VIKK ISELOOMUSTUS Liblikõieliste sugukonnast hiireherne perekonnast Eestis kasvatatakse peamiselt suvivikki ehk kurehernest (Vicia sativa), vähem talivikki ehk põld-hiirehernest (V. villosa), harilikult segatises Loomad ei söö vikki nii meelsasti kui hernest, sest vikk sisaldab vitsianiini, mis on mõru maitsega ja loomadele suures koguses isegi mürgine SUVIVIKK ISELOOMUSTUS Üheaastane liblikõieline söödakultuur Proteiinisisaldus ligikaudu 30% Noored tõusmed taluvad 5-6 kraadi külma Soojuse ja valguse suhtes ei ole nõudlik Õitseb juunis-juulis EHITUS Vars esialgu püstine, hiljem roomav Liitlehed sulgjad, lõpevad köitraokestega Õied ühe- või kahekaupa lehekaenlas 30-60 cm pikk KASVUTINGIMUSED Muld- liivsavimullad
keemilisi reaktsioone ja põhjustab mitmeid aineid. Järelikult bioloogilise toime UV on suurem kui lihtsa soojusliku toime. Päevitus ja päikesepõletuse tunnevad mõju liigsest koos kõrgema riski haigestuda nahavähki. Elusolenditele kuival maal oleks tugevasti kahjustatud ultraviolettkiirguse eest päikese kui enamus sellest ei filtreerib välja Maa atmosfääri, eriti osoonikihti. Aleksei Agesin IS14 VIKK 1.06.2015 http://et.wikipedia.org/wiki/Laserdiood http://et.wikipedia.org/wiki/Laser#Pooljuhtlaserid http://et.swewe.net/word_show.htm/?34291_2&Pooljuhtide_laser http://et.wikipedia.org/wiki/Ultraviolettkiirgus http://miksike.ee/docs/referaadid/laser_maarja1.htm http://www.rp-photonics.com/ultraviolet_lasers.html http://www.wickedlasers.com/laser-tech/uv_lasers.html
Lämmastik ja lämmastikuühendid Kendra Kari Helena Vikk Lämmastik ● Keemiline element järjenumbriga 7. ● Värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas ● Moodustab maa atmosfäärist 78,09% Füüsikalised omadused ● Värvusetu ● Lõhnatu ● Maitsetu ● Vees vähe lahustuv ● Õhust kergem ● Sulamistemperatuur -210°C ● Keemistemperatuur -196°C Keemilised omadused ● Väga püsiv (Molekulis aatomite vahel tugev kolmikside) ● Keemiliselt väheaktiivne ● Toatemperatuuril stabiilne, ei reageeri vesiniku, hapniku ega
Jaapan Janar Järmut KE17 VIKK Üldandmed Rahvaarv- 127 110 047mlj (2015.a seisuga) pindala- 377 835 km² Maastik- Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Asukoht- Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse Ookeani Aasia rannikut. Riigikeel- Jaapani keel Pinnamood ja maavarad Jaapanit peetakse üsna kesiseks riigiks maavara suhtes. Jaapanis on vähemaavarasid. Energeetilistest maavaradest kaevandatakse naftat. Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Riigi majandus Jaapani rahaühik on jeen. SKT- 4601,461 mld USD(2014.a seisuga) Erasektori ja valitsuse koostöö, tugevtööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsiooni ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused on aidanud Jaapanil pärast teist Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivatetööstusriikide hulgas. Ma...
Sööda nimetus Kuivaine Metaboliseeruv energiProteiin % veis siga % Kultuurniidu rohi 20 11.2 7.9 16 Kultuurkarjamaa rohi (kõrr) 20 11.3 x 17.5 Kultuurkarjamaa rohi (ristik) 20 11.1 x 20.5 Haljassegatis (50% hernest) 17 10.1 x 14 Punane ristik, rohi ÕPMA 15 11 8.4 17.8 Lutsern, rohi 17 101 7.9 20.5 Kuivised (50% ristikut) 88 10.3 6.2 15.6 Kultuurniidurohu silo 35 10.1 x 12.8 Timutisilo 35 10.5 x 14.3 Põldheina silo (25% ristikut) 35 9.9 x 12.9 Põldheina silo (50% ristikut) 35 9.8 x 13.5 Punase ristiku...
[2] Õitsemisaja järgi eristatakse kevadisi (paiseleht, viljapuud, pajud, vahtrad), suviseid (valge ristik, pärn, päevalill) ja sügisesi meetaimi (münt, kanarbik, nõianõges). [2] Saagi iseloomu järgi eristatakse ainult õietolmu andvaid taimi (sarapuu, magun, kibuvits, kask), mida mesilased külastavad ainult suure õietolmuvajaduse korral. Nektarit ja õietolmu andvaid taimi, milleks on enamik meetaimi ning ainult nektarit eritavaid taimi nagu vikk ja puuvill. Niisuguseid taimi on väga vähe. [2] Meetaimi võib jaotada ka pea- ja kõrvalmeetaimedeks. Peameetaimedeks on Eestis valge ja roosa ristik, pärn, valge mesikas, kanarbik, põdrakanep jt. Need taimed võivad anda monofoorset mett. Monofoorseks nimetatakse niisugust mett, millest 1/3 on kogutud kindlatelt taimedelt. [2] Metsade ja parkide meetaimed Meeproduktiivsuse seisukohalt jaotatakse metsad kasvutiheduse ja liigilise
rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa. 5.Levivad seal, kus on võimalik ka mügarbakteritel elada (?) 6.Rohumaal on liblikõielised (koos kõrrelistega) peamiselt heintaimed. Liblikõieliste hulka kuulub rohkesti majanduslikult kasulikke taimi (sh. väga vanu kultuurtaimi): valgurohkete seemnetega toidutaimi (hernes, põlduba, aeduba, lääts), söödataimi (ristik, vikk, lutsern, seradell), õlitaimi (sojauba , maapähkel), ravim-, värvi- ja korjetaimi. SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, iminõgeselaadsete seltsi 2.Maailmas liike ligi 3500, Eestis 55. 3.Huulõielised on neljakandilise varre, vastakute või männastena asetsevate liitlehtede ja enamasti kahehuuliste õitega rohttaimed, poolpõõsad või põõsad. Õis tavaliselt varre tipusosas. Huulõielistel areneb neljahõlmalisest sigimikust 4 pähklikest
Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid –tärklist, suhkruid, toorkiudu. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Väga proteiinirikkad söödad (üle 40% proteiini kuivaines): verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, sojasrott, maapähklisrott, rapsisrott, puuvillasrott, söödapärm. Proteiinirikkad (20...40% proteiini kuivaines): kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Keskmise proteiinisisaldusega söödad (15...20% proteiini kuivaines): hea karjamaarohi, heina silod (sees liblikõielised), ristik-ja lutsernhein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 5 Napi proteiinisisaldusega söödad (10...15% proteiini kuivaines): oder, kaer, rukis, mais (terad), hea kõrreliste hein Proteiinivaesed söödad (alla 10% proteiini kuivaines):
peediliigid, päevalill. (Samal kohal ei tohi kasvatada enne 3...6 aasta möödumist, lina puhul peab vahe olema tingimata 5...6 aastat). Kultuuride väärtus eelviljana: 1. Head eelviljad: rühvelkultuurid (kartul, mais, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega. 2. Keskmise väärtusega eelviljad: üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk, põlduba), teraviljade ja liblikõieliste segukülvid, raps ja rüps. 3. Halvad eelviljad: teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teraviljade kasvu ja arengut. Külvikorra koostamise lähtealusteks olekski: 1. Kesksel kohal on liblikõielised heintaimed. 2. Väga hea umbrohtude allasuruja on ristiku ja kõrreliste segu, võimaldab jagu saada ohakast. 3
nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas. Et enamik valke sisaldab 16 % lämmastikku, siis korrutatakse lämmastikusisaldus söödas 6,25-ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%, puuviljasrott 40%, söödapärm 48%; kaunviljad ja nende jahud: vikk 35%, hernes 26-28%, uba 26-28%, lõssipulber 36% keskmise proteiini sisaldusega söödad: hea karjamaarohi 16-20%, heina silod 15-22%, ristik ja lutsernhein 16-11%, kapsas ja juurviljapealsed 15-20%, nisuterad 15,5%, nisukliid 17,5%, oder rukis kaer mais 10-13% proteiini vaesed söödad: maisi ja viljasilo 9-10%, kartul ja juurvili 6-9% TOORKIUD, TOORRASV JA N VABAD EKSTRAKTIIVAINED KUI TOITAINED Toorrasv on väga heterogeense koostisega ainete rühm. Rasvade iseloomulik omadus on
seejärel nad hävitatakse. Ainult suure umbrohtumuse korral! On hea eelpinnaks kuna seal suureneb mineraalainete hulk. Miinuseks on see, et 2-3 t/ha läheb orgaanikat minema, kuid selle asemel tuleb mineraalseid toitaineid. Kui mustkesa hoida mustana siis tuleks sinna peale panna talivili, mis hoiaks toitaineid kinni ega laseks neil välja leostuda. - Keskmise väärtusega eelviljad on: a) üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk (herne ja liblikõieliste segu), põlduba) b) liblikõieliste ja teraviljade segukülvid hernest saab kasvatada üksinda, ilma tugikultuurita; vikk (proteiinirikas) vajab tugikultuuri kaer + oder + hernes = vikk. Segatis on söödaks, haljasmassina; segavili teraks 10 c) raps ja rüps kobestavad mulda kuna on sammasjuurelised, orgaanikat viivad ära sama palju kui juurde annavad; väga head fütosanitarid teraviljade vahel
Vastavalt sellele jagunevad kultuurid kolme põhirühma. 1.Head eelviljad: a) kõik rühvelkultuurid (kartul, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega (sõnnik, kompostid jms.); b) mitmeaastased heintaimed (põldhein, karjamaa, kultuurniit jt.), ristikud, lutsern, lupiinid jt.; c) puhas- e. mustkesa 2. Keskmise väärtusega eelviljad on: a) üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk, põlduba jt.) ja b) liblikõieliste ja teraviljade segukülvid ning c) raps ja rüps. 3. Halvad eelviljad on teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teraviljade kasvu ja arengut. Maksimaalne kontsentratsioon põllukultuuride külvikorras sõltuvalt kasvutingimustest (Baeumer) Põllukultuur Soodsad Ebasoodsad
võtnud 2 kommi? VASTUS: 21 päevaks ( Ühe päevaga võeti karbist 7 kommi. Et komme jagus täpselt 24- ks päevaks, siis karbis oli 168 kommi. Kui Tiina oleks iga päev võtnud 2 kommi, siis päevas oleks võetud 8 kommi. Järelikult komme oleks jagunud 168 : 8 = 21 päevaks) 19. Päkapikupoisid ärkasid hommikul järgmiselt: Mikk kell 7.00,Jukk temast 13 min varem, Vikk 4 min hiljem kui Jukk ja Rikk 10 min hiljem kui Vikk. Järjesta päkapikupoiste nimed, kui nad seisavad tõusmise järjekorras kraanikausi juures. Vastus: Jukk ( 6.47), Vikk (6.51), Mikk ( 7.00), Rikk ( 7.01) 20. Mitu ristkülikut on joonisel? Vastus: 25 21. Mitu kolmnurka on joonisel? Vastus: 13 22. Tee ääres kasvab reas 3 puud. Esimese ja teise rea vahe on 9 m ning teise ja kolmanda vahe on 21 m. Samasse ritta kavatsetakse juurde istutada puid nii, et kõrvuti olevate puude vahed oleksid võrdsed
Kõik söödad ja looma keha koosnevad veest ja kuivainest. Proteiin kui toitaine. Lämmastikku sisaldavad ühendid!! Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Proteiinirikkaid söötasid vajavad piimalehmad ja munakanad. Proteiinirikkad söödad: verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, srotid, söödapärm!! Ka kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Proteiini on ka: karjamaarohi, silo, hein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 12 Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained. Rasv loomorganismis tähtsaks varuaineks. Loomorganismis rasvasisaldus keskmiselt 18...25%. Rasva koostises on 3 rasvhapet (linool-, linoleen- ja arahhidoonhape), mida loomad tingimata vajavad, kuid ise ei sünteesi. Rasvas lahustuvad 4 vitamiini (A, D, E, K)
Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega * Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa (hernes, põlduba, aeduba, lääts, ristik, vikk, lutsern, seradell) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa) hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis) arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised:
terasid ei moodustu, annab vaid haljasmassi), valge sinep. Haljasväetiskultuuride kasvatamis- & kasutamisviisid: 1) Iseseisva põllukultuurina sobivad ühe- või kaheaastalised liblikõielised. Need külvatakse kevadel, kasvavad põllul kogu oma vegetatsiooniperioodi ja küntakse taliviljade väetamiseks mulda sügisel. 2) Järelkultuurina pärast varase saagi koristust külvatakse kiirekasvulisi kultuure, nt. vikk, valge sinep, lupiin, mis sügiskünniga mulda viiakse. 3) Külv kattevilja alla. Mitmeaastased aeglase kasvuga liblikõielised küntakse kattevilja alla. Nende kasv jätkub pärast kattevilja koristamist. Mulda küntakse alles järgmise aasta suve lõpus või hilissügisel. 4) Niite-haljasväetis. Sel juhul kasvatatakse haljasväetiskultuure väljaspool külvikorda. Haljasmass niidetakse ja veetakse väetatavale põllule, kus see sisse küntakse.
on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega * Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa (hernes, põlduba, aeduba, lääts, ristik, vikk, lutsern, seradell) (MINE LINGILE!) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa) hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis) arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae)
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Head eelviljad 1. Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda ja söögijuurviljad), eriti need, mida kasvuaegselt väetatakse orgaaniliste väetistega ja intensiivselt haritakse. 2. Mitmeaastased heintaimed (nii liblikõielised kui ka kõrrelised) jätavad mulda juure ja varrejäänustena rohkesti orgaanilist ainet ning muld rikastub. 3. Puhas e. mustkesa kui see on teatud tingimustel vajalik kuid see on väga kallis. Keskmise väärtusega eelviljad Üheaastased liblikõielised kultuurid hernes, vikk, põlduba Nende segukülvid (segatis, segavili ) Raps ja rüps Halvad eelviljad Teraviljad (Eriti suviteraviljad) Teraviljade poolt mulda jäetud orgaaniline aine on lämmastikuvaene ja huumuse tekkel väheväärtuslik, taimejäänuste lagunemine aeglane Teraviljade väärtust saab tõsta kõrrekoorimisega 47. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle omadustele ning taimehaiguste ja kahjurite levikule Kultuuride otsene ja kaudne mõju
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaark...
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni....
enamik neist kaunikesti eemaletõukavad juba nende kirjelduse pelgal lugemisel. Kasutusel olid piimas leotatud ja leivaga segatud lambarasvast tehtud mask, pasta mille saamiseks lahustati vasika genitaalid väävlis ja äädikas ning kortse siluv vahend mida tehti eeslipiimast.Kaunima näonaha saamiseks kasutati üht keerulise koostisega iluravivahendit. See sisaldas järgmisi komponente: oder, vikk, kümme muna, hirvesoku sarvest hõõrutud pulber, nartsissisibulad, vaik ja mesi. Vistrikke pidi ravima segu lupiinist, favaubadest, tinavalgest, iirisejuurest, jäälinnu sõnnikust, mürrist, puumahlast, meest, roosi kuivatatud õielehtedest, ammoniaagisooladest ja odratõmmisest. Soengud: Enamikul Rooma kodanikel olid laubale kammitud lühikesed juuksed. Keigarid
enamik neist kaunikesti eemaletõukavad juba nende kirjelduse pelgal lugemisel. Kasutusel olid piimas leotatud ja leivaga segatud lambarasvast tehtud mask, pasta mille saamiseks lahustati vasika genitaalid väävlis ja äädikas ning kortse siluv vahend mida tehti eeslipiimast.Kaunima näonaha saamiseks kasutati üht keerulise koostisega iluravivahendit. See sisaldas järgmisi komponente: oder, vikk, kümme muna, hirvesoku sarvest hõõrutud pulber, nartsissisibulad, vaik ja mesi. Vistrikke pidi ravima segu lupiinist, favaubadest, tinavalgest, iirisejuurest, jäälinnu sõnnikust, mürrist, puumahlast, meest, roosi kuivatatud õielehtedest, ammoniaagisooladest ja odratõmmisest. Soengud: Enamikul Rooma kodanikel olid laubale kammitud lühikesed juuksed. Keigarid
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. ...
väärtus eelviljana tühine. Heintaimed parandavad ka mulla struktuursust, mis oluliselt tõstab mulla viljakust ning viib miinimumini tuule- ja vee erosiooni. Puhas- ehk mustkesa on teatud tingimustel vajalik, kuid tuleb arvestada, et majanduslikult on see võte äärmiselt kallis. Keskmise väärtusega eelviljad on üheaastased liblikõielised kultuurid või nende segukülvid (hernes, segatis, segavili, vikk, uba) ning raps ja rüps. Foto 15. Õitsema puhkev punase ristiku põld Halvad eelviljad on teraviljad. Teraviljade poolt mulda jäetud orgaaniline aine on lämmastikuvaene ja huumuse tekkel väheväärtuslik, taimejäänuste lagunemine on aeglane. Teravilja väärtust eelkultuurina saab mõneti tõsta kõrrekoorimisega. 9.2 Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule Külvikorra/viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et
"head kalapüüki ja head hülgesaaki". Kui noorem rahvas kõrtsi tantsima läks, ilmus kohale ka vanemat rahvast. Mõnede meenutuste järgi kuulus nuudipäeva tähistusse rongitants, mida on nimetatud ka Mustjala rongiks või Mustjala pulmarongiks. Kui tantsule tulid ka vanad, olevat mindud kahes rivis ühed seespool, teised väljaspool. "Kõik mehed olid siis platsis, kui ühes peres õlu otsa sai, võeti vikk [pulk] vaadilt ära, keerati õlenuudi sisse ja mindi jälle edasi teise peresse. Joodi õlut, lauldi, mängiti ja tantsiti ringitantsu. Tantsijad liikusid lauldes üksteise käest kinni hoides, esimese pahem käsi sirutatud tagumisele tantsijale, tagumise parem käsi ette sirutatud esimesele tantsijale üle õla, esimese pahemast käest kinnihoidmiseks. Nii liigutakse läbi kambrite ja akende, üle katuste, jne. Tihti käib pillimees rongi-tantsijate ees." Baltisakslased,Mõisad
mulla (liiv, saviliiv, rasked liivsavid, savid) füüsikalis–keemiliste omaduste parandajana. Kompostid on valmistatud komposteerimisel, mille jooksul muudetakse orgaanilise aine rikkad materjalid (põhk, turvas, virts, fekaalid jt.) kas üksikult või segatuna mõningate teiste ainetega orgaaniliseks väetiseks (turba- sõnnikukompost, turba- vedelsõnniku kompost, turvas- ammoniaakväetis, põhukompost jt.). Haljasväetised on põllukultuuride (mesikas, vikk, lupiinid, pelusk, punane- ja roosa ristik) haljasmass, mis mullaviljakuse tõstmiseks mulda küntakse. MAASTIKUANALÜÜS JA PLANEERIMINE 168. Maastiku mõiste areng. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. Kultuurgeograafia lähenemine Maastik on süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistest (kiviaiad, teed, jne) tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
