas Theseus mööda ohtliku maismaateed Ateena poole liikuma. Teel Ateenasse tegi ta palju kangelastegusid: tappis Hephaistose lombaka poja Perisphetese,kellel meeldis teekäijaid oma suure pronksist nuiaga rünnata. Järgmisena kohtas ta Poseidoni poega Sinist , kellel meeldis teekäijaid painutatud mändide vahel lõhki kiskuda. Theseuse käe läbi sai Sinisest endast lõhki kiskumise ohver. Järgmisena sattus ta teele mõrvar Skeiron, kes valvas kitsa tee ääres, kus ühelpool oli mägi ja teisel meri, kus Hadese kilpkonn oma sööki ootas. Skeiron istus keset teed kivipeal ja nõudis igalt teeliselt enda jalgade pesemist, kuid kohe pärast kummardamist lükkas ta ohvri kilpkonnale söödaks. Theseus lõi Skeironi koos kiviga merre. Ateenale lähemale jõudes kohtas ta maadlejat, kes nõudis kõiki möödujaid endaga maadlema, siiamaani olid kõik kaotanud nii maadluse kui ka elu. Theseus otseloomulikult võitis ja lõi maadleja maha. Viimasena kohtas ta Sinise isa Prokrustest, kellel oli kombeks ränduritele öömaja pakkuda. Ta paigutas pikad külalised lühikesse voodisse ja raius maha kõik üleääre jääva ning lühikesed külalised suurde voodisse, kus ta venitas neid pikemaks – kõik ohvrid otseloomulikult surid. Theseus pistis mõrvari lühikesse voodisse ja kärpis teda seni kuni suri. Ateenas üritas Theseust mürgitada Aigeuse naine Medeia, kes lootis oma poega Medost troonile panna. Kuningas aga tundis enda mõõga ära ja lõi mürgitatud veinikarika Theseuse käest ning pagendas Medeia ja Medose. Järgmisena pidi Theseus tapma trooni pärast konkureeriva onu Pallase ja enamus tema viiekümnest pojast. Kangelastegudest jäi aga Theseusel väheks ja peagi läks ja taltsutas ta Marathoni tuld purskava pulli ja tappis Kreetas asuva Minotauruse. Heraklesega võitles ta amatsoonide vastu ja võttis endale naiseks nende kuninganna Hippolyte (või Antiope). Amatsoonide kättemaksuretke lõi ta tagasi Ateena Arese künkalt; selles võitluses pidi surma saama tema esimene naine, kellega tal oli poeg Hippolytos. Tema teine naine Bhaidra armus oma kasupojasse, ning kui see naisest midagi teada ei tahtnud, laimas teda isa ees, kes tõukas poja endast ära ja pagendas ta. Sõber Peirithoosiga läksid nad liiga ülbeks ja nõudsid endale jumaliku päritolu naisi. Esimesena röövisid nad koos Helena, mille tõttu sattus Theseuse ema Spartasse orjusesse ja teisena plaanisid nad röövida Persephonet, tänu millele Hades nad vangistas ja kellest Peirithoos jäi igaveseks vangi. Kui Herakles vabastas Theseuse vangistusest, leidis Theseus oma linna olevat võõrastes kätes ning põgenes Skyrosele Lykomedese juurde, kes ta salakavalalt tappis.
Theseust võiks pidada Ateena linna Herakleseks. Kuna Ateena oli väga mainekas linn, vajas ta lihtsalt endale Heraklese suuruse mainega suurt kangelast, et tõestada ateenlaste suursugust päritolu. Theseuse puhul paistab silma tema moraalne langus, esimesed kangelasteod on kurikaelte vastu, järgmine võimu kindlustamiseks ja lõpuks ihade rahuldamiseks, mis viib tema surmani.
Iason oli Tessaalia Iolkose Aisoni poeg. Tema onu Pelias tõukas Aisoni troonilt ja pärast troonikaotust saatis isa Iasoni salaja Pelioni mäele peitu , kus teda õpetas kangelaste õpetaja kentaur Cheiron. Lisaks oli Iasonil Hera soosing .Kord maskeerus Hera vanamooriks, kes tahtis jõge ületada, pärast Iasoni isetut abistamist, sattus ta jumalanna eriliseks soosikuks. Herat kandes kaotas Iason ühe sandaali - Peliasele aga oraakel ennustas, et tema kukutab ühe sandaaliga noormees . Pelias saatis Iasoni võimatule ülesandele ära tuua kuldvillak , kuid noormees planeeris reisi hästi ette. Iason kutsus kokku omaaja suurimad kangelased (muuseas Herkles ja Orpheus) ja lasi ehitada imelise laeva Argo (laevanina Dodona Zeusi hiie pühast tammest). Teel Kolchisesse sattusid nad Lemnose saarele, kus naised olid kõik mehed mõrvanud ja Arktoni poolsaarele, kus nad tapsid kuukäelised hiiglased. Järgmisel vahepeatusel kadus ära Heraklese sõber Hylas, keda jäi Herakles otsima ning siis sattusid nad Bebrüükide kuningas Amykosega kokku, kes sundis kõiki oma maad külastanud mehi rusikavõitlusse, kellest siiamaani oli ta kõik tapnud . Laeval oli sobilik kangelane Polydeukes, kes kiirelt kuningat võitis ja tappis. Enne Sümbelgaade kohtasid argonaudid Phineust, keda abistades said teada, kuidas läbi pääseda nende ohtlike kaljude vahelt. Teepeal nägid nad veel terve hunniku imesid, kuni nad lõpuks jõudsid Aia sadamasse ja Aiatese lossi. Seal andis kuningas Iasonile kolm katset, et saada kuldvillakut endale. Esiteks pidi ta kündmisel kuningaga võrdne olema, teiseks võtma villaku seda valvavalt maolt ja kolmandaks mulda külvama lohe hambad ja tapma sellest sirgunud sõjamehed. Iasonil aga vedas ja Hera käskis Aphroditel oma pojal Erosel lasta armunool Medeia südamesse, et too armuks jäägitult Iasonisse. Tänu sellele aitas Medeia Iasonil ülesandeid võlukunstiga edukalt sooritada . Pärast edukaid sooritusi põgenesid argonaudid ja Medeia edukalt Kolchisest Iolkosesse kuna Medeia ohverdas oma väikevenna Apsyrtose Hekatele ja heitis tükid merre, mille Aietes kokku korjas. Iolkosest pidi aga Iason peatselt põgenema,sest Medeia kõrvaldas salakavalalt vana Peliase. Iason elas seejärel pikka aega Medeia ja tema kahe lapsega Korintosel, kuni ta barbaritarist tüdis ning tahtis abielluda kuningas Kreoni tütre Glaukega. Selleeest maksis Medeia julmalt kätte: kõigepealt põletas ta kuninga ja tema tütre nõiutud pruutkleidi abil, tappis omaenda lapsed ja põgenes lohevankril läbi õhu. Iason jäi purustatult maha.
Iason on väga omanäoline kangelane, kes saavutab oma kangelasstaatuse ainult tänu Medeiale, kes hiljem kui Iason ta hülgab, ka kõik temalt võtab.
Medeia oli Kolchise kuninga Aietese tütar, kes aitas Iasonil ja argonautidel võtta kuldvillakut ning hiljem, kui tänamatu Iason ta eemale tõukas, julmalt kätte maksis. Argonautide seikluses esineb Medeia kuningatütrena, kes aitab noort kangelast Iasonit nõiakunsti abil peaaegu võimatuid ülesandeid teha ning põgeneda, tuues ohvriks omaenda lihase venna. Vastutasuks abiellub Iason Medeiaga. Deemonlikuks nõiaks muutub Medeia pärast seda kui Iason ta maha jätab, selle teo eest karistab Medeia teda rängalt, tappes nii pruudi , kui ka mõlemad pojad, peale mida ta sõidab lohe kaarikuga Ateenasse. Seal võttis kuningas Aigeus ta endale naiseks, kuid hiljem ajas minema, kuna naine tabati katselt mürgitada kuninga äsja kojusaabunud poega Theseust. Medeia põgenes koos oma Aigeuselt saadud poja Medosega Aasiasse , kus noormees tegi suuri kangelastegusid ning rajas meedlaste riigi. Pärast poja surma pöördus Medeia Kolchisesse tagasi, kõrvaldas ühe usurpaatori ning pani oma isa Aietese taas troonile.
Medeia oli vägagi barbarlik nõiatar, kes suudab väga hästi enda võimu kehtestada ja teha hirmsaid tegusid ilma endale hukatust toovate tagajärgedeta.
Io oli Nümf, jõejumal Inachose tütar. Zeus vägistas ta ja veidi enne seda, armukade Hera oleks teda neiuga tabanud, muutis Zeus Io lehmaks. Hera nõudis ilusat looma endale ja kuna Zeus ei suutnud välja mõelda ühtegi puiklevat valet, sai Hera looma endale. Kuna loomal olid liiga inimlikud silmad, teadis Hera, et tegemist on tema kadunud preestrinna Ioga ja pani sajasilmse Argose teda valvama, et Zeus teda tagasi röövida ei saaks. Zeus üritas poja Hermese abil, kes tappis Argose Iot päästa. Argose tapmise järel oli aga Hera eriti raevus ja kavatses piinata Iot. Ta saatis kallale parmu ja pani Io sihitult ringi jooksma kuni lõpuks Egiptuses ta kokku varises ja palus Zeusilt abi. Zeus palus omakorda Hera käest halastust ja lubas olla tulevikus parem mees. Hera halastaski ja Ios sai jumalannaks, keda hakati kummardama Egiptuses.
Io on tüüpiline näide Zeusi seksuaalkompleksist, mille eest saab Hera käest karistada alati ohver. Tüüpiline näide ka jumalate “tolleaegsest” ebaõiglusest.
Perseus oli Danae poeg Zeusiga, tema vanaisa oli Akrisios, kes lasi vastsündinu, kelle käeläbi teda ettekuulutuse kohaselt pidi surm ähvardama, koos emaga kirstu sulgeda ja merre visata . Mõlemad päästis aga kalamees Diktys, kes viis lapse ja ema kuningas Polydektese õukonda, kus kuningas Danasse väga kiindus. Selleks, et saada lahti tülikast Perseusest, saatis kuningas ta Medusa pead raiuma. Perseus sooritas ülesande Athena ja Hermese abiga, kes näitasid talle teed kolme graia juurde. Neid sundis ta endale reetma nümfide asukohta , kelle käes olid kolm võluasja: nähtamatuks tegev müts, võlupaun ja tiivulised sandaalid, millega ta sai õhku tõusta. Perseus lenda Okeanuse juurde, leidis Medusa ja tema mõlemad õed magamas ning lähenes ettevaatlikult koletisele, kellele otsavaadates muutus igaüks kiviks. Vaadates Medusa peegelpilti oma kilbi ümaruselt, lõikas ta koletise pea maha sirbikujulise möögaga, mille Hermes oli talle kinkinud, peitis pea oma pauna ning lahkus võlumütsi kaitsel . Tagasilennates nägi Perseus Etioopia kuningatütart Andromedat, kes oli merekoletise ohvrina aheldatud ühe kalju külge, ta armus kaunitarisse ning lubas Andromeda vanematele, et tapab koletise ja päästab neiu, kui saab ta endale naiseks. Perseus võitis ka seekord ning kui tema pulmas Andromedaga vaidlustas neiu endine kihlatu Phineus kauni pruudi kuuluvuse Perseusele, lahendas kangelane probleemi Medusa pea abil: Phineus ja tema kaaskond muutusid kiviks ja nagu veidi hiljem ka õel Polytektes, kelle pealetükkivuse eest oli Danae põgenenud templisse. Kui Perseus oli oma vaenlastest võitu saanud, andis ta Medusa pea Athenale , kes paigutas selle oma kilbi keskel; nümfide kingitused sai endale Hermes. Seejärel tahtis Perseus külastada oma vanaisa, kuid see põgenes tema eest pelasgide maale. Juhuslikult tuli ka lapselaps sinna, võttis osa viievõistlusest ning tabas kaasavõistlevat Akrisiost surmavalt oma kivikettaga. Perseus oleks võinud hakata valitsema Argoses, kus Akrisios oli olnud kuningas. Ta eelistas aga vahetada oma päranduse Tirynsi ja Mükeene vastu, kus ta valitses kuni oma surmani.
Perseuse lugu on tavaline skeem Vana-Kreeka, kuid ka Lähis-Ida ja paljude muude piirkondade kangelase sünnist. Valitsejale ennustatakse, et vastsündinu kukutab kuninga (Kyros II) või toob kuningriigi huku (Trooja Paris ), mille peale kuningas üritab kõigest väest last tappa, kuid saatuse kiuste mingi kalur või karjane päästab lapse ja ennustus saab aastate pärast tõeks. Mis eristab Perseust Iasonist ja Theseusest, on üllatavalt rahumeelne lõpp.
Helena oli Zeusi ja Leda (või Nemesise) tütar. Helena erakordse ilu pärast röövis ta juba lapseeas Theseus, kuid Helena vennad vabastasid ta ja tõid kaunitari tagasi koju Spartasse. Et edaspidi ära hoida asjatud tüli tema kosilaste vahel, pakku Odysseus välja ettepaneku anda vanne , et kõik aitavad seda meest, kelle Helena neist endale valib. Seepärast kogunesid pärast seda, kui Paris oli vahepeal Menelaosega abiellunud Helena Troojasse röövinud, kokku kangelased kogu Kreekast , et kaunitari koju tagasi tuua, mis pärast kümne aastast sõda ka õnnestus.
Pelops oli Tantalose poeg. Tema isa, keda jumalad tahtsid proovile panna, tappis poja ning serveeris ta jumalaile söömaajana. Kõik kohkusid kohutava roa eest tagasi, üksnes oma tütart leinav Demeter sõi hajameelselt ära ühe õlatüki. Kui jumalad Pelopsi taas ellu äratasid, kinkisid nad noormehele vaimustava ilu ja asendasid puuduva õlatüki elevandiluuga. Poseidon armus võluvasse noorukisse ning kinkis talle tiivulise kaariku, millega sai sõita üle mere, ilma et isegi vankritelg oleks märjaks saanud. Hiljem sai Pelops endale naisek Oinomaose tütre Hippodameia, kuid tõmbas alatute trikkide tõttu enda peale jumalate viha, mis määras ära ka tema poegade Atreuse ja Thyestese saatuse. Oma abielu ja järgnevate vallutustega võidetud uuele kodumaale pani ta nimeks Pelopsi saar, Peloponnesos. Kui tal ei õnnestunud meelitada sõtta arkaadia kuningat Stymphalost, teeskles Pelops rahukavatsust, tappis salakavalalt arkaadlase ning puistas tema puruksraiutud kehaliikmed laiali. Selle eest karistati kogu Kreekat viljatusega, kuni Aiakos palus ühe oraakli korraldusel jumalatelt armu.
Pelopsi loos tuleb ilusasti välja Vana-Kreeka arusaam kogukondlikust vastutusest. Kuna kuningas käitus ebamoraalselt, said karistada kõik inimesed Kreekas.