2 viiulikontserti. sümf süidid (loodus draamaetendustele). Iseloomustab: 1) suursugusus 2) tõsisu 3) jõulisus 4) soome rahvalauludest arenenud meloodiad. Operett- meelelahutuslik zanr, kõnedialoogid lisaks tantsule ja laulule, eelkäijad: koomiline ooper, vodevill (lühikomöödia). Iseloomustab: tantsulisus, meeldejäävad ja lihtsamat sorti laulud, palju tantsunumbreid, tantse esitavad kõik operetitegelased, kasutatakse moes olevaid tantse (19. saj kankaan ja valss). Tüüptegelased: 1) tõelised armastajad 2) koomikutepaar. Esimene operett: kirj Jacques Offenbach ,,Orpheus põrgus". Viini opereti rajaja Johann Strauss ,,Nahkhiir" eeskujuks teistele. Gustav Mahler(1860-1911)- Elulugu- Tsehhis sündinud, vaesest perest, sama andekas kui Mozart, 8.a mängis tänaval pilli, 10.a sõitis Viini, alustas muusikaõpinguid, lõpetanud Viini Konservatooriumi, temast sai Viini õukonna Ooperiteatri direktor, kunstiline juht ja peadirigent
“Miraakel Théophile’ist” – lugu oma hinge saatanale müünud inimesest, üks Fausti-lugude prototüüpe. -Moralitee– hiliskeskaegne allegoorilis-moralistlik draama, mille tegelasteks olid isikustatud abstraktsed mõiste ja ideed, nagu Tõde, Usk, Truudus, Armastus, Meeleheide, Patt, Surm jm. Aines pärines pühakute elulugudest piiblist, moraaliõpetuslikest teostest. -Farss – pilkeline, jämekoomika võtteid, hoogsalt arenev intriig, kiirelt vahelduvad koomilised situatsioonid ja tüüptegelased; nt “Farss isand Pathelinist”. -Sotii- narri-või lollimäng 17.Mida käsitleb Rutebeuf oma „Miraaklis Theophile’ist“? - Kirjutatud 13. saj; selles käsitletakse inimese lepingut saatanaga. 18.Iseloomusta keskaegse teatri arengut. -Liturgiline ehk kiriklik 10.-11.saj. -Toimus kirikus sees, kiriku ees ja hiljem linnaplatsil. -Keeleks oli alguses ladina keel, siis rahvakeeles -Näitlejateks olid alguses vaimulikud, hiljem tavakodanikud
elus pettunud, raskemeelsusele kalduv heasüdamlik, optimistlik K&K positiivne pigem positiivne pigem negatiivne negatiivne Dunja Sonja Marmeladov Ivanovna Razumihhin Katerina Ivanovna Raskolnikov Svidrigailov Zossimov Pulheeria Luzin Nastasja maaler Nikolai Paralleelsed tüüptegelased ,,Kuritöös ja karistuses" ja ,,Idioodis": Razumihhin Mõskin (heasüdamliku) Raskolnikov Rogozin (tapjad) Sonja Nastasja (hoorad) Luzin Ganja (Gabrila materialist, raha peal väljas) STENDHAL, ristinimega Marie-Henri BEYLE (1783 1842) Peetakse esimeseks realistlikuks romaanikirjanikuks. Mingis mõttes ,,avastati" alles 100 aastat hiljem alles 20. sajandil hakati teda määratlema kui realisti. Ta ise ei olnud puhas romantik,
selgelt peategelastele, nende käitumine ja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenid rõhutasid kontrastina teose peakonflikti ülevust. Naljakaid ja põhiooperit parodeerivaid stseene -intermeediume- etendati ka tõsise ooperi vaatuste vahel. Aristokraatsele ooperile vastanduv mängulaad ja tegelased olid pärit itaalia rahvaliku linnateatri maskikomöödiates (commedia dell` arte). Intermeedium ja commedia dell` arte olid klassikalise koomilise ooperi peamised eelkäijad. Mõlema tüüptegelased on rikas ja ahne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut, teravmeelne linnasulist teener, rumal targutav vana doktor või advokaat jt. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks (opera buffa`ks) peetakse Giovanni Battista Pergolesi intermeediumit "Teenija- käskijanna" ("La serva padrona", 1733). Commedia dell` arte (18. saj. gravüür) Saksa Singspiel (laulumäng) sündis 18
käitumine ja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenid rõhutasid kontrastina teose peakonflikti ülevust. Naljakaid ja põhiooperit parodeerivaid stseene -intermeediume- etendati ka tõsise ooperi vaatuste vahel. Aristokraatsele ooperile vastanduv mängulaad ja tegelased olid pärit itaalia rahvaliku linnateatri maskikomöödiates (commedia dell` arte). Intermeedium ja commedia dell` arte olid klassikalise koomilise ooperi peamised eelkäijad. Mõlema tüüptegelased on rikas ja ahne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut, teravmeelne linnasulist teener, rumal targutav vana doktor või advokaat jt. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks (opera buffa`ks) peetakse Giovanni Battista Pergolesi intermeediumit “Teenija- käskijanna” (“La serva padrona”, 1733). Commedia dell` arte (18. saj. gravüür) Saksa Singspiel (laulumäng) sündis 18
nn. Bel canto (ilus laul) Tähtsaimad jooned: kaunis virtuoossne kaunistusi täis väljendusrikas Areneb virtuoosikultus. Peatähelepanu all naistegelane (prima donna) meestegelane (primo uomo) Meespeaosa kastraatlauljatel kunstlikult säilitatud poisihääl ja hea kopsumaht. Kastraadilaulu tava pärineb Hispaaniast ja levis kirikumuusikas. 1650.a meeletu kultus Dekoratsioonid on suured ja on ka kirevad kostüümid. Intriigides on tüüptegelased. Ei otsi tegelase sisemist dünaamikat vaid säravat esitust. Etendus tüüpiline (drafaretne). Pasticco ooper-koosneb erinevatest ooperitest korjatud aariatest. Opera seria- tõsine ooper Opera buffa- koomiline ooper Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng Süseed allusid rangelt reeglitele. Libreto-ooperi tekstiline alus. Libretistid: Pietro Metastasio- 57 ooperilibretot Alessandro Scarlatti-kõige domineerivam helilooja 114 ooperit
Kiindumus Itaaliasse. Ka romaanid. · Romaan "Parma klooster". "Kirjandusteoses peab olema kõik selge ja loogiline nagu Napoleoni koodeksis." Üllameelne; tung mitte olla labane, madal inimene; ei ole edevust ega auahnust. Traktaat armastusest. Armastuse 4 vormi: * tõeline armastus kui kirg (mõtled ainult armastatust); * armastus kui iha (huvitutakse armastatust kuid teistestki lõbudest); * füüsiline armastus; * armastus kui edevus (et tähelepanu saada, ennast paremini tunda). Tüüptegelased Stendhali loomingus: * mees, kes Stendhal tahtnuks olla (noor, ilus, väärib armastust, kuid on uje; kuid ujedus on märk võimest armastada ja olla kohmetunud selle ees, keda armastab; armastus muudab hulljulgeks ja tahtekindlaks); * naine, keda Stendhal tahaks armastada (täiuslik igatmoodi; aga ometi saab tema armukeseks); * naine, kes Stendhal oleks olnud (kui ta oleks naine olnud; tugev, tegutseja naine); * deus ex machina lahendus tuleb
kunstmuinasjuttude erinevus folkloorsest muinasjutust • kunstmuinasjutud seotud mingil määral aja ja elustiiliga • arvusümboolika puudub, mingit kindlat arvu ei pruugi olla rõhutatud • gradatsiooniline tõus ei pruugi olla kunstmuinasjuttudes markeeritud • omane on seod rahvauskumustej animismiga, iseloomulik on antropomorfism • hea ja kurja kokkupõrge on enamikes kunstmuinasjuttudes olemas, see on esitatud kompitseeritult • konkreetsed tüüptegelased ja -objektid esinevad kunstmuinasjuttudes varieeritud kujul • unstmuinasjutu kangelane ei pea olema läbinisti positiivne, peategelaseks on tavaline laps, kes võitleb vägevate jõududega • absurdi ja nonsenssi toomine muinasjuttudesse.
ilusaid talusid motivatsioon elukohtade parandamiseks. 32.Proosa I vabariigi ajal (konkreetsed näited) proosat avaldavad Siuru, Tarapita ja Arbujad. 1920-ndatel aastatel eesti kirjanduses tugev saksa ekspressionismi mõju - püüti vaatajat/lugejat teadlikult sokeerida, moonutati esemeid ja kasutati tumedaid toone. Ekspressionism püüab otsida väljundit inimese kannatustele. Kirjanduses püüti näidata inimest kriisisituatsioonis - tüüptegelased olid mees, sõdur ja naine. 33.Luule I vabariigi ajal (oska nimetada zanre ja esindajaid)- 1920-ndatel ilmub palju esseistlikke ülevaateid luulest, esile hakkab kerkima lüroeepika, murdeluule. Modernistliku suuna esindajana kerkib esile J.V. Barbarus püüab luulesse tuua teaduse ja tehnika terminoloogiat. 34.Üldine ülevaade kultuuri- ja kirjanduselust I vabariigi ajal - vt tunnikonspekt!! Mõisted: sümbolism- Suund, mis kasutab väga palju sümboleid. Tekib 19
Kiindumus Itaaliasse. Ka romaanid. · Romaan "Parma klooster". "Kirjandusteoses peab olema kõik selge ja loogiline nagu Napoleoni koodeksis." Üllameelne; tung mitte olla labane, madal inimene; ei ole edevust ega auahnust. Traktaat armastusest. Armastuse 4 vormi: * tõeline armastus kui kirg (mõtled ainult armastatust); * armastus kui iha (huvitutakse armastatust kuid teistestki lõbudest); * füüsiline armastus; * armastus kui edevus (et tähelepanu saada, ennast paremini tunda). Tüüptegelased Stendhali loomingus: * mees, kes Stendhal tahtnuks olla (noor, ilus, väärib armastust, kuid on uje; kuid ujedus on märk võimest armastada ja olla kohmetunud selle ees, keda armastab; armastus muudab hulljulgeks ja tahtekindlaks); * naine, keda Stendhal tahaks armastada (täiuslik igatmoodi; aga ometi saab tema armukeseks); * naine, kes Stendhal oleks olnud (kui ta oleks naine olnud; tugev, tegutseja naine); * deus ex machina lahendus tuleb
Ratsanikud, Pilved, Herilased, Linnud, Konnad (komöödia nimetati tihti koori järgi), Rahu, Rikkus, Naised rahvakoosolekul 67. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat. Koor ebaoluline või kadunud, pole poliitika- ega müüdiainestikku, vaid igapäevaelu, pereelu konfliktid, armastus. Pole jämekoomikat, on lausa tragöödiast mõjutusi (Euripideselt motiive). 68. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe. Tüüptegelased tekkisid keskmise komöödia ajal juba, suurima tähtsuse omandasid uues komöödias, kui tüüpilistest maskidest tekkis rohkem variatsioone, individuaalsemad tegelased. Tegelasi: armunud kergemeelne noormees, hooplev rikas sõjamees, ahne kupeldaja, pahur ja kitsi vanamees (noormehe isa), jonnakas ja õel naine, salakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär, leidlik ori (noormehe abiline), väle ümmardaja või vana ustav
muutumise, tegelastevaheliste iseenda elamustele ja suhete jälgimine, tegelaste kogemustele tuginedes; iseloomustamine, käitumise põhjendamine. Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle Teose mõistmiseks vajaliku põhjused ja lahendamisteed. metakeele tundmine Loomamuinasjutu tüüptegelased. seletab oma sõnadega epiteedi, võrdluse, muistendi ja Kujundliku mõtlemise ja muinasjutu olemust; keelekasutuse mõistmine Epiteedi ja võrdluse äratundmine ja kasutamine. Valmi mõistukõnest arusaamine. Koomilise leidmine tekstist. Riimide leidmine ja loomine. Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine. Algriimi leidmine rahvalauludest
armastuse esiletoomine, mille takistuseks on ühiskondlikud normid, seisused, ebavõrdsused. (Chaucer "Canterbury lood" autor, palju loodust, Shakespeare austas teda väga.) Süzee on võetud Itaalia renessansi novellidest, kuid suudab neist kujundada 5-vaatuselised komöödiad. Tegelaste kõne. "Veneetsia kaupmees" on natuke tõsisem teistest näidenditest. Täiel määral on kujutatud ajastu ühiskondlikku ja ka rassilist vastuolu. Peategelane on Shylock. Shakespeare'i tegelased pole tüüptegelased. (Lope de Vega (hispaania rahvusteatri rajaja, temalt on säilinud umbes 500 näidendit, tegelased oli tunduvalt lihtsakoelisemad, tegelased ei jää nii hästi meelde) oli tema kaasaegne, kuid tal oli Vega ees edumaa(?)). Shylock on liigkasuvõtja, vahel isegi julm, kuid samas teisalt on ta tollaste eelarvamuste ohver, tema peale vaadatakse põlastusega, polnud kristlane, oli teist rassi (vist.. jah! Juut oli). Shakespeare teeb nii, et ei ole sege, mis on
Pantomiimid. Lugemisdraamad. Palju pidustusi – 48 päeva aastas lavaetendusteks, tasuta etendused hommikust õhtuni, rahastas riik ja jõukad kodanikud, publikuks lihtinimesed. Livius Andronicus – kuulus kreeklane, kes kasutades kreeklaste tekste lavastas esimese tragöödia ja komöödia. Need olid värssides, kuid roomlased jätsid ära koori. Vähenes tantsuplats, võeti kasutusele rohkem dekoratsioone. Miim – kehakeel oli veiderdav Atellaan – näitemäng, kus olid teatud tüüptegelased, tüüpsüžee tehti nalja kaasaja üle, improvisatsioon Plautus – osutus geniaalseks komöödiakirjanikuks, kelle looming sai ise allikaks hilisemale euroopalikule draamakunstile. Ta kirjutas vaid komöödiaid, millest meieni on jõudnud 21. Tema eeskujudeks olid uusatika komöödia loojad ning sageli kasutas ta kontaminatsiooni ehk mitmest näidendist/tekstist ühe kokku kirjutamine (kokkusulatamine). Tema komöödiaid:
väljendust ja aitas kaasa klassitsistliku stiili kujunemisele. Meloodiate ehitus oli koomilises ooperis lihtsam, laulvam ja korrapärasem kui opera serias. Ka see mõjutas klassitsistlikku muusikastiili kujunemist. Tähtsad muutused itaalia koomilises ooperis toimusid 18. sajandi keskel. Siis kujunes välja uus koomilise ooperi tüüp opera buffa (lõbus ooper) ehk dramma giocoso (mänglev, lõbus draama). Selles olid küll olemas veel commedia dell'artest pärit tüüptegelased (ihnuskoi vanapoiss Pantalone, rumal Doktor, kiidukukk Kapten, kaval teenijatepaar jt.), aga lisandus lüüriline armastajate paar, nii et koomilisse ooperisse tuli lüüriline liin ja rohkem tundelisust. Nendes muutustes mängis väga tähtsat rolli Veneetsia libretist ja näitekirjanik Carlo Goldoni, kes kirjutas vastavalt uut tüüpi libretosid. Tema oli kirjanduslikult omakorda mõjutatud inglise moodsast kirjandusest: Inglismaal läks moodi
väljendust ja aitas kaasa klassitsistliku stiili kujunemisele. Meloodiate ehitus oli koomilises ooperis lihtsam, laulvam ja korrapärasem kui opera serias. Ka see mõjutas klassitsistlikku muusikastiili kujunemist. Tähtsad muutused itaalia koomilises ooperis toimusid 18. sajandi keskel. Siis kujunes välja uus koomilise ooperi tüüp opera buffa (lõbus ooper) ehk dramma giocoso (mänglev, lõbus draama). Selles olid küll olemas veel commedia dell'artest pärit tüüptegelased (ihnuskoi vanapoiss Pantalone, rumal Doktor, kiidukukk Kapten, kaval teenijatepaar jt.), aga lisandus lüüriline armastajate paar, nii et koomilisse ooperisse tuli lüüriline liin ja rohkem tundelisust. Nendes muutustes mängis väga tähtsat rolli Veneetsia libretist ja näitekirjanik Carlo Goldoni, kes kirjutas vastavalt uut tüüpi libretosid. Tema oli kirjanduslikult omakorda mõjutatud inglise moodsast kirjandusest: Inglismaal läks moodi
· madal zanr. Koomiline on see, mis vaatajale koomiliselt mõjub. Koomika aga varieerub individuaalselt, ajaliselt ka kultuuriliselt. Kultuuriruumiga on tihedalt seotud ka Shakespeare'i komöödiad. Komöödia põhineb koomilisel elemendil: · situatsioonikoomika; · naljaks tegelane, kes satub naljakatesse olukordadesse; · sõnakoomika on kõige intellektuaalsem. Komöödia alaliigid: · farss madal. Füüsilised naljad, liialdused, tüüptegelased; · jant võib olla heasüdamlik. Koidula lühinäidendid; · satiir kriitiline sõnamäng. Moliere kritiseerib ühiskondlikku palet. Ebapuhtad zanrid. Uuemad, põhinevad tragöödia ja komöödia segunemisel. Tavaliselt järgnevad traagilistele stseenidele koomilised. Antiikajal olid tragöödiate vahel koomilise sisuga vahemängud intermeediumid. Draama tekkis 18. sajandi keskel seoses keskklassi esiletõusuga. Ehitatakse palju
selts, mis ühendab estofiile. Kirjutas sellest, kuidas ta Hispaanias käis, „Teekond Põhja-Aafrikasse“. Kirjutas ka ühe Norra reisikroonika. Tema novellide teemade sarnasused: Inimesele mõistetamatu elusaatus Armastuse jõud ja traagika Kättesaamatu vabadus Paheline ja priiskav nauding, lõbujanu Sõlmsündmused: Astumine tundmatusse maailma Vastuhakk isandale Ajutiselt saavutatud võim Katastroofid, õudused Tüüptegelased: Laste kokkupuude täiskasvanute maailmaga Agressiivsed valitsejad – “Popi ja Huhuu” Passiivsed lihtinimesed - “Popi ja Huhuu” Inimlikke omadusi kajastavad loomad Tuglas on öelnud, et tema ülim eesmärk oleks luua tekste, mis annaksid müüdi mõõdu välja. Üks teemadest on saatuslik armastus – „Inimesesööjad“, mille tõdemus on, et ei ole midagi armastuse vastu. „Maailma lõpus“ – noormees satub seigeldes tundmatusse kohta ja seal
,,Väike Illimar" tema II romaan. Mõisamiljöö, 5-a poiss. Seda lugeda siis, kui lapsepõlv on omandanud nostalgilise mulje. Ta on kirjutanud ka Põhja-Aafrikast ja Norrast. Novellide teemad: 1) Inimesele mõistetamatu elusaatus 2) Armastuse traagika 3) Kättesaamatu vabadus 4) Paheline ja priiskav lõbujanu. Sõlmsündmused: 1) Astumine tundmatusse maailma 2) Vastuhakk isandale 3) Ajutiselt saavutatud võim 4) Katastroofid. Tüüptegelased: 1) Täiskasvanu maailmaga kokkupuutuvad lapsed 2) Agressiivsed valitsejad 3) Passiivsed lihtinimesed 4) Inimlikke omadusi kehastavad loomad. Tema arvates on ülim luua tekste, mis annaksid välja müüdi mõõdu. Tähtis, et säiliks, et inimesed toetuksid neile teostele. 4. Ühe novelli analüüs Pilet 25 1. Modernism 20. saj kaasaegne ja moodne kirjandus. Probleem: inimese mina, raskused eneseleidmisega (Kas inimeses on mitu mina
annaabi.ee 
