Apollon oli valguse, tõe ja ennustuskunsti jumal. Samas oli Apollon suurepärane pillimees, kelle kuldse lüüra saatel taevased laulsid ja tantsisid. Tema hoole all olid muusika ja luulekunst. Apolloni kaksikõde Artemis oli osav kütt ja kaitses elavat loodust, eriti loomi. Ta oli suurepärane pillimees, kelle kuldse lüüra saatel olümplased laulsid ja tantsisid. Apollon oli peajumal Zeusi ja titaanide Koiose ja Phoibe tütar Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümbolid olid vibu ja nool ning lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalusi. Ta oli valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle. Tal oli kaks järglast: Asklepios arstikunsti jumal ja
reekviem- katolik leinamissa estampii- keskaegne tants ja muusikazanr ordinaarium- missa muutumatu tekstiline osa kitaroodia- hingestatud soololaul mida saadab kitario-keelpill auloodia- soololaul kanti ette aulose-puhkpilli saatel aoidid- kutselised luljad kes kandsid lüüra saatel ette eepilisi laule rapsoodid- rändlaulik kes kes ei olnud ise laulude looja vaid kandis ette valmis homofoonia- ühe juhitava meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas polüfoonia- mitme iseseisva meloodia kõlamine muusikas lüüra- keelpill kinnor- 5-9 keelega kantav lüüra kitara- suuremõõduline 5-7 keelega lüüra tüüpi pill aulos- vanakreeka puhkpill süürings- paanivile lauto- näppepillide hulka kuuluv keelpill
leiutistest, järeltulijatest, sümbolitest ning temast teaduses. 2. 3 1.Hermese tutvustus Hermese kreekakeelne nimekuju on Ęρμŋς, roomlased kutsuvad teda Merkuuriks (Philip Wilkinson & Neil Philip, 2007). Hermes on Vana-Kreeka mütoloogias teekäijate ja kaupmeeste jumal. Hermes oli oma isa, Zeusi käskjalg, ühtlasi teekäijate, kaupmeeste, varaste ja kõnekunsti jumal. Kõne, kirja ja lüüra leiutaja. (Fink, 2000) 1.1 Hermes teaduses Vanal ajal arenes teadus ning uutele avastustele pidi ka nimed panema. Astronoomid nimetasid Päikese ümber kõige kiiremini tiirleva planeedi Merkuuriks ning alkeemikud silmnähtavalt „elusa“ elemendi, elavhõbeda, Hermese rooma nime Meruriuse järgi, mida meie seostame eelkõige kaubanduse ja rändamisega. Seda tõestavad arvukad hotellid, ühingud, ühendused ja muud sarnased , mis on ristitud Merkuuriks. (Fink, 2000) 1
MAA PILLID Egiptus Varasemad: müra- ja löökpillid 4.at.eKr Kaarharf Pikiflööt Lauto Lüüra Trumm Salmei Trompeti-laadsed pillid Sisfrum Mesopotaamia Lüüra harf lauto rooviled topeltaulos raamtrumm Hiina kin 3000 eKr pipa erhu sansjan lauto flöödi-ja oboe-laadsed pillid suuorel e. seng / luuseng king kong kellad trummid taldrikud e. bood India samgita 2500 eKr sitar vina
- muusika vahendab tundeid, armastust, äratab sümpaatiat = eneseväljendus - paljud pillid sarnased (lüüra, lauto, harf) - muusikuid peeti prohvetiteks, kellele oli omistatud taevane anne - muusika oli olulisim kõigist kujutavatest kunstidest Mõisted: leviit naissoost Vana-Egiptuse kutseline muusik hironoomia Vana-Egiptuse kultuurist pärinev meloodiakaare näitamine käezestide abil I.LU pärineb Mesopotaamia kultuurist, tõlkes ,,õnn ja valitsemine" aoid lüüra saatel improviseeriv Vana-Kreeka kutseline laulik kultuslaulud hümnid kannavad ette koorid ditürambid veini- ja viljakusjumala Dionysuse kultuslaulud, mida esitati aulose saatel ning millest arenes tragöödia muusa kunstide (hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse) kaitsejumalannad, Zeusi tütred, kes saatsid Apollonit, kes mängisid lüürat sama hästi, kuid kellele ei leidunud laulmises võrdväärset
1. Millistest allikatest leiad teadmisi vana-aja muusikast? · kaljujooniste põhjal · arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillide põhjal. 2. Vanimad muusikainstrumendid: 1) Egiptuse päritolu: · Otseflööt · Topeltsalmei · Lüüra · Harf 2) Mesopotaamia päritoluga: · Lauot · Lüüra 3. Mis on leviit? Kutseline muusik templiteenistuse tarvis 4. Muusika vanades kõrgkultuurides: · Täitis kultuslik funktsiooni · Kõlas ka tantsu, võistluste või söömaaegade saateks. 5. India kastisüsteem muusikas? · Inimhääl- ülim · Keelpillid- tähtsuselt II · Puhkpillid III · Trummid - kõige alamad 6. ,,Musike" lauldes ettekantud luule, vahetult seotud tantsuga. 7
· Ditüramb-Vana-kreeka kultuslik flöödisaatega koorilaul Dionysose auks · kõrgelennuline · oodiga sarnanev luuleteos · kombineeritud instrumentaalmuusika, koorilaul ja tants · 6. saj. eKr. muutus jumalakummardamiseks · Apollon · Zeusi ja Leto poeg · Jahijumal · Sümboliteks vibu ja nool, lüüra · Valguse-, ennustamise ja muusika kaitsja · · Dionysos · veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal · Zeusi ja Semele poeg · Pilliks Aulos · Lüüra: vana-kreekas oli 2 lüürat Kithara- Profesionaalidele Lüüra- amatöridele
muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid Lüüra 7 keelega, näpitav keelpill, algselt kilpkonna kilbist kõlakastiga. Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel lüürika. Kitara suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks Harf näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest Aulos levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud) läbilõikava kõlaga, kasutati soolopillina, eriti Dionysose kultuses Paaniflööt, paanivile ehk süürinks mitmest vilest kokku seatud puhkpill Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala
poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid Lüüra – 7 keelega, näpitav keelpill, algselt kilpkonna kilbist kõlakastiga. Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel – lüürika. Kitara – suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks Harf – näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest Aulos – levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud) läbilõikava kõlaga, kasutati soolopillina, eriti Dionysose kultuses Paaniflööt, paanivile ehk süürinks – mitmest vilest kokku seatud puhkpill Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala
arendati välja piltkiri. Vanad kultuurrahvad omistasid muusikale suurt tähtsust. See kõlas nii jumalatele pühendatud pidustustel kui ka igapäevaelus. Sumerid. Mesopotaamias elas rohkem kui 3000 aastat eKr. rahvas, keda nimetati sumeriteks. Keegi ei tea, kuskohast ja millal nad sinna tulid. Sumerite kultuur on üks iidsemaid. Neil oli oma keel, kiilkiri, templi- ja paleemuusika. Väljakaevamistelt on leitud umbes 4500 aastat vana sumeri lüüra, mis on valmistatud sõnnikoljust. Sarvede vahele tõmmati sillus ja keeled. Selline pillikuju jäi püsima pikaks ajaks. Kuninglik pill lüüra oli mitte ainult muusikariist, vaid ka püha ese, mida kanti pidulikel rongkäikudel. Pillidest olid kasutusel veel löökpillid: täristid, lõgistid, kellukesed, trumm. Keelpillidest:harf, lauto. Puhkpillidest: flööt ja salmei. Egiptus. Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas. Maailma pikima jõe Niiluse kaldaile
aolos, trompet, trummid. Vana- Kreeka Vana-Kreeka kultuuri ja Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri seos: Egeuse mere saartelt on leitud harfi ja topeltaulose mängijate marmorfiguurid. Sarnane muusikaõpetus neis maades. Apollonlikku muusikat iseloomustab korrastatult harmooniline ja mõistatuslikkus. Dionysoslikku muusikat aga ekstaatilisus ja meelelisus. Pillid: Topeltaulos Barbiton Lüüra Apollon- muusikute kaitsja, kultuspilliks lüüra, kultuslauluks paiaan (kitara saatel) Muusad- kunstide jumalannad 7tk+2teadusmuusat (eepika muusa, tragöödia m., tantsum., muusika m., komöödiam., lüürikam., armastusluulem., ajaloom., astronoomiam.) Dionysos- veinijumal, pidu lembene, kultuspilliks aulos. Ditüramb-Dionysose kultuslaul, mida lauldi aulose saatel. Tragöödia on ditürambist alguse saanud. Dionüüsiad- pidustused Dionysose auks. Saatüritest arenes komöödia. Saarür e
Muusikaajalugu Oliver Vatsfeldt [email protected] 10. klass Kust saame teadmisi vana aja muusika kohta? · Oletusi saab teha kaljujooniste põhjal · Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillide põhjal 10. klass Vanimad teadaolevad muusikainstrumendid on: Egiptuse päritoluga ... Otseflööt Topeltsalmei Lüüra Harf 10. klass Vanimad teadaolevad muusikainstrumendid on: Mesopotaamia päritoluga ... Lauto Lüüra 10. klass Muusika vanades kõrgkultuurides: · Täitis kultuslikku funktsiooni · Kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks Musitseerisid leviidid · Kutselised muusikud templiteenistuse tarvis
Kr. levisid hinduism ja budism. Veeda-iidne hinduistlik ilmutusraamat. Raaga-kindel helide rühm, mille raamides muusik tohtis mängida. India kastisüsteem väljendub muusikas: ülim on inimhääl järgnevad keelüillid, puhkpillid ja trummid. India muusika instrumendid: pungi, sita, vina. Muusika seos religiooniga Egiptuses: tähtis oli templimuusika, templites olid orkestrid ja kutselised lauljad. Hironoomia on vanim dirigeerimise viis, kus helikõrgused näidati kätega. Egiptusest on pärit lüüra, harf, sarnell. Vana-Kreeka muusikakultuur on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätk ja kristliku kultuuri vaheaste. Musik, muusade kunst on lauldes ettekantud luule. Kreeka kultusmuusika oli seotud Apolloniga mängis lüüraga korrastatud harmoonilist ja mõistuslikku, Dionysos aulosega ekstaatilist, meelelist muusikat. Kreeka pillid: topeltaulos, barbiton, vana-kreeka forminks, 7 keeleline lüüra ja kitara 5-7 keelt. Arhailine ajajärk 8-6 saj. e.Kr
kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal. Ta oli ka tiivulisi sandaale kandev jumalate välejalgne käskjalg. Hermes oli ka väga kaval. Juba hällilapsena varastas ta Apolloni lehmad ära, kuid hiljem ta leppis temaga ära ning neist said parimad sõbrad. Hermese sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid ja heeroldikepp. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius. Hermes leiutas flöödi ja lüüra. Veel ka mitmesugused võiduajamised ja poksi. Lüüra tekkis Hermese poolt tapetud kilpkonna kilbist ja lehma sooltest. Hermes ise ei mänginud lüürat, seda mängis Apollon. Hermes oli ju Apolloni karja ära varastanud ja siis Apollon paluski lüüra vahetuskaubana karja eest. Nii sattuski lüüra muusikajumal Apolloni kätte ja temast sai meisterlik lüüra mangija. Zeusil sünddis veel kaks last, kelle emaks oli juba titaanitar Leto. Sündisid kaksiklapsed Apollon ja Artemis.
oma laulud. · Muusika oli MEELELAHUTUS. · Urist on säilinud reljeef, mil on trummid, harfid, oboed (lisaks käristid e sistumid jne). Teati ka harfe, lüürasid, lautosid. · On leitud ka lüürasid Urist. Need on säilinud. · U 2070 eKr on materjale häälestamise kohta. Sumerid olid järelikult targad ning tundsid kvindiringi (e helistikke). · Lauto. Aasia tung, keelte hääl tungib esile. · Lüüra. Kaunis graatsiline. · Kreeka & Rooma · Apollon hoidis lüürat käes. Paiaan on kultuslaul, koor kannab ette (kitara saatel). Püütia mängud (kunstide alased) koos OM-dega. 9 muusat e jumalannat saatsid teda. Need on Kleio, Urania, Melpomene, Thaleia, Terpsichore, Kalliope, Erato ja Polyhymnia, Euterpe. · Dionysus saatürid (kitsinimesed) saatsid teda. Kultuslaul ditüramb => areneb tragöödia. Koos aulose e salmeiga
võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. · Nimeta ja kirjelda vähemalt kolme pilli vana aja perioodil 1. Aulos Vana-Kreeka puhkpill, läbilõikava, pealetükkiva, ja ärritava kõlaga. 2. Lüüra Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. 3. Kitara See oli Vana- Kreekas levinud näppekeelpill, arenes välja forminxist, 5-7 keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed · Seleta mõiste Gregoriuse koraal. - Lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist (proosatekst), sõnad olid vaimuliku sisuga · Kuidas on Gregorius I seotud gregoriuse lauluga? Gregorius ühtlustas ja uuendas
! V: Vana testament! ! 4. Kuidas nimetatakse juutide pühakoda ja õpetajat, kes seal pühasid tekste selgitab?! V: Sünagoog ja rabi.! ! 5. Mis pill on "sofar"?! V: See on sarvepill, mis on valmistatud kõverast oinasarvest.! ! 6. Nimeta 2 tuntud juudi muusikut, heliloojat.! V: Gustav Mahler, Pal Abraham.! ! 7. Kes olid leviidid?! V: Nad olid ühed Iisraeli 12 suguharust. Põlvnesid Leevist ja olid preestrid.! ! 8. Mis on kinnor?! V: Kinnor oli muusikariist antiikajal, see oli 5-9 keelega lüüra. Tuntud kui Taaveti lüüra.! ! 9. Kuidas on tuntud juutide eluolu kajastava muusikali pealkiri?! V: Viiuldaja katusel. ! ! 10. Holokaust - Päev mil juute tagakiusati ja hävitati.
(musike – kreeka keeles: muusade kunst) ja omavahel lahutamatult seotud. Muusika all mõisteti lauldes ettekantud luulet, ainus valdkond, milles kunst kreeklaste jaoks tõusis tõeliselt jumalike kõrgusteni. Vana-Kreeka muusikat mõjutasid Mesopotaamia ja Egiptuse kultuur. Pillid. Eelistatud pillideks olid Vana-Kreekas näpitavad keelpillid. Vanim neist on 4-keeleline forminks, millest hiljem arenes kreeklaste lemmikinstrument kitara (5-7 keelega). Mõlemad on suuremõõdulised lüüra tüüpi pillid, mida mängisid peamiselt mehed. Lüüra – kergem ja väiksem pill - olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid 7 keelt. Hiljem hakati kasutama ka harfi (valdavalt naiste pill). Õrnalt kõlavate keelpillide lüüra ja kitaraga saadeti ülevaid lugulaule ja armastusluulet.
(musike kreeka keeles: muusade kunst) ja omavahel lahutamatult seotud. Muusika all mõisteti lauldes ettekantud luulet, ainus valdkond, milles kunst kreeklaste jaoks tõusis tõeliselt jumalike kõrgusteni. Vana-Kreeka muusikat mõjutasid Mesopotaamia ja Egiptuse kultuur. Pillid. Eelistatud pillideks olid Vana-Kreekas näpitavad keelpillid. Vanim neist on 4-keeleline forminks, millest hiljem arenes kreeklaste lemmikinstrument kitara (5-7 keelega). Mõlemad on suuremõõdulised lüüra tüüpi pillid, mida mängisid peamiselt mehed. Lüüra kergem ja väiksem pill - olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid 7 keelt. Hiljem hakati kasutama ka harfi (valdavalt naiste pill). Õrnalt kõlavate keelpillide lüüra ja kitaraga saadeti ülevaid lugulaule ja armastusluulet.
Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärk vanimad muusika üleskirjutised 7-astelised laadid · Dooria tõsine, mehelik, kindlameelne · Früügia meeleline, kirglik, orgialik · Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Tähtsaimad pillid: · Aulos puhkpill; kriiskav, tugev hääl · Kitaara pehme ja sooja kõlaga. 7 keelega · Lüüra kilpkonna kilbile tõmmatud keeled. Keelpill. Sarvedega keeled pikaks tõmmatud · Forminks kitaara algelisem sugulane · Barbitron lüüra väiksem sugulane. Keelpill. Pikad keeled. VARAKRISTLIK MUUSIKA Kristliku laulu tüübid: Psalmoodia tekstid Vana Testamendist (algul kreeka, hiljem ladina k.) Hümnoodia uutele tekstidele loodud laulud 4. saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks.
tunnusesemed- rõõmsailmne mask ja karjusesau (autoriteet ja võim). o Melpomene- ,,laulev" või ,,kellest lauldakse", tragöödia kaitsja, oli tõsisem kui teised ja inspireeris traagilist näitekirjandusest, tunnusese-kurb mask ja karjusesau. Traagilise luule, näitemängude ja kirjanduse inspireerija ning südamevalude kergendaja. o Terpischore- ,,täis tantsulusti", aitas tantsijaid, tanstu ja koorilaulumuusa, tunnusese- lüüra (jumalik pill, tants lüüra saatel füüsilisusest kõrgem). o Kleio (klio)- ,,teeb kuulsaks", ajalookirjutajate, eepose patroon/ muusa, kelle annet minevikku seletada peeti Vana-Kreekas kunstiliigiks. Ta oli kergejalgne ja tuulepäine, tunnusesemed- kirjatarbed, kirjarull. o Urania- ,,taevane" või ,,taevas", astronoomia, matemaatika patroon/muusa, mis oli
Muusika VanaKreekas. Antiikmuusika hiilgeaeg oli 5.4.ndal sajandil e.Kr VanaKreekas Kreeklaste arvates oli muusika jumalatega seotud (nt. Valguse ja tõejumal Apollon). Apollon oli muusade kaitsja ja tema pilliks oli lüüra. Kreeklased õppisid kõik muusikat ja mängisid pille. Oli välja kujunenud muusika teadus (noodinimed ja heliread). Muusika tähendas Kreeka keeles muusika kunst ja muusika siis tähendas lauldes ette kantud luulet. · Forminks * Kitara * Lüüra * Barbiton * Harf * Aulas * Poonivile ehk süürinks Igal aastal korraldati VanaKreekas suuri pidustusi jumalate auks. Eriti suur pidu oli igal kevadel, veinija viljakuse jumal Dionysose auks. Peokäigus korraldati rongkäike, kontserte ja etendusi jne. Põhisündmusteks olid tragöödia etendused (amfi teatrites). Need jutustavad jumalate elust ja saatusest. Kujunes välja klassikaline vanakreeka tragöödia, milles olulist rolli mängis ka muusika
Hermes on tänapäeva Kreeka postiteenistuse sümbol. Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias. Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Hermese kujud olid staadionidel ja gümnaasiumides kogu Vana- Kreekas. Varajastel aegadel, enne kui Hermesest sai kaupmeeste ja rändurite kaitsja, oli ta falliline jumal, keda seostati viljakusega, hea õnnega, teede ja piiridega. Tema nimi tuleb sõnast herma, mis tähendab hermi, ruudu- või ristkülikukujulist kivist või pronksist posti. Hermi otsas oli Hermese peakuju, tavaliselt habemega, ja alust kaunistasid mehe suguelundid
Kimääriks nimetatakse ka inimest, kellel on mitme inimese geenid (näiteks lapsel on ema poolt päritud nii ema kui ka ema venna geenid), kusjuures erinevates elundites domineerivad erinevad geenid. Hephaistos-Vastab number 9. Ta on vanakreeka mütoloogias sepatöö, vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju, et jumalanna Athena saaks sündida. Lüüra- Lüüra on keelpill, mida kasutati juba Antiik-Kreekas. Lüüra erineb harfist selle poolest, et keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. Lüürasid on kahte tüüp. Hermes tegi lehma sooltest ja kilpkonna kilbist kõige esimese lüüra. Apolloni sümboliteks olid vibu, nool ja lüüra. Ikaros-Vastab number 14. Ikaros oli vanakreeka mütoloogias meistrimees Daidalose poeg. Daidalos valmistas vaha
silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõlasi mängiv lüüra ning looduse ürjõu ja veinijumala Dionysosega, kelle pill aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meloodialiini. Vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi: apollonlik muusika korrastatult harmooniline ja mõistuslik ning dionüüsoslik muusika ekstaatiline ja meeleline. Kreekas olid levinuimateks pillideks näpitavad keelpillid. Vanim neist on
Üks Olümpose kolmest neitsist.Lisaks kõigele oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele. Ta oli ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena nimelt sündis Zeusi peast ning oli seetõttu isale eriti lähedane. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. Apollon (Apollo) oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu, nool ja lüüra. Apollon oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundis teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama
LITAANIA jumalateenistus HETEROFOONIA juhuslik mitmehäälsus ANTIFOONILINE VASTULAULMINE kahe lauljategrupi vaheline vastulaulmine püsiv mitmehäälsus I.LU tõlkes ,,õnn ja trallitamine", termin muusika jaoks pitseritel flööte mängivad karjused pillid: reljeefidel: harfid, trummid, salmeid õukonnaorkester SISTRUM ehk käristi seotud viljakusjumalanna isisega plagistid, taldrikud, trummid, lüürad, harfid lüüraga sai alguse muusikateooria ülestähendused lüüra, harfi ja lauto häälestamisest ning keelte hankimisest 2070 ekr häälestussüsteemid seitsmeastmelised diatoonilised laadid aluseks Gregoriuse kaheksale helilaadile keelpillid 5 või 7 keelega intervallide nimetused seotud aastaaegadega väga rikas muusikaelu Egiptus varasematel aegadel muusika pidulik, väärikas hiljem elavam, meelelisem (Aasia orjade mõju) muusika rituaalides templimuusika reform pillid tõrjuti välja
Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm - liikumise kord. Apollon valguse ja tõe jumal, muusade juht, lüüraga. Muusa lüüra, kitara, laul piaan. Apollonlik korrastatult harmooniline, mõistuslik. Amphion - lüüramängu mõjul tõusid kivid Teeba linna müürideks. Dionysos - veinijumal, aulos (kaaslane Marsyas(-meisterlik pillimängija (aulos, flööt)). Dionüüsoslik - ekstaatiline ja meeleline. Ateena valmistas flöödi Hermes - valmistas lüüra, kinkis Apollonile kitara. · Levinumad pillid näpitavad keelpillid Ditüramb aulosel mängitav laul Dionysose auks.
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
Orpheus oli Traakia hõimu kikonite kuningas, usutavasti üks antiikaja silmapaistvamaid muusikuid ja poeete, lüüra leiutaja ja täiustaja ning heksameetri kasutuselevõtja. Lapsena elas Orpheus Kalliope ja teiste muusadega Parnassose mäel. Oma emalt päris ta luule- ja lauluande ning Apollon kinkis talle kuldse lüüra ja õpetas sellel mängima. Orpheuse laul ja pillimäng olid nii kaunid, et võlusid nii inimesi kui jumalaid, taltsutasid metsloomi ning võisid isegi jõgede suunda muuta, puid ja kive tantsima või nutma panna. Orpheus rändas mööda maad ringi ning laulis armastusest ja kangelaste suurtest tegudest. Lisaks lauluoskusele räägitakse müütides ka tema julgusest ja nutikusest. Seda näiteks luuletaja Pindarose loos mis räägib argonautide retkest ja Orpheuse osalemisest selles.
Esimesed meile tuntud Egiptuse harfid pärinevad 4. dünastia ajast (2625 2500 eKr). Praegu kohtab kaarharfi veel Aafrikas ja Ida-Aasias. Nurkharfid tulid Egiptuses kasutusele 1500 eKr. Neid mängisid põhiliselt naised ja need olid võrdkülgse kolmnurga kujulised (külg 55 cm). Neid hoiti mängimise ajal püsti, resonaator vastu keha ja kael puhkamas mängija süles. Kreekas polnud harf sama populaarne kui lüüra ja Platon laitis seda kui ,,unistavat" pilli, mida mängisid enamasti naised. Nurkharf oli populaarne Rooma keisririigis, kus seda mängiti protsessioonidel, ohverdamistseremooniatel ja jumalanna Isise kultusetalitlustel, mis roomlased egiptlastelt üle võtsid. Harfi tunti Lääne-Euroopas 7. sajandil. Raamharfi kirjeldatakse 8. sajandi anglosaksi käsikirjas ja 9. sajandi Utrechti psaltris. Raamharfil on kolmnurga kolmas külg, mis kannelharfil on lahti, suletud
muusikaks ainult lauldes ettekantud luulet, poeesia ja muusika olid lahutamatud. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste meelest jumaliku andega prohvetid. Ainult muusikat peeti tõeliseks kunstiks, kus ühinesid kõrgeimad esteetilised ja eetilised väärtused. Kujutav kunst oli pigem käsitöö staatuses. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Muusade juhiks ja kaitsjaks peeti valguse- ja tõejumal Apollonit, keda kujutati sageli lüüraga käes. Seepärast oli ka lüüra eelistatud ja väga levinud pill. Veini- ja viljakusejumal Dionysos oli samuti seotud kreeka kultusmuusikaga ja tema pill aulos – teravakõlaline puhkpill vastandus mahedahäälsele lüürale. Muusika kuulus inimese oskuste juurde, mida pidi valdama iga haritud inimene. Seetõttu õppisid kõik vabad kodanikud muusikat, mõnes linnriigis koguni kolmekümnenda eluaastani. Kreekas oli muusika omaette teadus, mis oli tihedalt seotud universumi ja kogu maailmas valitsevate arvsuhetega
- Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - Suursugune ,väärika rütmiga laulud, mida saatsid: šalmeid / topeltšalmeid (topeltflööt), harfid ja lautod - Keskmise riigi aegadel pandu kirja hümnitekst - Kasutati 5-7 astmelisi heliridu (oletus) / Kasutusel ühe- kui ka mitmehäälsus - Orkestrid 4.Vana-Kreeka 8.saj - 2.saj I pool eKr - Muusikat õppisid kõik vabad inimesed - Apolloni kultus: lüüra, kitara, formiks - Dyonisuse kultus:aulos, barbiton, süüriks, - Vana-Kreeka pillid: forminks (pmst kitara), lüüra, harf, aulos (flööt), paanivile e süüriks (14 eri vile) Jaguneb kolmeks perioodiks: *Arhailine ajajärk *Klassikaline ajajärk *Hellenismi ajajärk Arhailine ajajärk - Aoidid e kutselised laulikud - Rapsoodid e rändlaulikud
VANA MAAILM Meie teadmised kaugete aegade muusikast on võrdlemisi ebamäärased, me võime vaid selle kohta oletusi teha kalju- ning muude joonistuste põhjal, mis kujutavad muusikaga seotud rituaale. Samuti on allikaks arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillid, mille kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, kuid nende häälestuse üle on väga raske otsustada. Kiviajast tuntakse eelkõige MITMESUGUSEID LÖÖKPILLE, FLÖÖDI- JA SARVELAADSEID PILLE ja TROMPETI EELLASI. Vanale Egiptusele on pillidest kõige iseloomulikumad OTSEFLÖÖT JA HARF, tuntud on ka TUPELTŠAMEI. LÜÜRA, HARFI ja LAUTO TÜÜPI KEELPILLE kasutasid juba sumerid. Heebrealaste muusikast annab mõnevõrra ettekujutust Vana Testament, milles esineb muusikuna JUUBAL, keda keskaegsed autorid nimetavad sageli muusika „leiutajaks“. Juba tema tunneb KINNORIT, Piibli legendaarseimat pilli (kutsutakse ka Taaveti harfiks). Templirituaalis oli oluliseks signaalpilliks ŠOFAR (lihtne huulikut...
Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline pill oli nt. hindude vina. Flööt on pill, mida tundsid kõik rahvad. Mängiti kuni 7 heli. Harfi tundsid egiptlased juba 3-4 tuhat aastat e.m.a. Keeli oli kuni üheksa. Kreekas olid levinumad näppekeelpillid: barbiton, forminks, 7-keelne lüüra, kitara. Lüüra olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid keeled (esialgu 4 keelt). Puhkpillimuusikat peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt. aulos. 3. Kes on leviit? Kuningas Salomoni ajaks 965-926 eKr oli Leviit templiteenistuse tarvis välja kujunenud kutseliste muusikute ehk leviitide seisus
Antiikluule ristsõna Paremale 1. Sündmustik kronoloogilises järjekorras 3. Kõige tähtsam jumal 6. Mis raamatu tegelane oli Iokaste? 8. Mõistukõne e. 9. Tuntud mees antiikluuletaja 13. Karjuselaul e. 15. Pilkeluuletus e. 16. Tuntud nais antiikluuletaja Alla 2. Tuleneb sõnast lüüra 4. Kurva sisuga luuletus 5. Kes on Odüsseia rezissöör? 7. Lõbusa sisuga zanr 10. Odüsseia peategelane 11. Kuulus veini- ja viinamarja jumal 12. Jahijumalanna Artemise kaksikvend 14. Igale kangelasele pühendati see
Apollon Apollon Apollon (ka Phoibos) oli rooma valguse ja päikese jumal. (peeti ka ennustamisjumalaks) Ta oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige luule ja muusika kaitsja. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Sugulus Apollon oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Apolloni järglased · Asklepios tervistusjumal · Aristaios põllunduse, puu ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse ja ennustamise kaitsja. Talle allusid muusad (vaimse tegevuse kaitsejumalannad)
Antiikaja pillid Keelpillid ! Pillidest olid Kreekas levinumad näpitavad keelpillid: 1)Vanim neist on 4-keelne FORMIKS, millest 7. sajandiks arenes KITARA. 2)7 keelega LÜÜRA 3)BARBITON, ainus keelpill, mida kasutati DIONYSOSE pidustustel. 4)HARF, valdavelt naiste pill, tuli kasutusele alles 5.sajandi teisest poolest Dooria tõsine, mehelik, kindlameelne Früügia meeleline, kirglik, orgialik Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Puhkpillid 1)Läbilõikava kõlaga AULOS 2)PAANIVILE ehk SÜÜRINKS 3)PÕIKFLÖÖT 4)METALLTROMPET(salpinx) Löökpillid KASTANJETI laadne KROTALA VASKTALDRIKUD (kymbala) TAMBURIIN (tympanon) Pildid ! KASTANJETT TAMBURIIN KYMBALA
Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumalik algupära - Muusikud arvati olevat jumalatega ühenduses Sumer (mesopotaamia) 4500 eKr Härjakujuline harf Lauto - šukar Topeltflööt - šem Palestiina Vihjed piiblist:
pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline pill oli nt. hindude vina. 7 keelt, mis pandi helisema trillerit meenutava plektroniga. Flööt on pill, mida tundsid kõik rahvad. Mängiti kuni 7 heli. Harfi tundsid egiptlased juba 3-4 tuhat aastat e.m.a. Keeli oli kuni üheksa. Kreekas olid levinumad näppekeelpillid: barbiton, forminks, 7-keelne lüüra, kitara. Lüüra olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid keeled (esialgu 4 keelt). Puhkpillimuusikat peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt. aulos. 3. Kes on leviit? Leviit oli kuningas Salomoni ajaks (965-926 eKr) templiteenistuse tarvis välja
Muutis sünnitus, looduse, kuu ja ja oda käes Aktaioni hirveks, sest too voorusejumalanna. hoidvana. nägi teda alasti ujumas. Apollon Apollo(n) Artemise vend, elasid õega Püha puu: Võitles Pythoniga, sai Deelosel. Prohvetluse, vibu loorber endale koha Delfi laskmise, muusika, päikese Lüüra, ronk, lähedal. Tihedalt seotud jumal. Muusade kaitsja. delfiin, päike, ennustamiskunstiga. muusad Armastas Daphnet. Hermes Mercurius Zeusi ja nümf Maia poeg. Tiivulised Õnnistas loomade Jumalate käskjalg, varaste ja sandaalid, laia kasvu, Trooja sõja ajal
loodus ja uskus, et muusika aitab elus hakkama saada. Konkreetsed andmed muusikast on pärit antiikmaadest (Kreeka, Hiina, Egiptus, Pabüloonia). Pabüloonias on laul- luuletus säilinud 5-4 saj. Hiinas 2700 oli kasutusel kammertoon Hiina muusika teoorias : fa-keiser, sol-minister, la-rahvas, do-riigiasjad, re-riigi üldine olukord Arheloogiliselt väljakaevamistel on leitud vanade pillide tükke, millest on tehtud rekunstruktsioone. Instrumendid: Hesopetoonia päritoluga: Lauto, Lüüra Egiptuse päritoluga: Lüüra, Harf Ling-Lun meisterdas kammertooni Muusika instrumendid Hiina keelpillid: Er-hu, Pipa, San-xian, Shang, Dizi Vana-Kreeka Vana-Kreeka filosoofid on öelnud, et inimene kes muusikast lugu ei pea sellega pole kõik korras. Vana-Kreekas oli muusika oluline kõlbelise kasvatuse vahend. Antiik-Kreekas peeti muusikat jumalate kunstiks ja kunsti jumalaks oli Apollo. Igal jumalal olid jumalannad e. Muusad, kes ka toetasid jumalate tegevust.
Phobos Apollon 10.D Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg; Sündis Delose saarel; kaksikõde Artemis; poeg Asklepios (ema oli järvenümf Kronis); Daphne; ,,suurim kreeklane kõigist jumalaist"; loorberipuu, vibu, nool, lüüra, delfiin ja ronk; mitmekülgne. Nimetused Meister muusikant; hõbedase vibu peremees; tervendaja; valgusejumal; tõejumal. Legendid Esimene pikk rännak Delfisse. Tappis mao Pythoni. Hakkas oraakli isandaks. Temast sai tarkusejumal. Kasutatud materjalid E. Hamilton ,,Antiikmütoloogia" http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon http://en.wikipedia.org/wiki/Apollo http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/apollon_evelin.htm http://www.hot
Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead Ares Mars Sõjajumal Relvad,kilp,kiiver Athena Minerva Tarkusejumalanna Kiiver,oda,öökull Apollon Apollo Valguse-,kunsti- ja ennustusjumal Lüüra Aphrodite Venus Armastus- ja ilujumalanna Peegel,lilled Hermes Mercurius Teekäijate ja kaupmeeste jumal Tiivulised sandaalid ja küba Artemis Diana Jahi-,kuu- ja nõidusejumalanna Jahikoer,vibu, nooled, emah Hephaistos Vulcanus Tule- ja sepatööjumal Sepavasar,tangid · Heraklese 12 vägitegu : 1) Nemea lõvi tapmine 2) Lerna hüdra tapmine
Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead Ares Mars Sõjajumal Relvad,kilp,kiiver Athena Minerva Tarkusejumalanna Kiiver,oda,öökull Apollon Apollo Valguse-,kunsti- ja ennustusjumal Lüüra Aphrodite Venus Armastus- ja ilujumalanna Peegel,lilled Hermes Mercurius Teekäijate ja kaupmeeste jumal Tiivulised sandaalid ja küba Artemis Diana Jahi-,kuu- ja nõidusejumalanna Jahikoer,vibu, nooled, emah Hephaistos Vulcanus Tule- ja sepatööjumal Sepavasar,tangid · Heraklese 12 vägitegu : 1) Nemea lõvi tapmine 2) Lerna hüdra tapmine
Sümboliks oli granaatõun. Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Demeter oli Zeusi õde. Ta oli viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna. Põlluharijad pidasid temast väga lugu. Teda kujutati tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Apollon oli Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Tal oli ka kuldset värvi lüüra. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv.
missümboliseerib valgust Dionysos Veinijumal. Tema auks hakati pidama teatri Saatia maismaal etendusi. kõndides meeleolukas kamp. Apollon Kunstide ja luude jumal. Kuldne Lüüra Artemis Apolloni kaksikõde Zeusi tütar ja ....... Hirv, Vibu jumalanna. Hermes Tiivuliste sandaalidega jumal. Käskjalg kaitses Tiivulised sandaalid. teekäijaid, Tiivuline müts
Keelpillid! Kristel-Heleri Järvi ! Viimsi Keskkool ! 7.G! ! 1. Nimeta 3 keelpillide eelkäiat vanadest maailma tsiviliatsioonidest. ! V: Lüüra, Kitara, Koto.! ! 2. Millised pillid arenesid välja Viola Da Braccio-st?! V: Viiul ja vioola.! ! 3. Pizzicato - näppides mängima.! Arco - poognaga jõhvidel mängima.! ! 4. Nimeta tuntuim Saksa viiulimeister ja 2 Eesti tuntuimat viiulimeistrit.! V: Jacob Steiner. Feliks Villak ja Eugen Meri.! ! 5. Millist pilli tähistab itaaliakeelne Vioola? ! V: Vioolat.! ! 6. Kuidas nimetada viiuli osa, mille üle on keeled pingutatud ja mis asetseb pilli kõlakasti keskosas?! V: Roop.! ! 7
Kellamäng Karolin Eks Võru Kesklinna kool 7. A Kellamängu iseloomustus Kellamäng on kindla helikõrgusega löökpill, ehk kellamängu võhkesagedus on ühtlane (tuletagem meelde teemat "helide maailm") Kellamäng on häälestatav pill Tavainimestele tuntuim on väikelaste mänguasi, mida sageli aetakse segi ksülofoniga Kellamängu algus Kellamäng arenes välja ksülofonist, mistõttu on need kaks löökpilli välimuselt sarnased Ksülofon Erinevalt ksülofonist on kellamängu klahvistiku- plaadikesed terasest Kellamäng mäng Kellamängu mängitakse kahe haamrikesega vastu terasplaate lüües Tänu terasplaatidele kõlab kellamäng kui kellukeste helin Kellamängu mängimisel sõltub heliulatuvus pilli suurusest mäng Kellamängu mängides tuleb plaatide järelkõla õigeaegselt summutada, et üksteise otsa kuhjuvad helid ei moodustaks muusikalist "sodi" Sellel põhjusel ei sobi kellamängul mängimiseks kiired helipalad L...
Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb SuurAteena piirkonnas Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik 300liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks Muusika Tähtis roll kreeka seltsielus juba hellenismiajastul Sõnade ja muusika kooskasutamine ulatub tagasi antiik ja bütsantsiaega Antiikaja pillid lüüra, lauto, erinevad vilepillid ja löökpillid Hea teada! Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat Kreeka köök põhineb kitse ja lambalihal Populaarsed on samuti kalatoidud Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse Kasutatud kirjandus http://europa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
