Botaanika (0)

Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia ;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia.
Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika
Rakk : cellula – raku kest tekitab kambrikesi – mungakonge ( Hooke )
Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse ).
Membraan struktuurid , kahemembraaniga: plastiidid (tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad (kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast , Amüloplast- säilitustärklise ladestamine.
Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER.
Vakuool . Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats.
Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon.
Ainevahetuse lõpp-produ. erinevad orgaanilised happed (nt oblik hape ). Neutra. Ca ioonide abil.
Rakukest - pektiinist , hemitselluloosist, ja tsellulosist, on algselt elastne. Teiste ainete ladestumine teeb kesta tugevaks (lignifitseerumine).
Rakke liidab rakuvaheaine vahelamell.
Kude- liht(kollenhüüm) ja liit( epiderm , floeem ).
Algkude ehk meristeem sellest areng on organogenees. Sellele eesneb initsiaal rakkude moodustumine- e- histogenees . Histo ja orano koos- morfogenees.
Algkoe jaotus- Esmased see osa koest, mis on alati olnud ja teisesed mingist muu kude on muutunud tagasi algkoeks ( lihtsustamine )
Algkude koosneb initsiaal rakkudest. Rakud on väikesed ja kiire paljunemisega . Esimesed algkoed on primaarsed meristeemid. Neist võib areneda püsimeristeem nt kambium . Mitmeaastastel taimedel võib püsikoe rakkudest tekkida uus algkude ehk sekundaarnemeristeem.
Fellogeen ehk korgikambium millest tekib mitmeaastastele kaheidulistele vartele periderm (korgikiht) ja korp .
Taime vigastuse ümber tekkib kallus.
Kambium- lateraalne meristeem. Koosneb prismaatilistest prosenhüümsetest initsiaalrakkudest ja parenhüümsetest säsikiire initsiaalrakkudest. Prismaatilised loovad foleemi ja ksüleemi. Säsikiire omad loovad säsielemente.
Põhikoed on parenhümsed- kutsutakse põhiparenhüümiks.
Klorenhüüm- kloroplaste ja vakuoole rohkesti sisaldav põhikude. Piklikud ja kõrvuti klorenhüümid= sammaskude
Säilituspõhikude- tärklis, suhkrud , varuvalk, rasv , viljades on rohkelt kromoplaste.
Aerenhüüm- õhkkude- veetaimedel peamiselt. Aitab ujuda .
Esikoore põhikude(pehüüm)- vähespetsialiseerund.
Säsi- varre keskosas paiknev vähespets. põhikde.
Ksüleemi ja foleemi põhikude- säsikiirtena juhtkimpute vahel.
Epiderm- primaarne kattekude - esikasvustaadiumis katab taime keha. Juure epiderm- epibleem .
Teiskasvu käigus asendub epiderm ja epibleem peridermiga(korgikihiga).
Juhtkimp : koosneb- ksüleemist, foleemist, kambiumist ja tugikoest. Üheidulistel ja mõnedel kaheidulistel puudub kambium ja juhtkimp säilitab algse ehituse seega on juhtkimp kinnine .
Kaheidulistel ja paljasseemne taimedel esineb kambium ja seega teiskasv . Juhtkimp on avatud. Kui juhtkimp koosneb aint ksüleemist või foleemist siis on mittetäielik juhtkimp(enamikel veetaimedel redutserunud).
Tugikoed - puuduvad veetaimedel ja mõningatel üheaastastel. Jaguneb kollenhüümiks ja sklerenhüümiks.
Sklerenhüüm- sekundaarne tugikude . Teritunud otstega, prosenhüümsed, surnud ja õhuga täitunud, puitunud kestad ,
Kollenhüüm- lihtne ebaühtlaselt paksenenud, elusad prosenhüümsed rakud, primaarne tugikude. Kestad ei puitu.
LEHE JUHTKIMBUD : Enamikul liikidel leidub mesofüllis erineva suurusega juhtkimpe, mida lehe puhul nimetatakse roodudeks. Need võivad olla kollateraalsed või bikollateraalsed, olenevalt sellest, millist tüüpi juhtkimbud esinevad varres. Lehes on bikollateraalsed vaid suuremad juhtkimbud.
Lehe juhtkimbud on enamasti kinnised (kambium esineb lühiajaliselt vaid arenevates lehtedes), harvem avatud (mõnedel igihaljastel taimedel, kuid kambium töötab neil nõrgalt ning sekundaarseid elemente juhtkimbus peaaegu ei ole).
Kõik juhtkimbud on ümbritsetud kimbutupega, mis koosneb põhikoelistest või sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda.
Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud moodustavad lehes tavaliselt võrgustiku. "Võrgu silma", s.o. juhtkimpudega piiratud mesofülli osa nimetatakse areooliks. Areoolis võib leiduda juhtkimpude otsi.
Niinekiud- otstest teritunud, väga paksude kestadega, üksikult või kimpudena,
Erituskoed- eritatav aine sekreet (elutegevuseks vajalik). Ekskreet(kui pole vajalik) Eritised võivad jääda taime või ka selles mõnikord väljuda(läbi epidermaalsete näärmete). Näärme karvad näärme epiteel . Tähtsaim näärmeepiteel on nektaarium . Hüdatoodid – eritavad lehe välispinnale vett.
Varre histogenees- 4 osa, Protoderm(välimine)=>epiderm, seespool proparenhüüm=>kõik esikoore koed , edasi püsimeristeem=>prokambium, algsäsi=>säsi.
Kaasaegsetel kaheidulistel taimedel on vartes kollateraalsetest juhtkimpudest koosnev eusteel, üheidulistel aga korrapäratult juhtkimpudest moodustunud atakosteel sisuliselt eusteeli erijuht, siin on kollateraalsete juhtkimpude asemel bikollateraalsed.
Esikasv- kõik koed mis saavad alguse kasvukuhikust( mitm . a. taimedel – valdav osa esimesel aastal tekkinud kude).
Teiskasv- suureneb juhtkimpude maht, vars jämeneb kuid ei pikene, algab 2. eluaastal .
Varre esikasv- epidermi all põhikude: esikoor(klorenhüüm või aerenhüüm) võib talitleda säilituskoena. Epidermi all võib esineda kollenhüüm. Sisemine rakkude kiht on pisemad ja neljakandilised- endoderm.
Varre teiskasv: iseloomulik paljasseemne taimedele ja puitunud kaheidulehelistele harvem rohtsetele kaheidulehelistele taimedele. Üheidul.idel puudub üldjuhul.
Kõik koed mida kambium toodab väljapoole moodustavad teiskoore, sissepoole aga teispuidu.
Aastaringid: kevadel toodab kambium enamasti suuri trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikeseid trahheiide ja rohkem puidukiude ja põhikudet.
Vanemate puutüvede ksüleemis saab reeglina eristada sisemist tihedat ja kõva lülipuitu ning välimist ja heledat maltspuitu. Lülipuit enam ei transpordi põhikoe rakud on surnd.
Teiskoor sisladab samu rakutüüpe mis primaarne niineosa kuid niinekiud ja sõeltorud asetsevad siin rühmiti.
Mitmeaastased varred on kaetud tavaliselt ebaühtlase paksuse felleemiga(korkkoega)(surnd) mille all asub fellogeen korgikambium mis toodab väljapoole felleemi ja sisse fellodermi. Kõik koos periderm. Felleem ei lase läbi vett- kõik väljapoole jäävad rakud surevad, tekib korp(koosn. Priderm, koore ja niinerakkuest)
Juure esikasv, juure initsiaalrakkude omadus toota meristeemsed rakke ka välapoole, need moodustuvad kalpüptrogeeni. Millest omakorda tuleb inits. rakke kaitsev juurekübar- kalüptra.
Juureteiskasvul teisksüleem erineb varre omast: säsikiired on suuremad mitte rangelt radiaalsed, ksüleemi põhikudet on rohkem, trahheesid ja trahheiide on arvukamalt. Malts ja lülipuit ei eristu hästi.
Epipleemi peal asuvad juurekarvad- koguvad keskonnast mineraale . Juurekasvu pole nendel, kellel on mükoriisa.
Üheidulehelistel taimedel juure teiskasv puudub kuid nende juured võivad puituda ja tugevaks muutuda.
Mesofüüdid- taimed kes on kohastunud kasvama niisketel aladel mõõdukas temperatuuris(enamus eesti taimi)
Kserofüüdid- kuiva taluvad taimed. Kohastum. vee säilitamiseks.(lehed pasud, kutiikula /vahakihiga, lehed jäigad suure osa mesofülli tõttu).
Okkad on tugevalr muundunud kseromorfsed lehed.
Hügrofüüdid- niiskustaimed.
Hüdrofüüdid- veetaimed .
Leheepidermi rakud eritavad väljaspoole vaha ja kutiini(moodust. kutiikula) Kutiikula pinnal võib koguneda vaha.
Trihhoomid- ühe või mitmerakulised karvad. Kui karvad on väiksed ja madalad siis papillid e. näsad.
Kattekarvad- kaitsevad päikese ja veekao eest.
Stomata- õhulõhed.K:kaks sulgrakku, õhupilu.
Mesofüll- kahe epidrmi vahel olev lehe põhikude. Või ka klorenhüüm. K:sammaskude, kobekude rakuvaheruumid, juhtkimp.(nim. roodudeks)
Õis koosnev fertiilsest ja steriilsest(õie kate, tupe lehed, kroonlehed , nektaariumid) osadest.
Tolmukas - tolmupesades õietolm(pollen)
Sigimikust moodustub vili, perikarp- vilja sein: Õunvili, Mari( tomat ), Luuvili( ploom ), Hesperiid(tsitrused).
Kuivviljad- avaviljad (kukkur, kõder, kaun , kupar , karp) sulgviljad (pähklike(maasikas- lihakale õiepõhjale kinnitunud hulgaliselt pisikesi pähklikesi, pähkel, tõru, seemnis ).
Vilja Tüübid: Liht- (õies tekib üks vili või on palju kokkukasvanuid emakaid) ja koguviljad (ühest viljast tekib palju osavilju nt. Vaarikas).
Koguvili moodustub ühe õie paljudest emakatest
vilikonnad (sõstra kobar , päevalillel)
liitvilikonnad (kus õisikus on palju õisi koos ja need kasvavad omavahel kokku nt. ananass).
korvõisikust moodustub vilikont – takjas.
Ühe- (kus üks seeme vilja sees nt. ploom päevalille seeme, ühest emakast või mitmest kokkukasvanud emakast) ja hulgaseemnesed- (kaks ja rohkem seemet vilja sees) viljad
Ava- ( avanevad valmides) ja sulgviljad (lihakad viljad, need ei avane valmides, seal ainult üks seeme. Neil levimiseks lisemed nt tiivad, lendkarvad). jaguviljad (– ei avane, aga lagunevad valmissaamisel tükkideks nt. vaher)
Kuiv- (võivad muutuda valmides kuivemaks) ja lihakad viljad (valmides muutuvad mahlasemaks.
Apo- ja tsönokarpsed viljad
Paljas - (tekib ülemisest sigimikust nt. tomat, apelsin – nendel on tupplehed ) ja rüüsviljad (alumisest sigimikust, teistest õie osadest, kuid harva õisiku osadest( nt. Õun) – nendel on raag all, nt. maasikas (selle peal on osaviljad) – lihakas osa on õiepõhi.)
Tüübid: Kogukukkurvili kõige ürgsem ja kõige ühesemalt võrreldav käbiga, sellest on arenenud teised viljad. Koosneb paljudest osaviljadest, milles on rohkem seemneid. Algne evolutsiooniline lähtetüüp kõigile viljadele. Nt. kurekell . Kullerkupp, varsakabi , enelas. kukkurvili Ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. Moodustub kokkukasvanud emakatest. (põld-varesjalg).
Lihtkukkurvili – ühe emaka vili nt. põldvares e. põldkukekannus.
Kaun – (liblikõielistel) kukkurvilja erivorm , ühe pesaline, palju seemneid. Avaneb kahe õmblusega.
Kupar – Mitmepesaline, on moodustunud kokkukasvanud emakatest nt. moon, nurmenukk , nelk, aga ka hobukastan , pajulill.
Kupra erivorm on veel karp – see avaneb kaane ära kukkudes (teeleht) ja kõder – see on ristõieliste sugukonnale omane vili. Erivormid : kõdrake – lühike,  pähkeljas kõdrake – 1 seeme ja ei avane, lülikõder (põldrõigas)Kahepesaline ja avaneb.
Pähkel (suur) sarapuu , pähklike (väike) kasel maasikal - viljakest on puitunud.
Tõru Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tammetõru “müts”). Söödaval kastanil on tõru ümbert üleni lüdiga kaetud.
Seemnis – viljakest ei ole puitunud, see on nahkjas (~päevalill, saar, vaher – kaksikseemnis)
Teris - Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud. (enamus kõrrelisi – teraviljad )
Mari – endokarp e. seemnekest on nahkjas nt. tomat, sõstar, mustikas , banaan, aga ka granaatõun.
Õunvili - (osadel roosõielistel: õunapuu, pihlakas , aroonia, pirn ). Viiepesaline mari, mis moodustub alumisest sigimikust. Vilja sisekest sitke ja nahkjas.
Kõrvitsvili - (kõrvitsalistel). Kolmepesaline, vilja väliskest sageli puitunud.
hesperiid e. pomerants – ülemisest sigimikust, hulgapesaline, tsitruse vili.
Luuvili – endokarp on puitunud, luuviljades.
Tõrsik – (kibuvitsad). Nõgusal lihakal õiepõhjal, mille peal paiknevad pähklikesed. Viljakest on puitunud ning õiepõhi on suletud pähklikeste kogum. Tõrsik on pahupidi keeratud maasikas.
Õis on muundunud lühivõrse ja on tekkinud käbist, käbi erivorm. Õiest areneb vili, käbi aga ei ole vili. Õie ülessanded:valmistama sugurakke, tagama isassugurakkude levimise, korraldama munaraku viljastamise, moodustama seemne ja vilja. Osad:Tupplehed (+ välistupp) õieosa kaitse, teiste õie osade kaitseks õie arenedes, õie puhkedes võivad variseda, vahel kroonlehtede sarnased (ülane), kroonlehed- õie märgatavaks tegemine, Perigoon ehk õiekate (kroonlehed, tupplehed, õieraag), Tolmukad isassugurakkude moodustumine, Staminoodid- ilma peata tolmukas – sageli nektaarium, harvem kroonlehtjas (täidisõielised pojengid), emakad - õiepõhi- õieosade kinnitamine, õie raag- kinnitab õie taimele , nektaariumid: osade alusel, kannus, staminoodid, tolmeldajate ligimeelitaja.
Liitsuguline – isas - ja emasorganid on ühes õies. Lahksuguline - isas- ja emasõied on eraldi ühel taimel. Kahekojaline - millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega(harilik kadakas), Ühekojaline - millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil( kõrvitsa taim, harilik sinilill), On võimalik, et õied on liitsugulised + emasõied või isasõied. (mesiputk, putkad)
Tolmnemine : Mittetolmlemine: apomiksis - seemnete moodustumine ilma sugulise protsessita. Partenogenees – viljastamata munarakust areneb organism.
Isetolmlemine: juhuslik, häda-, obligatoorne. Isesteriilsus
Juhuslik (enamasti) – kas sama õie või sama taime piires. Õie ehituses on peidus viise, kuidas vältida isetolmlemist sama õie piires (erikaelalisus, eelemasus/-isasus). Füsioloogiline isetolmlemise vältimine – isesteriilsus – väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel).
Hädatolmlemine – õitsemise lõpus pöörab emakasuue tolmukate poole juhul, kui pole viimasel päeval saanud viljastuda. Oblikatoorne – „ iseendaga abielus”. Välisjõududega: Vesi- Osadel veetaimedel, kel õied vee sees. Õie ehitus sarnaselt tuultolmeldatavate taimedega lihtsustunud (näkirohi, hanehein , heinmuda). Tuul- Tuultolmlevate taimede õied on vähemärgatavad, lõhnatud ei sisalda nektarit – hästi liikuvad õied või pikad rippuvad tolmukaniidid, pikad rippuvad õieraod ja pikad tudisevad varred. Isassugurakke kandvate tolmuterade arv väga suur. Neid valmib isas urvades tohutu suurel hulgal. Nt. kanepil – tolmukaniidid ; kased , haavad, paplid – urvad ; kõrrelised – õisikud, pikad varred ; kõrvenõgesel on rippuvad tolmukad ja aktiivne tuultolmleja – valminud tolmukas on kõver ja järsult läheb see turgori abil sirgeks ning tolmukas paiskub laiali.
Õie tolm on sageli allergeen – kaselised . Allergeenus on tugev, et emakas tunneks ära seda ainet, mis peab minema õigesse kohta.
Putuk- jt. Loomad, õied hästi nähtavad, lisaks heale nähtavusele levitavad õied ka lõhna. Lisaks paljud taimed- õienektar. Tolmeldamise põhimõte- sina mulle – mina sulle. Lindtolmlemine- Puhaspunaste õitega taimi saavad tolmeldada vaid linnud (ja nahkhiired ) – putukad neid ei näe. (võivad olla ka teist värvi, Eestis pole.) Putukatel sinised või lillad üldjuhul.
Erinevad loomad erinevatel õitel:
mesilased – lühike õieputk või raskuse mõjul avanev nektaarium, kärbes – lameda õiega õitel, liblikad - (pika londiga) pika õieputkega õisi või kannusega õisi nt. sirel , nelgid, käpalised, mardikad – kus on palju tolmukaid ja kroonlehed on head söögiks nt. roos.
Vilja osad: Vilja kest on 3-kihiline. ekso- välimne, lihakal viljal välimine kiht nahkjas, sitke. meso- keskmine lihakas, pehme. endokarp - sisemine taas nahkjas või puitunud, sitke.
Kui seeme areneb soomuste kaenlas=> paljasseemnetaim , kui areneb kinnises emakas=>katteseemnetaim.
Kaheviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu ning varuained uue taime kasvuks. Idu(embryo) on seemne kõige elulisem osa. Koosneb idulehtedest, hüpokotüülist, idupungast ja idujuurest. Idulehest sõltuvalt eristatakse kahte klassi katteseemne taimi, üheidulisi ja kaheidulisi.
Seemne eelis eose ees- toitained (mis asuvad hüpokotüülis, idulehes, endospermis, perispermis, ) kaasas. Seeme kaitseb idu ebasoodsate tingimuste eest.
Kõik taimeosad millest võib areneda uus taim- levis-diaspoor.
Autohooria- iselevi, anemohooria – tuullevi, hüdrohooria- veelevi, zoohooria- loomlevi.
Esikoores seespool asub kekssilinder(steel) mille välimine rakukiht on peritsükkel. Siit saavad alguse lisa juured ja pungad .
Tugor-rakkude siserõhk.
Ksüleem/ puiduosa : tõusev vool, mineraalainete transpor(sh. vesi), varuainete säilit. toestamine.
Koosneb: Trahheiidid-prosenhüümsed, tippudest ahenenud, surnud. trahheed- trahheiididest täiuslikumad. Puidu Põhikude koosneb nõrgalt puitunud kestadega elusatest põhikoerakkudest.
Mõlemad läbivad katkematult taime kogu pikkuses. Primaarne ksüleem ja primaarne foleem differentseeruvad prokambiumist juba varakult. Teiskasvu esinedes arenevad kimbukambiumist sekundaarne foleem ja ksüleem
Foleem/niineosa:laskuv vool,
Koosneb:sõeltorudest, saaterakkudest(iga sõeltoru kõrval üks saaterakk), niinekiududest. Sõeltoru: pikad, tömbid, prosenhüümsed rakud. Rakukestad rohkete pooridega(sõelplaat).
Juhtkimbu jagamine Floeemi ja ksüleemi paigutuse põhjal: Kontsetrilised: (sõnajalgtaimed, üheidulehelised)( niineosa ümber, puiduosa), Kollateraalne (sagedaseim)( puiduosa ja niineosa kõrvuti), Bikollateraalne (kõrvitsalistel)( kahe puiduosaga: niineosa – puiduosa – niineosa), Radiaalne (juurtes) puiduosa ja niineosa vaheldumine : niineosa – puiduosa – niineosa – puiduosa jne.
Osadel Sammaldel on jäänud rudiment sporofüüdile- sulgrakkudega õhu lõhe. Sellest saab järeldada et sammaltaimed on arenenud sõnajalgadest, mitte vastupidi. Nii täiuslik õhulõhe struktuur ei saanud tekkida lihtsalt niisama- selleks pole vajadust. Helmik samblal on paksus talluses lihtsad augud(mitte sulgrakkudega õhulõhed) .
Õistaimede tähendus: olemuslik erinevus on tahvlipeal(:P)