Lisaained Rühmad: 1) Kondiitritooted ja kommid Kommikott “Päkapikkude selfie” (Draakon vaarikamaitseline marmelaadikompvek, Päkapiku piimabatoonike pauksuhkruga, “Mesikäpp” vahvlikompvek pralineekreemiga, Draakon maasikamaitseline närimiskompvek) Sisaldab: E500 (Happesuse regulaatorid, paakumisvastased ained) - Naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu, söögisooda. Kõrvalmõjud pole teada E414 (Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendid) – Kummiaraabik. Kõrvalmõjud pole teada, kuigi suurtes kogustes võib tekitada kõhupuhitusi. E407 (Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendid) – Karrageen. Karrageen võib olla põhjuseks koliidile ja soolestikuvaevustele. Lõhustatud karrageen on EU- maades keelatud. Häirib immuunsüsteemi. Võimalikud anafülaktilised reaktsioonid. 2) Karastusjoogid ja siirupid Apelsinimaitseline karboniseeritud karastusjook “Fanta Orange” Sisalda...
Jalataldade tüükad Mosaiiktüükad Lamedad tüükad Küüneümbruse tüükad Filiformsed tüükad Limaskesta tüükad Genitaaltüükad Ravi Võivad kaduda ise Ravimeetodid Salitsüülhape Krüoteraapia CO2 laser ja operatiivne ravi Imiquimod Podofüllotoksiin KONNASILMAD Konnasilmad Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilm on ümara kujuga. Selle keskel on jätkemoodustis ehk konnasilma südamik. Tekke põhjused Valede jalanõude kandmine tekib hõõrdumine Soodustavad tegurid on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused. Varvaste ebatavalise kõveruse või asendi tõttu tekkival hõõrdumisel võib tekkida konnasilm. Sümptomid
Armastab päiksepaistelisi veekogusid ja peamiselt päevaaktiivne loom. Paljunemine Tiigikonnad alustavad kevadel sigimist, kui vee temperatuur on umbes 16 °C. Sigimisperiood, millega kaasneb ka konnakontsert, võib kesta pool suve. Valjema krooksumise tarvis tulevad konna suunurkadest välja häälepõied, mis tiigikonnal on valge värvusega. Isastele tiigikonnadele kasvavad sigimisperioodil eesjalgade esimesele varbale tumedad paksendid pulmatüükad. Levik ja eluiga Levinud Kesk ja Ida-Euroopas (levik jääb Põhja ja Loode Prantsusmaalt idapoole, lõunas levinud ka Põhja-Itaalias, Põhjas puudub praktiliselt Skandinaavias). Eestis levinud peamiselt Lõuna ja Ida-Eestis, aga ka Noarootsis. Puudub Lääne-Eestis ja enamikul saartel. Vangistuses eluiga kuni 14 aastat, looduses lühem. Toitumine ja vaenlased Täiskasvanud söövad peamiselt maismaa selgrootuid, vahel sekka ka veest liuskureid ja ujureid
Konnasilmad Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilma moodustav paksenenud sarvkiht ulatub pärisnahasse ja tekitab närvilõpmetele surudes valu. Jalgadel põhjustab konnasilmi kõige sagedamini ebasobiv, kitsas või hõõruv jalats. Soodustavateks teguriteks on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused. Varvaste selgmisel pinnal liigeste kohal moodustunud konnasilmad on tavaliselt sõlmjad, tunduvalt
Võis on 2-5% transrasvu. Protsentides on vaja näitada toidu koostisosa siis, kui see esineb toidu nimetuses, pildina või on oluline antud toidu eristamiseks muudest toodetest. Euroopa Liidu maades ei ole kohustust esitada transrasvhapete sisaldust toidu märgistuses, siis saab nende esinemise võimalikkusest teada ainult koostisosade loetelust. Transhapete mõju inimorganismile Ateroskleroos - haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Vähkkasvajad Kuidas südame- ja ajuveresoonkonna haigusi ennetada? Tervisliku eluviisi järgimine Küllastunud rasva, transhapete, kolesterooli vähendamine Kiudainerikaste taimsete toiduainete ning monoküllastatud rasvhapete söömine Toidu praadimise asemel keetmine, grillimine Soola sisalduse vähendamine Regulaarne toitumine Kasutatud materjal www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc http://www.nooruse
Tõhusad ennetus-strateegiad peavad seetõttu keskenduma võtmeteguritele, nagu suitsetamine, toitumine ja füüsiline aktiivsus, alkoholitarbimine ja psühhosotsiaalne stress. · Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu sportimisele, eriti nooruses, et kindlustada endale parem tervis tulevikus. Ateroskleroos · Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. · Riskifaktorid: suitsetamine, suhkrutõbi, rasvumine, meessugu ja perekondlik eelsoodumus Isheemia · Isheemiatõve korral on tegemist südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus.
eoskupar SPOROFÜÜ harjas T GAMETOFÜ lehed vars ÜT risoidid 3.2. Anatoomia • Siseehitus lihtne, rakukestas puitainet ega juhtsooni pole – soonteta taimed. • See ongi põhjuseks, miks nad üksikult püsti ei püsi ja kõrgeks ei kasva. • Lehtedel enamasti üks rakukiht. SAMBLALEHE SISEEHITUS Leherakud RAKUKESTA PAKSENDID ELUSAD, KLOROFÜLLI SISALDAVAD FOTOSÜNTEESIV AD RAKUD SURNUD RAKUD SÄILITAVAD VETT 4. Paljunemine ja arenemine • Samblad on eostaimed. • Nii suguline kui mittesuguline paljunemine. • Eosest areneb eelniit. • Eelniit kinnitub mulda risoididega ja toitub autotroofselt. • Varsti tekivad eelniidil pungad, millest arenevad uued taimed. • Isassugurakud arenevad anteriidis
kondensatsiooni-dekondensatsiooni ja lahknemise protsesse. Mitoosi (ja meioosi) pro- ja metafaasis koosneb kromosoom kahest kromatiidist, mille ühendus katkeb viimasena tsentromeeri kohalt. Tsentromeer (e. primaarsoonis) jagab kromosoomi tavaliselt kaheks osaks (õlaks); mõnes kromosoomis esineb sekundaarsoonis, mis eraldab väikese (keraja) tipuosa, nn. satelliidi. Meioosi (ja mõnevõrra ebaselgemalt mitoosi) profaasis ilmnevad piki kromosoomi (kromatiidi) tihedamad helmesjad paksendid -- kromomeerid. Mikroskoopiliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on lambihari- ja polüteensed kromosoomid. 2) sageli nim. kromosoomiks ka prokarüootide ja rakuorganellide (mitokondrite, kloroplastide) genoomi (e. genofoori), mille moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad). Polügeensus -- 1) üldisemas tähenduses: tunnuse determineeritus mitme geeni koostoimest,
Pungumise korral ilmuvad keha välispinnale väikesed mügarikud, mis pikkamööda kasvavad ning millele moodustub suuava ja kombitsapärg. Seejärel uus isend eraldub ning seab end ümbruskonna sisse iseseisva ja sõltumatu organismina. Sügisel, ilmastikutingimuste halvenemisel sigivad hüdralased suguliselt. Iga hüdralane toodab nii mees- kui naissugurakke, mis tekivad kehaseina süvendites tavalistest rakkudest. Keha ülapoolel, kombitsate all tekivad seemnerakkudega täidetud kuhjataolised paksendid, alaosas aga poolkaarekujulised paised suure munarakuga. Tavaliselt viljastavad munaraku teise isendi seemnerakud. Arenev loode kattub paksu kestaga ning elab tänu sellele ületalve (täiskasvanud hukkuvad). Lahksugulised. Hüdrad on saleda keha ehitusega, kotikujulised ja umbes ühe cm pikkused. Talla vastasotsas asetseb suuava, mida ümbritsevad kombitsad. Tema kombitsatel ja ka mujal keha pinnal on palju erilisi mürkainet sisaldavaid kõrverakke. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim
Nimelt, kui koostisosana esineb hüdrogeenitud taimne rasv, siis võib see sisaldada transhappeid. Kui aga koostisosana on märgitud taimne rasv, siis ei ole see hüdrogeenitud ja ei sisalda transrasvhappeid. Transhappeid on süüdistatud ka ateroskleroosi ja mõningate vähkkasvajate riski suurendamises. Tõestust need süüdistused ei ole leidnud. Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille puhul suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Selle tulemusel väheneb soonte elastsus, need ahenevad, muutuvad kõvaks ja rabedaks. Raskematel juhtudel võib selline naast kasvades täita kogu arteri valendiku, tekib tromb ehk ummistus. Veresoonte ahenemist põhjustavate aterosklerootiliste naastude tekkimise ajal võib inimene end täiesti normaalselt tunda nii kaua, kuni veresooned on juba 50% ahenenud. Ateroskleroos
Tüve kuju rikked – Kõverus (liht- ja liitkõverus) - ümarpuidu pikitelje kõrvalekalle sirgjoonest – Ovaalsus - ümarpuidu ristlõige, kus suurema ja väiksema läbimõõdu ernevus on rohkem kui 1,5 korda. – Koondelisus - läbimõõdu järk-järguline muutus ümarpuidu pikisuunas – Nihkunud säsi - säsi, mis paikneb ristlõike keskelt eemal. – Kurmulisus – pikisuunalised süvendid või paksendid – Pahk – suur puitunud „kasvaja“ puidu tüvel Puidu ehituse rikked – Korduv maltspuit – lülipuidus esinev täielik või mittetäielik rõngas, millel on maltspuidu värvus ja omadused. – Koorepesa – koor, mis paikneb täielikult või osaliselt puidus. – Spiraalkiulisus – säsi suhtes spiraalne kiudude suund. – Kaldkiulisus – kiudude suuna kõrvalekalle saematerjali ühiku pikiteljest.
võivad kasvada 20 meetrini. Karjala kask on harunevate, jändrike ja kõverate okstega, mitme ladvaga, tihti mitme tüvega puu või maapinnalt harunev peenikeste tüvedega põõsas. Karjala kase tüvi on vaid erandjuhtudel sile. Tüvel ja jämedamatel okstel võib näha ribisid, kühme ja paksendeid, milles on kõige rohkem näsastunud puitu. Peaaegu alati jääb silma pikuti lõhenenud koor, mis on puidu ebaühtlase jämenemise tagajärg. Paksendid, mis moodustavad tüve 9 ümber enam-vähem ühtlaselt jämenenud rõnga, võivad juba noores eas olla kaetud musta korbaga, kuid nende vahekohtadel korp puudub. Sageli peetakse karjala kase tüvepaksenditeks puudel laialt levinud pahkasid. Viimased on aga välised moodustised vaid tüve ühel küljel. Looduses kasvavad karjala kased kas üksikult või rühmiti koos teiste puudega
Kasvuhoone uks hoida kinni. Tuulega tuleb sisse. Lehed tomatitel ära murda kui näed. 9. Tõusmepõletik (lk 59) Peedil näiteks. Tõusmete faasis. Taimed (tõusmed) kukuvad pikali. Juur on nagu sisse nöördunud. Seemne puhtimine. Boorväetised. Kontrollitud substraat. Tunnustatud firma substraati ostame. Pinnasega tuleb. Peetide juures oodata harvendamisega, siis peale põletiku üle käiku ei pea enam harvendama. 10. Nuuter ristõielistel - (lk 45) Paksendid tekivad juurtele. Kinni pidada millestki - külvikorrast vist. 11. Valgemädanik Porgandil nt. Liiva sees säilitada õigel temperatuuril. Hoida puhtust ja korda. 12. Mustmädanik - (lk 61) Seenhaigus. Porgandi üleval otsas (jämedamas). Lõikan ära ja söön, puhta osa ära. 13. Kimarlehisus (lk 67) Maasikal nt. pilti pole kuskil. Otsi inglise keeles netist. Maasikas jääb kängu. Lehed on imelikud ja väiksed. Ära hävitada, põletada
süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. Fosfolipiidid on fosfaatrühma sisaldavad amfifiilsed lipiidid. fosfolipiididega (nt fosfatidüülseriiniga, mis esineb kõikide rakumembraanide sisemisel pinnal ja suunatakse Esinevad loomakudedes Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. Diabeet ehk suhkurtõbi on energia-ainevahetuse püsiv häire, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega. Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. Nad varuvad glükoosi lihastesse ja maksa glükogeeni kujul.
Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse pikaajaline esinemine ühes teatud piirkonnas( Eesti-puukentsefaliit) Gripile on iseloomulik- üldintoksikatsiooninähud, kõrge palavik, väga halb enesetunne Viirus Gripp-influenza Paragripp- p...
II metafaas koonduvad kromosoomid raku keskossa. II anafaas kromatiidid lahknevad eri poolustele. II telofaas tekivad tuumakatted ja järgneb tsütokinees. Meioosi lõpuks on tekkinud 4 haploidset tütarrakku. Lambihari kromosoomid meioosi I profaasi diploteeni rakkudes . Polüteenkromosoomid suur kromosoom. Tekivad kui mitu ringi replikatsiooni tekitavad mitu õde kromatiidi ja need jäävad kokku. Buffid paksendid kromosoomil. Balbiani rõngad lokaalselt despiraliseerunud DNA, kus toimub transkriptsioon. Esinevad ainuraksetel, taimede endospermi rakkudes, loomadel süljenäärme rakkudes. Ekdüsoon süntees pidev kogu eluea vältel. Praks 4. Preparaatide fikseerimine: - Orgaanilised solvendid eraldavad rakust vee ja membraanidest lipiidid, rakust eralduv vesi asendatakse solvendiga. Etanool, metanool, atsetoon, ksülool, toluool. Atsetoon, metanool kasutatakse kõige rohkem
Servõmblus 29. Alalõualiiges, liikuvus. Alalõualiiges on ainsaks kolju liigeseks. Selle moodustavad alalõualuupea ja oimuluu alalõuaauk ning liigeseköbruke. Liikuvus: • Alalõua langetamine – ümber frontaaltelje. •Alalõua nihkumine ette- ja tahapoole • Alalõua liikumine külgsuundades NB! Suu avamisel toimub alalõualuu langetamine ja nihkumine ettepoole, suu sulgemisel vastupidiselt. 30. Kolju kontraforsid, nende tähtsus. Mõningates kolju piirkondades asuvad koljuluu paksendid, mida nim. kontraforsideks. Kontrafors e. vastujõud. Kontraforsid on iselaadsed kolju toestuspunktid, millede vahele jäävad tunduvalt õhemad piirkonnad. Tähtsus: vähendavad põrutusi ja tõukeid, mis tekivad kõndimisel, jooksmisel, hüppamisel ja mälumisel. On ka nö. tugevdavad sambad, mis toestavad koljuluud. 31. Nina kõrvalurked, tähtsus. Ninakäikudega on ühenduses ninakõrvalurked (tühimikud koljus). Ülemisse ninakäiku avanevad
Seega steroid on keha jaoks üks juhtmolekul. Kolesterool- veresoonte tervist mõjutav steroid. Veresoone kvaliteet on määratud tema elastsusjõuga- kui seda jõudu on piisavalt, siis vererõhu muutus soone purunemist ei põhjusta. Kolesterool ladestub veresoonte seintesse ja teeb need sissepoole paksemaks- seega jääb soones vere jaoks ruumi vähemaks ja keskmine vererõhk hakkab tõusma. Lisaks sellele hakkavad paksenditesse kogunema lubinaastud, mis teevad paksendid jäigaks ja rebenevaks. Mingist vererõhu üleshüppamise hetkest alates ei ole võimalik soonte terveks jäämine. Tulemuseks: a) Surm läbi sisemise verejooksu b) Südameinfarkt, sellega seotud surm c) Ajuinsult, sellega seotud kas halvatus või surm d) Jäseme kaotus läbi soonesulguse Kolesteroolirikkad toidud: 1) Munakollane 2) Sealiha 3) Tugevad juustud 4) Kodulindude nahk 5) Maiustused; keeksid koogid küpsised, kommid, tordipõhi
on moodustunud, võib see läbida korduvalt kasvu, folliikuli kadu ja taasteket. Imetajatel karvade arengus on kolm staadiumit: anageen, katageen ja telogeen. Karvafolliikuli teke on äärmiselt keeruline sündmus, teatakse kümnete geenide rolli karvafolliikuli moodustumises. Karvatüviku moodustumine · Esimene signaal tuleb arvatavasti pärisnahalt, mis ütleb epidermisele, et see looks sideme. Epidermise teatud piirkonna rakud vohavad ja moodustavad lokaalsed paksendid (plakoodid) epidermises. Siin võib signaal tulla TGF-b molekulidelt. Epidermis pakseneb neis piirkondades ja ekspresseerib teatud kleepuvaid molekule nagu NCAM. Neil kleepuvatel molekulidel arvatakse olevat roll lahutamaks oletatavaid foliikulrakke allesjäänud epidermise rakkudest. · Seejärel epidermise plakoodid vastavad, saates mesenhüümi rakkudesse teate, et nad koonduksid epidermise plakoodide alla. Arvatakse, et see signaal on
pärast talveunest ärkamist sigima, vaid ootavad kuni vesi on soojenenud umbes 16 °C-ni. Et sigimisperiood on portsjonilise kudemise tõttu suhteliselt pikk, siis võib isasloomade käreda häälega antavat kontserti kuulda pea pool suve. Selleks, et krooksumine kaugemale ja valjemini kõlaks, pungituvad konna suunurkadest välja häälepõied, mis tiigikonnal on valge värvusega. Isasloomadele kasvavad pulmadeks eesjalgade esimesele varbale tumedad paksendid - pulmatüükad. Üldjoontes sarnaneb tiigikonna eluviis, sigimine ja areng veekonna eluga. Täpsed andmed tiigikonna kohta Eestis puuduvad. Tiigikonn on looduskaitse all. Rabakonn Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega, mis muudab ta rohu, kõdunevate lehtede ja okaste vahel raskesti märgatavaks. Rabakonn on levinud kõikjal Eestis ning ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-
- Antitrombogeenne toime o Blokeerimine trombotsüütide adhesiooni endoteelirakkudele - Endoteelirakkud toodavad - Hüübimisvastane ja tsütokiine fibrinolüütiline toime - Osalus immuunsüsteemi töös - Faktorid mis põhjustavad endoteeli düsfunktsionaalsust - Endoteeli pärilikud lokaalsed ehitusiseärasused o Intima paksendid, arterite süsteemi hargnemiskohad. See on kohad kus tekivad eelistatult aterogeneesile iseloomulikud rasvatriibud - LDL taseme oluline tõus, oxLDL liigteke, oxLDL intensiivne kuhjumine subendoteliaalkihis o oxLDL on väga võimas endoteeli kahjustav faktor o oxLDL intensiivne kuhjumine makrofaagides - Suitsetamine o Suurendab trombotsüütide adhesiooni, fibrinogeeni taset ja vere viskoossust, alandab HDL taset, intensiivistab oxLDL teket
Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. Skleroos-ahenemine. Natokinaas- puhastab veresooni (hiina oma) Veresoonte lupjumise mehhanism: LDL ühineb raku jääkainetega, Ca ioonide ja fibriiniga ( valk verehüübimiseks). Ladestused kleepuvad veres seinale, vähendades valendikku. Keha kasutab veresoone sisepinna põletikust tingitud mikrovigastuste ,,parandamiseks"
Artroos algab kõhrkoe kulumisega, mis toob kaasa elastsuse languse. Liigesepilu kitseneb, luudeotsad võivad kokku puutuda, liigesekapsel ja sidemed venivad, tekib liigese ebastabiilsus. Liigesel tekib üleliikuvus ja tulemuseks võib-olla liigese deformatsioon. Liigese kulumise tekitavad liigesekõhre nõrkus, liigestuvate luude väärasendid, ainevahetushäired, pärilikkus, traumad, ülekoormus, ülekaal jm. Esmalt tekib väsimus, alles seejärel valu. Liigeste ümber tekivad nn paksendid , liigest toetuvad lihased nõrgenevad. Algul kahjustub kõhr, hiljem juba luud. Achilleuse kõõlus on sagedaseim ülekoormussündroom alajäsemetel. Sümptomiteks valu ja turse kõõluse piirkonnas. Valu suureneb koormusel, eriti mäkkejooksul. Kergel juhul vaja rahu - asetada kannakopsik kandluu alla, jalga ei tohi koormata. Tugevama valu korral teha eriravi. Osteoporoos ehk luukoe hõrenemine on sage luukoe haigus. Kasvab luumurdude teke
sigima, vaid ootavad kuni vesi on soojenenud umbes 16 ?C-ni. Et sigimisperiood on portsjonilise kudemise tõttu suhteliselt pikk, siis võib isasloomade käreda häälega antavat kontserti kuulda pea pool suve. Selleks, et krooksumine kaugemale ja valjemini kõlaks, pungituvad konna suunurkadest välja häälepõied, mis tiigikonnal on valge värvusega. Isasloomadele kasvavad pulmadeks eesjalgade esimesele varbale tumedad paksendid - pulmatüükad. Üldjoontes sarnaneb tiigikonna eluviis, sigimine ja areng veekonna eluga. Täpsed andmed tiigikonna kohta Eestis puuduvad. Tiigikonn on looduskaitse all. Järvekonn Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Järvekonna elu on tihedalt seotud veega. Seal veedab ta kogu oma elu, väljudes
säärelihased; korduvad hüppeliigese vigastused; ülemäärane kehakaal. Sümptomid: koormusel kannakõõluse piirkonnas; jooksu ajal võib valu väheneda, pärast jooksu tugevneda; valu on tugev hommikul ja pärast pikka istumist; valu trepist tõusmisel; katsudes kõõluse alguskoht ja kuni 2-3 cm kõrgemalt valulik; kõõluse ümber turse, võib esineda punetus; kroonilise põletiku korral tekivad kõõluse ümber väikesed paksendid. Ennetamine: koormata jalga võimalikult vähe; vajadusel tegeleda ajutiselt teiste spordialadega; venitusharjutused enne ja pärast jooksukoormust; vältida jooksu vahelduval maastikul (mägedes); pehme ja painduva tallaga jalatsid, ortopeedilised abivahendid. Paradenoniit. E. Kõõluse ümbruse põletik. Valu igasugusel kõõluse koormamisel ja ägeneb väsimisel. Katsudes valus. Põhjused: säärelihase tagumise grupi ülekoormus või degeneratsioonil elastsust vähendavad protsessid lihastes
Taime regulaatorained 12. Taimede (kaitse-)reaktsioonid vigastustele ja haigustele. Taime immuunsus ja resistentsus haigustele. Resistentsused: (kaasa sündinud) 1 mehhaaniline paks kutiikula (väikesed tegelased ei saa läbi), Õhulõhed allpool 2 Keemiline enamlevinud. Toodab kaitseaineid söödikute vastu derpeenid putukate vastu, alkaloidid selgroogsete vastu. Vastuvõtlikkus haigustele: 1 hormoonid panevad rakud kiiremini kasvama, tekivad paksendid. Nt putukatega kokkupuutes. 2 kasvajad 3 seenhaigus. (nt tuulepesad) Taimedel on kaitseks ka nt solitsüülhape ja jasmonaadid need suurendavad resistentsust patogeenide vastu. Jasmonaate leidub eriti noortes taimeosades aktiivselt kasvavates osades. 13. Ülitundlikkuse reaktsioon. Kokkupuutel häiringuga laseb neil rakkudel surra, kes on kokku puutunud, et miskit edasi ei leviks. V SAMMALDE FÜSIOLOOGILISED ERIPÄRAD 14
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...
kartul (vars!). Maapealne vôsund - pikk peenike roomav vars, täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet, nt. metsmaasikas. Sigisibul taime maapealsetel osadel arenev muguljalt paksenenud lühivôsi, vegetatiivse paljunemise funktsioon. Sagedamini arenevad ôisikuis (küüslauk) vôi lehtede kaenlais. Kui rohelised, vôivad fotosünteesida. Juuremügarad e. aktinoriisad sümbiontsete baterite moodustatud paksendid taimede juurtel, milles toimub molekulaarse lämmastiku redutseerimine (nitrogenaas): N2 + 3H2 2NH3. Sagedamini esinevad liblikôielsitel liikide juurtel. Taimed saavad nii 65-96% vajaminevast lämmastikust. Seenjuur e. mükoriisa muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seen saab taimel 4-20%
Välist kvaliteeti mõjutavad sordi geneetilised omadused ja kasvutingimused. Mugulate kuju ja värvus sõltuvad sordist. Kasvutingimuste halvenemine (kivised, tihenenud mullad) võib muuta mugula kuju ebanormaalseks. Mugul võib moonduda tavapärasemat lapikumaks, piklikumaks, ebasümmeetrilisemaks. Kuju võivad muuta haigused ja kasvuseisakud. Põuaperioodide vaheldumisel vihmaste perioodidega tekivad tihti mugulatesse kasvulõhed, paksendid, laiendid, tühimikud. Suuremate mugulate eeliseks väiksem koorimiskadu. Mugulate suurus sõltub: - saagikusest, - mugulate kasvutihedusest. Saagikus oleneb: - kasvuperioodi pikkusest, - mugulate keskmisest kasvukiirusest päevas. Koore omadused Olulised kvaliteedinäitajad on: - koore paksus, - koore kinnisus, krobelisus
kasvutingimused. Mugulate kuju ja värvus sõltuvad sordist. Kasvutingimuste halvenemine (kivised, tihenenud mullad) võib muuta mugula kuju ebanormaalseks. Mugul võib moonduda tavapärasemat: - lapikumaks, - piklikumaks, - ebasümmeetrilisemaks. Kuju võivad muuta: - haigused ja - kasvuseisakud. Põuaperioodide vaheldumisel vihmaste perioodidega tekivad tihti mugulatesse: - kasvulõhed, - paksendid, - laiendid, - tühimikud. Ebasoodsate kasvutingimuste korral ulatub ebatüüpiliste mugulate osakaal 14 22%-ni. Parim kujuga mugulad kasvavad korralikult haritud õhurikastel muldadel (tagatud võimalikult ühtlane niiskusesisaldus). Teine põhiline välise kvaliteedi kriteerium. Frii- ja tsipsikartuli kasvatamisel võidakse mugula suurusele rakendada erinõudeid. Läbimõõdu järgi jaotatakse mugulad suuruse klassidesse: - seemnekartul:
Seedetrakti tabanduse korral esineb kõhukinnisus, väljaheide on kõva konsistentsiga, kaetud limaga. Kestus 4-10 päeva o alaäge- kliinilised tunnused on samad aga ei ole nii ilmekad. Palavik võib olla retsideeruv. Haiged sead kõhnuvad, esinevad nahasisesed verevalumid. Kestab 15-20 päeva Vormid krooniline- vahelduv palavik ja kasvupeetus. Liigeste piirkonnas valulised paksendid, naha nekroos ja keratiit. Surma põhjuseks on pneumoonia. Suurem osa haiguse läbi põdenud sigadest jääb viirusekandjaks. Latentne vorm- Seda põevad viiruse looduslikuks reservuaariks olevad sead Aafrikas- kliinilised tunnused puuduvad Lahanguleiud * naha tsüanoos Rinna ja kõhuõõnes on eksudaat Verevalumid Nahaalune sidekude on infiltreerunud serooshemorraagilise
.................................. 61 Resümee ......................................................................................................................................... 63 Abstract .......................................................................................................................................... 64 Kasutatud mõisted Ateroskleroos arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. Adhesioonimolekul (CAM-id) "molekulaarne liim" ashesioonimolekulid aitavad rakkudel üksteise ja oma ümbruse küge kinnituda. Adhesioonimolekulid paiknevad rakkude pinnal ja osalevad teiste rakkude või rakuvälise maatriksiga (ECM) seondumises. Endoteel veresoone sisepinda vooderdav kiht. Fibrinolüüs hüübimise vastandprotsess
Sapipõiepõletiku puhul esinevad koolikulise iseloomuga valusööstud, põletikunäitajate tõus, palavik, oksendamine. 32. Arterioskleroos- Arterioskleroos - on krooniline, sageli vanemaealistel inimestel esinev arterite haigus. Arterite seinad paksenevad, tihkenevad ning intimasse ladestub kolesterooli ja selle derivaate ning lubjasooli. Selline tihkenemine takistab arterite seina toitumist ja hapnikuga varustamist. Muutuste piirkonnas vohab sidekude. Iseloomulikud paksendid esinevad difuusselt või üksikute kattudena. Arterid kaotavad oma elastsuse. Raskematel juhtudel tekivad ateromatoossed haavandid. Ateroskleroos arterioskleroosi vorm, kus üheaegselt esinevad nii sklerootilised katud kui ka haavandid. Soodustavaks faktoriks pikaaegne kolesteroleemia. 33. Sekundaarse hüpertensiooni põhjused- Hüpertensioon on püsivalt normaalsest kõrgem arteriaalne vererõhk. 1. nefrogeenne (renaalne): - äge glomeerulonefriit - kroonilised neeruhaigused
lehtedel pruunid laigud. B - boor mõjutab taime Rakuseinad jäävad õhukeseks, taime B ülekülluse korral lehtede servad õitsemist ja seemnete puitumine on häiritud. Noored lehed rulluvad ja surevad, samuti tekivad moodustumist. Taimedes on keerduvad ja närbuvad. Juurte tippudesse lehtedele klorootilised laigud ning teda 0.0001% tekivad paksendid ja hukkuvad taime taim kängub kasvukuhiku rakud. 80% Eesti põllumuldadest on boorivaesed. Cu - vask osaleb taimede Ilmneb noorte lehtede tippude ja servade Cu ülekülluse puhul on takistatud Fe assimilatsioonis. Taimedes on kuivamises taimedel varases elueas. Lehe omastamine, mis avaldub nooremate vaske 0
Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju Ajukolju luud: kuklaluu, kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, kiilluu, sõelluu. Kolju luude areng: looteeas ei teki luude kohale kõhre. Algul tekib areneva aju ümber sidekoeline kile, milles on paksendid tulevaste luude kohal. Hiljem tekivad neisse paksendeisse luustumistuumad, mis järjest laienevad luudeks. Vastsündinul on kolju luude vahel suhteliselt suured luustumata alad lõgemed e fontanellid: · eeslõge · tagalõge · 2 eeskülglõget · 2 tagakülglõget Luude ühendused: · pidevühendid e liidused luud on ühendatud side- või kõhrkoe abil, mis kinnitub mõlema luu külge
pinda risti radiaalse gliiaga Kuidas toimub epidermise (marrasknahk) areng? (epiderm, periderm, keratinotsüüdid, basaalkiht, sarvkest) neuraalne kude areneb sellest, mis on kaitstud epidermaalse induktsiooni eest. Periderm - ajutine pinnaektodermi välimine kiht Basaalkiht - sisemine pinnaektodermi kiht Ektodermaalsed plakoodid – mis struktuuridega on tegemist ja mis neist saab? marrasnaha ja pärisnaha interaktsioonide tõttu tekivad paksendid, mis on lisastruktuurid, nagu nääiteks juuksed, soomused, hambad, suled, higinäärmed jne Silma areng (läätse ja reetina moodustumine, läätseplakood- läätsevesiikul-lääts vs silmavesiikul-silmakarikas-reetina; nende struktuuride omavaheline induktsioon; lääts, reetina, vikerkest ja sarvkest, ripskeha ja nende struktuuride päritolu (nt kas pärit ektodermaalsest plakoodist, neuroektodermist/neuraaltorust, neuraalharjast, mesodermist/mesenhüüm)
(hair shaft) Karvatüvi ümbritseb dermaalse papilli ja moodustub sisemine karvajuure tupp ja välimine karvajuure tupp Karvaalge ühele küljele tekivad kaks epiteliaalset struktuuri, millest arenevad rasunäärmed (toodab rasu) ja struktuur (bulge) kus paiknevad melanotsüütide ja karvafolliikuli tüvirakud Melanotsüütide tüvirakkude populatsioon nn. bulge – piirkonnas saab vananedes otsa - hallipäisus Rinnanäärmete areng Kahe vöödina detekteeritavad ektodermaalsed paksendid (inimesel 6. nädalaselt) . Ing. k „milk line“, annavad aluse rinnanäärmete plakoodidele (inimesel 2 paari; hiirel 5 paari) Rinnanäärmete organogenees algab embrüogeneesis (epiteel vs mesenhüüm) ja jätkub puberteedi ja raseduse (tiinuse) saabumisega (reguleeritud hormoonidega), mil toimub diferentseerumine ja funktsionaalsuse saavutamine Rinnanäärme plakood areneb rinnanäärme pungaks (kasvab mesenüümi) ning järgnevalt hargnevateks piimanäärme juhadeks, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
