Kuldvillak Kord elas Kreekas kuningas, kelle naine oli jumalikust soost. Neile sündisid poiss ja tüdruk. Poisile pandi nimeks Phrixos ja tüdrukut kutsuti Helleks. Lapsed olid nägusad ja terved ja kuningas oleks võinud surematuid jumalaid tänada, et nad võimaldasid talle perekonna keskel rahu ja õnne tunda. Aga kuningas ei hinnanud õnne, mis tal käes oli, ja ihaldas teistsugust. Ta kihutas abikaasa majast välja ja võttis uue naise. Nõnda said Phrixos ja Helle endale võõrasema. Võõrasema vihkas poisikest ja tüdrukutirtsu, tõreles nendega hommikust õhtuni ja vintsutas neid
esimest naist. Pärast Nephele lahkumist, põud tuli maa peale. Kasuema Ino vihkas oma kasulapsi ja tahtis neid tappa.( tal oli kaks last Melikertes ja Learchos) Ta oli väga kaval ja sundis oraklil ütlemas rahvale, et tuleb Phrixose jumalatele ohverdada. Rahva sunnil pidi Athamas seda soovi täitma. Jäär Nephelen kuuldes seda, palus abi jumalatelt. Hermes andis talle jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. Kui Phrixos oli toodud ohvrialtari juurde, laskis Nephele jäära lahti. See tormas altari juurde, haaras ohvriks määratud poissi ja tema õe ning kandis lapsed läbi õhu minema. Helle meri Jäär lendas kirdesse üle Egeuse mere. Kohal, kus Euroopat eraldab Aasiast kitsas väin, kukkus Helle jäära seljast merre ja uppus. Seda väina hakkasid kreeklased kutsuma Hellespontoseks ehk Helle mereks. ( tänapäeva nimetus on Dardanellid) Kuldvillak
saada. 3 ·Hermes andis Nephelele jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. ·Jäär päästis lapsed ohvrialtari juures ära. ·Jäär lendas Egeuse mere kohal ning pillas Helle vette. Helle uppus ära. Seda merd hakati nimetama Helle mereks. 4 ·Jäär maandus Kolchises. ·Phrixos jäi Kolchisesse elama ja sealne kuningas Aietes andis talle oma tüte Chalkiope naiseks. ·Phrixos overdas tänutäheks oma jäära Zeusile ning kinkis selle naha(kuldvillaku) Aietesele. ·Jäärast sai jäära tähtkuju 5 ·Lolkose kuningas Pelias käskis pärast seda oma vennapojal Iasonil kuldvillaku Kreekasse tagasi tuua, lubades talle selle eest oma trooni.
10. Kuna P. andeks ei palunud, saatis Zeus hiiglasliku kotka teda piinama. Kotkas rebis iga päev ta ihust maksa välja ja sõi seda. (Öösel kasvas maks tagasi) 11. Zeusi poeg märkas teda, tappis kotka ja kinkis Promotheusile vabaduse. 12. Needuse tõttu pidi P. iga päev kandma raudsõrmust, millesse oli kinnitatud kivikild kalju küljest. (mälestuseks kannavad inimesed siiani kiviga sõrmuseid) Kuldvillak 1. Kreeka kuningas, kelle naine oli jumalikust soost. Neile sündisid poeg Phrixos ja tütar Helle. 2. Kuningas kihutas oma naise majast välja ja võttis uue naise. (lapsed jäid kuningaga) 3. Võõrasema vihkas lapsi. Veel hullemaks läks siis , kui võõrasemale sündisid kaks poega. Võõrasema ihkas P. ja H. surma. 4. Võõrasema soovitas Kreeka naistel viljaterad enne maha külvamist ära praadida, siis pidavat suurem saak tulema, kuid nii see ei läinud. 5. Kuningas käskis saadikul minna Delfi oraaklisse pärima, miks jumalad saatsid ta maale näljahäda. 6
oli võimas keha ja lopsakad juuksed jms). Siis mingi linnas tõusis hull kära ja see Pelias ilmus kohale, et vaadata, mis värk on. Siis Pelias ja Iason said kokku ja see Iason hakkas rääkima, et tegelt tema peaks seal valitsema, et Zeus oli seadusega selle tema isale andnud valitseda. Siis Pelias ütles, et kui see Iason, kes on nkn noor mees ja tugev ja, et peaks Phrixosele kuldvillaku tagasi otsima, et siis Phrixos saaks uuesti koju minna sellega. Ja kui tal see peaks õnnestuma, siis Pelias lubas selle Kreeka Iasoni valitseda anda. Siis Iason kuulutas kõigile välja, et tuleb selline retk etrte võtta ja mingi Polydeukes ja Orpheus ja siuksed vennad kogunesid kokku ja mereretk võis alata. Esimene peatus tehti saarel, kus olid mingid kiskjad naised ja Hypsipyle oli seal see naiste pealik. Ja siis siuke vahejuhtum, et seal samal saarel Heraklese relvakandja Hylas läks allika juurde mingi vett
puhta värske vee sees ja teda piinab janu, aga kui ta kummardub, kaob vesi ja muutub liivaks. Käeulatuses kasvavad tal oivalised puuviljad, kui ta neid üritab võtta, kegitab tuulehoog oksi, ta peakohal ripub hiiglaslik kivimürakas. Pelops pandi kokku, tehti veel kaunimaks, kui ta oli. Ärasöödud tükikese asemele pandi elevandiluutükk. Hiljem oli kõikidel selle suguvõsa liikmetel valge laik abaluul. Kuldvillak: Kreekas elas kuningas, kelle naine oli jumalikust soost. Sündis poiss Phrixos ja tüdruk Helle. Lapsed olid nägusad ja terved, aga kuningas polnud õnnega rahul. Võttis uue naise, sai uued lapsed. Võõrasema vihkas Hellet ja Phrixost. Võõrasema kartis, et tema pojad peavad jagama kuninga vara aga ta tahtis, et tema pojad päriksid terve kuningriigi. Võõrasema otsustas, et lapsed peavad surema. Salaja kutsus ta selle maa naised kokku ning rääkis neile, kui töökad nad on, aga vilja ei tule ikka piisavalt. Lubas, et kui nad midagi teevad ta heaks,
kasvanud ja sundis oraakli juurde saadetud saadikut valetama, et vilja kasvama saamiseks peab Phrixose ohverdama. Ohvrialtari juurde tormas puhtast kullast villaga jäär, kes ohvriks määratud noore printsi ja ta õe turjale võttis ja nad minema kandis. Kui jäär ületas väina, mis Euroopat Aasiast lahutas, libises õde Helle jäära turjalt maha ja väina hakati tema järgi Helle mereks kutsuma. Phrixos aga jõudis õnnelikult Külalislahkuseta mere ehk praeguse Musta mere kaldale Kolchise maale ja sealne rahvas võttis ta vastu. Kohalik kuningas Aietes andis poisile oma tütregi naiseks ja Phrixos ohverdas tänutäheks tema elu päästnud jäära Zeusile ja kinkis kuldvillaku Aietesele. Phrixosel oli lell Iason, kes oli õiguse järgi Kreeka kuningas, kuid kellelt vennapoeg Pelias oli riigi anastanud. Iason oli õigel ajal salaja kindlasse paika saadetud, ja kui too meheks sirgus, ilmus ta
m. Phaidra, - Kreeta kun. Minose ja Pasiphae tütar. Abiellus Theseusega. Armus Hippolytosse, oma võõraspoega ning tappis seetõttu enese n. Hippolytos, -Theseuse ja Hippolyte poeg. o. Athamas ja Ino, - Athamas oli Aiolose poeg, Teeba müütiline kuningas, tappis oma ja Ino poja Learchose. Ino Kadmose ja Harmonia tütar, hoolitses õe poja Dionysose eest. Keeitas naisi põletama seemnevilja. Järgnes ikaldus. Selle heastamiseks oraakli valeennustus ohverdada võõraspoeg Phrixos. Kartes hullunud Athamast ning viskus ühes oma pojaga merre, kus temast sai merejumalanna Leukothea. p. Pelias, - Poseidoni poeg, Tõukas troonilt Aisoni. Saatis Aisoni poja Iasoni kuldvillakut tooma. Iasoni naine medeia veenis Peliase tütreid, et viimased Peliase noorendamiseks tükkideks raiuksid ja ära keedaksid. q. Iason, - kasvas üles kentaur Cheironi koopas. Pidi usurpaator Peliaselt saama kuldvillaku vast uIolkose trooni. Moodustas Delphi oraakli ja Hera toel
Venus lasi altaril leegi sütitada, et näidata, et tema soov on kuulda võetud. Kui rõõmus Pygmalion koju jõudis suudles mees kuju ning kuju ärkas ellu. Pygmalion nimetas naise Galateaks ning nende poja Paphuse järgi sai nime Venuse lemmiklinn. "KULDVILLAKU OTSIMINE" Väikese printsi Phrixose tapmisel lendas kuldvillaga jäär altari juurde ja viis Phrixose ja tema õe ära. Õde Helle kukkus merre, aga Phrixos kasvas kuningas Aietese juures üles ja kinkis kuldvillaku talle. Aastate pärast soovis Phrixose üks lellepoeg teiselt lellepojalt Peliaselt riiki saada, kui selleks tuli tal kuldvillak üles otsida. Iason kutsus kokku kreeka julgematest meestest koosneva meeskonna ja laeval "Argo" alustasid nad oma teekonda. Teel kohtasid argonaudid suuri ohte. Maale jõudes läksid nad jumalate abil Aietese lossi, kus nad hea kombe kohaselt hästi vastu võeti. Et nende
Kuldjäära algne omanik oli Teeba kuninganna Nephele. Temaga juhtus aga nii, et mees hülgas ta, ja et päästa oma kaht last Hellet ja Phrixost kurja võõrasema käest, palus ta abi Hermeselt, kes saatis talle kuldjäära. Naine pani lapsed jäära selga ja saatis nad maapakku Kolchisesse. Kui aga jäär Dardanellide väina ületas, kukkus Helle vette ja uppus. Siit ka väina kreekakeelne nimi Hellespontos (tõlkes ´Helle meri´). Phrixos jõudis õnnelikult Kolchisesse ja abiellus sealse kuninga tütrega. Jäära ohverdas noormees Zeusile ja riputas naha - kuldvillaku sealsesse pühasse hiide, mida valvas hirmus lohe. Kuldvillaku kättesaamist peeti Iasoni nooruspäevil teostamatuks ettevõtmiseks. Iason sai suurepäraselt aru, et nii raske ülesandega ei ole võimalik üksinda toime tulla. Esmalt palkas ta osavad laevameistrid, kes tarkusejumalanna Athena juhendamisel asusid laeva meisterdama.
Kreekasse tooma; vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk. Boiootias asuva Orchomenose valitseja Athmas jättis oma naise Nephele maha Boiootia printsessi Ino pärast, kuid kaksikud, Phrixose ja Helle, jättis enda kasvatada. Ino sai Athamasega kaks poega. Oma kasulapsi Ino vihkas. Ta kõrvetas ära kogu seemnevilja, nii et seeme ei idanenud. Kui rahvas läks küsima, mida vastu teha, sundis Ino oraaklit vastama, et Phrixos tuleb jumalatele ohverdada. Rahva sunnil pidi Athamas seda soovi täitma. Kuuldus sellest jõudis ka Nepheleni, kes palus abi jumalatelt. andis talle jäära, kelle oli puhtast kullast. Kui Phrixos oli toodud ohvrialtari juurde, laskis Nephele jäära lahti. See tormas altari juurde, haaras ohvriks määratud poisi ja tema õe ning kandis lapsed läbi õhu minema. Jäär lendas kirdesse üle Kohal, kus eraldab kõigest kitsas kukkus Helle jäära seljast merre ja uppus. Seda väina
kuningale peale. Nii saigi, kuid kui ohver oli altarile pandud, tormas sinna jäär, kelle vill oli kullast. Jäär haaras poisi ja tema õe ning tormas minema. Jäär oli saadetud Hermese poolt, keda palus laste ema. Kui jäär Euroopat Aasiast lahutavast väinast üle läks, kukkus tüdruk Helle merre. Poiss jõudis Musta mere äärde (siis nimeks Külalislahkuseta meri) Metsik rahvas, kes seal elas, võttis Phrixose vastu ning too sai endale naiseks kuningas Aietes tütre. Phrixos kinkis jäära kuldvillaku kuningale. Phrixose lell, kes oli õigusjärgne Kr kuningas, pidi vennapoeg Peliasele riigi anastama. Kuninga noor poeg Iason oli aga mujal suureks kasvanud ja läks siis oma aujärge tagasi nõudma. Peliasele oli oraakel ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja et ta peab kartma neid, kel 1 sandaal jalas. Ühel päeval ilmuski selline, ent muidu uhke ja kuninglik, linna. Keegi ei teadnud, kes too on, ent mees nõudis kuningatrooni endale
Inimesed käisid kuningale peale. Nii saigi, kuid kui ohver oli altarile pandud, tormas sinna jäär, kelle vill oli kullast. Jäär haaras poisi ja tema õe ning tormas minema. Jäär oli saadetud Hermese poolt, keda palus laste ema. Kui jäär Euroopat Aasiast lahutavast väinast üle läks, kukkus tüdruk Helle merre. Poiss jõudis Musta mere äärde (siis nimeks Külalislahkuseta meri) Metsik rahvas, kes seal elas, võttis Phrixose vastu ning too sai endale naiseks kuningas Aietes tütre. Phrixos kinkis jäära kuldvillaku kuningale. Phrixose lell, kes oli õigusjärgne Kr kuningas, pidi vennapoeg Peliasele riigi anastama. Kuninga noor poeg Iason oli aga mujal suureks kasvanud ja läks siis oma aujärge tagasi nõudma. Peliasele oli oraakel ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja et ta peab kartma neid, kel 1 sandaal jalas. Ühel päeval ilmuski selline, ent muidu uhke ja kuninglik, linna. Keegi ei teadnud, kes too on, ent mees nõudis kuningatrooni endale
too oli lõpuks nõus. Kui aga läks ohverdamiseks, tormas ohvrialtari juurde jäär, kelle villak oli puhtast kullast. Ta haaras poisi koos õega oma turjale ja kandis lapsed läbi õhu minema. Kui jäär ületas väina, libises tüdruk Helle looma seljast ja kukkus merre ning uppus. Poiss jõudis Kolchise maale (Külalislahkuseta), kus elas metsik rahvas. Ometi võtsid nad poisi hästi vastu ja kuningas Aietes andis oma tütre talle naiseks. Phrixos ohverdas Zeusile tänutäheks ellujäämise eest jäära ja kinkis kuldvillaku kuningas Aietesele. Phrixosel oli lell Iason, kes oli Kreeka riigi õiguslik kuningas, kuid kellelt vennapoeg Pelias riigi oli anastanud. Kui Iason oli meheks sirgunud, otsustas ta tagasi Kreekasse minna, et kurjalt lellepojalt aujärg tagasi nõuda. Peliasele oli aga oraakel ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja peab kartma kõiki neid, keda näeb vaid ühe sandaaliga
käskis ehitada tuleriida ning läks sedasi ise Surma juurde. Ta võeti taevasse ning talle anti Hebe naiseks. 24. Argonaudid Argonaudid käisid koos Iasoniga kuldvillakut otsimas. Eelnev lugu: Kreeka kuningas Athamas jättis maha naise Nephele ning võttis uue, nimega Ino. Too püüdis vabaneda esimese naise pojast Phrixosest, et ta oma poeg saaks pärijaks. Ino kõrvetas seemnevilja; käskjalg saadeti oraakli juurde küsima, mida teha; Ino käskis tal öelda, et Phrixos tuleb ohverdada. Hermes saatis kuldvillase jäära päästjaks; too haaras poisi ja ta õe Helle turjale ning kandis läbi õhu minema. Helle kukkus merre, mis nimetati Hellespontoseks. Poiss jõudis Kolchisesse ning ohverdas Zeusile tänutäheks jäära, kinkis kuldvillaku kuningas Aietesele. Phrixose lellepoeg Iason tuli Kreeka riiki (?) päästma oma kurja nõo Peliase käest. Pelias käskis tal tuua villaku. Iason ajas meeskonna kokku (50 tk). Sinna kuulusid mitmed vägevad
annaabi.ee 
