musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorticus et oesophageus AORDILAGI ja SÖÖGITORULAGI Kõhu lihased (mm. abdomeni) musculus rectus abdominis - KÕHU SIRGLIHAS linea alba VALGE JOON umbilicus lig. inguinale - KUBEMEVÖÖT intersectio tendinea canalis inguinale - KUBEMEKANAL vagina m. recti m. pyramidalis - PÜRAMIIDLIHAS m. obliquus abdominis externus et internus - VÄLIMINE ja SISEMINE KÕHU PÕIKILIHAS anulus inguinalis profundus PINDMINE KUBEMEVÕRU musculus transversus abdominis KÕHU RISTLIHAS musculus quadratus lumborum NIMME RUUTLIHAS teljed fleksioon (painutus) ekstensioon (sirutus) frontaaltelje suhtes adduktsioon (lähendamine) abduktsioon (eemaldamine) sagitaaltelje suhtes pronatsioon (sissepoole) supinatsioon (väljapoole) vertikaaltelje suhtes
vomer, -SAHKLUU os hyoideum, -KEELELUU os zygomaticum (2X) -SARNALUU maxilla - ÜLALÕUALUU sinus maxillaris -PÕSKKOOBAS alveoli dentales HAMBA JÄTKE fossa canina - processus frontalis - OTSMIKUJÄTKE incisura nasalis (apertura piriformis -PIRNAVAUS) - processus zygomaticus - SARNAJÄTKE processus palatinus -SUUJÄTKE spina nasalis anterior - os palatinum - SUULAELUUD lamina perpendicularis - lamina horizontalis - HORISONTAALLESTE processus orbitalis - ORBITAALJÄTKE processus pyramidalis - PÜRAMIIDJÄTKE processus sphenoidalis -KIILLUUJÄTKE os zygomaticum -SARNALUU processus temporalis - processus frontalis -OTSMIKUJÄTKE arcus zygomaticus -SARNAKAAR mandibula - ALALÕUALUU corpus -KEHA ramus -HARU processus condylaris -PÕNTJÄTKE processus coronoideus -NOKKJÄTKE caput et collum mandibulae - foramen mentale - LÕUATSIMULK mentum - LÕUATS = protuberantia mentalis - LÕUATSIMÜGAR + 2 tuberculum mentale - VÄIKESEDLÕUATSIMÜGARIKUKESED mandibulae -ALALÕUAMULK
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ...
Savanna A savanna is a grassland ecosystem with scattered trees or shrubs. In savannas trees are small or widely spaced so that the canopy does not close. It is often believed that savannas are characterized by widely spaced, scattered trees, however in many savanna communities tree densities are higher and trees are more regularly spaced than in forest communities. The open canopy allows sufficient light to reach the ground to support an unbroken herbaceous layer consisting primarily of C4 grasses. Savannas are also characterised by seasonal water availability, with the majority of rainfall being confined to one season of the year. Savannas can be associated with several types of biomes. Savannas are frequently seen as a transitional zone, occurring between forest and desert or prairie. Although the term savanna is believed to have originally come from a Native American word describing "land which is without trees but with ...
2.1. Orhideede ladina keelsed nimetused eesti keeles Maailmas kasvab looduslikult 22500 orhideeliiki 779 perekonnast. Kõige rohkem on neid Malaisia ja Uus-Guinea saarel. Eestis kasvab looduslikult 36 liiki käpalisi, kõik on looduskaitse all. Antud tabelis on välja toodud 41 teadlikku orhidee liigi nime, millest 2 neist on juba hävinud. Tabel 2. Orhideeliikide ja alamliikide eestikeelsed nimed. Teaduslik ladina keelne orhidee nimi Eesti keelne liiginimi Anacamptis pyramidalis püramiid-koerakäpp Cephalanthera longifolia valge tolmpea Cephalanthera rubra punane tolmpea Coeloglossum viride Rohekas õõskeel Corallorhiza trifida kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida kõdu-koralljuur Cypripedium calceolus kaunis kuldking Cypripedium calceolus kaunis kuldking
Ladina keel Kreeka laensõnade hääldamine: 1. Y Ü cycnus ,luik'; 2. CH HH charta ,kaart, paber'; cochlea 'tigu' 3. SCH SH schema ,skeem', schola ,kool'; 4. PH F phalanx ,sõrmelüli, varbalüli'; 5. TH T thorax ,rindkere'; 6. RH R rhinitis ,nohu', r(h)aphe ,õmblus'; 7. X KS xerosis ,kuivus'; 8. Z DZ (kreeka laensõnades) zoologia või TS (uutest keeltest saadud laensõnades) influenza ,gripp' 9. J võeti LK tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiiniterminoloogias, kuid klassikalises LK see täht puudus. 10. TI vokaali ees TSI: operatio ,operatsioon'. Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite sti, xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu kirjutatakse: aetiologia, mixtio, ostium. Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karist...
Musculus obliquus externus abdominis o: 5-12 roiete välispind i: linea alba + tuberculum pubicum + crista iliaca labium externum f: sama Eesmine rühm Musculus rectus abdominis o: roide 5-7 kõhred + processus xiphoideus sterni i: ramus superior ossis pubis intersectio tendinea f: ühepoolne -> painutab keha ette lateraalsele; kahepoolne -> painutab keha ette prelum abdominale moodustamisel aitab kaasa Musculus pyramidalis pubise ja kõhu keskjoone vahel RINNALIHASED AUTOHOONSED Süva kiht Musculus transversus thoracis o: sternum i: roided 2-6 nõrk roiete langetaja (väljahingamine) Keskmine kiht Musculus intercostales interni o: alumiste roiete ülemiste servade sisepinnad i: ülemiste roiete alumiste servade sisepinnad roiete langetamine (väljahingamine) Musculus subcostales rindkere alaosas eelmise jätk o: alumise roide kael
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
Ehk suuraju koore mood. hallaine. Seal paikneb 12-14 miljardit närvirakku. Suuraju koore pind on kääruline ja vagudega, see suurendab hallaine hulka. Suuraju koor koosneb 6 kihist. Koore neuronid erinevad kuju ja suuruse poolest. 1. molekulaarkiht – lamina molecularis (vähe rakke, põhiliselt jätked) 2. välimine granulaarkiht – lamina granularis externa (rakud tihedalt, jätkeid ei näe) 3. välimine püramidaalkiht – lamina pyramidalis externa (närvirakkude kehad, palju dendriide) 4. sisemine granulaarkiht – lamina granularis interna (väikseid tähtrakke) 5. sisemine püramidaalkiht – lamina pyramidalis interna (kõige suuremad Betzi rakud) 6. multiformne kiht – lamina multiformis (väikesed närvirakud) 41. Väikeaju koore ehitus. Cerebellum. Väikeajukoor (corte cerebelli) moodustab tugevalt liigendunud kääre, milledesse tungib lehekestena säsi
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. ...
Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
