Otsingule "veekadu" leiti 118 faili

veekadu on vĂ€ltimatu, sest ainevahetuse jÀÀke saab uriiniga eemaldada vaid lahustunult ja vett kaob alati ka vĂ€ljahingamisel ning ka higistamine. Keha veetasakaalu hoidmine toimub ajus, hĂŒpotalamuses, seal asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes.
1
doc

Geograafia - vesi

Eesti saab vett juurde ­ sademetest, juurdevoolust naaberriikudest ning pÔhjaveest Eestist lÀheb vett Àra ­ aurumise teel, jÔgede Àravoolu naaberriikidesse ning heitvesi merre. Eesti siseveekogud on jÀrved, jÔed, sood ja pÔhjavesi. Soomelahe vesikond · Narva jÔgi, Purtse jÔgi, Pada jÔgi, Kunda jÔgi, Loobu jÔgi, Valg...

Geograafia - PÔhikool
2 allalaadimist
6
doc

Inimene ja tema hÀvitav tegevus

INIMENE Inimese organismi ĂŒldiseloomustus: koed, elundid, elundkonnad. Koed: · Epiteel ehk kattekude · NĂ€rvikude · Lihaskude · Sidekude Elundkonnad ja elundid: · Katteelundkond : nahk, juuksed, kĂŒĂŒned. · Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihased · Seedeelundkond: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsĂ”rmiksool, peensool,...

Bioloogia - Keskkool
128 allalaadimist
2
rtf

Nahk

Nahk Nahk on inimese suurim elund! Naha ĂŒlesanded: Kaitse vigastuste eest (haigused, kiirgus, veekadu , vigastused) SĂŒnteesib erinevaid ĂŒhendeid SĂ€ilitab kehatemperatuuri Nahk on ka meeleelund Kaitse UV kiirguse eest. Inimese nahas sĂŒnteesitakse pĂ€ikesekiirguse mĂ€jul pingmeti melaniini. See annab nahale vĂ€rvuse ja taksistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sĂŒnteesitakse d vi...

Bioloogia - PÔhikool
39 allalaadimist
23
doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

Inimese sĂŒstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. NĂ€rvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Ve...

Bioloogia - Keskkool
451 allalaadimist
13
doc

HĂŒdrobioloogia spikker

HĂŒdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse kĂ€sitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. HĂŒdrobioloogia - teadus veeökosĂŒsteemidest ja veeorganismide suhteist ĂŒmbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise a...

HĂŒdrobioloogia - Eesti Mereakadeemia
73 allalaadimist
5
doc

Puhastusvahendid

IgaĂŒhele meeldib olla puhas, aga naha tervena hoidmiseks on vajalik naha pinnalt regulaarselt eemaldada meiki, liigset rasu, mustust ja surnud rakke. Seda ĂŒlesannet tĂ€idavad mitmesugused puhastusvahendid. Erinevate nahatĂŒĂŒpide jaoks on töötatud vĂ€lja erinevaid puhastusvahendeid. Neid vĂ”ib toota seepide, vedelike, geelide, kreemide, sampoonide, maskide jt. kujul. Puhastusvahendite...

Keemia - PÔhikool
87 allalaadimist
34
doc

Maaviljeluse konspekt

MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafĂŒĂŒsika, umbrohud; pĂ”hiraamat) - ,,Maavilj...

PĂ”llumajanduse alused - Eesti MaaĂŒlikool
235 allalaadimist
5
doc

Inimene

Bioloogia kontrolltöö Villu Inimene Inimese ĂŒldiseloomustus Inimene kuulub loomariiki ­ imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. Inimesele iseloomulikud tunnused: - Suur aju, pĂŒstine asend, S-kujuline selgroog,...

Bioloogia - Keskkool
651 allalaadimist
7
doc

KÔrb

KÕRB Mis on kĂ”rb? Enamasti mĂ”istame sĂ”na kĂ”rbe all kuumakĂ”rbeid, kuid sel sĂ”nal on ĂŒldisem tĂ€hendus. KĂ”rb on tĂŒhi maa, kus taimi peaaegu ei kasva, sest seal on raske vett kĂ€tte saada. Ka kĂŒlmas kliimas ei saa taimed hĂ€sti kasvada. KĂ”rbed katavad umbes 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kĂ”rbeid asuvad ribadena piki 3...

Geograafia - PÔhikool
32 allalaadimist
13
doc

KÔrbed

Tallinna SĂ”le GĂŒmnaasium KÕRBED Geograafia referaat Koostaja: Stella Selberg Klass: 8a Tallinn 2007 2 Sisukord KĂ”rbest .................................................................................................................3 Paiknem...

Geograafia - PÔhikool
31 allalaadimist
8
doc

Inimene kui tervik

119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksĂŒdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sĂ”ltub: - vanusest - ĂŒldisest aktiivsusest - keha massist - pĂ€rilikkusest Energiabilanss sisaldab kĂ”iki energialiike, mida organism saab, kaotab vĂ”i...

Bioloogia - Keskkool
95 allalaadimist
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Perekondade nulg ja kuusk ĂŒldiseloomustus ning perekondade tĂ€htsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ĂŒhekojalised puud. VĂ”ra on koonusjas, oksad asetsevad mĂ€nnasjalt, ulatudes sageli maani. TĂŒve koor noores eas sile, tihti lÀÀtsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tĂŒvele korp. Korp - puutĂŒvedel esinev vĂ€limine sur...

Dendroloogia - Eesti MaaĂŒlikool
221 allalaadimist
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, pĂ”ldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmĂ€rgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vĂ€hendada muldade liigset tallamist (tih...

Taimekasvatus - Eesti MaaĂŒlikool
208 allalaadimist
1
txt

Viirpapagoi

Kige enam armastavad nad rohu- ja taimeseemneid. Viirpapagoi koorib osavalt tera kestast vlja ning sb selle tervelt vi tkkidena ra. Sageli ronib ta krgeid rohukrsi mda les, et juda ladvas leiduvate seemneteni. Viirpapagoi on vga hsti kohastunud eluks kuivades piirkondades ja on suuteline imekspandavalt pikka aega ilma veeta lbi ajama. Pua ajal oskab ta naha ja uriini kaudu toimuvat veekadu piirata. Seemned, millest ta toitub, sisaldavad nii palju vett, et papagoi on suuteline ellu jma koguni viis kuud veeta olles. Sellele thusale strateegiale vaatamata hukkub puaajal hulgaliselt papagoisid. PALJUNEMINE Sugukpsus: 5. elukuul. Pesitsusaeg: Lunapoolsetel aladel augustist jaanuarini, phjapoolsetel juunist septembrini. Pesakondade arv: Toidukllusest olenevalt 1-3. Munade arv: 5-6. POJAD Linnupojad kooruvad 17-20 peva mdudes,. Algul t...

LoodusÔpetus - PÔhikool
2 allalaadimist
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon Àra andmine. 2. Taime ja looma pÔhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Var...

Eesti loodusgeograafia - Eesti MaaĂŒlikool
113 allalaadimist
44
doc

Toit

Toit Toit on igasugune rasvadest, sĂŒsivesikutest, veest ja/vĂ”i valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene vĂ”i muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. PĂ”llumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa NĂ”ukogu esitavad mĂ”istele "toit" alljĂ€rgneva mÀÀr...

Keemia - PÔhikool
73 allalaadimist
5
doc

Bioloogia kordamine

Nimeta inimese pĂ”hilised koed ja too nende juurde neid iseloomustav tunnus (seosta kude ja tema ĂŒlesanne inimese organismis). Jooniselt Ă€ra tunda neli pĂ”hilist koetĂŒĂŒpi (Ă”p. lk 6-7) Inimese pĂ”hikoed on: 1. epiteelkude/ kattekude- kattavad ja kaitsevad kehapealispinda ja ­ÔÔnsusi. Rakud on tihedalt ja vĂ€he rakuvahe...

Bioloogia - PÔhikool
83 allalaadimist
9
doc

Vesi

2008 Rakvere SISUKORD VESI...........................................................................................................................................................1 VESI (H2O )...

Eesti keel - Keskkool
20 allalaadimist
15
docx

PÔllumajandus aluste test

AgroökosĂŒsteem, looduslik ökosĂŒsteem (avatus, regulatsioon, sĂŒsteemsus) AgroökosĂŒsteem - pĂ”llumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus pĂ”hiliseks probleemiks on fĂŒtotsönoosi liigilise koosseisu mĂ”jutamine organismide bioloogilisi iseĂ€rasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. AgroökosĂŒsteem on inimte...

PĂ”llumajanduse alused - Eesti MaaĂŒlikool
219 allalaadimist
8
odt

Referaat lehtpuud

Vana-Antsla kutsekeskool LEHTPUUD Referaat JUHENDAJA: Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Puu ehitus...

Loodus Ôpetus - Keskkool
27 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !