pigem erakordne, poeetiline kujund. Autorite sõnul on suurem osa meie igapäevaste mõistete süsteem metafooridele rajatud. Autorid tõid näitena mõiste vaidlus ja mõistemetafoor vaidlus on sõda, mis peegeldub igapäevases keelekasutuses mitmesugustena väljenditena: · Tegin tema seisukohad maatasa. · Kriitika tabas otse märki. · Ta lasi kõik mu argumendid põhja. Autorid jõuavad järeldusele, et metafoori olemuseks on mõista ja kogeda üht liiki asja, sõnastades selle mingit teist liiki asja kaudu. Nende sõnul on inimese mõtlemisprotsessid metafoorsed ehk inimesele omane mõistete süsteem on oma ülesehituselt kujundatud ja vormitud metafooride abil. Suunametafoorid organiseerivad üksteise suhtes terve mõistete süsteemi, mille enamikul juhtudes on tegemist suhtelise paigutusega ruumis, näiteks: ülal-all, sees-väljas, ees-taga, sisse-välja, sügav- madal
Lugupeetud õpetaja, kallid kaasõpilased! Ööl vastu esmaspäeva külmus Tallinnas inimene surnuks - kiirabi leidis Tuukri tänaval asuvast garaazist väidetavalt esimese sel aastal alajahtumise tagajärjel surnud kodutu. Eestis leidub ligikaudu 10 000 inimest, kes otsivad igal õhtul magamiseks sooja kohta. Enne kodutuks jäämist oli ka neil kodu, perekond ja töö. Mõeldes termini "kodutu" peale tuleb kindlasti silme ette kasimata ja haisev inimene, kes prügikastis sorides pudeleid otsib. Tundub üsna eemaletõukav, eks ole? Kuid mõelge, kus peaks saama inimene end ja oma riideid pesta kui tal pole isegi kodu? Vale on kõiki kodutuid ühe puuga mõõta asotsiaalseteks joodikuteks, kes prügist nagu siga mullast söögipoolist tuhnivad. Eluheidikuid vaadates tekivad sisemas vastandlikud tunded - jälkus ja kurbust täis kaastunne.Vastik ehk vaadata küll,aga ega keegi pole vabatahtlikult kodutuks hakanud. Igaüht meist, ka sind lahutab kodutuks saamisest vaid...
Koostaja: Meie paremas maailmas Elo Viiding Uurimustöö Tartu 2015 Sisukord 1 Elo Viidingu elu....................................................................................................... 3 Looming.................................................................................................................. 4 Teemad................................................................................................................... 5 Kujundid................................................................................................................. 5 Luuletus.................................................................................................................. 7 2 Elo Viidingu elu 1. Elo Viiding õppis aastani 1989 Tallinna Muusikakoolis ning aastatel 1989-1992 Georg Otsa muusikakoolis vii...
............................................................................. 15 Organisatsioon kui organism 4 SISSEJUHATUS Käsitletav teema põhineb peamiselt Gareth Morgani raamatu põhjal. Morgani sihiks on selgitada, et nii kompleksse objektile nagu tänapäevane organisatsioon ei ole võimalik üheselt läheneda. Ta võtab ette traditsioonilised ja uuemad juhtimiskoolkonnad ning proovib neid lihtsustades leida metafoori, mis antud koolkonda kõige paremini illustreeriks(Rillo 01.12.2008): - organisatsioon kui masin; - organisatsioon kui organism; - organisatsioon kui aju; - organisatsioon kui kultuur; - organisatsioon kui psüühiline vangla; - organisatsioon kui ühiskonnaelu tervikmuster. Morgani välja pakutud pildikesed viivad mõtte põhiliselt meie endi piiratusele. Sageli oskame me oma organisatsiooni vaadelda oma kitsast lähtekohast ainult ühe võimaliku
keeles, sõnades, ja ilma milleta saame me suurepäraselt hakkama. Tegelikult puutume metafooride igapäevaelus pidevalt kokku - metafoorid on põhiolemuselt mõistelised, metafoorne keelekasutus aga sekundaarne. Kuna suhtlemine põhineb samal mõistete süsteemil nagu mõtlemine ja tegutseminegi, saab keele kaudu asitõendeid mõistetesüsteemi olemusest ning on jõutud järeldusele, et suurem osa sellest on metafoorne. Näiteks mõiste VAIDLUS ja mõistemetafoor ,,VAIDLUS ON SÕDA" näitab metafoori olemust mõista ja kogeda üht liiki asja (sõnastades selle) teist liiki asja kaudu. Veel enam, kogu mõtlemisprotsess on metafoorne - inimesele omane mõistete süsteem on oma ülesehituselt kujundatud metafooride abil - ning see mõjutab viisi, kuidas mõtleme, mida kogeme ja mida teeme. 2. Metafoorsete mõistete süsteemsus Metafoor on oma olemuselt kogemuslik ja kultuuriline. Me ei kasuta väljendeid millestki
Tule! Tulvil me hõlm on õndsust, mille leiad vaid uppudes! Siis ma tuleks, teokarbid kaelas, sinu sügava süleni kuni vood minu vaate mataks näkijuustega üleni... Luuletuse *** analüüs Luuletus oli tundeline. 3 epiteeti ranna raugetest roogudest ümber õõtsuksid laiad lained vahu valgetes kuppudes 3 metafoori valge laotuse võlvini vahu valgetes kuppudes näkijuustega 3 võrdlust kui sa katsuksid mind nii kui meri Ja õnn mu kurgus ehmund linnuna väriseks 3 isikustamist - Lainete luiludes ümber jalge Tulvil me hõlm on õndsust kuni vood minu vaate mataks 3 väljendit kui sa kutsuksid mind nii kui meri õnn mu kurgus ehmund linnuna väriseks
Luuletaja Jaan Kaplinski Jaan Kaplinski on üks Eesti tuntud luuletaja. Tema luuled on metafoori rohked. ·Sünd 22.jaanuar 1941 aastal (Tartus). ·1958 lõpetas ta Tartu 1.Keskkooli. ·Lõpetas 1964 Tartu Ülikooli prantsuse fililoogia alal ·On avaldanud kokku 17 erinevat luulekogu. ·Esimene luulekogu "Jäljed allikal" ilmus 1965. ·Tuntumad luulekogud on: "Vaikus saab värvideks" , "Teiselpool Järve" , "Sõnad sõnatusse" ja paljud teised Ta töötas aastate jooksul vanemlaborandina, eesti keele teadlasena ja nooremteadurina Tallinna botaanikaaias.
Mulle meeldis kõik, mis ütles Valdur Mikita, aga ma ei olle nii huvitatud loodusest ja prügist. Minu jaoks see teema on inimestele, kes on vanem kui mina või huvitatud, sellest teemast. Sellest hoolimata, et mulle ei meeldinud see plekktrumm ma võin ütelda, et Valdur Mikita lausus fraasid, mis mulle meeldisid näiteks, et suur osa sellest, mida me nimetame kultuuriks on prügi, mis tuleks ära koristada; prügist on saanud universaalne keel, nagu muusika kui metafoori kasutada; olen jõudnud sellise metafoorini, et õige eestlane on see, kelle ühes käes on Skype ja teises väikene seenenuga. Valdur Mikita näeb, et tarbimisühiskond ei ole üle piiri läinud pelgalt asjadega, vaid ka info ja mõteterohkusega. Mikita näeb suurte keskkonnaküsimuste puhul seost Eestlaste identiteediküsimusega. ,,Mis on üks suur konfliktikoht, kõik see, mida me peame iseenesestmõistetavalt läänemeresoome kultuuri
Ta kirjeldab seal oma kodukohta, selle ilu, milline see välja näeb ning annab puudele: toomingad, õunapuud, ojale, rohule isiku tunnused. Sellesse luuletusse on sisse toodud ka haldjad, seinakell. Luuletaja on uhke oma kodukoha üle. Luuletus on romantiline- , isamaaline luuletus. Luuletuses positiivne, seal ei esine kurbust ja süngust. Luuletuse sisu on edasiandev. Selles luuletuses on kasutatud isikustamist, epiteete(sõna või väljend, millega iseloomustatakse kedagi või midagi) ja metafoori(sõna või väljendi kasutamine sarnasuse alusel uudses, ülekantud tähenduses). Kõige enam kasutas luuletaja luuletuses isikustamist. Helina Saar, 10.b
Fourth level Fifth level Rahvaluule väikeliigid 7.klass MÕISTATUS on sõnaline peitepilt mõistukõneline kir jeldus. Enamasti kasutatakse metafoori või võrdlust, vahel ka algriimi, sõnade riimumist ja rütmi. Rahvaluule väikeliigid 7.klass Mõistatused sisaldavad küsimust, Click to edit Master text styles millele peab vastama. Second level Third level Fourth level
viidatud kui käega rehmamisena. Kui Riigikogu lähtuks laia kõlapinda taotlevast vanasõnast: kus viga näed laita, seal tule ja aita, oleks olukord hoopis teisiti. A. Lobjakase väitest võiks välja lugeda järgmise „vanasõna“: kus viga näed laita, seal tule ja tee viga veel hullemaks. Koos rumalate otsustega tiritakse põhja ka Eesti ühiskond. Autor on kasutanud olukorra kirjeldamiseks metafoori. 4. Mida pidas kolumnist A. Lobjakas silmas, öeldes „… silmitsi Euroopa kriisiga.“? Euroopa poliitika ei uuene, asju ajavad vanad kalad, kes kogemuse ja tugeva auraga noored ja rohelised poliitmaailma uued poliitikud kindlakäeliselt oma võimu all hoiavad. Vanad ideed ja põhimõtted on saanud kinnisideeks ja seetõttu ei lasta uutel ideedel käigu minna, kuna need on alles alguses arengustaadiumis ning kardetakse nende õnnestumist
idee. Kiriku ja riigi vaheline vastasseis. Vana kreekast ja roomast oleme saanud teatava arusaamaga tragöödiast ja iluideaali, samuti filosoofia põhimõisted. Keskajal õppisime aga kuidas neid kasutada. Termin ,,keskaeg" võtsid tarvutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Seda mõistet on kasutatud ka vahepealse ,,unustuse ajajärgu", vaimupimeduse, vägivalla ning vaesuse ajastu metafoori. Keskaja piiride määramisel puudub üksmeel. Keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi langemisest 5saj renessansi alguseni 15saj. Suurem osa rahvaid olid veel antiikajal barbarid; kristlust ja sellega koos kreeka-rooma kultuuri hakkasid nad tasapisi üle võtma järgneval perioodil, keskaja esimestel sajanditel. Keskaeg valmistas ette uure rahvast ja kultuuride sündi, nüüdisaja peamiste religioonide kristluse, budismi, islam levikut (sel ajal peeri ristisõdu,
Waters, kelle haigus põhjustas selle, et kaotas oma parema jala, mis asendati proteesiga. Augustus on toetuskoosolekul, et toetada Isaaci, kes on kaotamas oma silmanägemist.. Augustus ja Hazel kohtuvad pärast tugirühma ja räägivad sellest, et nad ei olnud "sõna otseses mõttes" Jeesuse südames, vaid keldris. Kui kõik tundub hästi, Augustus tõmbab sigareti ja paneb selle oma huulte vahele. Hazel on selle pärast pettunud ja vihane, Augustus rahulikult selgitab metafoori, milleks on: "Pane asi, mis tapab teid otse hammaste vahel, kuid sa ei anna talle võimet sind tappa.". Hazel ja Augustus tabavad viivitamatult sidet ja nõustuvad lugema üksteise lemmikraamatuid. Augustus annab Hazelile enda lemmikraamatu ja Hazel talle enda oma. Kui Augustus lõpetab oma raamatu lugemise, on ta pettunud õppides, et romaan lõppeb järsku ilma järelduseta. Nädal hiljem teatab Augustus Hazelile, et ta on rääkinud selle raamatu
FRASEOLOGISM TERVIK -VÄLJEND ERINEVA TÄHENDUSEGA SÕNAD MIS ON SAMAKÕLALISED HOMONÜÜM LÜHIKE NALJAJUTT HUMORESK KIRJANDUS TEOSE MÕTE IDEE ÜKS KIRJANDUSE PÕHILIIK MIS RAHULDAM INIMESE EETILISI ILUKIRJANDUS VAJADUSI PÕHITEGEVUSE ARENEMINE ROMAANIS VÕI DRAAMAS INTRIIG METAFOORI ERIKUJU PÕHINEB ELUSOLENDI TUNNUSTE ISIKUSTAMINE KANDMISEL ELUTA OLENDILE NOVELLI JA ROMAANI VAHEPEALNE ZANR JUTUSTUS KIRJANDUSTEOSE TEGELANE KARAKTER KÕIK TEKSTI OSAD KOKKU (SISSEJUHATUS,SISU, KOMPOSITSIOON KOKKUVÕTE) KOOMILISE SISUGA TEOS KOMÖÖDIA SÕNADE VÕI FRAASIDE KORDAMINE
Kui mõni teadlane keelduks viimaseid uurimast seepärast, et nad on madalad või "väheväärtuslikud", naerdaks ta lihtsalt välja. Filoloogias on maiasmokki seevastu sallitud ja nii on ka slängi uurimine teiste keelevaldkondadega võrreldes kõrvaliseks jäänud. Iseküsimus on see, kuidas slängi uurida. Lisaks lingvistilisele aspektile võiks asjale läheneda ka folkloorilisest või psühholoogilisest küljest. Kuna mõned uurijad on slängile omistanud ka metafoori tähenduse, siis on sellest vaatevinklist uurimise võimalused veel tohutud. Släng näitab, kas keel on elujõuline seega on slängi olemasolu meie emakeeles hea märk. Siberi eesti külades kõneldavas eesti keeles slängi ei ole, släng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda põlve eestlaste keelekasutusest. Kui vana võiks släng olla? Mõned uurijad väidavad, et släng on sama vana kui seotud kõne. Palju sõltub sellest, kuidas slängi defineerida
29. Pseudonüüm varjunimi. 30. Karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. 31. Argoo släng. Teatud rühma erikeel. 32. Allegooria mõistukõne, mille ülesanne n midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. 33. Püänt novelli, anekdoodi ja soneti üllatav, kuid loogiline lõpplahendus. 34. Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt. 35. Isikustamine metafoori alaliik, kus elutule asjale antakse elusa omadused ja võimed. 36. Võrdlus ühte olendit, eset või nähtust võrreldakse teisega mingi ühistunnuse alusel. 37. Epiteet omadussõna, mis täpsustab, iseloomustab või kirjeldab põhisõnaga väljendatud. 38. Metafoor sõna või sõnaühendit kasutatakse ülekantud tähenduses. Tähendus kandub ülde sarnasuse alusel. 39. Sünonüüm - Sünonüüm on häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga
sündmuste kirjutamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga. Luulekujundid: ● epiteet- omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist (kottpime reede õhtu) ● võrdlus- nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel (vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa) ● metafoor- ülekanne kus nähtus kantakse üle sarnasuse alusel (munamägi on pilvepiiril) ● persofikatsioon- isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed. Nad kõnelevad, mõtlevad, tunnevad, neil on hing. ● sümbol- võrdkuju, mis tekib abstraktse (mõtelise) mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. (Ei siin kaljast loorberipärga vajuta keegi lauliku pähe) ● allegooria- mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult
,,Wikmani poisid" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) Loe läbi ,,Politseiinspektor Sanchezi kaemus". Vasta täislausetega. 1. Missuguse luulezanriga on tegu? Mis vormis luuletusega on tegu? 2. Kuidas sellest aru saad (mis tunnustele vastab?) 3. Kus toimub tegevus? Kirjelda vangla arhitektuuri, seisukorda, mõõtmeid. 4. Kus paiknesid vanglas kaks vangi? 5. Leia üks metafoori ja üks võrdlus. 6. Selgita, miks tegi inspektor Sanchez sellise korralduse nagu ta lõpuks tegi! Loe läbi ballaad ,,Irax" Kes oli Irax? Milles süüdistati Iraxit? Kirjuta välja sellele viitav tekstilõik. Miks otsustas Zadig saata Iraxi juurde tallalakkujate armee? Milles seisneb loo moraal? Otsi võõrsõnade leksikonist sõnade seletused: Sahh, satraap, kantaat, tiiskant, dervis. Kumb ballaad rohkem meeldis? Põhjendage täislausetega.
Enamtuntud kasutusala fossiilsetel saadustel on aga energiaallikas soojuse andmiseks ja naftaeritised sisepõlemismootorites. Ilma nende nii igapäevaste ja loomulikena näivate protsessideta ei kujutaks me oma aktiivset elu ettegi. Ometi leidub maailmas väga suurel määral inimesi, kellel ei ole antud teemal midagi kaasa rääkida ühel lihtsal põhjusel elatakse minevikus ehk agraarajastul. Antud teemat võib käsitleda kui metafoori rikastest ja vaestest. Linnud ärimeeste ja poliitikutena mängivad kodanlusega täpselt nii, nagu ise tahavad. Võim ei ole mitte rahva käes, vaid nende teha, kes valimishääli kokku loevad. Õnneks Eestis enam nii hull situatsioon ei ole, kus 99% elanikkonnast käib valimistel illustratiivselt oma arvamust avaldamas. Lubadusi oskab iga erakond anda, aga tehtud saab lisaks plaanidele veel palju muudki kõmuainet pakkuvat. Inimese paneb tegutsema siiski raha. seda liigub teatavasti
Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, sümbol, retooriline küsimus. Epiteet- kaunistav, täiendav lisandsõna põhisõna ees. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Isikustamine- metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja nähtuste hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks. Võrdlus- nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang.
sujuvaks. Paljudes novellides esines liiga palju tegelasi, kellest mõnel peatuti pikemalt, siis liiguti põgusalt järgmistest üle ainult selleks, et vahepeal kellegi juurde ootamatult tagasi pöörduda. "Noored baltlased" ning "Haiged hinged" vajasid isegi paaris kohas ülelugemist, kuna sündmused ja nende vahelised peatused millegi üle filosofeerimiseks, panid mind mõttejärge kaotama. Mulle meeldis lugeda "Välkvalgust", mille pealkirja juba mõnel pool selle metafoori tabavuse tõttu novellizanriks on nimetatud. Idee vere puhtusest ei ole uus, sellega olen lugedes varemgi kokku puutunud, aga novellis oli see ilusti kokkuvõtvalt välja toodud. Mulle meeldis ka loo lõpp, kus inimesele välja pakutud idee, mis tema seisukohalt on mugav, kiirelt omaks võetakse. Paljude novellide puhul panin tähele, et nad oleks nagu lahti rebitud mõnest romaanist ja pidevalt leidsin ennast tundmuselt nagu oleksin mõne raamatu keskelt lahti võtnud ja lugema hakanud
autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Epiteet - taideline lisandsõna, mis tõstab põhisõna mõiste tunnusest esile autori arvates mõnd tähtsat joont. Metafoor - kõnekujund, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste või tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda et põhikujutluse asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor. Personifikatsioon - isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed. Allegooria - mõistukõne, mille eesmärk on rääkida kellestki või millestki varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu. Retoorika - hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Stroof ehk salm - luuleteose osa, mis kujutab endast värsside rühma. Stroofi seob tervikuks värsside
kujundlikkust. Gramm. areng on kirj uurimist mõjutanud, kuid pole võimaldanud ammendavat ja adekvaatset tõlgendust kirjanduslikkusest. Todorov ja Ducrot: retoorika on alati rahuldunud paradigmaatilise arusaamaga sõnast, mitte aga püstitanud küsimust nende sõnade süntagmaatil. suhtest. (Kui metafoor ühendab kaht sõna, siis samas võiks rääkida ka ühendatavate sõnade süntagmaatil. suhtest. Tradits retoorika kõrval peaks olema ka teine perspektiiv, milles metafoori käsitletaks kui süntagmaatilist juhtumit (substitutiivne suhe on räme lihtsustus metafoori kohta). Genette’i “Figuurid” 3, kus vaadeldakse Prousti loomingut läbi metafoori ja metonüümia. Siin on retooril. figuure vaadeldud süntaktiliste kategooriatena (ka de Man ei süvene metonüümia staatusesse). Metonüümia seondub just süntagmaatikaga, metonüümia muutub seeläbi grammatilise sünonüümiks, troobiks jääbki ainult metafoor. De Manil ongi metafoor ja grammatika. Ch
koostöösse, teised jälle olla tugevasti killustatud grupid, kes mõtlevad maailmast kardinaalselt erinevalt ja kellel on ka erinevad ettekujutused sellest, milline nende organisatsioon peaks olema. Sellised näited või uskumised või jagatud väärtused, terviklikud või killustatud , on toetatud mitmete tegutsemisnormide ja rituaalidega ning avaldavad organisatsiooni üldisele tegutsemisvõimele suurt mõju (Morgan 1997:129-130). Kultuuri kui metafoori üks peamiseid tugevusi on Morgani järgi see, et ta suunab tähelepanu väga paljudele organisatsiooni elu aspektidele. Isegi kõige konkreetsematele ja ratsionaalseatele teguritele, nagu struktuuridele, hierarhiatele, reeglitele või organisatsiooni rutiinile antakse sotsiaalsed tõlgendused, mis on olulise tähendusega mõistmaks organisatsiooni igapäevast funktsioneerimist. Näiteks koosolekud on enamat kui lihtsalt koosolekud
Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Francesco Petrarca. Madrigal umbes 5-7 häälne polüfooniline laul, mille sisuks oli armastus või loodus. Tähtis oli emakeelsus. Sekstiin ehk sekstett on luuleteoses kuuest värsireast koosnev stroof. Eelkäijatest trubaduuridest eristab Petrarcat tema armastusluule täielik avatus. Ta vabastas luule müstikast, allegoorilisusest, abstraktsusest; süvendas selle humanistlikkust; lõi isikupäase poeetilise stiili, tõi sisse metafoori kui sonetizanrile tunnusliku kõnekujundi (nt Laura juuksed kuld, nägu soe lumi, kulmud eebenipuu, huuled kalliskivi ja roosid). Hilisemat renessansilüürikat ei mõjutanud Petrarca mitte ainult oma luuletuste vormipeenusega, vaid ka platoonilise armastuse ideega ning selle juurde kuuluva melanhoolia, tundelisuse ja igatsusega. Lembeluulet Petrarca stiilis on hakatud nimetama petrarkismiks. Nii armastatud naisesse
roppused, sest selline järsk suguühete kujutamine tundub raamatus sageli lausa pealesunnitud, Lugeja ei saa seda mitte mingil juhul tajuda ilusa või romantilisena, nagu võivad mõjuda osad olukorra- või looduskirjeldused. Kire ja iha kui millegi loomaliku käsitlus ja selle seostamine tänapäeva ühiskonna erootiliste tabudega on järjekordne ilmne seos “ebatavalise ja ähvardava” inimloomuse pahupoole ja “looduse” kui ühe suure urbaniseerunud keskkonna metafoori vahel. Kõik käsitletud novellid tutvustavad uskumatute sündmuste osaks saanud peategelasi, kes esmapilgul tunduvad kõik tavalised inimesed, elamas oma igapäevaelu, kuid kes juhuse tahtel kuskil reaalsuse ja sürreaalsuse häguseil piirimail uskumatutesse sündmuste keeristesse on kisutud. Samuti on reaalsed inimesed ka tihti nimede taga, mida Mehis Heinsaar on otsustanud kasutada. See on rohkeks kõneaineks arutades, kui eetiline või moraalne on siduda
4.Nimeta 2 mitmekultuurilist riiki ja selgita, milles seisneb nende mitmekultuurilisus? Näiteks Kanadas valitsus võttis multikultuursuse vastu 1970. ja 1980. aastatel ametliku poliitikaga peaminister Pierre Elliot Trudeau valitsuse ajal. Sageli peetakse Kanada valitsust multikultuurse ideoloogia õhutajaks, kuna nad on avalikult rõhutanud immigratsiooni sotsiaalset olulisust. Kanadat peetakse progressiivseks, mitmekesiseks ja multikultuurseks. Kanada ühiskonna kirjeldamisel kasutatakse metafoori „kultuuriline mosaiik“ (ingl cultural mosaic), mis kirjeldab eri rahvuste, kultuuride ja keelte kooseksisteerimist. Erinevalt Ameerika Ühendriikide kohta kasutatud sulatuspoti-metafoorist rõhutab „kultuuriline mosaiik“ eri rahvuste mitmekesisuse säilitamist ning seeläbi ühiskonda panustamist. Hollandis sai mitmekultuurilisus alguse 1950. ja 1960. aastatel toimunud suure immigratsioonilainega, misjärel võeti 1980ndate alguses vastu ametlik mitmekultuurilisuse poliitika
Eesti on nii tugev, kui on tema kõige väetim kodanik Troop on piltlik võte väljenduse mõjuvuse saavutamiseks (tropos kreeka k pööre, suund; sõnade tähenduse ebatavaline seostamine). Troobis on sõnad ebatavaliselt, semantiliselt kaheplaaniliselt seotud. Kõik järgnevad kõnekujundid on troobid. Metafoor ehk ülekanne on ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste, tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda et põhikujundite asemele tuleb uus. Metafoori iseloomustab öeldu ja mõeldu lahknemine. Nt kuusirp (taevakeha), lainete turi (laineharjad), vaimuhiiglane ( suurte vaimuannetega inimene), tähtis nina ( esileküündiv inimene), pealkiri ,,Ninad mullast välja" (Postimehe ajakiri Arter 17.03.2007 lillede tärkamisest) VÄLINE SARNASUS. Sõnaliigiliselt võib metafoor olla nimisõna: perekonnapea, rahvuslik ärkamisaeg; tegusõna: mõtet seedida, kellegi ees roomata; omadussõna: selged õlad, nutune ilm, madal
Fraseologism- mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega terikväljend. Homonüümid- samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. N: kangur-kuduja. Humoresk- lühijutt, mida iseloomustab huumor, heatahtlik nali. Idee- kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Iluskirjandus- üks kirjanduse põhiliik publistika ja teaduskirjanduse kõrval. Intriig- põhitegevuse arenemine romaanis või draamas. Isikustamine- personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Jutustus- novelli ja romaane vahepeale zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujtuamiesle, ega ole sedavõrd pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö võib hõlmata piki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Karakter- kirjandusteose tegelane.
Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. Huumor heatahtlik nali. Teistest koomika liikidest erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge. Alati olnud rahvaluule ja kirjanduse osa. Huumori kaudu võtavad lapsed sõnumit ning nende õpetust paremini vastu. PERSONIFITSEERIMINE ehk isikustamine - metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele. Antropomortifiseerimine tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus 1) tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele
Teine tuntud mõistemetafoor on ELU ON TEEKOND. Ka elu on abstraktne, raskesti mõistetav mõiste. Teekond on aga inimesele kergesti tajutav nähtus, oleme kõik teel olnud, teame, et sellel on algus ja lõpp, vahepeatused jne. Allpool mõned näited, mis on leitud erinevate inimeste kirjutatud elulugudest. Nendes räägitakse kooliteest (1) ja elusuunast (2), aga ka lihtsalt teest (3), mõeldes selle all elu. Sellel teel sattutakse põllule. Ka see, et ellu saab astuda (4), on sama metafoori realisatsioon. Räägitakse ka sellest, et elu käib rada (5), ja et sellel teel võib olla kaaslasi, kes saadavad (6). (1) Minu koolitee algas väikses maa-algkoolis (2) See reis muutis palju minu tuleviku elusuunda. 1938. aastal sattusin tööpõllule, kus leidsin tegevust kolmekümneks aastaks. (3) Leidsin õige tee, sest viisin oma dokumendid /.../ pedagoogilisse kooli. (4) Läksin kantseleisse, sain kätte oma diplomi ja aidaa - astu ellu!
Ta tunneb, et ta peab ja ta lähebki koopasse tagasi vabastama ülejäänuid vange. Ta tutvustab neile uut ja kummalist reaalsust, kuid nemad lükkavad selle idee tagasi ja ähvardavad ta tappa. Platoni koopa allegooria on otsene vaade inimese konditsioonile, peamistele tõekspidamistele ja tüüpilisele käitumisele ühiskonnas. Allegooria kirjeldab metafooriliselt meie olukorda inimestena selles maailmas. Selles jutus kasutab Platon mitmeid võtmeelemente kirjeldamaks inimese oleku metafoori. Platoni pilt sisaldab asjakohaseid ideesid ühiskonnast, mis on olulised minu elus. Tema mõtete abil olen avastanud ideaalse vaate kõikidele asjadele lähenemiseks ja mõistmiseks. Vangid, vaadates maailma seletusi koopa seinalt , võttes vastu neid tõena, reaalsusena, on tegelikult inimesed. Iga keskmine inimene selles maailmas on vang, aheldatud põranda külge. Need ahelad, mis hoiavad neid maa küljes, on tõekspidamised. Näiteks riided, inimesel ei
Kaardistamine on protsess, mis hõlmab nii märkide kompleksse arhitektuuri kui ka visuaalse arhitektuuri, mille läbi maailmad, millest need koosnevad, valitakse välja, tõlgendatakse, organiseeritakse ja kujundatakse. Konverentsid nagu rahvusvaheline miiting pabermaastiku teemal, mis toimus Londonis 1997, meelitavad palju osalejaid ajalooliste, kirjanduslike ja kultuuriliste huvidega uurimaks kaarti kui materiaalset objekti ja metafoori varajase modernse kultuuri kontekstis. Paljud väga edukad viimastel aastatel valminud kirjanduslikud tööd on võtnud kaardistamise oma põhiteemaks. Kaartide ja kaardistamise kaasaegse ümbermõtlemiste ja läbivaatuste põhjuseid pole raske aimata. Poliitiliselt, majanduslikult, tehnoloogiliselt ja kultuuriliselt globaliseeruvas maailmas sõltub palju ruumi mateeriast ja formaadist, graafiliselt esitusviisist. Impeeriumi lagunemine, eurokeskne geopoliitika ja külma sõja lõpp pole
Haigus kui metafoor Kõigil, kes sünnivad on olemas perioode nii terve inimesena, kuid paratamatult ka haigena. Referaadis ei räägi ma mitte kehalisest haigusest ise, vaid sellest, kuidas kasutatakse haigust kujundina ehk metafoorina. Haigus ei ole ju tegelikult metafoor. Ometigi on peaaegu võimatu leida haigust, millesse ei suhtuta eelarvamustega ning jubedate metafooridega. Kaks haigust on suurejooneliselt ja ühtviisi metafoori väliste tundemärkidega koormatud: tuberkuloos ja vähk. Möödunud sajandil oli tuberkuloos selline haigus, mis ei koputa enne sisenemist uksele ning lõpeb halastamatult surmaga. Praegu on selliseks haiguseks kujunenud vähk. Nagu ka tuberkuloosi ravi muutus aegamööda tulemuslikuks on nii ka vähiga. Üks metafooridest on näiteks see, vähk on nakkushaigus. Üllatavalt paljud vähki põdevad inimesed leiavad, et sugulased ja sõbrad väldivad neid ning nende majakondsed püüavad
usaldusele ja kliendi raskustele ja probleemidele lahenduse leidmisele. Kvalifitseeritud ja õppinud spetsialistina on sotsiaaltöötajal teadmised ja oskused, et kliendiga suheldes pakkuda kliendile parimaid võimalikke kättesaadavaid lahendusvariante. Kliendikesksus seisneb selles, et sotsiaaltöötaja töö põhialus on olla kliendi jaoks olemas ja parimal võimalikul viisil abiks olla. Sotsiaaltöötaja metafoori advokaadiga võib veel lahti seletada nii, et sotsiaaltöötaja on spetsialist, kes tunneb nii seadusandlust (juriidiline alus ehk õiguslik regulatsioon, mille raames on sotsiaalabi antud ühiskonnas võimaldatud) kui ka üldisi praktikaid, regionaalseid iseärasusi, nt tunneb ära kui juhtum eeldab teiste spetsialistide kaasamist (arst, psühholoog, politsei, mõni abiorganisatsioon) jms. Kahtlemata on sotsiaaltöötaja roll väha keeruline ja vastutusrikas. Kuna sotsiaaltöötaja töö
Riimiskeem luuletusele on abab, mis tähendab et tegemist on ristriimiga, näide sellest on 9. ja 11. reas riimuvad sõnad ,,helke" ning ,,nelke" ja 10. reas olev sõna ,,und", mis riimub 12. reas oleva sõnaga ,,lund". Esimeses reas on Kareva ekspluateerinud assonantsi sõnades ,,arvasin" ja ,,armastavat", mille eesmärgiks on lugejale näidata, et kõneleja mõtiskleb selle üle, millised ajalised piirid on ta armastuse ajalool. Teises reas kohtab lugeja metafoori sõnapaaris ,,läbi lillede", mille eesmärgiks on näidata, et kõneleja uskus, et tema armastuse juured ulatuvad juba ammustesse aegadesse, kus kõike ilustades räägiti ning tõde välja ei öeldud. Kolmandas ja neljandas reas jõuab kõneleja enda mõttega tagasi olevikku, millest lugeja saab aru tänu pika sammu astumisele. Neljandas reas esitab autor lugejale retoorilise küsimuse, mille eesmärgiks on luua salapärane toon luuletuses
Kui absoluutne piir üldse eksisteerib on see pigem 3-4 ühikut, seda suudab lühimälu töödelda. Piirangud näitavad struktuuri. Känkimine (148 732 619) annab sanga, et suurtesse numbritesse sisse minna. Struktuur aitab luua argumente. Metafoor semantiline konstruktsioon, mis kannab ühe mõiste omadused teisele üle ( metanüümina, allegooria, isiksustamine, võrdlus, kujund, analoogia). Uute mõistete loomise mehhanism. Metafoor kui lingvistiline anomaalia motiveerib süvenema. Metafoori abil võime praimida ja raamistada. Metafoor lihtsustab mõistmist (seoste loomine on lihtsam kui uue mõiste omandamine). 01.06.2014 Tartu Eveli Kiis
Jencks näeb arhitektuurilises väljenduslaadis mitmeid sarnasusi keelesüsteemiga. Arhitektuuri võib niisis pidada teatud tüüpi sümbolite süsteemiks. Põhemõtteliselt on võimalik rääkida arhitektuurilistest sõnadest, süntaksist ning tähendudtest. Inimesed iseloomustavad hooned tihti teiste sõnade või asjade kaudu. Nad räägivad arhitektuurist metafoorselt: üht maja hakatakse kutsuma kingakarbiks, teist hoonet nähakse kärjena jne. Metafoori tõlgendamine sõltub juba arhitekti ja vaataja kogemusest ning mingist harjumuslikust tõlgenduskoodist. Võtkem näiteks arhitektuuri ,,sõnad": uksed, sambad, katused jne. Aja jooksul ehitise osad muutuvad, nende funktsioon ja tähendus teiseneb ning tavakeelest eristab neid ,,sõnu" suurem tähendusmaht ja paindlikkus. Hoonestatud keskkond kujutab endast niisiis teatud tähenduslikku konteksti. Milline on sel juhul postmodernistliku keel ja selle tähendused?
Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 5 Kasutatud kirjandus: http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=120&ItemID=294 http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht 6
ja mõned sõnad ei esine kunagi koos. Kollokatsioon- sõnade harjumuslik koosesinemine. Sõnadel on teatav paariline, nn kinnistunud kontekst,millega see seostub ( hobune hirnub, oja vuliseb,meri mühab). Püsiühendid- sõnaühendid e.tarindid,mis on suhteliselt püsivalt fikseeritud, kuigi mõningane varieerumine on võimalik, aga see muudab ühendi tähendust. Idioomid- kivistunud sõnaühendid,tavaliselt tekkinud metafoori või metonüümia kaudu. Osi ei saa laiendada ega asendada sünonüümidega. Leksikaalsemantiliste suhtete võrgustik- kujuneb paradigmaatiliste, süntagmaatiliste ja assotsiatiivsete seoste alusel. Võrgustikul on tuum ja perifeeria, mingi perifeerne element võib olla teise võrgustiku tuumaks. Võrgustik peegeldab komponentide lähedussuhteid ja hõlbustab teksti mõistmist. Võrgustikuga arvestamine soodustab võõrkeeleõppes sõnavara omandamist. Grammatika-peegeldab
olles ise kombekas. Aliide kui naine on müstiline, näiteks on ta valmis õetütart isegi lööma seetõttu, et ta on Ingli ja Hansu tütar. Torkis teda isegi nõelaga. Ingel aga on tõeliselt hea naine, väärikas ja suudab taluda oma saatusekoormat. Üldine: Kui tahta, võib praktiliselt igas detailis leida mõne vihje (Oli vaikne, nagu tühjaks jäävas eesti külas hilissuvisel päeval ikka, naabri kukk kires,muud midagi.) või metafoori (Aliide oli püüdnud kärbest tund aega maha lüüa, aga viimasel oli õnnestunud võita ja nüüd lendas rasvaselt lae all. Aknast välja vaadates Aliide pilk tungis kärbsemustast läbi , keskenduses muruplatsile välgust pooleks läinud kase ees "Lääne sukkpüksid" läikisid porist hoolimata.) Raamat oli ülesehituselt huvitav, lugedes igav ei hakanud. Peatükkidega hüpati ajas edasi ja tagasi ning vahepeal kohtas ka Hansu kirjutisi oma märkmikusse.
Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuste alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Looja minemas, looja minemas kullase valgusega oled sa, sinitaeva silm! Personifikatsioon ehk isikustamine on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Isikustamist kasutakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks. Mis sa nutad lillekene, nupud sul täis pisaraid? Kas su rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? Sümbol on võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Nii on näiteks koit nooruse ja vabaduse, loorber kuulsuse sümbol. Ei siin haljast loorberipärga vajuta keegi lauliku pähe.
keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. 32. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. 33. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. 34. Personifikatsioon - on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Personifkatsiooni kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lühendamiseks 38. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis. 39. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. 40
ühendamisega. 1. Akrostihhonid värsside algul, sees või lõpus asuvate sõnade esitähtedest moodustatakse teisi sõnu või nimesid. 2. Palindroom seda võib lugeda eest taha ja tagant ette, ilma et tähendus muutuks 3. Piltluule on mõeldud rohkem silmadele ja mõistusele kui kõrvadele ( kõrval võib olla pilt ) 9. Kõnekujundid. Kuidas ilmneb metafoori, metonüümia, võrdluse ja epiteedi eriline tähendus kujundisüsteemis? 1. Epiteet kirjeldav või kaunistav lisandsõna e poeetiline täiend ( peamiselt nimisõna ilmestamiseks ) 2. Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel ( iseloomustavad sidesõnad: kui, nagu, otsekui, justkui jne ) 3. Metafoor ühendab erinevad nähtusi sarnasuse alusel. Nt sinise taeva silm ( Kujundlikku pilti võib sõna-sõnaliselt edasi arendada )
Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut.
luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud. Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. Aastaaja luuletused Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises
pruugi tegelikkus langeda kokku ettekujutusega ideaalsest armastussuhtest. See ei ennusta suhte kohest katkemist. Näiteks lepitakse sisutu armastusega, sest pühendumist hinnatakse olulisemaks kui emotsionaalset lähedust. Kõiki järeleandmisi tuleb käsitleda inimese isiklike vajaduste kontekstis. Rahulolu suhtega sõltub ennekõike sellest, mida inimene ise suhtelt ootab. ARMASTUSE VÄRVIDETEOORIA Kanada sotsioloog John Lee on kasutanud oma armastuseteooria loomisel värvide metafoori. Ta on määratlenud kuus armastuse stiili. Nendest kolm on primaarsed eks esmased: Eros, Ludus, Storge ( nagu kolm põhivärvi: sinine, punane, roheline). Ülejäänud Mania, Agape, Pragma on esmste kombinatsioonid. Eros see on armastus esimesest silmapilgust. Kirglik, romantiline armastus. Partneri valikul on määrav füüsiline ilu. ,,Keemia" ja seks on suhtes tähtsad. Füüsiline lähedus tekib pigem enne emotsionaalset kui vastupidi
see ei tule alati nii kergelt ja ei pruugi olla vastastikune. Luuletuses on kasutatud mõnda epiteeti nagu „sünnieelsest“ ja „vikerkaarevärviline“. On kasutatud võrdlusi: „Sust hoian nagu ihu hoiab valust“, „Ja hoian Sinust nagu vili puust“. Samuti võib fraasi „ihu hoiab valust“ paigutada ka isikustamise alla. Personifikatsiooni on kasutatud ka lauses „s i i n elus võetakse kõik sõnad suust“. Sõnu ei saa otseselt kelleltki suust välja võtta. Metafoori või sümboli alla paigutub sõna „taevatrepp“, millel oleks nagu teistsugune tähendus, kuid ei oska seda päris täpselt lahti seletada. Mõistan antud sõna selliselt, et on mõeldud, seda hetke, mil inimene teeb oma viimased hingetõmbed ning liigub nii-öelda taeva poole. Luuletust iseloomustab lõppriim, täpsemalt ristriim, skeemiga abab. Luuletus nr 2 VARI Ka Pelgulinnas polnud pelgupaika,
teenusesse/tootesse. Millised on konkreetsusuurimuse järelmid? – Suurema konkreetsusega firma-või marginimesid mäletatakse paremini ja nende baasil saab luua rohkem seoseid teiste kujutluses olevate mõistevastaste,objektide ja olukordadega. Kujutluse seostamine muude strateegiatega: 1. Visuaalsed analoogiad – Kui inimesele esitatakse võrdlusobjekt või analoogiad, siis mõju efektiivsus tõuseb. (Nt metafoori kasutamine) 2. Visuaalne kompade loomine – Visuaalsete sümbolite loomine nt ford plakatil lambipirn ja „Fordil on parem idee“ loosung. 3. või peibutisena NT : Tasuta, Säästke raha, Teeme ise. Reklaamteade võib sisaldada ka pilte aga põhitähtis on, et pildimaterjal käivitaks inimese kujutlusvõime. 4. Visuaalne kontekst – Pildikontekst on mõeldud soodsa kujutluse loomiseks. Tihti peale kasutatakse seda just alkoholi, suitsureklaamides jms.
Tänapäevases tähenduses alates 18sajandist. Teistest koomika liikidest erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge. Alati olnud rahvaluule ja kirjanduse osa. Naermine nähuste või isikute vastuoluliste külgede üle seostub probleemide koomilise tõlgendusega ning kaasatundmise ja sümpaatiaga nalja objekti suhtes. Must huumor sisaldab absurdielemente, esineb sageli sõdurinaljades, linnalegendis, anekdootides. Personifitseerimine ehk isikustamine - kõnekujund, metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele. P. peegeledab algupärasele mütoloogilisele mõtlemisele omast ümbritseva hingestamist ning omane ka lapse animistlikule maailmapildile. Ülesandeks on emotsinaalselt kaugete nähtuste lähendamine. Antropomortifiseerimine tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus.
annaabi.ee 
