Botaanika materjalid (0)

Botaanika 1



Botaanika    2. *BOTAANIKA ON teadus taimedest *Botaanika eriharud: taime-…
1) Morfoloogia a. anatoomia
b. tsütoloogia
c. embrüoloogia 2) Süstemaatika a. florograafia 3) Taimegeograafia
4) (Taime-)ökoloogia
5) Taimefüsioloogia
6) Paleobotaanika *Botaanika seosed:
1) Agronoomia
2) Meditsiin – täpsemalt farmaatsia (=rohuteadus)
3) Looduskaitse *Botaanika areng
Loodusrahvastel väga hea looduse tundmine: toit, ravi, ohud. Neil on olemas küllaltki objektiivne 
liigikontseptsioon
Teaduslik botaanika: Vana-Kreeka (Theophrastos)
Tänapäevane botaanika  algas 17 sajandil: teaduslik kirjeldamine 19. sajand – kogunenud teadmiste üldistamine (detailide täpsem kirjeldamine ei andnud  enam oluliselt uut teavet, osutus müraks) Praegu – kogunenud teadmiste ja üldistuste seostamine ja mõtestamine väljaspoole? TAIME RAKK Rakk: cellula – raku kest tekitab kambrikesi – mungakonge (Hooke)
Raku ehitus: vt üldbioloogia
Taimerakule tähelepanuväärne 1. Organellid a. Plastiidid (1) Proplastiidid
(2) Kloroplastid: membraanid: graanid, strooma
(3) Kromoplastid
(4) Amüloplastid (leukoplastid) Tekised 2. Vakuool: ümbritsetud membraaniga (tonoplast), varieeruva sisuga a. Kristallid (Ca-oksalaat) 3. Varuained a. Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest
b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!)
c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal
5. Raku kest a. Vahelamell (primaarne rakukest) pektiin (hemitselluloos, ka tselluloos): kuni rakk  kasvab b. Teisene rakukest: ladestub sissepoole, raku maht väheneb: tselluloos mitsell   mikrofibrillid fibrill + maatriks (pektiin, hemitselluloos)  c. Puitumine (ligniin) 1


Botaanika    2. d. Lipiidsed kihid (vaha, kutiin, suberiin)
e. Ränistumine
f. Plasmodesmid (rakumembraan; rühmiti)
g. Poorid (esmane rakukest) TAIME KOED Ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkude rühmad moodustavad koe Kudede liigitus:
1. Alg- ja püsikoed
2. Parenhüümsed ja prosenhüümsed koed
3. Elusad ja surnud koed
4. Liht- ja liitkoed; idioblastid (üksikur erinevad  rakud koes), rakuvaheruumid (skisogeenne –  lamell puruneb, matseratsioon – lamell laguneb keemiliselt, lüsigeenne – rakud surevad ja 
lagundatakse) 5. Primaarsed ja sekundaarsed 1 Algkoed     a. Esmased ja teisesed
b. Asukoha järgi: (1) Tipmine (apikaalne) (vars, juur)  Initsiaalrakud või kiirdrakk (samblad, sõnajalgtaimed)  Protoderm kattekude  Prokambium juht- ja tugikude ning kambium  Põhimeristeem põhikude (2) Külgmine (lateraalne) = kambium: teiskasv
(3) Vahe (interkalaarne)
(4) Haava (kalluse; sek)
(5) Korgi (fellogeen; sek) 2 Põhikoed (põhiparenhüüm)     Funktsiooni järgi
a. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) (1) Sammaskude
(2) Kobekude b. Säilituspõhikude (tärklis, suhkrud, valk, rasv, hemitselluloos)
c. Veesäilituskude
d. Aerenhüüm
Paiknemise järgi:
a. Esikoore põhikude
b. Säsi
c. Säsikiired (ksüleemi- ja floeemi põhikude) 3 Kattekoed     a. Välimised  (1) Primaarne: epiderm  Maapealsetel osadel
(a)     katab lisaks kutiikula ja/või vaha, karvad, trihhoomid 
(b) paiknevad õhulõhed  Juurtel nimetatakse epibleemiks; epifüütide juurtel juurenahaks   Kattekoeks   on   ka   sageli   vahetult   epidermi   all   paiknev   hüpoderm   ja   esikoore
väliskiht: eksoderm (2) Sekundaarne: korgikiht e periderm 2


Botaanika    2.  Korp b. Sisemised  Epiteel (vaigukäikudel)  Endoderm juure kesksilindril 4 Tugikoed     a. Kollenhüüm: primaarne, elusatest rakkudest; nurk, plaat, kobe
b. Sklerenhüüm: sekundaarne, täiskasvanuna toimib surnud rakkudena, rakukestad enamasti  puitunud; sklereiidid, puiduliud, niinekiud 5 Juhtkoed     a. Ksüleemi (puiduosa) juhtkude (1) Trahheed ja trahheiidid: surnud
(2) Poorid
(3) Spiraal-, rõngas-, (võrk-) astrik-, poor-
(4) Primaarne (proto-, meta-) ja sekundaarne ksüleem
(5) Tüllid   b. Floeemi (niineosa) juhtkude (1) Sõeltorud: elusad
(2) Sõelplaadid
(3) Kalloos (eriti kaheidukehelistel) 6 =5a. Juhtkimp     a. Ksüleem (1) Juhtkude
(2) Puidukiud
(3) Ksüleemi põhikude   b. Floeem (1) Juhtkude
(2) Saaterakud  
(3) Niinekiud
(4) Floeemi põhikude   c. Kambium: avatud ja kinnine juhtkimp
d. Mittetäielik j; redutseerunud j.
e. Floeemi ja ksüleemi paigutuse põhjal: (1) Kontsetrilised: (sõnajalgtaimed, üheidulehelised)  
(2) Kollateraalne (sagedasim)
(3) Bikollateraalne (kõrvitsalistel)
(4) Radiaalne (juurtes) f. Kimbutupp (sklerenhüüm, kollenhüüm) 7 Erituskoed     a. Sekreet ja ekskreet
b. Eritatavad ained jäävad taime (1) Piimasooned (eritus, juht, säilitus)  Lülilised (ühendustega, ühendusteta)  Lülitud (hiiglaslikud)  (2) Idioblastid (limad, alkaloidid, parkained, Ca-oksalaat 
(3) Mahutid ja käigud: vaigu-, lima-,...  c. Eritatakse väliskeskkonda (1) Näärmekarvad, näärmeepiteel
(2) Nektaariumid
(3) Hüdratoodid 3


Botaanika    2. ÕIS  Muundunud lühivõrse:  käbi
Õis  vili 1 Osad:     a. Tupplehed (+ välistupp) b. Kroonlehed (1) Perigoon c. Tolmukad (1) Staminoodid d. Emakad e. Õie põhi f. /õie raag/ g. nektaariumid: osade alusel, kannus, staminoodid  1 Osade paiknemine     h. Spiraalne, tsükliline, hemitsükliline (1) Õie ringid i. Kokkukasvamine: ringi piires, ringidevaheline
j. Liit- ja lahksugulised õied. –taimed.  
k. Ülemine ja alumine sigimik 2 Õisikud: sünantium     Milleks? 3 Tolmlemine     l. Mittetolmlemine: apomiksis m. Isetolmlemine: juhuslik, häda-, obligatoorne. Isesteriilsus n. Välisjõududega:  (1) Tuul-
(2) Putuk- jt. loomad  VILI 1 Ehitus     a. Viljakestad: ekso- meso- ja endokarp  
o. Seeme 1 Tüübid     p. Liht- ja koguviljad; vilikonnad
q. Ühe- ja hulgaseemnesed viljad 
r. Ava- ja sulgviljad; jaguviljad
s. Kuiv- ja lihakad viljad
t. Apo- ja tsönokarpsed viljad
u. Paljas- ja rüüsviljad  Tüübid
1. a Kogukukkurvili  kukkurvili
(1) kaun  b. Kupar (1) Kõder, kõdrake… v. Pähkel, pähklike (1) Tõru w. Seemnis 4


Botaanika    2. x. Teris 2. a.  Mari (2) õunvili
(3) kõrvitsvili
(4) hesperiid e pomerants b. Luuvili
c. Tõrsik 2 Seeme     y. Idu
z. Varuained
aa. Seemnekest 3 Viljade ja seemnete levimine     bb. Mittelevi (paigalpüsimine)
cc. Iselevi
dd. Välisjõududega (1) Tuul
(2) Vesi  
(3) Loom:  Sees: tahtetu  Küljes  Ahvatlev: sees, varumis-  (4) Inim VARS Milleks: lehed päiksele lähemal
juhtimine 1 Primaarne vars ee. Kasvukuhikust:  (1) protoderm  epiderm
(2) proparenhüüm  esikoor
(3) püsimeristeem prokambium  protofloeem   prokambium 
(a) Metafloeem
(b) Kambium
(c) metaksüleem   protoksüleem  (4) algsäsi  säsi ff. Kesksilinder e steel (püsimeristeem ja algsäsi) (1) Protosteel
(2) Aktinosteel (kiirjas: juur)  plektosteel (põimjas: kollad)
(3) Diktüosteel (polü-: sõnajalgtaimed)
(4) Sifonosteel (toru-)
(5) Eusteel, artrosteel (:kaheidulehelised)
(6) Ataktosteel (:üheidulehelised) gg. Peritsükkel (välimine kiht)  lisajuured ja -pungad  1 Sekundaarne vars: teiskasv a. Teispuit  5


Botaanika    2. (1) Aastarõngad
(2) Teissäsikiired 
(3) Malts- ja lülipuit hh. Teiskoor (1) Fellogeen: felleem + felloderm
(2) Korp 
(3) Lõved
(4) Säsikiirte laiendid 2 Varre muudendid a. Võsuastlad
ii. Säilitusvars
jj. Assimileeriv vars
kk. Köitraod 
ll. Maa-alune vars = risoom (1) (risoom-)mugul mm. Stoolon  JUUR 
Milleks?
Vee ja mineraalide hankimiseks;  kinnihoidmiseks Juure esikasv
1 Kasvukuhik a. Differentseerumine nagu varre tipus: jagunemisvööde; lisaks:
b. Kalüptrogeen  juurekübar
c. Pikenemis- e kasvuvööde
d. Imamis- e differentseerumisvööde
e. Juhtimisvööde 2 Epibleem: talitleb imikoena
3 Endoderm: läbilaskerakud, Caspary jooned
4 Radiaalne juhtkimp: aktinosteel Juure teiskasv: 
1 Floeemi ja ksüleemi vahele tekib kambium 
2 Peritsükkel  fellogeen Juure muudendid
1 Säilitusjuur (ksüleem, floeem, kambiumirõngad)
2 Juuremügarad
3 Mükoriisa a. Vesikulaar-arbuskulaarne (endo-)
b. Ektotroofne (mükoderm) 4 Haustorid
5 Õhujuured (mitmekihiline juurenahk=risoderm)  LEHT: Milleks?
Mesofüütme leht
1 Epiderm a. Karvad ja papillid=näsad
b. Kutiikula ja vahakiht
c. Õhulõhed (1) Sulgrakud ja õhupilu 6


Botaanika    2. (2) Kaasrakud
(3) Tüübid kaasrakkude või sulgrakkude rakukestapaksendite põhjal 2 Mesofüll a. Sammas- ja kobekude
b. C4-taimedel pärgmesofüll 3 Juhtkimp a. Kinnine
b. Kimbutupp
c. Lehe roodumus 4 Leheroots ~primaarne vars a. Eralduskiht Lehe eritüübid
1 kserofüütne leht a. Kseromorfne (1) okas b. Eukserofüütne
c. Sukulentne 2 Veetaimede lehed: õhukambrid a. Veesisesed
b. Ujulehed 3 Ontogeneetilised eritüübid a. Idulehed
b. Esilehed
c. Järglehed 4 Asukohapõhiused eritüübid a. Alalehed
b. Pärislehed
c. Kõrglehed Lehe muudendid
1 Köitraod
2 Leheastlad: Tervest lehest; Lehe osast; Abilehtedest
3 Püünislehed Erilehisus d. Heterofüllia
e. Anisofüllia 7

Document Outline

• TAIME KOED
• 1 Algkoed
• 2 Põhikoed (põhiparenhüüm)
  • Funktsiooni järgi
  • Paiknemise järgi:
• 3 Kattekoed
• 4 Tugikoed
• 5 Juhtkoed
• 6 =5a. Juhtkimp
• 7 Erituskoed
• ÕIS
• 1 Osad:
• 1 Osade paiknemine
• 2 Õisikud: sünantium
• 3 Tolmlemine
• VILI
• 1 Ehitus
• 1 Tüübid
  • Tüübid
• 2 Seeme
• 3 Viljade ja seemnete levimine
• VARS
• 1 Primaarne vars
• 1 Sekundaarne vars: teiskasv
• 2 Varre muudendid
• JUUR
• Juure esikasv
• Juure teiskasv:
• Juure muudendid
• Mesofüütme leht
• Lehe eritüübid
• Lehe muudendid
• Erilehisus