visuaalseid signale kui sujuvamalt. teksti sujuvalt ja õigesti. ka vajadusel tähe-hääliku vastavust. Lugemisoskus automatiseerub üha sujuvamaks. Logograafiline etapp (esi-/alfabeetiline etapp) Lastele on rühmaruumis nähtaval tähestik Rühmas on lastele nähtavalt laste vanusele kalender, nädalapäevad, aastaring ja kuud. Osaliselt alfabeetiline etapp Lastel on kasutamiseks tähti erinevatel kujul-täheklotsid, magnettähed, liivapaberist tähed, tähevormid jne. Lastel on kättesaadaval peenmootorikat arendavad mänguasjad-pärlite lükkimised, mosaiik, pintslitega pisikiste esemete tõstmine jms. Alfabeetiline etapp Ortografiline etapp a) kinnistumise faas Lastele on kättesaadaval oma raamatute valmistamise vahendid ( paber, käärid, liim, pliiatsid )
Kaslased Alfabeetiline Aasia lõvi Ladina k. nimi: Panthera leo persica Keha pikkus: 1,31,8 m Turja kõrgus: 1,31,5m Kaal: 120200 kg Suguküpsus: 35 a. Innaaeg: Oktoobrist novembrini Tiinuse aeg: 105112 päeva Poegade arv: 24 Eluviis: Seltsiv, elab perekondadena. Toitumine: Sõralised, samuti kariloomad. Amuuri tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris altacia Pikkus: 2,73,5 m Saba pikkus: 1 m Kõrgus: 1,051,1 m Kaal: 250280 kg Suguküpsus: 3.5. eluaastal Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 95112 päeva Poegade arv: 37 Eluviis: Ööloom Toitumine: Hirved, metssead, metskitsed. Eluiga: 10 aastat Bengali tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris bengalensis Pikkus: 2,73,1 m Kõrgus: 0,94 m Kaal: 200350 kg Suguküpsus: 34 a. Innaaeg: Kevad T...
suur(M. Ehala 2001:182). Sõnastik koosneb sõnaartiklitest. Sõnaartikkel on lõik, mis annab infot ühe keeleüksuse kohta. Sõnaartiklil on kaks osa: märksõna ja kirjeldus ( M.Erelt 1997:569). Sõnaraamatuid klassifitseeritakse kas märksõnastiku järgi, mis tähendab millist sõnavara kirjeldatakse ja missugune on märksõnastiku ülesehitus või kirjelduse järgi - missugust teavet kirjeldus pakub( M.Erelt 1997:569). Sõnastiku ülesehitus võib olla alfabeetiline või mõisteline. Mõisteline sõnaraamat esitab sõnad mõisterühmiti ja vajab siis tähestikulist registrit. (Andrus Saareste ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" Stockholm, 19581968, register: Uppsala, 1979.) Sagedussõnaraamat näitab sõnade sagedust ühe keele või allkeele tekstides ning sõnad on järjestatud selle alusel. (Heiki-Jaan Kaalep, Kadri Muischnek ,,Eesti kirjakeele sagedussõnastik" Tartu, 2002.)( M.Erelt 1997:56571-572). Eesti keele sõnastikud.
selline, et minimaliseerida sõrmede liikumis distantsi ja selleläbi lubada suuremat kirjutamis kiirust. Klaviatuuril on alfabeetilised klahvid, numbrilised, ja spetsiaalse otstarbega klahvid. Klahvi võib kasutada mitme erienva sümboli väljastamiseks kasutades klahvide kombinatsioone.. Näiteks Shift+ Klahvid, Ctrl+Alt + Klahvid. Spetsiaalse otstarbega klahvid on näiteks Shift, Enter, Windows klahv, Caps Lock, Num Lock, funktsiooni klahvid ja nii edasi. Klaviatuuri alfabeetiline osa muutub tavaliselt vastavalt keele, mille jaoks ta on mõeldud. Klaviatuurid on kontrollitud tavaliselt kasutades mikrokontrollerit. Kogu klaviatuuri maatriksile saadetakse pidevalt skanneerimis koodi. Lihtsustatult tähendab see seda, et kõiki klaviatuuri klahve kuulatakse mõneks ajahetkeks ja siis minnakse järgmise klahvi jurude. Kui skanneerimise hetkel on nupp alla vajutatud, saadetakse vastava sümboli kood arvutile, mis kuvab pärast edasist protsessimsit vastava sümboli ekraanile
perekondlikud ning keskkonnast tulenevad iseärasused. (Lukanenok, 2008, 16) Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid Eelkommunikatiivne ehk logograafiline etapp : lapse kirjakatsetused pole loetavad, laps mängib (jäljendab) lugemist ja kirjutamist. Laps tajub sõnu visuaalsete tervikutena, mismõttu tunneb ära sõnu ümbritsevast keskkonnast (oma nimi, McDondals, Ford), õpib üksikuid tähekujusid ja nimetusi. (Hallap, Padrik, 2008, 296) Osaliselt alfabeetiline etapp: poolfoneetiline kirjutamine, situatiivne lugemine. Laps hakkab mõistma kirja alfabeetilist põhimõtet, st tähendust annavas edasi tähejärjed. Laps ei tunne veel kõiki tähti ega suuda määrata sõnade häälikkoostist. Ta kirjutab sõnaskelette, mis koosnevad näiteks algus- ja lõputähtedest ja/või veel üksikutest tähtedest, nt TRT(tort), LEP(leib). (Hallap, Padrik, 2008, 296) Alfabeetiline etapp: foneetiline kirjutamine, aimamisi lugemine. Laps saab aru, et
2) Seletussõnastik oskussõnastik koos määratlustega 3) Tõlkesõnastik alati mitmekeelne 4) Õppesõnastik õppuri põhiterminitest koosnev 5) Terminiartikkel (mõistega seotud info), algab märksõnaga ehk eelisterminiga 6) Oskusleksikograafia/terminograafia Sõnastiku struktuur ja tüüp: a) Makrostruktuur üldülesehituselt põhiosad+abiosad b) Mikrostruktuur terminiartikli ehitus c) Tähestikuline ehk alfabeetiline sõnastik - Lihttähestikuline - Pesatähestikuline d) Mõisteline sõnastik nt H. Otsa ,,Autosõnastik", oskussõnastik + käsiraamat (demograafiasõnastik tekst, kus terminid on eraldi tähistatud ja viidatud) e) Segatüüpi - Nt algul tähestikuline, siis mõisteline - Põimitud, nt terminid tähestikuliselt + mõistepesad VÕI mõisterühmiti + mõisterühmad tähestikuliselt Sõnaraamatu mõisteline lähe:
teavikud hinnatakse rahaliselt ja koostatakse vastuvõtuakt. Ühe aktiga võetakse vastu samal viisil hangitud (ostetud, annetatud, asendatud, üleantud, vahetatud) teavikud. Saatelehtedel on oma numeratsioon. Teavikute paigutusviisid · Sisuline sisu järgi (temaatika, aine, autor, pealkiri) · Vormiline vormitunnuste järgi (keel, formaat, ilmumise aasta, koht jne) · Kombineeritud Paigutusviisid: · Süstemaatiline - temaatiline · Alfabeetiline · Geograafiline või topograafiline · Kronoloogiline · Formaadi järgi · Numbriline Kogude statistika · Kogude statistika raamatukogustatistika osa, mis vaatleb kogude suurust, koostist, muutumist laadide liikide, keelte jm järgi · Statistilisi andmeid raamatukogude kohta kogub ja töötleb Eesti Rahvusraamatukogu Teadus- ja Arendusosakond. Põhinäitajaid, mille kohta statistilisi andmeid kogutakse · Raamatukogutöötajate koosseis
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
üksikutele tühedele). Lapsed õpivad sõna ära tundma nende välise kuj põhjal! 2. Faas: kasutavad alfabeetilist strateegiat, „täht-häälikud“. Reeglipäraste sõnade lugemise oskus. 3). Faas: ortograafiline faas. Sõnad lahutatatakse ... KOOLI MÕJU II: LUGEMINE, KIRJUTAMINE JA FONOLOOGILINE TEADLIKKUS Thorstad leidis, et itaalia lapsed üpivad lugema palju kiiremini kui võrreldavate vimetega briti lapsed. Itaalia keele puhul alfabeetiline strateegia on mõttekam kui inglise keele kontekstis Lapsi saab õpetada sõnu kirjutama samal ajal, kuui nad nemad lugema õpivad!! Lapsed üpivad harilikult lugema mõni aeg pärast seda, kui nad on õppinud rääkima. Kurdid lapsed: 1% kurtidest loeb kooli lõpetamisel nende eale vastaval tasemel (häälikutest arusaamine on puudulik ning ei saa riimumisest aru). .. MATEMAATILISED OSKUSED I Matemaatiliste võimete oluline komponent on selle arvutussüsteemi
225 SÕNAVARA. KIRJUTAMINE 5. Moodustage liitsõnu järgmiste sõnadega: saate- .................................................................................. kauba- ................................................................................ logistika- ............................................................................ SÕNAVARA 6. Koostage 4. ja 5. ülesande sõnadest alfabeetiline sõnastik. Lisage sõnastikku tundmatud sõnad tekstist. Näide. deklaratsioon, -i, -i ..................................................................... .............................................. ..................................................................... ……………................................................. ..................................................................... ...............................................................
.........................................................................................30 5.1. Ennustamisega juhtimine .......................................................................................30 5.2. Närvivõrgu õpetamine regulaatori realiseerimiseks ...............................................31 5.3. Närvivõrkude kasutamine PID-regulaatori sünteesil .............................................31 Kirjanduse alfabeetiline loetelu ...............................................................................................33 2 Eessõna Tallinna Tehnikaülikoolis ei õpeta spetsiaalset närvivõrkude kursust. Käesolev õppematerjal on ettenähtud eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna üliõpilastele. Ta
.........................................................................................30 5.1. Ennustamisega juhtimine .......................................................................................30 5.2. Närvivõrgu õpetamine regulaatori realiseerimiseks ...............................................31 5.3. Närvivõrkude kasutamine PID-regulaatori sünteesil .............................................31 Kirjanduse alfabeetiline loetelu ...............................................................................................33 2 Eessõna Tallinna Tehnikaülikoolis ei õpeta spetsiaalset närvivõrkude kursust. Käesolev õppematerjal on ettenähtud eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna üliõpilastele. Ta
ajaks) Tonttu Soome päkapikk Tapio ja Hiisi olid metsahaldjad Wirankannos oli kaerahaldjas Ahti hämelaste veehaldjas, karjalastel Vee Ema Cratti maasse peidetud aardeid valval kummitus, hämelastel Liekkiö Hämelaste Calevanpojad olid hiiglased. Juba Agricola tegi vahet ida- ja läänesoome rahvatraditsioonidel. Rahvausundit hakati tõsisemalt uurima 18. sajandil. 1789. ilmus Gananderi soome minevikku ja maailmapilti käsitlev teos Mythologia Fennica. Alfabeetiline soome mütoloogilisi sõnu ja nimesid sisaldav teatmeteos soome rahvausundit kästilevate allikate hulgas üks olulisemaid. Topelius, "Pakanalliset jumalat ja sankarisadut": Ukko, Rauni, Päivätär (päikesetütar), Kuutar (kuutütar), Tähdetär (tähetütar), Panu (päikesepoeg). Juba 11. sajandil ristiti Ahvenamaa. Vähehaaval levis ristiusk üle kogu Soome. Soomes võeti ristiusk vastu kolme ristiretkega.
ajaks) Tonttu Soome päkapikk Tapio ja Hiisi olid metsahaldjad Wirankannos oli kaerahaldjas Ahti hämelaste veehaldjas, karjalastel Vee Ema Cratti maasse peidetud aardeid valval kummitus, hämelastel Liekkiö Hämelaste Calevanpojad olid hiiglased. Juba Agricola tegi vahet ida- ja läänesoome rahvatraditsioonidel. Rahvausundit hakati tõsisemalt uurima 18. sajandil. 1789. ilmus Gananderi soome minevikku ja maailmapilti käsitlev teos Mythologia Fennica. Alfabeetiline soome mütoloogilisi sõnu ja nimesid sisaldav teatmeteos soome rahvausundit kästilevate allikate hulgas üks olulisemaid. Topelius, "Pakanalliset jumalat ja sankarisadut": Ukko, Rauni, Päivätär (päikesetütar), Kuutar (kuutütar), Tähdetär (tähetütar), Panu (päikesepoeg). Juba 11. sajandil ristiti Ahvenamaa. Vähehaaval levis ristiusk üle kogu Soome. Soomes võeti ristiusk vastu kolme ristiretkega.
o ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" 19882007 o teoksil on ,,Eesti murrete sõnaraamat" 1994 Sõnaraamatute liike: 1) Samas või teises keeles 2) Tähenduse seletus 3) Grammatiline teave 4) Info leksikaalsete suhete kohta teiste sõnadega. 5) Päritolu kirjeldus 6) Info esinemissageduse kohta 7) Kirjeldav või normatiivne · Iga konkreetse sõnaraamatu tüübi saame nende tunnuste kombineerimisel. · Märksõnastiku ülesehitus võib olla: alfabeetiline, kirjeldust arvestav · Märksõnastik võib sisaldada: Kogu keele või mingi keelekuju sõnavara; Kõikide aegade või mingi ajaperioodi sõnavara; Kogu leksikat või mingi leksikaalse allsüsteemi sõnavara 16. Semantika uurimismeetodeid ja tulemusi. Põhisuunad: kognitiivne, fraseoloogia uurimine, grammatiseerumisprotsessid, tähenduste omavaheline seostumine, sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline uurimine,
Sibawaihi peab uurimisobjektiks ainult reaalseid lauseid. Abstraktse lause mõista puudub, see tekkis hiljem. Rõhutab kuulaja olulisust. ,,Mida kõneleja ütleb on vastus küsimusele, kas siis, kui partner tegelikult midagi öelnud ei ole." Süntaksis on ka suhtlusaspekt: kui sa alustad nimisõnaga, siis sa pead jätkama verbiga, sest kuulaja ootuseid ei saa petta. Sibawaihi süntaksile pole tolleaegses euroopas võrdset. 4. Kreeka Kreekas kujunes alfabeetiline kiri u esimese aastatuhande alguses. Oldi teadlikud murretest ja nende erinevustest ja suheldi ka teiste rahvastega. Arvati, et sel ajal olid ka juba tõlgid. Sügav huvi teiste keelte vastu aga puudus. Keelt peeti selleks, mis eristab inimest loomast. 1) filosoofide periood: Platon (surnud 349) sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Platonil on esimene säilinud spetsiifiline keelt puudutav arutlus. Seda eelkõige dialoogis Kratylos
1. üldine kommunikatsiooni mudel 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi. 17. FTP Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti. See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. FTP on kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe olekut säilitav pro...
◦ mõtlemine toetub kontreetsetele objektidele ◦ kriitika: oskused ilmnevad juba varem, nt loogiline mõtlemine alates 4-ndast eluaastast kooli mõju ◦ sümboleid kasutavat keelt (hiina, jaapani) õpitakse lugema kauem ▪ seetõttu asendatakse lokograafiline kiri (piltkiri) tihti silpkirjaga ◦ lugema õppimine ▪ 3 faasi: lokograafiline - laps keskendub tervele sõnale korraga, oskab lugeda ainult kindlaid sõnu; alfabeetiline - saab aru, kuidas kindel täht ja reeglipärased täheühendeid tuleb hääldada, seega suudab ka tundmatuid sõnu lugeda; ortograafiline - laps hakkab kasutama sõna mõistmiseks suuremaid ortograafilisi üksuseid, suudab lugeda ka ebareeglipäraseid sõnu; tänapäeval ei usuta, et kõik lapsed läbivad järjest need kolm faasi, vaid areng sõltub lapse olemusest, keskkonnast ja õpitavast keelest
FILOSOOFIA (Ahto Mülla) Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu. Läbi lugeda I.Meos ,,Kaasaja filosoofia", E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest". (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse. Ainetöö teemal ,,Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes": 20lk miinimum, 25-30lk optimaalne. Sisukord - nummerdatud Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?) 3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne). Kokkuvõtte aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad tabelid, skeemid, ...
Pärandas ülikoolile oma isikliku raamatukogu. - Sõnastas komplekteerimispõhimõtted (osteti vaid teadustööks vajalikke raamatuid, raamatuid hinnati teadusliku väärtuse järgi, originaaltöid eelistati tõlgetele) - Sõnastas raamatukogu kasutamise korra - Koostas kataloogide koostamise alused - Süstemaatilise kataloogi koostaja, hiljem ka alfabeetiline kataloog Friedrich Puksoo osa eesti raamatukogunduses Eesti raamatukogunduse rajaja, esimene raamatukogunduse õppejõud Eestis. Tartu Ülikooli raamatukogu juhataja. Tuntuim raamat "Raamat ja tema sõbrad". uute kogude ja uut tüüpi kataloogide rajamine rahvusbibliograafiale aluse panemine kutseharidus ja kutsehuvide kaitsmine Raamatukogu ja varade evakueerimine, kaitsmine ja päästmine II Maailmasõja ajal Aleksander Sibula osa eesti raamatukogunduses
ongi metafoor (elukevad, sinitaeva silm - K. J. Peterson). Dionysios Thrax - hellenismiajastu grammatik. Teda peetakse esimese kreeka keele grammatika "Τέχνη Γραμματική" (Technē grammatikē) autoriks, kuigi on seatud kahtluse alla, kas ta kirjutas kogu teose ise. Apollonius Dyscolus -Üks parimaid kreeka grammatikuid. Temalt pärineb vanim süntaks • Kreekas kujunes alfabeetiline (häälikuline) kiri esimese aastatuhande alguses eKr. (küllaltki efektiivne kirjutamise vorm, vorme parem kirjutada) • Oldi teadlikud murdeerinevustest, suheldi ka võõraste rahvastega. Ilmselt pidid olema tõlgid jms. Kuid sügavam huvi muude keelte ja kultuuride vastu puudus. • Platoni “Kratyloses” on mainitud sõnade laenamise võimalust. • Keelt (logos) peeti selleks, mis eristab inimest loomast Platon (surn 349 eKr)
kronoloogilised ja alfabeetilised märksõnade (asi) registrid koos näidisjooniste ning -plaanidega riiklike ehitiste, vormirõivaste ja mitmesuguste riiklike aumärkide, medalite ning embleemide kohta. Vajaliku seaduse teksti leidmiseks II seerias võib kasutada iga köite lõpus olevat kronoloogilist ja alfabeetilist (asi) registrit, kuid see eeldab seaduse väljaandmise aasta teadmist. Siin on aga tõhusaks abiks 4-köiteline II seeria kõikide seaduste kohta koostatud üldine alfabeetiline märksõnade (asi) register a. 1825-1881, mis tunduvalt hõlbustab vajaliku seaduse teksti leidmist. Näiteks 1870. a vene linnaseaduse kohta, mis ajaliselt kuulub II seeriasse, leiame üldisest alfabeetilisest registrist või ka köite lõpus olevast registrist seaduse järjekorranumbri 48498 ja selle numbri all täieliku teksti XLV köites. III seeria sisaldab tähtsamaid akte 1. märtsist 1881 kuni 31. detsembrini 1914 koos täiendustega
ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki* 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimal...
Kirjutamine – sõna graafilise mudeli koostamine häälikulise struktuuri alusel. Tegevus koosneb harilikult toimingute ahelast. Tegevust iseloomustab motiiv ja toimingut iseloomustab eesmärk. Toimingud on sageli hierarhilise struktuuriga, kus mahukamad toimingud jagunevad osatoiminguteks ja need võivad veel omakorda jaguneda väiksemateks osatoiminguteks (Karlep, 1998). Lingvistilised alused. Foneetiline kiri: Häälikkiri ehk tähestikkiri ehk fonograafia ehk foneetiline kiri ehk alfabeetiline kirjaviis on kiri, milles tähed ja häälikud on omavahel ligikaudses vastavuses. Iga häälik, mis sõnu eristab, on foneem. Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest. Kui asendada sõnas üks foneem teisega, võib tulemuseks saada uue tähendusega sõna. Grafeem on väikseim tähendusi eristav üksus kirjakeeles. Grafeemide näiteiks on kirjatähed, kirjavahemärgid, numbrid. Kirjutatud sõna on suulises kõnes oleva
ühinemisleping ette mitmeid üleminekuperioode, mille käigus uus liige kohandab end Euroopa Liidu poliitikatega. Euroopa Liidu institutsioonid Ministrite Nõukogu (MN, ingl Council of Ministers) koosneb liikmesriikide valitsuste esindajatest. Iga liikmesriik peab teatud istungi jaoks välja panema ühe ministri või riigisekretäri, kelle kompetentsi kuulub arutlusele tulev küsimus. Nõukogu juhatab eesistujana alati üks liikmesriikidest kuus kuud, vahetuse määrab ära riigi nimede alfabeetiline (inglise) järjekord. Ministrite Nõukogu on EL tähtsaim seadusandlik organ. EL lepingute alusel ning koostöös Euroopa parlamendi ja Euroopa Liidu Komisjoniga võtab ta vastu olulisemaid otsuseid. Nõukogu töö valmistatakse ette liikmesriikide alaliste esindajate (suursaadikute tasemel) komisjoni poolt. Otsuseid võetakse vastu häälteenamusega. Hääli on kokku 87, kvalifitseeritud enamuseks on tarvis 62 häält, lihthäälteenamusel vastuvõetav otsus eeldab 44 häält
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
