ksüleemis Laskuv vool niineosas e. floeemis Ksüleem trahheed, trahheiidid, puidukiud, puiduparenhüüm Floeem sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm Juhtkimp moodustavad juhtkoe rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega Kontsentriline juhtkimp üks juhtkude teisega ümbritsetud ribosoomis Kollateraalne juhtkimp ksüleem ja floeem kõrvuti Bikollateraalne floeem, ksüleem, floeem Radiaalne ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi ERITUSKUDE Ekskreet mittevajalik eritis Sekreet elutegevuseks oluline eritis Gutatsioon tilkvee eritamine TAIME ORGANID: (1) juur, (2) vars, (3) leht, (4) õis, (5) vili JUUR On tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Ülesanded: (1) taime kinnitamine pinnasesse; (2) vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transpot; (3) mõnede orgaaniliste ainete süntees; (4) säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Steel kesksilinder juures
Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine Uurimine elusorganismis in vivo Uurimine katseklaasis in vitro Näärmerakk rakk, mis toodab palju nõret sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt.seedimiseks) ekskreet aine, mida eritatakse organismist väljutamiseks Kollageen moodustab sidekoe põhimassi Basaalmembraan - ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega Makrofaag rakk, mis võtab enda sisse võõrkehasid ja baktereid ning hävitab need / fagotsütoosivõimeline rakk Osteotsüüt - luurakk Neurogliia neuronit abistav Epidermis naha kõige pindmine kiht, mitmekihiline sarvestunud lameepiteel
Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud moodustavad lehes tavaliselt võrgustiku. "Võrgu silma", s.o. juhtkimpudega piiratud mesofülli osa nimetatakse areooliks. Areoolis võib leiduda juhtkimpude otsi. Niinekiud- otstest teritunud, väga paksude kestadega, üksikult või kimpudena, Erituskoed- eritatav aine sekreet(elutegevuseks vajalik). Ekskreet(kui pole vajalik) Eritised võivad jääda taime või ka selles mõnikord väljuda(läbi epidermaalsete näärmete). Näärme karvad näärme epiteel. Tähtsaim näärmeepiteel on nektaarium. Hüdatoodid eritavad lehe välispinnale vett. Varre histogenees- 4 osa, Protoderm(välimine)=>epiderm, seespool proparenhüüm=>kõik esikoore koed, edasi püsimeristeem=>prokambium, algsäsi=>säsi. Kaasaegsetel kaheidulistel taimedel on vartes kollateraalsetest juhtkimpudest koosnev
toru, või on rakukestadesse tekkinud piklikud avad. Esinevad enamikul katteseemnetaimedest ning vähestel sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel. Esinevad ksüleemis. ·Trahheiidid: prosenhüümsed rakud, mis on tippudest ahenenud. Rakukesta siseküljel võib esineda paksendeid (spiraal-, rõngas- jt kujuga). Esinevad ksüleemis. Erituskude ·Ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. ·Ekskreet mittevajalik eritis ·Sekreet elutegevuseks oluline eritis Eritatavad ained jäävad taime: lülilised ja lülitud piimasooned, idioblastid (limad, eeterlikud õlid, alkaloidid, parkained jne). Ained eritatakse väliskeskkonda: näärmed (nektaariumid) ja hüdatoodid (eritavad vett lehe välispinnale). Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon.
, puidupaerenhüüm- koosneb nõrgalt puitunud kestadega elusatest põhikoerakkudest, mis paiknevad kitsaste radiaalsete ribadena -- säsikiirtena. Need rakud on varuainete säilituskohaks ja samal ajal kindlustavad ainete liikumise radiaalsuunas.. 17. Erituskoed Erituskudede ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik, siis ekskreediks (eritiseks). ekskreet -- mittevajalik eritis sekreet -- elutegevuseks oluline eritis gutatsioon -- tilkvee eritamine Tähtsaimaks näärmeepiteeli tüübiks on nektaariumid. Nende funktsiooniks on suhkruid sisaldavate vedelike eritamine. Esinevad enamasti õites (floraalsed nektaariumid), harvem väljaspool õisi. Õites paiknevad need tupp- või kroonlehtedel, tolmukatel, sigimikul või õiepõhjal, väljaspoolseid nektaariume võib leida vartelt, lehtedelt, abilehtedelt ja õieraagudelt
, puidupaerenhüüm- koosneb nõrgalt puitunud kestadega elusatest põhikoerakkudest, mis paiknevad kitsaste radiaalsete ribadena -- säsikiirtena. Need rakud on varuainete säilituskohaks ja samal ajal kindlustavad ainete liikumise radiaalsuunas.. 17.Erituskoed Erituskudede ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik, siis ekskreediks (eritiseks). ekskreet -- mittevajalik eritis sekreet -- elutegevuseks oluline eritis gutatsioon -- tilkvee eritamine Tähtsaimaks näärmeepiteeli tüübiks on nektaariumid. Nende funktsiooniks on suhkruid sisaldavate vedelike eritamine. Esinevad enamasti õites (floraalsed nektaariumid), harvem väljaspool õisi. Õites paiknevad need tupp- või kroonlehtedel, tolmukatel, sigimikul või õiepõhjal, väljaspoolseid nektaariume võib leida vartelt, lehtedelt, abilehtedelt ja õieraagudelt.
pidev toru, või on rakukestadesse tekkinud piklikud avad. Esinevad enamikul katteseemnetaimedest ning vähestel sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel. Esinevad ksüleemis. · Trahheiidid: prosenhüümsed rakud, mis on tippudest ahenenud. Rakukesta siseküljel võib esineda paksendeid (spiraal-, rõngas- jt kujuga). Esinevad ksüleemis. Erituskude · Ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. · Ekskreet mittevajalik eritis · Sekreet elutegevuseks oluline eritis o Eritatavad ained jäävad taime: lülilised ja lülitud piimasooned, idioblastid (limad, eeterlikud õlid, alkaloidid, parkained jne). o Ained eritatakse väliskeskkonda: näärmed (nektaariumid) ja hüdatoodid (eritavad vett lehe välispinnale). Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR · Ülesanded
pidev toru, või on rakukestadesse tekkinud piklikud avad. Esinevad enamikul katteseemnetaimedest ning vähestel sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel. Esinevad ksüleemis. Trahheiidid: prosenhüümsed rakud, mis on tippudest ahenenud. Rakukesta siseküljel võib esineda paksendeid (spiraal-, rõngas- jt kujuga). Esinevad ksüleemis. Erituskude Ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Ekskreet – mittevajalik eritis Sekreet – elutegevuseks oluline eritis o Eritatavad ained jäävad taime: lülilised ja lülitud piimasooned, idioblastid (limad, eeterlikud õlid, alkaloidid, parkained jne). o Ained eritatakse väliskeskkonda: näärmed (nektaariumid) ja hüdatoodid (eritavad vett lehe välispinnale). Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR Ülesanded
vägivald) bi- kaks bilateraalne (kahepoolne) bradü- aeglane bradükardia (südametegevuse aeglustumine) derma- naha- dermatiit (nahapõletik) dia- läbi, vahel diafüüs (toruluu keskmine osa) düs- eba- düspnoe (hingamishäire) e-, eks- välja- ekskreet (eritus) ekstra- eraldi ekstrasüstol (südame vahelöök) extern- väline a.iliaca externa (välimine niudearter) enter- soole- enteriit (soolepõletik) eu- normaalne eutüreoos (kilpnäärme normaalne talitlus) gastr- mao- gastriit (maopõletik) hemo-, hemato- vere- hemolüüs (punaliblede lagunemine)
annaabi.ee 
