Vana-Kreeka kangelased ja kangelannad (1)

Sarnased õppematerjalid

20

doc

Neli vanakreeka heerost HERAKLES, PERSEUS, THESEUS ja IASON

HERAKLES / PERSEUS / THESEUS / IASON I HERAKLES Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end Amphitryoniks ja sigitas Alkmenega tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas. See on LINNUTEE e. Galaktika (kreeka k.: gala ­ piim). Prantsuse keeles on Linnutee Voie lactée (piimatee), inglise keeles Milky Way ja vene keeles . NB! Suurenda pi

Ajalugu

11

doc

Vana-Kreeka religiooni ja mütoloogia konspekt

Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. ­ Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 ­ 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. ­ Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 ­ 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I ­ II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of the Greeks

Kreeka religioon ja mütoloogia

48

docx

Kreeka mütoloogia

kui Io lehmana sealt läbi jooksis. Niiluseni jõudes pidi Zeus ta uuesti inimeseks muutma ning Io sünnitama poja ja õnnelikult elama. Io järeltulijaks pidi saama veel Herakles. 8.Sophokles - relvameistri poeg, sai hea hariduse. Demokraatia veendunud pooldaja, valiti kõrgematesse riigiametitesse. Teostes: polise usundi/moraali austamine, usk inimesesse ja tema vaimsetesse jõududesse; keskendub konkreetsele isikule, võimele oma saatust muuta. Sügavalt inimlikud ja rikkaliku hingeeluga kangelased, kes ei kahtle oma tegudes. Neid kujutatakse nii, nagu nad peaksid olema. Kirjutas 123 tragöödiat, 24x 1.koht näidendivõistlusel ja mitte ühtegi viimast kohta. Meieni on jõudnud 7 tragöödiat. Võttis kasutusele 3.näitleja! Varasema 12 koorilaulja asemel suurendas arvu 15le. Tema tuntuim teos on kindlasti „Antigone“, mis jätkab Aischylose Teeba saagat. Teeba uueks valitsejaks saab Kreon, kes käsib Eteoklese maha matta, Polyneikes aga vedelema jätta

Kirjandus

6

docx

Vanakreeka muistendid ja pärimused

(inimese ülakeha ja hobuse kerega olendid) 3. Iason kasvas suureks ja tugevaks, õppis kentauri tarkust ja 20aasta vanuselt läks Iason Peliaselt trooni nõudma. 4. Poolel teel kandis ta vanaeide läbi jõe. (vanaeit oli tegelikud Hera, Zeusi abikaasa, kes tahtis teada, kas Iasonil on hea süda, kuna poiss ta läbi jõe kandis, kaitses Hera noormeest kõikidel reisidel) 5. Pelias nõustus trooni andma, kui Iason toob talle kuldvillaku. Iason lasi kokku kutsuda kreeka kangelased, et nad talle appi tuleks. 6. Laev sõitis kaua, joogivesi sai otsa, laev randus lähimal rannikul. Pime rauk tuli nende juurde, hoides käes keppi, kukkus pikali. Laevamehed aitasid ta püsti, rauk oli Phineus. Mehed aitasid tal needusest vabaneda ja tänutäheks ennustas neile tulevikku ja andis nõu. 7. Kolchiesesst leidsid nad veel teejuhte, keda nad aitasid. Abivajajad olid Phrixose ja Chalkiope (Aietesi tütar) lapsed. Noorukid võeti laevale. 8. Jõuti kuldvillakut paluma

Kirjandus

3

doc

Vanakreeka jumalad ja muud nimed

Absyrtos ­ kuningas Aietese poeg, Medeia vend Acheelos ­ jõejumal, oskas oma kuju muuta Achilleus ­ kuulus kangelane, kes oli haavumatu. Ainuke haavatav koht oli kand. Admetos ­ kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon ­ kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor ­ Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias ­ nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes ­ Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus ­ Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos ­ salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos ­ kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos ­ kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison ­ Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios ­ kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis ­ kuninganna, kelle Herakles allilmast päästis.

Kirjandus

7

rtf

Antiikmütoloogia

"TITAANID JA 12 SUURT OLÜMPLAST" Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel oli palju lapsi, teatuim Zeus, kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos­ jõgi ümber maa, Tethys­ O naine, Hyperion­ päikese, kuu, koidu ja eha isa Mnemosyne­ mälu Themis­ õiglus Iapetos+pojad- taevas õlgadel Prometheus- inimsoo päästja ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, oraakel. HERA ­ JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, surmajumal. Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. ATHENA - MINERVA

Kirjandus

41

doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

meresõitjaid kimbutanud. Läheduses oli sõjakate naiste e. amatsoonide maa, nende isa oli sõjajumal Ares. Argonaudid oleksid seal ka peatuse teinud, ent tuul oli soodne ja nad kiirustasid edasi. Sama päeva päikeseloojangul jõuti kuldvillaku maale Kolchisesse. Mehed olid öösel üsnagi hirmunud ja samal ajal pidasid jumalad Olümpose mäel nende saatuse üle nõu. Aphrodite poeg Eros pidi panema Kolchise kuninga tütre armuma Iasonisse. Eros oli sellega pari ja ka Iason. Vahepeal olid kangelased juba teel linna, et kuningalt kuldvillakut küsida. Nad jõudsid märkamatult paleesse, kus kuningas neid hästi vastu võttis. Printsess Medeia hiilis külalisi piiluma ning Eros läkitas noole tema südamesse. Lõpuks küsis kuningas Aietes, mis külalised tema juurde toob. Iason vastas, et nad soovivad kuningalt saada kuldvillakut teenet eest, mida kuningas neil nõuab. Seda kuuldes sai Aietes vihaseks ja haudus plaani, kuidas argonaudid minema saata. Ta ütles Iasonile, et tal

Kirjandus

5

doc

Mütoloogia tegelased

Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus ­ vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis ­ Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon ­ Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias ­ Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest

Kirjandus

Kommentaarid (1)