REKURSIOON - Recursion Otsene ja kaudne rekursioon ehk iseenesessepöördumine Otsene: Kaudne: ->>PROCEDURE P(...); PROCEDURE P(...);FORWARD; 2 . ... -- P(...); -->PROCEDURE Q(...); 1 ... ... EN...
Teoreetiline informaatika Kordamisküsimuste vastused Eero Ringmäe 1. Hulkade spetsifitseerimine, tehted hulkadega, hulgateooria paradoksid. Hulk: Korteezh järjestatud lõplik hulk. Hulk mingi arv elemente, mille vahel on leitav seos klassifitseeritud elementide kogum. Hulk samalaadsete objektide järjestamata kogum. Hulga esita...
Relatsioon Lähtu me ees pooldefineeri tud hulkade Cartes ius e korrutis es t ehk ris tkorrutis es t (öeldaks e ka ots ekorrutis ) A × B tähendab kõiki järj es tatud paaride hulka (a,b), kus a A j a b B. N 1: A ntud on hulgad A= { 1,2} j a B={ 1} Leia me : A × B= { (1,1),(2,1)} B × A ={ (1,1),(1,2)} J äreldus : A × B B × A Hu lga A × B alam h ulk a R n im etatak s e b in a...
Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõ...
Relatsioon on hulk paare Lähtu me ees pooldefineeri tud hulkade Cartes ius e korrutis es t ehk ris tkorrutis es t (öeldaks e ka ots ekorrutis ) A × B tähendab kõiki järj es tatud paaride hulka (a,b), kus a A j a b B. N 1: A ntud on hulgad A= { 1,2} j a B={ 1} Leia me : A × B= { (1,1),(2,1)} B × A ={ (1,1),(1,2)} J äreldus : A × B B × A Hu lga A × B alam h ulk a R n im eta...
Funktsioonid Nimi: Leia materjale internetist ning vasta küsimustele: 1. Mida tähendavad järgmised mõisted? 2. Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? Vastus anna kujul: ,,Esimene on ... Teine on ... Mõlemad on ..., aga ..." 1. funktsioon ja protseduur: Esimene on alamprogramm, mis tagastab oma töö tulem...
Variant R-26 Rekursioon Koostada algoritm ja sellele vastav programm (C- või Java-keeles), mille abil: 1. klaviatuurilt sisestatakse reaalarvulised X (X<1) ja (0<<1); 2. rekursiivse funktsiooni abil moodustatakse reaalarvuline massiiv A elementidega A0 = 1, A1 = X2/2!, A2 = X4/4!, ....
Võrdus: arg1 = arg2 või =(arg1, arg2) Võrdus kehtib, kui võrdusega seotud muutujat omavahel unifitseeruvad (väärtused on võrdsed või kui üks muutja on väärtustamata, siis omandab ta teise väärtuse. • Rekursioon Predikaadi poole pöördumine toimub sama predikaadi kehast. • Programmi dünaamiline muutmine - Dünaamilise predikaadi defineerimine Päringute dünaamiline loomine (predikaat 'Univ'): Esituskuju:?Term =.. ?List Listi esimene element on loodava termi funktor ja ülejäänud elemendid on loodava termi argumendid. Argumendiks võib olla ka mutuja. Ettevaatust! Dünaamiliste faktide kasutust piirab tagasivõtuga otsing – vältida dün. faktide loomistkustutamist nende faktide järgi tehtava otsing...
Toimub kontroll, kas info jõudis pärale -> kindlam, aeglane Udp (user datagram protocol) – põhiprotokoll, mis kasutab IP-d. Ei kontrollita, kas info jõudis pärale -> kiirem, osad võivad kaduda Kapseldamine (mis mille sees) - saadetud informatsioon on kihtides (siht, transport, data) 10. nädal • Eksamiks: rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus. Prologi näide tuleb ära tunda (et on Prolog). Arendusprojektide kohta küsimusi ei tule. Puhtas funktsionaalses keeles – Haskell, Hope, Miranda, FP – ei ole programmeerijal peale fun...