"TITAANID JA 12 SUURT OLÜMPLAST" Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel oli palju lapsi, teatuim Zeus, kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Mnemosyne mälu Themis õiglus Iapetos+pojad- taevas õlgadel Prometheus- inimsoo päästja ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter)
Muresid lisandus, kui Kadmose lapselaps Pentheus pilkas kaks korda sündinud Semele poega Dionysost, mille peale jumal ajas hulluks Pentheuse ema Agaue, kes rebis oma pojal pea otsast, pidades teda lõviks. Selle kõige peale arvas Kadmos, et kõik tema järeltulijatega toimunud õnnetused, põhjustuvad sellest kui ta läks Arese koopast vett tooma ja seetõttu ohverdas ta ennast Dionysosele (tema naine käitus samatmoodi), kes muutis nad madudeks. Kui nad lõpuks madudena surid, saatis Zeus nad igaveseks elama Elüüsiumi väljadele õnnistatud surnute sekka. Kadmose lugu on ilmselt tüüpiline linna tekke lugu. Linna loomisesse on segatud nii jumalad, kangelane kui ka suursuguse päritoluga esiisad, kes tõusid otse maast(paljud pidasidki ju enda suguvõsa maast pärit olevat). Kõik see moodustab suurepärase aupaiste Teeba linnale, kuid samas jäeti loosse ka hoiatus jumaliku võimu ülimuslikust inimeste üle. Jumalik arm võib
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2
Kirjandus Müüdid: Pilet 1 Titaanid ja kümme suurt Olümposlast Kronos ehk Saturnus, valitses teiste üle, Zeus, oli tema poeg ning kihutas ta troonilt minema Okeanos jõgi, mis voolas ümber maa Tethys Okeanose naine Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Themis õiglus Iapetus Atlase ja Prometheuse isa Atlas kandis maailma oma õlgadel Prometheus päästis inimkonna, tuues neile tule Zeus ehk Jupiter ülemvalitseja, taeva isand,vihmajumal äikesejumal. Kotkas, tamm, piksenool, valitsuskepp. Hera ehk Juno abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna
HERAKLES / PERSEUS / THESEUS / IASON I HERAKLES Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end Amphitryoniks ja sigitas Alkmenega tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas. See on LINNUTEE e. Galaktika (kreeka k.: gala piim). Prantsuse keeles on Linnutee Voie lactée (piimatee), inglise keeles Milky Way ja vene keeles . NB
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust.
aru, kuid läks mänguga kaasa) üle. (Zeus valis härjast selle poole, kus olid kondid mis olid kaetud rasvaga, liha jäi inimestele) 5. Zeusi karistus oli inimestelt tule võtmine, kuid Promotheus varastas Olümpuse mäelt jumalate valitseja kuldpaleest tule ja viis selle inimestele. 6. Zeusi uus karistus- Hephaistos tegi ilusa tüdruku kuju. Aphrodite andis talle üleloomuliku veetluse ja Hermes kinkis ilmeka kõne ja meeldiva hääle. Zeus pani talle nimeks Pandora ja andis talle kätte laeka. Pandora viidi Promotheuse venna Epimetheuse juurde. 7. Epimetheus tahtis, et tüdruk laeka avaks. 8. Laekast lendasid välja haigused, mured ja õnnetused. Pandora lõi kaane kinni, kuid lootus jäi veel laekasse. 9. Zeusi käsul neediti Promotheus kõige raskemate ja tugevamate ahelatega kõrge kalju külge Kaukasuse mägedes. 10. Kuna P. andeks ei palunud, saatis Zeus hiiglasliku kotka teda piinama. Kotkas rebis iga
Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of the Greeks. Penguin 1958. Kerenyi, C., The Heroes of the Greeks. New York 1960. Mikalson, J. D., Ancient Greek Religion. Blackwell 2005. Veyne, P., Kas kreeklased uskusid oma müüte? Varrak 2006. Programm 1. Allikad: a. Homeros (u. 1000. e. Kr.), Ilias ja Odüsseia Kõige vanemad kirja pandud lood . Käsitlevad Trooja sõda. Õukondlikku hiilgust käsitlevad. Homeros ei juurelnud kunagi milegi üle b. Hesiodos (u. r. saj. e. kr.); - Tööd ja päevad püüab vastukaaluks Iliasele ja Odüsseiale näidata, kuidas elada korralikult karmis maailmas. Theogonia Täielikult seotud mütoloogiaga. Hakkas juurdlema selle üle, kuidas on maailm loodud. Theogonia kujutas endast jutustust universumi ja jumalate põlvkondade
villaku endale saada. Iason sai tänu kuningatütre Medeia abile ülesandega kergelt hakkama. Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast, Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse. Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia. Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid kahjuks polnud seal lähedal vett ja teenijad pidid seda kaugelt käsitsi tooma. Kui Zeus ja jõejumal Asopos läksid riidu kasutas kuningas seda ära. Ta palus jõejumalalt vett ja vastutasuks reetis Zeusi peidukoha. Zeus nuhtles selle eest Asopost ja hiljem pööras oma viha Sisyphosi poole. Zeus saatis talle külla surma, kuid kaval kuningas püüdis allilma viija kinni ja pani lukutaha. Sellest hetkest ei heitnud keegi maailmas hinge. Varsti päästis Ares surma välja ja too vedas kuninga allilma. Mees suutis veel kavalusega maapeale tagasi saada, kuid
Absyrtos kuningas Aietese poeg, Medeia vend Acheelos jõejumal, oskas oma kuju muuta Achilleus kuulus kangelane, kes oli haavumatu. Ainuke haavatav koht oli kand. Admetos kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde.
viisid. Õdede ema, Metaneira, pani Demetri oma noorimat poega hoidma. Demeter võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Demeter sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Demetri soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske, sest Demeter oli kurb ja üksik. Ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas. Lõpuks saatis Zeus Hermese allilma Persephone järele. Hades pidi sõna kuulama, andis Persephonele granaatõuna seemet süüa, et too tagasi tuleks. Kui Persephone oli maa peal, siis saadeti Demetri järele Rhea. Ema/tütar kohtusid, aga ainult 4 kuuks, siis läks Persephone tagasi allilma. Ja tuli kevad, vili hakkas kasvama jne...Kui Persephone läheb tagasi allilma, tuleb sügis ja talv. Dionysos ehk Bakchos Dionysos sündis Teebas. Zeus'i ja Semele poeg
Kohustuslikud Vana-Kreeka müüdid ja märksõnad: 48. Maailma loomine, kuni valitsejaks saab Zeus - Kaos loob jumalanna Maa,hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Jumalanna Maa sünnitas armastusjumalanna, Taeava, Mäed ja Mered. Taevas oli suurim jumal , Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ning neil sündis palju lapsi, sealhulgas 12 titaani. Üks neist oli ahne Kronos. Kord sai Uranos laste peale pahaseks ja viskas nad Tarantarose juurde maa alla. Ema aitas Kronose välja ning ta hiilis oma isa juurde ja haavas ta
2 Antiikkirjandus · Antiikirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Rooma kirjandust(8 saj eKr 6 saj pKr) · Antiikne (antiquus) = vana, muistne · Termin ,,antiik" on pärit 18 sajandist Vanakreeka kirjandus · Kreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus · Vanakreeka kirjanduse zanrid on saanud eeskujuks hilisematele kirjandustele(tragöödia, komöödia) · Tänapäevaks on säilinud vähe Vanakreeka kirjandust(nt Sophoklese 123st näidendist
Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi mäkke veeretama, veereb koguaeg tagasi Dionysos- veinijumal Baknat- rõõmsameelne joomar Bakhanaal- joomapidu Prokrestese säng- kõigile ühe suuruse järgi, isikupära arvestamatta Pegasos- luulehobu Parnass- luulemaailm Pygmailon- skulptor, vihkas naisi, armub enda loodud kujusse
Pandora otseses tõlkes 'kingitus kõigilt'. Savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Prometheus andis inimestele tule ja õpetas neid ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele (Prometheuse vennale) ja mees võttis kingituse rõõmuga vastu, kuigi vend oli keelanud Zeusilt kingitusi vastu võtta. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks. Ühel päeval paotas ta laekakaant ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga ja keelatud asja. Pandora
ZEUS'i lapsed Zeus ehk Dias on vanakreega mütoloogias peajumal ning samas ka taeva- ja äikesejumal. Tema tunnusmärkideks on piksenool, kotkas ning valitsuskepp. Rooma mütoloogias vastas Zeusile Jupiter. Antiikaja ettekujutustes seostati teda mitmete teiste jumalatega nt. Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias jne. Zeus oli titaanide Kronose ja Rhea poeg, tavaliselt neelas Kronos kõik oma lapsed alla, kuid Zeusil õnnestus pääseda kuna Rhea andis Zeusi asemel Kronosele mähkmetesse mässitud kivi. Selle tõttu jäi Zeus ellu ning kasvas üles Kreeka saarel ning kui ta vanemaks sai otsustas ta oma isa kukutada troonilt. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõik allaneelatud lapsed välja oksendama. Pärast Kronose kukutamis jagas Zeus maailma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai
Prometheus.............................................................................10 Section III.4 Müüt neljast ajastust.......................................................................................10 Section III.5 Lühiülevaade Olümpose jumalatest...............................................................11 Article IV. Kangelasmüüdid......................................................................................................13 Section IV.1 Theseus...........................................................................................................14 Section IV.2 Oidipus...........................................................................................................15 Article I. Argonautide müüt......................................................................................................16 Article I. Vana-Kreeka eepos "Ilias".......................................................................................
· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun
· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun
Antiikmütoloogia töö 12 jumalat: 1. Zeus ehk Jupiter peajumal, taevajumal 2. Hera ehk Juno abielu jumalanna 3. Poseidon ehk Neptunus merejumal 4. Hades ehk Pluto allilma- ja surmajumal 5. (Pallas) Athena ehk Minerva linna, tsivilisatsiooni ja käsitöö jumalanna, ka lahingujumalanna 6. (Phoibos) Apollon tõe- ja valgusejumal 7. Artemis ehk Diana looduse- ja loomade jumalanna 8. Aphrodite ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna 9. Hermes ehk Mercurius kaubanduse- ja turujumal 10. Ares ehk Mars sõjajumal 11
Metsloomade jumalanna, küttide ja noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol. Puu- küpress; loom- metsloomad, eriti aga põder.; *APHRODITE: Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. Puu- mirt; lind- tuvi, varblane, luik; *HERMES: Zeusi ja Maia poeg. Tiivulised sandaalid ja müts, heeroldisau. Zeusi käskjalg. Nutikaim, kavalaim jumalate seas. Kaubanduse ja turu jumal; kaupmeeste, varaste ja teekäijate kaitsja.; *ARES: Zeusi ja Hera poeg. Sõjajumal. Oma tooruse ja argpükslikkuse tõttu ei ole eriti armastatud, nii esineb müütides harva. Lind- raisakull; loom- koer.; *HEPHAISTOS: Zeusi ja Hera poeg. Lombakas ja kole, kuid heatahtlik. Tulejumal; jumalate relvameister ja sepp. Linna-, käsitööliste ja sepatöö jumal.; *HESTIA: Zeusi õde. Viimane kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Tema jaoks hoiti igas linnas igavest tuld (Roomas hoidsid seda kuulsad Vesta neitsid).
Uranos võttis naiseks Maa ja nad said palju lapsi: 3sajakäelist hiiglast (kükloobid) 12 titaani (6 meest, 6 naist) Okeanus laotus üle kogu maa, ta oli kõigi jõgede isa ja tal oli 3000 tütart okeaniidi, kes olid allikate ja ojade haldjad. Üks titaan Hyperion, naisega Thea andsid maailmale veel 3 jumalat, Päikese ,Koidu ja Kuu Kükloobid hiiglaslikud jumalad, kes üksainus silm keset laupa(uranose ja maa lapsed) Kronos Uranoselt võimu võtnud poeg, kellelt hiljem poeg Zeus võimu võitlusega endale sai Rhea kronose naine Themis seadusejumalanna, andis Zeusi käsud surelikele inimestele teada Justitia kaitses õigust, vihkas valskust, kui ta nägi ülekohut, teatas Zeusile ja Zeus mõistis kohut. Olümpia seal olid kaks savipotti- ühes kõik hea, teises halb. Sealt läkitas zeus inimestele head ja halba Zeusi 3 tütart: saatusejumalannad Klotho ketras inimese elulõnga ja määras, kui kaua keegi elab
Juhendaja: Aavo Jakobsoo 12. jaanuar 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SISSEJUHATUS Antiikmütoloogia on väga keeruline ja huvitav. Mütoloogia sünnimaaks võib pidada Kreekat. Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused
Narva Eesti Gümnaasium Essee Zeusi lapsed Koostaja:Katti Tsirkova Narva 2008 Eessõna Nagu me juba teame oli Zeus vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg.Tähtsat osa Zeusi elus mängisid tema surelikud ja jumalikud armukesed,kellele ta väge erineval moel lähenes.Kord ilmus ta oma armastatu juurde luigena,kord härjana,kord koguni kullavihmaga.Sellest järeldub ka see,et nende armuloode käigus sündis Zeusil palju järglaseid ning nendest hakkab rääkiima ka see essee. Apollon ja Artemis
Herakles Herakles oli Kreeka kõige suurem kangelane, peale Ateena. Ateena jaoks oli kõige suurem Theseus, sest seal hinnati rohkem inimese sisu, mitte nii väga jõudu. Ülejäänud Kreekas oli Herakles kõige kõvem mees. Herakles pidas ennast jumalatega võrdseks. Jumalad vajasid Heraklese abi gigantide vastu võideldes. Herkales kohtles jumalaid nagu teisigi olevusi selles suhtes, et kui näiteks Delfi oraakli preestrinna ei tahtnud talle vastust öelda, siis Herakles haaras kätte kolmjala (preestrinna istus seal) ja ähvardas, et viib selle minema ning asutab oma oraakli. Selliste tülide puhul tavaliselt Zeus sekkus vahele. (See Delfi oraakel oli Apolloni nn pühapaik) Kuigi Herakles vahepeal seal selliseid asju korraldas, siis Apollon austas teda siiski väga ja palus, et preestrinna annaks Heraklesele alati vastused tema küsimustele. Heraklesel oli elu ajal kindel teadmine, et keegi ei võinud temast tugevam olla või teda võita
Zeus-Taeva isand, vihma jumal, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera-Abielu kaitsjal. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon -Merede valitseja. Zeusi vend Hedes-Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Athena-ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Apollon-Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal,
Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad Poseidon (Neptunus) - merejumal Hades (Pluto) - allilmavalitseja Hestia (Vesta) - kodukoldejumalanna Athena (Minerva) - tarkusejumalanna Apollon (Apollo) valguse korrajumal
Antiikmütoloogia · 12 jumalat Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja
tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol APHRODITE (Venus): Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. HERMES (Mercurius): Zeusi ja Maia poeg. Tiivulised sandaalid ja müts, heeroldisau. Zeusi käskjalg. Nutikaim, kavalaim jumalate seas. Kaubanduse ja turu jumal; kaupmeeste, varaste ja teekäijate kaitsja. ARES (Mars): Zeusi ja Hera poeg. Sõjajumal. Oma tooruse ja argpükslikkuse tõttu ei ole eriti armastatud, nii esineb müütides harva. HEPHAISTOS (Vulcanus): Zeusi ja Hera poeg. Lombakas ja kole, kuid heatahtlik. Tulejumal; jumalate relvameister ja sepp. Linna-, käsitööliste ja sepatöö jumal. HESTIA (Vesta): Zeusi õde. Viimane kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukoldejumalanna Tema jaoks hoiti igas linnas igavest tuld · 9 muusat: Kleio- ajalugu Urania- astronoomia Melpomene- tragöödia
jumalate kehastustesse. Kreeklased uskusid ka sellesse, et nende jumalatel on taevas omapäi igav ning seepärast otsivad nad tihti seiklusi maa pealt - jumalad omavad võimet lihtsureliku kuju võtta. Ja kui need jumalad juba maal peal käisid, siis jätkasid nad siin ka oma jumalikku sugu. Nii et kui lugeda antiikaja autoreid, tuleb välja, et veel ainult paar tuhat aastat enne meie ajaarvestuse algust oli terve Kreeka täis pikituid igasuguseid poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate `käega-katsutavusse' suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk" 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi
12 olümialast + muud jumalad + daimon(muud vahvad tegelased, nt loodusvaimud, nümfid, kangelased) Ei ole võimalik vahet teha kreeka jumala ja mittekreeka jumala vahel. Pole olemas õigeid ja valesid jumalaid, vaid meie ja nende jumalad. Jumalate ühtesulamine. On olümose-eelsed jumalad- eksisteerisid kõige ennem, enne O jumalaid. Titaanid (titanes)- Kronis ja Rhea. Olümpose jumalad Zeus (pikne jne),Poseidon (meri ja ürgsed loodusjõud), Aides (Hades. Allmaailma. Persephone oli ta naine), Hera (väga austatud, palju tempeid, abielu), Demeter (enim kultust, viljakus ja vili- Thesmophoria külvipidu, igas linnariigis peetu, ainult naistele ), Hestia- (kodukolle. Sisuliselt puudub mütoloogia ja kultuspaigad.) ---- Uuem põlvkond, kõik Zeusi lapsed. Athena- (kaitse, sõda, hea, paluti võitu) Arthemis (loomade küttija ja kaitsja. Artaktiivne, aga hukuatuslik. Initsiatsioonirituaalid, eiti naistele), Apollon (oraaklite, tõve ja ravi jumal, kaunid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
