I- Silva,ae,f II- Hortus,i,m – liber,bri,m – bellum,i,s III- Konstant IV- Fructus,us,m – cornu,us,m V- Res,ei,f N.Silv-a N.Silv-ae G.Silv-ae G. Silv- D.Silv-ae arum Acc.Silv- D. Silv-is am Acc. Silv-as Abl.Silv-a Abl. Silv-is Voc.Silv-a Voc. Silv-ae N.Hort-us N. Hort-i G.Hort-i G. Hort-o- D. Hort-o rum Acc. Hort- D. Hort-is um Acc. Hort- Abl. Hort- os o Abl. Hort-is Voc. Hort- Voc. Hort-i e N. Liber N.Libr-i G. Libr-i G. Libr- D.Libr-o orum Acc. Libr- D.Libr-is um ACC.Libr-os Abl. Libr-o All.Libr-is Voc. Liber Voc.Libr-i N.Bell-um N.Bell-a G. Bell-i G. Bell- D. Bell-o orum Acc. Bell- D. Bell-...
TARTU ÜLIKOOL Õigusteaduskond Õiguse ajaloo õppetool LADINA KEELE TÕLKIMINE Bakalaureuseõppe kodutöö Tartu 2008 Rühm 13 Harjutused ja ülesanded: Tõlkida eesti keelde: tekst 2 (laused 7, 8), tekst 4 (17, 19), tekst 5 (1), tekst 7 (1, 2, 3), tekst 9 (3, 4), tekst 14 (1), tekst 16 (7, 27), tekst 17 (23), tekst 20 (13, 24), tekst 21 (5, 12), tekst 22 (4, 23). Harjutus 9 (preetori juurde, elu eest), harjutus 14 (servi populi Romani, lex de imperio), harjutus 25 (obligavi, demonstrant), harjutus 26 (defendere, appellare), harjutus 31 (defendere, appellare). 2 Tekst 2 (7, 8) 7) Donatio propter nupitas Kingitus pulmade puhul Donatio ante nupitas Kingitus enne pulmi, kingitus kihlumise puhul 8) Locatio- conductio Üürimine- rentimine, rendile andmine, rendileping ...
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
Ladina keel Kreeka laensõnade hääldamine: 1. Y Ü cycnus ,luik'; 2. CH HH charta ,kaart, paber'; cochlea 'tigu' 3. SCH SH schema ,skeem', schola ,kool'; 4. PH F phalanx ,sõrmelüli, varbalüli'; 5. TH T thorax ,rindkere'; 6. RH R rhinitis ,nohu', r(h)aphe ,õmblus'; 7. X KS xerosis ,kuivus'; 8. Z DZ (kreeka laensõnades) zoologia või TS (uutest keeltest saadud laensõnades) influenza ,gripp' 9. J võeti LK tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiiniterminoloogias, kuid klassikalises LK see täht puudus. 10. TI vokaali ees TSI: operatio ,operatsioon'. Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite sti, xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu kirjutatakse: aetiologia, mixtio, ostium. Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karist...
11.04. koduse töö sõnad D.1.8.6-11 aedificato dilapso- kui ehitis on kokku varisenud res universitatis – kogukonna asjad, kogukonna liikmetele kasutamiseks mõeldud asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad diruto aedifico- kui ehitis/hoone on hävinud/ lammutatud mortuum inferre – surnut matma capite punire – surmanuhtlusega karistama Gai. Inst. res divini iuris – jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad res humani iuris – inimeste õiguse alla kuuluvad asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad in bonis – vara hulgas, bonitaarses omandis res publicae – riigile kuuluvad ehk avalikuks kasutamiseks mõeldud asjad res privatae – eraomanikele kuuluvad asjad res corporales – kehalised asjad res incorporales – kehatud asjad res mancipi – mantsipeeritavad ehk piduliku võõrandami...
LADINA KEEL JURISTIDELE · Tekst 1, laused: 1-5, 10-12, 15-21 1. Conditores iuris seaduse/õiguse loojad 2. Acquisitio hereditatis pärandi vastuvõtmine Delatio hereditatis pärandi viibimine/pärandi avanemine Substitutio heredis pärija asendamine 3. Paterfamilias perekonnapea Materfamilias pereema, perekonnapea abikaasa Filii/filiae familias lapsed/pere lapsed, perepojad/peretütred 4. Emptio venditio ost-müük, ostu-müügitehing Lex venditonis müügiseadus 5. Cura pordigi hooldus pillaja üle (vara esindaja) Cura furiosi hooldus vaimuhaige või nõrgamõistusliku üle Cura minorum hooldus alaealiste üle (alla 25. Aastane isik) 10. Matrimonium cum manu abielu (koos) mehe võimuga. Abielu vorm Roomas, milles naine oli oma mehe täieliku võimu all. Matrimonium sine manu abielu ilma (mehe) võimuta. Abielu vorm Roomas, milles Mehe võim oli piiratud või puudus üldse. In manu marit...
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID 14.10. 1. ad+acc juurde, poole 2. aliqu, aliqua, aliquod keegi, mingi 3. altus, a, um kõrge; sügav 4. amicus, m sõber 5. antiquus, a, um vana, muistne 6. ars, artis f kunst, oskus (gen pl -ium) 7. audi, v, tum, re kuulma, kuulama 8. avis, is f lind (gen pl -ium) 9. bellum, n sõda 10. bonus, a, um (comp. melior, melius; superl. optimus, a, um) hea, tubli 11. brevis, e lühike 12. capi, cep, captum, ere võtma 13. carmen, minis n laul, luuletus 14. corpus, poris n keha; kogumik 15. cum+abl koos, -ga 16. de+abl kohta, juurest 17. dis, m päev 18. difficilis, e raske, keeruline 19. dves, vitis (adj) (abl sg -e; gen pl -um) rikas 20. dvid, vs, vsum, ere jagama, jaotama; eraldama 21. doctus, a, um õpetatud, haritud 22. domus, s f maja, elamu; kodu 23. dc, dx, ductum, ere (i...
docstxt/14884886240283.txt
docstxt/14884887470779.txt
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Rühmatöö õppeaines "Ladina juriidiline terminoloogia" Juhendaja: Merike Ristikivi TARTU 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Tekst 4.........................................................................................................................................3 Tekst 9.........................................................................................................................................3 Tekst 14.......................................................................................................................................3 Tekst 16........
docstxt/14884882575773.txt
docstxt/14884884465016.txt
INDICATIVI PASSIVI I re II re III ere i IV ire esse act Praesens or e-or or i-or i-or sum praesens + -ris -ris e-ris e-ris i-ris es -tur -tur i-tur i-tur i-tur est -mur -mur i-mur i-mur i-mur sumus -min -min i-min i-min i-min estis -ntur e-ntur u-ntur i-u-ntur i-u-ntur sunt Imperfectu -ba-r -ba-r ba-r i-ba-r i-ba-r eram m -b-ris -b-ris b-ris i-b-ris i-b-ris ers praesens + -b-tur -b-tur b-tur i-b-tur i-b-tur erat -b-mur -b-mur b-mur i-b-mur i-b-mur ermus -...
I käändkond -a II käändkond - o N. silva silvae N.hortus horti G. silvae silvarum G.horti hortarum D. silvae silvis D.horto hortis Acc. silvam silvas Acc.hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond – um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond – us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D.fructui fructibus D.cornu cornibus Acc.fructum fru...
1. Hunt hunti ei murra lupus non mordet lupum 2. Hästi tegid, et vaikisid bene fecisti, quod tacuisti 3. Iga rahvas väärib oma kuningat qualis rex talis grex 4. Inimene on inimesele hunt homo homini lupus est 5. Iseenesest per se 6. Joogem, surra tuleb niikuinii bibamus, moriendum est 7. Jumal masinas deus ex machina 8. Kadedus järgneb kuulsusele gloriam invidia sequitur 9. Kahest pahast tuleb valida väiksem ex duobus mali minus est deligendum 10. Kaht jänest taga ajades ei saa kumbagi kätte duos lepores insequens, neutrum cepit 11. Kasuta päeva carpe diem 12. Keegi ei sünni targana doctus nemo nascitur 13. Kelle maa, selle usk cujus regio, ejus religio 14. Kiiremini, kõrgemale, kaugemale citius, altius, fortius 15. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks si vis pacem, para bellum 16. Kuldne kesktee aurea mediocritas 17. Kuni hingan, loodan dum spiro, spero 18. Kus hundist juttu lupus in fabu...
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
Kristlaskonna Ida ja Lääne poolseim osa esinesid juba Vara-Kiriku ajal. Lääne ja Ida kirikut eraldavad tegurid olid keelelised ja kultuurilised erinevused: * Ida poolse kristlaskonna kultuuriliseks aluseks oli kreekakeelsele haridusele põhinev hellenism. *Idas kujunes rahvuskeelne kristlik kirjandus jumalateenistusel kasutati nii kreeka keelest tekkinud kiriku slaavi keelt. *Läänes juurdus Ladina-Keel kiriku ainsa ametliku keelena. Halduslikult allusid Läänekirikud kindlalt Rooma paavstile. Idas oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, kuid Aleksandrio, Antiookia ja Jeruusalemma vana patriarhaadid olid administratiivselt iseseisvad. Õpetuses ja kristlikus praktikas olid sajandite jooksul tekkinud kirikute vahel erinevused. Läänes peeti tähtsaks moraalseid põhjendusi ning keskseteks mõisteteks olid patt, karistus, tasu, isiklik pääsemine
1).kelle järgi ja millal on alguse saanud Rooma kirjanduse kultuur ? vastus:Rooma kirjandus ja kultuur on nime saanud legendi järgi Romuluse nimelise mehe järgi aastal 753 a .eKr 2)Miks peetakse Rooma kirjandust Vana Kreeka ja LääneEuroopa vaheriigiks ? vastus : sellepärast et roomlaste algne kirjandus kasvas selle alusel , mille Kreeka oli juba rajanud aga ka sellepärast et ladina keel oli väga levinud ja Rooma kirjandus vastas keskaja kunstimaitsele ja huvilaadile paremini 3).Kuldsel ajal loodi kuldne ladina keel ehk.. vastus:Kuldsel ajajärgul loodi kuldne ladina keel ehk klassikaline kirjanduskeel 4).Nimeta kaks kuldse ajajärgu tuntumat kõnemeest ja põhjenda Rooma kõnekunsti arengu eeldusi ja vajadust. vastus: Julius Caesar ja Tullius Cicero 5).Kes oli Rooma kirjanduse kõige tuntum tegelane , nimeta tema peateose nimi , mis kujunes roomlaste rahvuseeposeks vastus:Bablius Vergilius , kelle peateos oli "Aenei...
Anindiljakva keel Austraalia ürgne keel 1. Nimi eesti keeles anindiljakva keel, inglise keeles palju erinevaid nimetusi (kõige tuntumad on Anindilyakwa language ja Enindhilyagwa language). 2. Keelkond gunvingu keelkond 3. Piirkond Austraalia põhjarannikul Arafura meres asuvas Carpentaria lahes. Täpsemalt lahe lääneservas paiknevas Groote Eylandt saarel (pildil märgitud). 4. Kõnelejate arv Kõnelejaid on 1240. UNESCO andmetel on tegemist kergelt ohustatud keelega. 5. Numbrid 1. awilyaba / awiaba/ 2. ambiyuma /ambima ~ ambima/ 3. abiyakarbiya /abijakabija/ 4. abiyarbuwa / abijabuwa ~ abijabuwa/ 5. amangbala /amabaa/ 6. amangbala awilyaba / amabaa awiaba/ 7. amangbala ambiyuma / amabaa ambima ~ ambima/ 8. amangbala abiyakarbiya / amabaa abijakabija/ 9. amangbala abiyarbuwa / amabaa abijabuwa ~ abijabuwa/ 10. ememberrkwa / mmbka/ 6. Näiteid keelest takuwarrkuwarrka ämblik lhapwirrkwi nägu arngarngka si...
LADINA KEELE ARENGUST JA ISEÄRASUSTEST Ladina keelt võib tinglikult nimetada Lääne-Euroopa kultuuri ühiseks emakeeleks, mis on mõjutanud kõige suuremate Euroopa keelte kujunemist. Päris emakeel on ta itaalia ja teistele romaani keeltele. Inglise ja saksa keelele on ta rohkem võõrasema moodi, aga sellele vaatamata on ta mõju ka nende keelte kujunemisele olnud väga suur. Ladina keel kuulub indo-euroopa keelte hulka ja ta sai oma nime latiinide hõimu järgi, kes elasid Latiumis, mis on maa-ala Apenniini poolsaare keskosas. Ladina keele kujunemist mõjutasid naabruses elavad teised itali hõimud, samuti latiinidest põhja pool asuvad etruskid. Kuigi etruski keelt ei peeta indo-euroopa leelte hulka kuuluvaks, oli just selle keele mõju ladina keelesüsteemi ja sõnavara kujunemisele suur. Itali hõimude ja etruskide kõrval kolmandaks tähtsaks mõjutajaks oli kreeka keel, millelt võeti üle tähestik (7.saj eKr) ja keelesüsteemi kirjeldamise põhimõtte...
1. KEELTE LEVIK Romaani keel (Lingua Romana) oli üks kahest kõnekeelsest keelest Rooma impeeriumi ajal (teiseks oli kreeka keel). Põhiliselt räägiti seda impeeriumi läänepoolsetes regioonides (Itaalia, Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika, Sardiinia, Korsika), aga ka Balkani poolsaare põjaosas (Dacia, Moesia, Illyria, Põhja-Makedoonia). Rooma impeeriumi rahvastik I-II sajandil pKr oli hinnanguliselt 50 miljonit või 1/6 kogu maailma elanikkonnast. On tõenäoline oletada, et kaks kolmandikku Rooma elanikkonnast rääkis romaani keeli emakeelena või teisese keelena avalikes tegevustes. 2. TEKE JA AJALUGU 1. sajandi eKr lõid Rooma kirjanikud ja grammatikud kõrgelt arenenud kirjakeele- klassikalise ladina keele. See oli standartne kuju, mida õpetati koolides kaks aastatuhandet ja kõik valitsuse dokumendid ja seadused olid selles kirjutatud niisama hästi kui proosa. Ametlikult selle edsaspidine areng tarretus, samal ajal kui suulin...
VANA – ROOMA 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus: 1) Itaalia geograafiline asend ja olud: Apenniini poolsaar, põlluharimiseks sobilikum, vähem looduslikult killustatud, ümbritsetud kolmest küljest merega. 2) Itaalikud – poolsaare kesk – ja lõuna osas. Põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Laatiumi maakonnas elasid latiinid, nendest pärinevad eeskätt hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel( Ladina keel). Harisid põldu ja kasvatasid karja. Eluviis lihtne ja karm. Hindasid sõjas vajalikke oskusi kõrgelt. Etruskid – apenniini ps loodeosas Etuurias. Võtsid üle kreeka tähestiku, kohandasid oma keelele. 12 suuremat linnriiki: aristokraatia. Uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Avaldasid austust ka kreeka jumalatele. Surmajärgne elu. Ennustuskunst: ohvrilooma maksa, linnu lennu ning välgu ja müristamise järgi. 3) ...
Audentese Erakool Madis Loorents Itaalia keel Kodune kontrolltöö Juhendaja: Õp. Ingrid Palm Koostaja: Madis Loorents Tallinn 2008 1. Itaalia keel kuulub indoeuroopa keelkonda ning romaani keelte hulka. 2. Itaalia keele sugulaskeelteks on hispaania, portugali, prantsuse ja rumeenia keel, mille algkeeleks on ladina keel, mis on kirjalikult säilinud siiamaani. Ladina keel on arvatavasti ainuke algkeel, mis on tänapäevani säilinud just sellisel kujul. 3. Itaalia keele kõnelejaid on umbes 70 miljonit ning ametlikuks riigikeeleks on ta riikides nagu Sveits, Vatikan, San Marino, 4. Itaalia keele leviala on väga suur, sest kõnelejaid on nii Euroopas, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, kui ka Lõuna-Ameerikas. Suurem osa kõnelejaid on Euroopas. 5. Nagu eelnevalt öeldud on itaalia keele algkeeleks ladina keel, millest hakkasid lahku kiskuma erinevad romaani keeled umbes 9.-10. sajandil...
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
1. Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõn...
Galeegi keel Tüpoloogiline kuuluvus Indoeuroopa keelkond Itali keelte haru Romaani keelte grupp Romaani keel Lääne- Itali keel Lääne alagrupp- Lääne- Romaani keel Galo-ibeeria grupp- Ibero-Romaani keel Galeegi-portugali keele alagrupp Galeegi keel Räägitakse Galiitsias edela Hispaanias. Kunagine rooma provints Galiitsia hõlmas Galiitsia praegust territooriumi, Põhja-Portugali, Astuuriat, praegust Leoni provintsi ja osa Zamorast, sellepärast räägitakse galeegi keelt ka sealsetes piirkondades. Galeegi keelt räägitakse tänu emigratsioonile veel: · Mujal hispaanias nt Madridis · Euroopas (Portugal, Sveits, prantsusmaa · Ameerikas (USA, Argentiina, Uruguay, Brasiilia) Kusjuures Brasiilia keel on rohkem sarnane galeegi keelele kui praegusele ametlikule portugali keelele, milleks on Lissaboni dialekt. Murded Ida-galeegi Kesk-Galeegi Lääne- Galeegi Galeegi keele ajalug...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2012.a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Film võib olla 1) müüdil põhinev Heraklese filmid, sari Hercules: the legendary journeys (Kevin Sorbo) 2) ajaloosündmusel põhinev ,,300" ,,The 300 Spartans" 3) müüte ja ajalugu põimiv ,,Trooja" 4) fiktsioon Fiktsiooni puhul on filmi süzee väljamõeldis, ent selles on antiigielemente, kas olustiku näol (Game of Thrones),...
autarkia nimelise hoiaku taga on majanduslik filosoofia, mida nimetatakse merkantilismiks, mis väärtustab seda, et riigis suur väärismetalli tagavara, et tagavara püsiks, tuleb ise toime tulla ja välismaalt mitte sisse vedada kaupu käsu hans esimene eestlasest luuletaja, kelle luuletus on ka säilinud (32 salmi pikk) iga salmi lõpp oh ma vaene tarto liin kooliharidus linnades triviaalkoolid nimetati ka ladina kooliks, sest ladina keel niivõrd oluline seal koolis tertia-sekunda-prima (3 klassi) õpitu väga usukeskne tertia: saksa ja ladina keel, katekismus(tuubiti pähe), palved, laulud uue testamendi algkeel kreeka keel, aga üldiselt kõik usutekstid ladina keeles Secunda&prima: usuõpetus, ladina keel gümnaasium kõrge tase õpetajad olid proffessorid 1630 avatakse Tartu gümnaasium (artes liberale- 7 vaba kunsti + klassikalised keeled) gramm...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessans...
EESTI KEEL Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.Eesti keele ajalooks nimetatakse ka seda uurivat teadusharu.Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad eesti keele suured murderühmad põhjaeesti ja lõunaeesti; vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre või murderühm. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju.Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel.Eesti keelt eristab paljudest teistest keel...
Eesti keel Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse näiteks /linn/, /lina/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vala/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vala/ (osastav kääne sõnastvaal). Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli. Eesti keel kasutab ladina kirja eesti tähestikku, milles on ladina tähestikkule lisatud mõned tähed.Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on k...
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele) Veedade periood 1300 800 eKr, veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi aluseks Panini elas u 400 a eKr, tal on u 4000 suulist reeglit, mis kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt, reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi, need on lühikesed, kokkusurutud, tihti 1-2 sõna. Panini reeglite liigid: definitsioon, grammatikareeglid, sh väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid. 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: ,,nimede parandamine" Confucius oli esimene filosoof pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega tooks maale rikkuse ja rahu. Nimede parandamine pigem n-ö asjade parandamine, sest asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, seega peegeldavad tähendused varasemat asjade ...
Soome keel Soome asub Põhja- Euroopas ning teda ümbritesb Soome laht ja Läänemeri. Tema lõuna naaber on Eesti, ida naaber Venemaa ja lääne naaber Rootsi. Soomes elab ligikaudu 5 304 800. Soome keel on soome-ugri keelte rühm kuuluv keel, mida kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Arvatakse, et soome-ugri keelte rühm arenes soomeugri algkeelest, millest saami keel, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Soome-ugri keelte rühm eraldus algkeelest 1. sajandi jooksul, kui...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Nimed Roomas algul 18 mehenime, 30 suguvõsanime. 3.nimi väljendas sageli välimust. Naine päris isalt keskmise nime naissoo variandi. Nimedele pandi järgarvud (prima). Nimedeks kasutati kaunikõlalisi sõnu. Flora (lill), Stella (täht), Regina (kuninganna), Margarita (pärl). Numbrid 1. unus, una 6. sex 2. duo, duae 7. septem 3. tres 8. octo 4. quattuor 9. novem 5. quinque 10. decem Ajalugu 10. saj. eKr esimesed teated Lingua Latinast. Räägiti Itaalias, Latiumi maakonaas (preagu Rooma ja Lazio maakond). 753 eKr oletatavasti rajati Rooma linn 5.saj. eKr roomlased olid vallutanud kogu itaalia ja hävitanu...
Hispaania keel Audentese Spordigümnaasium Ranet Kaljola 10.D Hispaania keel ● Indoeuroopa keelkond, romaani keele rühm ● Hispaania keel on suguluses itaalia, iberoromaani, indoeuroopa ja romaani keeltega. ● Kõnelejate arv on umbes 417 miljonit. Keele levikala ● Hispaania keele levikala ulatub Lõuna- ja Põhja Ameerikasse, Aafrikasse ja Euroopasse ● Hispaania keelt kõnelevaid riike on 21 Hispaania keele ajalugu ● Hispaania keel kujunes Pürenee poolsaarel välja Rooma mõjuvõimu ajal ● Hispaania keele Kastiilia murre levis laialdaselt ning sai 15. Sajandil kogu Hispaania riigikeeleks Keele struktuur ja eripära ● Eessõnad kuuluvad abistavate muutumatute sõnade hulka ● Hispaania keeles jaotatakse ebareeglipärased tegusõnad kolme gruppi: AR-, ER- ja IR- lõpulised ● Kui eesti keeles on mitmuse tunnuseks enamasti –d, siis hispaan...
Maailmas on 40005000keelt. 1)Hiina keel(miljard) 2)inglise keel(350miljonit) 3)hispaania keel(250miljonit) Keeli liigitatakse: 1)tüpoloogiliselt(vormi moodustuse alusel) 2)geneetiliselt(keelte omavaheline sugulus) Omavahel suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna(200maailmas)Suurim on indoeuroopa 1.HÜPOTEES:Uurali algkeel, algkoduUurali mäe jalamil,8000aastat tagasi,väljaränne läände algrahva ja algkeelte argnemine. 2.HÜPOTEES:kõik keeled põlvnevad otse uurali algkeelest ilma vahepealse argnemiseta. Uuemad hüpoteesid väidavad, et Uurali rassi esindajad tulid~45000a tagasi Aafrikast põhjaEuroopasse. Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust.), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami keel...
Varbla Põhikool UNGARI KEEL Referaat Koostaja: Erlyn Mugu Juhendaja: Maia Bubnov Varbla 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................lk nr. 3 Ungari kiri..........................................................................................................................lk nr. 4 Tähestik Ajalugu..........................................................................................................................lk nr. 5-6 Kasutatud materjal............................................................................................................lk nr. 7 2 Sissejuhatus Ungari keel kuulub soome-ugri keelkonda. Seda räägib umbes 14 miljonit inimest. Pealmised riigid on Ungari, Rumeenia,...
Ülikoolid ja teadus 1.Tõesta kolme väitega, et keskajal oli ladina keel lingua franca? Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju. 1) Suur osa keskajal kirja pandud tekstidest olid ladinakeelsed kiriklikud ja vaimulikud kirjavarad. See oli nn kirikukeel ja liturgia keel, sest riikide eliitklass kasutas seda. 2) Ristiusu õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel. Selle kõrval mängisid eriti hariduses olulist rolli ka antiikautorid, kelle tekstid olid eeskujuks ladina keele õppimisel. 3) Riigikeelena oli sellest kujunenud Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa tähtsaim suhtluskeel. 7. sajandil kadus ladina keel elavast kasutusest ja seda oli võimalik omandada vaid koolis. Kuna haritud inimesed kat...
Henrik Visnapuu Referaat Koostaja Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord 1. Curriculum Vitae 2. Iseloomustus 3. Luulekogusid ja tsitaate 4. Isiklik arvamus 5. Kasutatud materjalid Curriculum Vitae Isiklikud andmed Nimi: Henrik Visnapuu Sünniaeg: 2. jaanuar 1890 Emakeel: eesti keel Aadress: Long Islan New York; Leebiku vald, Helme kihelkond Eesti(Sündinud) Perekonnaseis: Abiellus Hilda Visnapuuga Hariduskäik Tartu Ülikool (jäi lõpetamata) Saadjärve ministeeriumikool Tartu linnakool Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool Ropka ministeeriumikool Reola vallakool Täiendus koolitused Saadjärve ministeeriumi kooli õpetaja Ahunapalu vallakooli õpetaja Keelteoskus Kirjas j...
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: „nimede parandamine“ Hiina mõtlemist peetakse nii praktiliseks, et teoretiseerimisele polnud seal justkui ruumi. Esimene filosoof oli Confuc...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Gram...
Antiigipärand Euroopas . Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja kunstile? Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi (teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust) ; kirjanikud tajuvad, et ,,kõik on juba varem olnud", ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede...
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
Esperanto keel Esperanto keel on populaarseim rahvusvaheline abikeel (plaankeel). Selle oskajate arvuks on hinnatud paarsada tuhat kuni mitu miljonit inimest. Tegemist on ainsa tehiskeelega, millel on n-ö emakeelena kõnelejaid - enamasti eri rahvusest ema ja isaga perekondadesse sündinud lapsed, kelle kodune keel (või üks kodustest keeltest) on esperanto (näiteks Eestis Diana Aitai oli eesti luuletaja). Keelt kasutatakse tänapäeval suuliseks suhtlemiseks, kirjavahetuseks, teiste keelte õpetamiseks, trükitakse raamatuid ja ajakirju, antakse eetrisse raadio- ja telesaateid. Esperanto grammatika on lihtne ja korrapärane, erandeid ei ole. Sellepärast on selle õppimine palju lihtsam kui loomulike keelte õppimine. Esperanto keele kirjutamiseks kasutatakse ladina kirja. Tähestikus on 28 tähte, kuue tähe puhul kasutatakse diakriitilisi märke ^ ja (, , , , ja ). Esperanto keel on täielikult häälduspärane, iga...
Lääne- ja Ida-Rooma 10.klass Rooma provintsid Idaprovintsid Lääneprovintsid Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus- arenenud maad Peamine keel- kreeka keel Rooma võimu all Keisririigi jõukamad alad Ladina keel levis vähe- riigivalitsemises ja õigusemõistmises Lääneprovints Gallia(Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika- arengutase jäi Roomale alla Omasid roomalikku ilmet Keel: Ladina keel Tekkisid orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid Lääneprovintsid olid rohkem romaniseerunud, kui idaprovintsid - Romaniseerumine ehk roomapärastumine Lääne- ja Ida-Rooma tekkimine Rooma impeeriumis tekkisid kodusõjad Diocletianus lõpetas riigis kestnud segadused Jagas riigi kahe keisri vahel, üks idaprovintsi valitsejaks teine lääneprovitsi Valitsemist jätkas Constantinus Suur Diocletianus Constantinus Suur Kuulu...
Võrdle õigeusku ja katoliku 1. õigeusk rahvuskeel katolikus ladina keel 2. õigeusus saavad kõik veini, katolikus ainult preestrid 3. õigeusus võib vallaline olla, katolikus ei tohi 4. lihavõtted õigeusus kõige tähtasam, katolikus jõulud 5.Õigeusus pinke pole, katolikus kirikus on pingid kus istuda sab võrdle katoliku ja lutheri usku 1. katolik kirik on rikkalikum kui lutheri kirik on lihtne ja odav 2.pidulik missa katolikus, lutheril lihtne 3. lutheri usus emakeelne, katolikus ladina keel 4. lutheri usus vaja 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), katolikus 5 vaja kindlasti saada sakramente 5.katolikus usus on kloostrid, lutheri usus pole kloostreid tsivilisatsioon -kõige suurem kultuuriline eneseteaduslik jaotus, mille jagavad ära keel, usk, kombed ja ajalugu.
Ladina- Ameerika Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Üldine info Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja-Ameerika alad, mis jäävad Rio Grandest lõuna poole. Kitsamas tähenduses ei arvata Ladina-Ameerikasse Kariibi meie saareriike ja mandril asuvaid istandusriike, samuti maid, kus ei kõnelda hispaania või portugali keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või hollandi keel. Ladina-Ameerika riigid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
