. Infinitiiv on tegusõna algvorm, mille lõpus on tavaliselt - (, ), harvem - (, ) ja - (, ). Eraldi rühma moodustavad enesekohased tegusõnad, mille lõpus on tagaliide - (, ). 1. . 1. .... (süüa)! 2. , .... (aidata). 3. .... (minna). 4. .... (kasvada) 20 . 5. .... (käituda)! 6. .... (heita voodisse) . 7. .... (leida) . 8. .... (küpsetama) . 9. .... (hoida) . 2. . Tuleta meelde enesekohaste tegusõnade pööramist. http://www.russianword.ru/2009-02-08-07-51-10 1. (, ) ............ . 2. (, ) .............. . 3. (, ) ................ . 4. (, ) .............. , (, ) .......... . 5. (, )................ . 6. (, ) ............ . 7. (, ) ............ 7 . 8. (, ) ............. .
Ma- ja da-infinitiiv Da-infinitiiv Da- : 1. Modaalverbid. . Saama - saada (saan, sain, saanud) ( - ) Võima võida (võin, võisin, võinud) ( - ) Tohtima tohtida (tohin, tohtsin, tohtinud) ( , - ) Julgema julgeda (julgen, julgesin, julgenud) Proovima proovida ( proovin, proovisin, proovinud) , Katsuma katsuda (katsun, katsusin, katsunud) , Üritama üritada (üritan, üritasin, üritanud) ,
Kasutage sobivat infinitiivi. Kasutage sobivat infinitiivi. 1. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 21. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 2. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellida. 22. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellid 3. Me tahame koos pildistama/pildistada. 23. Me tahame koos pildistama/pildistada. 4. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 24. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 5. Kas sa oskad videokaamerat 25. Kas sa oskad videokaamerat kasutama/kasutada? kasutama/kasutada? 6. Kas te võiksite meist pilti tegema/teha? 26. Kas te võiksite meist pilti tegema/teha? 7. Pildid võite kätte saama/saada pärastlõunal. 27. Pildid võite kätte saama/saada pärastlõuna 8. Kas sulle meeldib lugema...
Kasutage sobivat infinitiivi. Kasutage sobivat infinitiivi. 1. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 21. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 2. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellida. 22. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellid 3. Me tahame koos pildistama/pildistada. 23. Me tahame koos pildistama/pildistada. 4. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 24. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 5. Kas sa oskad videokaamerat 25. Kas sa oskad videokaamerat kasutama/kasutada? kasutama/kasutada? 6. Kas te võiksite meist pilti tegema/teha? 26. Kas te võiksite meist pilti tegema/teha? 7. Pildid võite kätte saama/saada pärastlõunal. 27. Pildid võite kätte saama/saada pärastlõuna 8. Kas sulle meeldib lugema...
ma-infinitiiv da-infinitiiv употребляется употребляется Глаголы, которые выражают Глаголы, которые выражают движение, активное действие, возможность, волю, чувство,
tuiksoon · Villem Grünthal-Ridala: luide, ulgumeri põgus, kirgas · Johannes Aavik: mõrv, roim, relv, raev, kolp, sark · Johannes Voldemar: veski, iive, sete, maak, üte, elamu · Ain Kaalep: vandel, kineast, lõiming · Manivalde Lubi: küülik · Ustus Agur: kõrgkool · Henn Saari: riistvara, tarkvara 3. Tegusõna käändelised vormid · Da-infinitiiv kirjutatada liitvormides lahku · Vat-infinitiin teadvat, lootvat, olevat · Ma-infinitiiv o mas aru saamas, ette lugemas o mast ette hüppamast, lootmast o maks vastamaks=et vastata o mata ette vaatamata, üle lugemata, jäi alla kirjutamata · -v Ära minev = äraminev külaline · -nud Maha murdunud = mahamurdunud puu
ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (ei taha), ainsuse käskiva oleviku 2. pööre (sina tee) Tüve leiab ma-tegevusnimest, milles –ma jäetakse eraldmata -nud on isikulise tegumoe minevik, -tud on umbisikulise tegumoe minevik Umbisiksus on alati markeeritud (nagu minevik) Tunnused: *Tegevusnimed: da-infinitiiv (-da/ta/a), vat-infinitiiv (-tavat), ma-tegevusnimi (-ma, mas, mast, mata, maks) *Kesksõnad: -nud/-tud, v- ja tav-kesksõnad (töö/tav) *Oleviku kesksõnad: -v, -tav *Mineviku kesksõnad: -nud, -tud, -dud *Des-vorm: -des, -tes, -es *Ainsuse 1. pööre: -n *Ainsuse 2. pööre: -d, 0 *Ainsuse 3. pööre: -b, 0
esimene häälikunihe p->f, primus –> Frau -> first, I häälikunihe muutis p->f ja metateesi tõttu liikus r teiselt kohalt kolmandale. minevikuolevikuverb (preterite-present verb) – Tegusõnad jagunevad tugevateks ja nõrkadeks. Minevikuolevikuverbid paistavad silma sellega, et neil on nii nõrkade kui tugevate tegusõnade tunnused. Suur osa neist on modaalverbid. Oleviku ajad moodustatakse ablauti abil ja mineviku vormid dentaali abil. tegevusnimed (infinitiiv) on 0 astmes – lisatakse u. murdumine (breaking) – nullaste – ablauti vokaalivahetuse kolmas aste, seda märgitakse sümboliga ø nõrk verb – nõrk verb on see, mille minevik moodustatakse dentaali lisamisega. See on germaani keelte uuendus, sest tänapäeval ei ole mineviku moodustamine ablauti abil produktiivne. Selle asemel on lihtsam moodustada uusi verbe nimiõnadest ja mineviku tähistada dentaali lisamisega. See tähendab et nimisõna on näiteks click, tegusõna samamoodi
. Käskiv kõneviis. . 3- Tegusõna alg- . vorm ma-, da- - . Näited. infinitiiv. 3. p. mitmus-nad Tunnus. 1. Et moodustada (sõna tüvi lõpeb käskiv kõneviis, täishäälikuga) peab mitmuse 3. - pöörde lõpud , - --,-- , - ära jätma ja liitma , - lõpud. ,
ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna SG singular e ainsus SPV superlatiiv e ülivõrre TRL translatiiv e saav kääne
TEGUSÕNA Tegusõnade algvorm Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp on -: rääkima vastama vaatama Vene keeles vastab infinitiiv eesti keele ma- ja da-infinitiivile: . Ma pean seda teksti tõlkima. . Ma ei taha seda teksti tõlkida. Tegusõnade pööramine Vene keeles jagunevad tegusõnad kahte pöördkonda. Infinitiivi lõpp näitab, millisesse pöördkonda tegusõna kuulub. 1. pöördkonna lõpud: ja + ühesilbilised sõnad (, , ) 2. pöördkonna lõpud: ja 1. pöördkond 2. pöördkond mõtlema õppima
Ma-infinitiiv Da-infinitiiv Oleviku 1. pööre Tud-vormid 1.Lihtmineviku jaatavad vormid. 1.Lihtmineviku eitav vorm. 1.Kõik olevikud vormid (jaatavad 1.Umbisikuline tegumood; Suunama --konkreetne aeg. ja eitavad). oleviku vorm (jaatavad ja Ma - suunasin Me - suunasime Kurvastama Usaldama eitavad).
Abiverbid do/does/did jäetakse ära He asked me ´Is Peter your brother?´ He asked me if Peter was my brother Eriküsimused. Kaudsed eriküsimused algavad otsese kõne eriküsimusega. He asked me, ´What is her name?´ He asked me what her name was. Käsud, palved, soovid Verbi aeg ei muutu. Verbile järgneb sihitis ja to infinitiiv. Eitava käsu korral on to infinitiivi ees not. ´Go away!`he said to them. He told them to go away. ´Don´t wake Daddy!´ she said to me. She told me no to wake Daddy.
KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36
KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA –TE -TE JA –I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36
7. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? ÜKS – ESIMENE, MINEMA – LÄHEN 8. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? JALGU, KANU 9. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 10. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on: MÕNED VORMID PUUDU 11. Väliskohakäänded on: ALLATIIV, ADESSIIV, ABLATIIV 12. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on: ISOLEERIV 13. Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on: MA-INFINITIIV, SUBSTANTIIVI NOMINATIIV 14. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on: AGLUTINEERIV 15. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt: SUFIKSID 16. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed: (ME) LAULAKSIME, (TE) LAULVAT 17. Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 18. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lükitakse üksteise järel nii, et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse:
ilus 24. Radikaalid on katkestatud morfid 25. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on isoleeriv 26. Morfeemide põhiomadus on see, et nad kannavad tähendust 27. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (me) laulaksime, (te) laulvat 28. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -de ja –te, -te ja-i, pood ja poe 29. Eesti keele algvormid e. sõnaraamatuvormid on ma-infinitiiv, substantiivi nominatiiv 30. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on aglutineeriv 31. Kongruents on süntaktiline ühildumine 32. Sõnaraamatusõna ehk lekseem 33. Sufiksid on tüve lõppu lisanduvad afiksid, eesti keeles tunnused ja lõpud 34. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on sõne, sõnavorm, sõnavormitüübi realisatsioon 35. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on muutekaategooriad 36. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on
KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36
tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik - jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan eitav kõneliik negatiiv Ng ei taha, ära taha kesksõna partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin Sup sööma, söömas des-vorm gerundiiv Ger süües algvõrre positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded
Ladina juriidiline terminoloogia 04.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 22 (lk 31) laused 1-10 (imperatiiv) ja 11-23 (infinitiiv). Imperatiivi vormide kohta lähemalt lk 126 (verb esse lk 118), infinitiivide kohta lk 127. 2) Rühmatöö esitamine ja esitlus. XXII 1. Divide et impera! – Jaga ja valitse! 2. Festina lente! – Kiirusta aeglaselt. (Tasa ja targu) 3. Nota bene! – Pane hästi tähele 4. Carpe diem! – naudi päeva, saa päevast osa! nopi/kasuta päeva 5. Salus populi suprema lex esto. – Rahva hüvang (heaolu) olgu kõrgeim (ülim) seadus. 6. Testes estote. – Olge tunnistajateks 7
tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik polaarsus jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan eitav kõneliik negatiiv Ng ei taha, ära taha kesksõna partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin Sup sööma, söömas des-vorm gerundiiv Ger süües algvõrre positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded
1. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 2. Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 3. Morfoloogia ei uuri SÕNAJÄRJE MÕJU LAUSE TÄHENDUSELE 4. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 5. Sisekohakäänded on ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 6. Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 7. Eesti keele algvormid ehk sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA-INFINITIIV 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 9. Liidepartikkel on KLIITIK -KI/-GI 10. Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 11. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMAT VALGE-TOONEKURG SÕNARAAMATUSÕNA 12. Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 13. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 14
kaudse kõneviisi oleviku vorm koos põhiverbi ma-tegevusnimega (tarind väljendab ainult olevikku). nt Nüüd pidi ka meil ruumis suitsetamist lubatama. Mina ei pidavat oskama naelagi seina lüüa. · Kindla kõneviisi enneminevik, kui see esineb lihtmineviku ajalises plaanis. nt Kui Mari eile läbi metsa koju oli läinud, oli ta suure põdrapulliga vastamisi sattunud. · da-infinitiiv (kõnekeelne, väljendab olevikku. nt Minust hoovata seletamatut võlu. · nagu (justkui-,justnagu-,otsekui)- kõrvallause, kus verb on tingivas kõneviisis. nt Minu sõber väidab, nagu ei oskaks mina naelagi seina lüüa. ÜTE Üte (ka kõnetlussõna) on kiil, mis kõnetab lause adressaati, teda nimetades või kirjeldades. Ütte põhiülesanne on kontakti sõlmimine või hoidmine tähelepanu tõmbamise teel.
Образование форм повелительного наклонения. Käskiv kõneviis. Инфинитив. Основа 3-го лица Признак Tegusõna alg- множественного повелительного Примеры. vorm ma-, da- числа- они наклонения. Näited. infinitiiv. 3. p. mitmus-nad Tunnus. 1.на гласную Et moodustada ( sõna tüvi lõpeb käskiv kõneviis, täishäälikuga) peab mitmuse 3. читать они чита-ют pöörde lõpud – Читай! Читайте! рисовать они рису-ют -ут-ют,-ат-ят Рисуй! Рисуйте!
datud tegevusse. I tnt;l work hard (kohustus). You may coue in (ltba'. Verbi pdhivormid Reeglipiirased ja ebareeglipiirased erbid Verbil on neli p6hivonni, mis on aluseks ajavormide (Regulat onJ irregular verbs rn ood url arn i.e L Lihrminei iku ja mineviku kesksdna moodur- l. Infinitiiv yThe ittlinitiveI on sdnastil(uorm:t/r.y. tamise jiirgi jagunevad verbid reeglipiiras- u rli< it. jl,eba{egqlir,&aib}l,r(4' 1ek9' I41?vaj'iiab:sli! 2. Lihtmineriku torm (The -eJ lt)rm): flarc(l urot. jl
I was offered the job, but I refused it. (=they offered me the job) You will be given plenty of time to decide. (=we will give you plenty of time) Have you been shown the new machine? (=has anybody shown you?) Kui aktiivilauses järgneb tegusõnale prepositsioon, siis passiivilauses pannakse see kohe tegusõna järele: Aktiiv: The ball hit Charlie on the head. Passiiv: Charlie was hit on the head by the ball. Tegusõnadele hear, help, see ja make järgneb aktiivis infinitiiv ilma to-ta (bare infinitive, nt eat), kuid passiivis to-infinitiiv (to eat): Aktiiv: Tina's mum made her clean her room. Passiiv: Tina was made to clean her room by her mum. Sõnast let saab passiivis väljend be allowed: Aktiiv: The teacher let the children leave early. Passiiv: The children were allowed to leave early. I don't like being.... Passiiv sõnadest doing/ seeing jne on being done/ being seen jne. Võrdle: Aktiiv: I don't like people telling me what to do.
tähtedega k, p, t ja s ning lihtmineviku vorm on kahel pöördkonnal erinev. IV pöördkond Siia kuuluvad ühesilbilised sõnad, millel puudub infinitiivi lõpp -a. Tüvi on seega võrdne infinitiiviga ja sellele lisatakse vastava ajavormi lõpp. 32 u Tegusõna pööramine w Olevik Olevikus on tegusõna lõpp alati r (v.a mõned ebareeglipärased tegusõnad). Pöördkondade lõpud on olevikus järgmised: Pöördkond Infinitiiv Olevik I arbeta jag arbetar mina töötan II bygga jag bygger mina ehitan III läsa jag läser mina loen IV tro jag tror mina usun I pöördkond jag mina töötan du sina töötad
omadus- ja määrsõnadele. Lihtvormid ehk sünteetilised vormid on vormid, mis koosnevad ühest sõnast, nt elasin, elavat, elanuksime, elades. Liitvormid ehk analüütilised vormid on vormid, mis koosnevad kahest või kolmest sõnast, nt olen elanud, ei ela, ei ole elanud. Infiniitsed vormid Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühma: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed: da-tegevusnimi e da-infinitiiv, vat-tegevusnimi e vat- infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin, b) omadussõnalaadsed kesksõnad e partitsiibid ja c) määrsõnalaadne des-vorm e gerundiiv. 1 da-tegevusnimi da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt kasutusvõimalustelt on da-tegevusnimi kõige mitmekesisem pöördsõnavorm. vat-tegevusnimi
EM-olin õppinud · Tingiv- tunnus on -ksi O-õpiksin LM- puudub TM-oleksin õppinud EM-puudub · Käskiv-mina vormi pole O-õpi LM-puudub TM-olgu õppinud EM-puudub · Kaudne- tunnus on -vat O-õppivat LM-puudub TM-olevat õppinud EM-puudub 6) Tegevusnimed ehk infinitiivid I. Ma- infinitiiv · Õppima · Õppimas · Õppimast · Õppimaks · Õppimata II. Da-infinitiivid · Õppida/joosta/lüüa · Õppides/joostes/lüües 7) Partitsiiibid I. Oleviku kesksõnad · Õppiv · Õppitav/lauldav II. Mineviku kesksõnad · Õppinud · Õppitud/lauldud
EM-olin õppinud · Tingiv- tunnus on -ksi O-õpiksin LM- puudub TM-oleksin õppinud EM-puudub · Käskiv-mina vormi pole O-õpi LM-puudub TM-olgu õppinud EM-puudub · Kaudne- tunnus on -vat O-õppivat LM-puudub TM-olevat õppinud EM-puudub 6) Tegevusnimed ehk infinitiivid I. Ma- infinitiiv · Õppima · Õppimas · Õppimast · Õppimaks · Õppimata II. Da-infinitiivid · Õppida/joosta/lüüa · Õppides/joostes/lüües 7) Partitsiiibid I. Oleviku kesksõnad · Õppiv · Õppitav/lauldav II. Mineviku kesksõnad · Õppinud · Õppitud/lauldud
1) Isa jalutab lapsega. 2) Laps mängib lusikaga. 3) Ta sõidab rongiga. 4) Ta jõuab kahe tunniga. 5) Ta räägib valju häälega. Isik (kaaslane) > tegevuse objekt > vahend > aeg > kvaliteet Verbide grammatikaliseerumine hakkama 'kinni haarama': Ta hakkas sangast kinni. hakkama 'alustama': Homme hakkan sõitma. võtma + da-infinitiiv võta kell + paranda kell > võta kell, (et) parandada 1) Võttis kella laualt. 2) Võttis kella, et seda parandada. 3) Võttis kella parandada. 4) Võta mu kell parandada. 5) Ma ei võta teda uskuda. Verbid võtma, hakkama ja saama ei ole eesti keeles lõpuni grammatikaliseerunud (kuigi neid kasutatakse tuleviku tähenduse väljendamiseks, pole nad veel leksikaalset tähendust lõplikult kaotanud). Paljudes keeltes tekkivad artiklid
esimene häälikunihe (Grimmi seadus) algselt oli germaani keeltes palju klusiile, kuid u 1000 eKr toimus nihe, kus klusiilid nihkusid (vaata ülevalt) minevikuoleviku verbid (Can/could etc...) preterite-present verbs neil on nii tugevate kui nõrkade verbide tunnused ja nad on enamasti modaalverbid. Seega: 1) Olevikuajad moodustatakse tugevate tegusõnade paradigma järgi (ablaudi abil) 2) Minevikuajad moodustatakse nõrkade tegusõnade paradigma järgi 3) Infinitiiv on nullastmes omadussõnade tugev ja nõrk käänamisviis Omadussõnad ei ole ei tugevad ega nõrgad, vaid nende kasutusviis on tugev või nõrk. Nende tugevus seisneb süntaksis ehk oleneb artiklist. Definiitne(the happy man) ja umbmäärane (a happy man). Omadussõnadel on võrdlusaste: blind, blinder, blindest. Omadussõnade tugevust näeb tänapäeval skandinaavia keeltes: rootsi keeles en god rän a good friend ja min goda rän my good friend. supletiivsus e
Tähtsaimad erijooned hilisdiftongid: ea < hää, pia < pää, peastab, jeal ‘hääl’, mua ‘maa’, võeras ‘võõras’; algupäraste diftongide osal. assimilatsioon: poeg < poig, laev, päev, sõitma : sõedab; morfoloogias rohkesti analoogiamuutusi: a) de-mitmus (jalgadel, majade); b) si-tunnusega mitm os (jalgasi(d)); c) sse-illatiiv (jalasse); d) si-lihtminevik (pidasin); e) da-tunnusega infinitiiv (pidada); f) diftongiline mitm os (vedelaid); pikkade madalate vokaalide diftongistumine (puudub murdeala servades): mua ’maa’, jeal ’hääl’, vuasta ’aasta’; pikkade keskkõrgete vokaalide diftongistumine: üö ’öö’, suo ’soo’, tie ’tee’, Krõet ’Krõõt’; kaasrõhuline pikk silp: toredaid, toredalle; teise rõhutu silbi lühenemine: pidand; assimilatsioonid mb > mm, nd > nn, lj > ll, sj > ss: lammad, nõnna, väl´la, kossad ;
12. Tõmmake õigele variandile joon alla. Kui mõlemad on õiged, siis mõlemale. mõtelda mõelda alkoholilembeline alkoholilembene ütelda öelda gümnaasiumite gümnaasiumide sulgen sulen hägune : häguse hägune : hägusa lõpeb lõppeb ei kõlbanud ei kõlvanud piksel : piksli piksel : pikseli siirdama Mis tüüpsõna järgi seda pööratakse? tõmbama da-infinitiiv: siirata kindla kõneviisi ainsuse esimene pööre: siirdan 7 tud-vorm: ......siiratud........... süda küündima Mis tüüpsõnade järgi seda pööratakse? Muutuma(küündin)/sündima(küünin) Arv .........küündib v küünib............ sajani. Maailmaklassi .........küündiv........... tulemus. Mina selleni ei ..................küüni.................
sõnades(lõhki, kollane, mets), keskkõrged vokaalid nasaalide ees(tema, on), silbilõpu klusiili nõrk vaste vokaliseerunud(nael),järgsilbi o kadunud(jahu,tegu), mitmuse nominatiiv -d(kalad), valdav -de mitmud(puudel), illatiiv -sse(kohtusse), inessiiv -s(jalas), keskvõrre -m (suurem), eri pöördelõpud isikus ja arvus(annan, anname), pöördelõpud lihtminevikus ja tingivas kõneviisis(andsite,annaksite), da-infinitiiv(tuua, istuda), domineerib -si lihtminevik(võtsid) Lõunaeesti murre afrikaat esineb(tsiga,küdsa), larüngaalklusiil esineb(kala?), sage palatalisatsioon(kõik konsonandid), ks-ss(saassi), ksi-ts(üts,läts), psi-pts(lats), tk-kk/tsk(katski), kt- tt(kõtt), vokaalharmoonia(näta,terävä), erinevad vokaalid teatud sõnades(lahki, kõllane, mõts), kõrgenenud vokaalid nasaalide ees(timä,um), silbilõpu klusiili nõrk vaste säilinud(nagel), järgsilbi
i– i– 0 (lolli – lollim – 0, halli – hallim – 0) 15. Verbi infiniitvormid. Infiniitvormidel puuduvad mitmed verbile kui sõnaliigile omased tunnused: neid iseloomustavad mõningad substantiivi, adjektiivi või adverbi tunnused; ka puuduvad neil pööre ja kõneviis. Infiniitvormid ei esine lauses iseseisvalt öeldisena, nad kuuluvad tavaliselt sekundaartarindite koosseisu. 1) tegevusnimed: da-infinitiiv, vat-infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin (need on funktsioonilt lähedased substantiividele, nt Elada on ilus); 2) kesksõnad e partitsiibid – oleviku ja mineviku partitsiip – nud- ja tud, v- ja tav-kesksõna (need on sarnased adjektiividega, nt töötav laps); 3) gerundiiv e des-vorm, mis sarnaneb funktsioonilt adverbiga, nt tehes tööd, saame tublimaks. da-infinitiiv on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata
(üld)minevik preteeritum kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv kiirusta möönev kõneviis jussiiv kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv kiirustavalt kõneliik - jaatav afirmatiiv eitav negatiiv kesksõna partitsiip sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi infinitiiv süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin sööma des-vorm gerundiiv süües algvõrre positiiv ohtlik keskvõrre komparatiiv ohtlikum ülivõrre superlatiiv kõige ohtlikum Kääned: nimetav nominatiiv hea sepp omastav genitiiv hea sepa osastav partitiiv head seppa sisseütlev illatiiv seesütlev inessiiv seestütlev elatiiv alaleütlev allatiiv
piscis- Goth. fisks 2) Sellistes ühendites nagu kt, pt muutus ainult esimene häälik nox, noxtis- Nacht neptis- OE nift (niece) 3) Verneri seadus Minevikuoleviku verbid – (Can/could etc...) preterite-present verbs – neil on nii tugevate kui nõrkade verbide tunnused ja nad on enamasti modaalverbid. Seega: 1) Olevikuajad moodustatakse tugevate tegusõnade paradigma järgi (ablaudi abil) 2) Minevikuajad moodustatakse nõrkade tegusõnade paradigma järgi 3) Infinitiiv on nullastmes can could/ shall should (mineviku mitmuses pikk aste)/ will would/ may might (5kl obstruent) / must (mida kasutame olevikus jaoks; minevik had to- paradigmas auk!) (6kl) 5 können, kann, können, konnte, gekonnt sollen, soll, sollen, sollte, gesollt mögen, mag, mögen, möchte, gemocht müssen, muss, müssen, musste, gemusst will- anomaalia!
a) üks osa infiniitvormidest ei seostu üldse pöördsõna kategoriaalsete tähendustega, nt elada, elamata; b) teine osa võib kanda aja või tegumoe tähendust, nt minevikuline elanud või umbisikulise tegumoe tähendusega tehtama; c) kolmas osa võib seonduda isegi käändekategooriaga (nt elama, elamas, elamast, elamata, elamaks), mõned ka arvukategooriaga (nt laulvad, loetavad) ja teatud tingimustel komparatsiooni-kategooriaga nt piiratud, piiratum, piiratuim). 1) tegevusnimed: da-infinitiiv, vat-infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin (need on funktsioonilt lähedased substantiividele, nt Elada on ilus); 2) kesksõnad e partitsiibid oleviku ja mineviku partitsiip nud- ja tud, v- ja tav-kesksõna (need on sarnased adjektiividega, nt töötav laps); 3) gerundiiv e des-vorm, mis sarnaneb funktsioonilt adverbiga, nt tehes tööd, saame tublimaks. 23. Partitsiibid - Partitsiip e kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduse või seisundina
1) iseloomustav öeldistäide: Kuu on taevakeha. Kuu on ümmargune 2) identifitseeriv öeldistäide: Kuu on Maa ainus looduslik kaaslane Omadussõnaline öeldistäide (missugune?) Sõna (või vastav fraas) nt · Omadussõna: Lapse nägu oli must · Kesksõna: Lapse nägu oli määrdunud. Põrandad olid poonitud. · Asesõna: Niisugune sa oledki · Järgarvsõna: Mina olen kümnes 6 · da-infinitiiv: Lugu pole laita · Nimisõna käändevormid: Tüdruk oli valge peaga. Koer oli sabata. Skulptuur on jääst. Koer on head tõugu · Kõrvallause: Ta ilme oli selline, nagu oleks juhtunud midagi erakordset. Nimisõnaline öeldistäide (kes? mis?) nt 18. Nimisõna: Jüri on väike poiss. Jüri on meie targemaid poisse 19. Asesõna: Kes ta on? 20. Kvantorifraas: Möödunud nädalavahetus oli kaks päeva metsatöid 21. da-infinitiiv: Vähem süüa on kauem elada
keele mõjul. 28. Eesti keele käändeliste verbivormide kujunemine. Partitisiibid • Personaal, olevik: -pA ~ -βA → -v (partitsiibi tunnus, osa kvotatiivi tunnusest); -b/-vad (Sg/Pl3) • Personaal, minevik: -nUt (olnud täielikult käänduv; n verbaalnoomeni liide, -ut deminutiiviliide(?)) • Impersonaal, olevik: -tAβA ~ -δApA ~ ttApA ~ ttAβA Impersonaal, minevik: -tU ~ -ttU (-u deminutiiviliide(?); tänapäeval d lisandunud analoogilisena nud-vormi eeskujul) Infinitiiv, gerundium • -tAk ~ δAk • t-tunnuseline infinitiiv vähemalt lapis, vasteid ka ugri keeltes, algupäralt ilmselt verbaalnoomeni liide • -k latiivi lõpp • Tunnus paljudes tüüpides kadunud (*antaδak >> anda), mõnes tüübis analoogilisena taas lisatud (lugeda) • -tesnA ~ -δesnA • -t sama päritolu kui infinitiivis • -e teadmata päritolu • -snA inesiivi lõpp • Hilisem areng sarnane infinitiivi omaga Supiinid • -mA + käändelõpp
Viimastel sajanditel on
levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele.
Keskmurde tähtsamad erijooned
· Hilisdiftongid: ea < hää, pia
tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis Kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik polaarsus jaatav kõneliik Afirmatiiv Af tahan eitav kõneliik Negatiiv Ng ei taha, ära taha kesksõna Partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi Infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi Supiin Sup sööma, söömas des-vorm Gerundiiv Ger süües algvõrre Positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded
mõndaginäinutelt, oleks kõigil üht-teist õppida. Lihtvormid ehk sünteetilised vormid on vormid, mis koosnevad ühest sõnast, ntelasin, elavat, elanuksime, elades. Liitvormid ehk analüütilised vormid on vormid, mis koosnevad kahest või kolmest sõnast, nt olen elanud, ei ela, ei ole elanud. 29. Infiniitsed vormid Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühm: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed: da-tegevusnimi e da-infinitiiv(da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt kasutusvõimalustelt on da-tegevusnimi kõige mitmekesisem pöördsõnavorm. Ta võib esineda mis tahes nimisõnalise lauseliikmena: a) alusena, nt Mõtelda on mõnus; b) sihitisena, nt Katsu selle peale mitte mõtelda; c) määrusena, nt Kübar kõlbab kanda;
Quickly more quickly most quickly Tingimuslaused 1. Esimene tüüp Koosneb if-kõrvallausest ja pealausest. Kõrvallauses nimetatakse tingimus, pealauses non selle tingimuse tulemus. If-lauses on ajavormiks present tense, pealauses future I või present tense. If it rains we won't go swimming. If he gets a new job, he will be happier. 2. Teine tüüp Tüüp II lauses on if-lause Past Tense'is, pealause should(would + infinitiiv. Rääkija ei ole kindel, kas sündmus või tegevus leiab aset või mitte. Täitmine sõltub erinevatest tingimustest, realiseerimise võimalus on teatud astmel alles tulevikus. Tüüp II if- tingimuslauses ei kasutata tulevikku. If we knew that your service improves, we would come to your restaurant again. Kui me teaksime, et teie teenindus paraneb, tuleksime jälle teie restorani. 3. Kolmas tüüp
Quickly more quickly most quickly Tingimuslaused 1. Esimene tüüp Koosneb if-kõrvallausest ja pealausest. Kõrvallauses nimetatakse tingimus, pealauses non selle tingimuse tulemus. If-lauses on ajavormiks present tense, pealauses future I või present tense. If it rains we won't go swimming. If he gets a new job, he will be happier. 2. Teine tüüp Tüüp II lauses on if-lause Past Tense'is, pealause should(would + infinitiiv. Rääkija ei ole kindel, kas sündmus või tegevus leiab aset või mitte. Täitmine sõltub erinevatest tingimustest, realiseerimise võimalus on teatud astmel alles tulevikus. Tüüp II if-tingimuslauses ei kasutata tulevikku. If we knew that your service improves, we would come to your restaurant again. 18 Kui me teaksime, et teie teenindus paraneb, tuleksime jälle teie restorani. 3. Kolmas tüüp
tööriietepood Tööriiete pood ilutarvetekauplus ilutarvete kauplus Ka eesti noortel on raskem tööd Ka eesti noortel on raskem tööd leida, kui puudub venekeeleoskus, leida, kui puudub vene keele oskus, mis omakorda vähendab võimalusi mis omakorda vähendab võimalusi saada tööd näiteks insenerina. saada tööd näiteks insenerina. Kui ühendtegusõna on tegesõna funktsioonis (pöördeline vorm v infinitiiv), siis tuleb see kirjutada lahku. Vigane Õige artiklis on väljatoodud artiklis on välja toodud Ma pole kaubandusega väga palju Ma pole kaubandusega väga palju kokkupuutunud. kokku puutunud. .. või mehed saaksid ülalpidada .. või mehed saaksid ülal pidada peret ja töötada staazika koha peal peret ja töötada prestiizika koha peal HÄÄLIKUÕIGEKIRI
ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne CMP komparatiiv e keskvõrre COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis DAT daativ ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne GEN genitiiv e omastav kääne GER gerundiiv (des-vorm) ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood IND indikatiiv ehk kindel kõneviis INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e da-tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis NEG negatiiv e eitav kõneliik NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partikkel (kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksiͲ kaalne tähendus on raskesti väljendatav) PASS passiiv PL pluural e mitmus PREP prepositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse POSTP postpositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse PRS preesens e olevik PRT partitiiv e osastav kääne PST lihtminevik PSV positiiv e algvõrre
suuremb/suuremp/suurep · eri pöördelõpud isikus ja arvus: annan, · sama pöörde ainsuse ja mitmuse vormide anname tingiv kv ks(i): annaks sarnastumine: ma anna, mii anna · pöördelõpud lihtminevikus ja tingivas · pöördelõpud puuduvad: tii anni, tii annassi kõneviisis: andsite, annaksite · da-infinitiiv: tuua, süija, istuda, pühkida · da-infinitiiv: tuvva, süvvä, istu, pühki · Domineerib si-lihtminevik: võtsin · i-lihtminevik: ma võti, ta elli · tingiva kõneviisi tunnus ksi: annaksin · tingiva kõneviisi tunnus s(si): annassi · ta on · ta om / um Südaeesti ja kirderanniku murderühmade peamised erinevused:
,,,. . Naissoost sõnadel,mis lõpevad sisihäälikuga. . 5. 2- -, , . .Tegusõnadel 2.pöördes. - ? ? 6. . -!-!- - Tegusõnadel - käsiva kõneviisi vormis. ! ! 7. , , - ,,,, Tegusõna algvorm e.ma- da infinitiiv. ,, . 9 . Sõna struktuur. : (sõna tüvi) (sõna lõpp).- ,(muutuv sõnaosa) . - . , , ... , , ... , , . .(sõna tüvi) , . - (järelliide,järgneb juurele v. tüvele) , . / /: -- . , : --
annaabi.ee 
