Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti ajaloo konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIKS EESTLASED KAOTASID ?
  • Kui J. Tõnisson (1868 - ?
 
Säutsu twitteris

Ajalugu
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Sander Gansen
SH. klass
2011/12
Sisukord



Eesti muinasaeg 3
Pronksiaeg 5
Rauaaeg 6
Muistne vabadusvõitlus 8
Keskaeg (1227-1558) 11
Jüriöö ülestõus 12
Pärast Jüriöö ülestõusu 12
Keskaegsed linnad 14
Karoliiklus keskaegses Eestis 14
Reformatsioon Eestis 15
Kultuur Eestis 15
Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt eestlaste ajaloos 16
Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal. 16
Liivi sõda (1558-1583) 18
Kolme kuninga aeg. 18
Rootsi aeg 20
Eestikeelne kirjasõna 21
Vana hea rootsiaeg , müüt või tegelikkus? 21
Põhjasõda 1700-1721 22
Eesti 18. sajandil 23
Põllumajandus ja talurahva olukord 24
Kultuur 25
19. sajandi talurahva reform 26
Pärisorjuse kaotamine 26
Talurahva olukord pärast pärisorjuse kaotamist 27
19. sajandi keskpaiga talupja reformid 27
Kultuur 19. sajandi esimesel poolel 28
Rahvuslik liikumine 29
Venestamisaeg 29
Uus tõus rahvuslikus liikumises 30
1905. aasta revolutsioon 30
Majanduse areng 19. sajandi ja 20. sajandi vahel 31
Põllumajandus 31
Poliitiliselt 32
Majanduslikult 32
Hariduselt 32

Eesti muinasaeg


* Muinasaeg on Eesti ajaloo kõige pikem ajajärk, mis sai alguse esimeste inimeste saabumisega ja lõppes muistse vabaduse kaotusega.
-) Muinasaega on võimalik uurida:
*) Esemeliste ajalooallikate kaudu ( vanust saab kindlaks teha raadiosüsiniku – 14C või kalibreeritud raadiosüsinuku meetodil või puude aastarõngaste järgi ehk dendokronoloogia abil).
*) Teiste rahvaste ajalooallikate kaudu (Nt Läti Hendriku kroonika/Hendriku liivimaa kroonika, üksikutest vana-Vene kroonikatest , vana- Rooma kirjalikest allikatest ja Skandinaavia kroonikatest).
*) Suulisi ajaloo allikaid on võimalik kasutada vaid viimase paarisaja aasta uurimisel .
* Eesti kõige varasem periood on keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum , mis kestis aastast 9000 kuni 5000 eKr.
-) Soomes ühest koopast leiti mingi artifakt, mis oli 120000 aastat vana, kuid tänu teisele jääajale, viis see sulavesi ära kõik ülejäänud märgid, et kas elu oleks Eestis võinud olla ka enne seda.
-) Kuskil 13000 eKr hakkas Eestis toimuma jää taandumise/sulamise protsess, mis kestis kuni 10500 aastat eKr. Pärast jää taandumist, tekkis siia taimestik , siis ka loomad ning arvatavasti loomakarjade järel jõudsid siia ka inimesed.
-) Arhheoloogiline kultuur – teatud territooriumilt leitud ühesugused ainelised leiud .
*) Eesti arhheoloogiline kultuur kannab nimetust kunda kultuur, mille sai ta oma kõige varasema leiukoha Kunda Lammasmägi, 1872 ( Pulli küla, mis on ajaliselt vanem, avastati alles 20. sajandil). Sarnaseid leida on leitud ka Läti, Leedu, lõuna- Sooma aladelt .
* Aastast 9000 eKr – 6500 eKr paiknes asustus siseveekogude ääres ning tegeldi eeskätt küttimise, koriluse ja kalapüügiga ning olid sesoonnsed külad ehk vastavalt aastaajale paikneti ümber (piirkond, mille raames kogukond oma asukohta vahetas kannab nimetust reviir ).
* Aastast 6500 eKr – 5000 eKr hakati paiknema ka mererannikute ääres, sest see oli see aeg kus Läänemere soolasus muutus ja ilmusid ka hülged ning rikastus tolleaegse inimese toidulaud talvel ka hülgeliha võrra. Tegevusalad jäid siiski ka seal samaks, kuid külad muutusid aastaringseteks ehk elati samades kohtades.
* Aastast 5000 eKr – 2000 eKr tekkis Eestis neoliitikum , mis sai alguse keraamika ehk esimeste savinõudega, kuna Eesti maapind polnud piisavalt hea, et kohe põllupidamisega tegelema hakata. Väga suuri muutusi see kõik kaasa ei toonud , sest jätkuvalt elati samadest kohtades, tegeleti samade asjadega ning alles jäi ka aastaringne küla.
-) Aastast 5000 eKr sai alguse Narva kultuur.
-) Aastast 4000 eKr sai alguse Kammkeraamika kultuur ning Eesti aladel hakati marginaalselt tegelema ka põllumajandusega, täpsemalt teravilja kasvatamisega .
-) Aastast 3000 eKr sai alguse Nöörkeraamika kultuur ning peamiseks elatusalaks hakkas muutuma põlluharimine ja loomakasvatus ning asustus hakkab kaugenema suurematest veekogudest ja tekkima hakkasid üksiktalud.
-) Eesti aladelt matuseid leitud ei ole, kuid Lätis on leitud väga palju maahaudu. Leitud laibad olid asetatud sellili ning neile oli kaasa pandud erinevaid panuseid, ripatseid, tööriistu ja lastematustel oli peale pandud ka ookrimulda. Neo-liitukumi juures on leitud, et hauad paiknesid otseselt elamute all ja haud oli voodertatud ehk põhja oli pandud oksi ja kasetohtu, et see moodustaks aseme ning pea alla oli asetatud puuhalg. Nöörkeraamika ajalised matused paiknesid asustusest mõnevõrra eemal ning laibad olid maetud küllili, konksus põlvedega ja on jälgi nagu käed oleks olnud kinni seotud (mehed vasakule küljele ja naised paremale küljele).
* Eestlaste etnogeneesi ehk eestlaste kujunemist oleks võimalik uurida geneetika (kuigi on leitud vähe luid ), arhheoloogia, antropoloogia ja ka keeleteaduse kaudu.
-) Vanem teooria eestlaste pärinemisest ehk keerepuu teooria, mis hakkas kujunema 19. sajandi lõpul. Selle teooria kohaselt leidus algkodu , mis asus Uuralites, kus kõneldi algkeelt ja kui seal algkodus rahavaarv kasvas, toimus rahva lahknemine ning tänu laiali asumisele muutus ka keel ja toimus jagunemine. Rahvad läksid nii läände kui ka itta ning kõige kaugemale läände jõudsid tänased ungarlased , kes said mõjutusi ka türklastest. Vanem teooria seostas eestlaste tulekut kammkeraamika kultuuri tekke ja levikuga ning sisse rändega Eestisse. Vanema teooria järgi peeti noorkeraamika rahvaid, vaid lätlaste ja leedulaste esivanemateks ning ka kundakultuuri rahvaid ei seota eestlastega.
-) Uuema teooriaga tuli välja Kalevi Viik 1980. aastatel ning Eestis oli selle teooria propageerijaks just Ago Künnap. Idee oli see, et jääajal oli jääserva äärsetesse aladesse kogunenud elama grupid inimesi (üks asus Ukrainas, teine Pürenees) ning vähemalt ühest grupis kõneldi soome-ugri keelt ja jääaja lõppedes liiguti põhja suunas ning asustati väga suured osad Euroopast, kuid mõne aja pärast toimus sinna aladele veel teinegi sisseränne põllukasvatajatest ja karjaajajatest, kes kõnelesid hoopis indoeuroopa keeli. Paljud soome-ugrilased võtsid üle indoeuroopa keeled, kuid teatud piirkonnast edasi ei olnud indoeurooplaste kombed nii tähtsad ning seal seda keelevahetust ei toiminud ja see piir keelevahetuse toimumisest ja mitte toimumisest läks algselt mööda Väina ehk Taugava jõge ehk need rahvad, kes sealt jõest põhja pool elasid ei vahetanud oma keelt.

Pronksiaeg


* Pronksiaeg kestis 1800 eKr kuni 500 eKr. Kuna Eestis pronksi koostisosi ei leidunud ja pronksesemed ise olid samuti väga kallid, siis pigem lihtsalt võeti pronksesemetest eeskuju kivi esemete valmistamisel ehk kivi kirves tehti pronkskirve eeskujul.
* 1100 eKr toimus suur muutus ja tekkisid täiesti uut tüüpi kinnismuistised . Esimesteks uut tüüpi kinnimuististeks olid kindlustatud asulad, mida on leitud eeskätt Saaremaalt ja põhja rannikult ning olid rajatud peamiselt kuskile poolsaarele, jõekääru või ka laiule (nt Asva kindlutatud asula). Kindlustatud asula puhul polnud mullast kaitsvat valli, vaid seda kaitses kuskil 1.3-1.6m paksune paekividest laotud müür. Väärtuseks olid sel ajal loomakarjad ja ka pronkesemed. Kuigi olid kindlustatud asulad, siis enamik inimesi elas siiski neist väljaspool. Samal ajal tekkisin ka kivikirstkalmed, mis asetseid maa peal, kividest ringi näol ning mille diameeter oli 3-8m ja kõrgus kuni 1m – kivi ringi keskele oli laotud ka paekividest kirst , millele olid peale pandud pae plaadid . Kirstu maeti oletatavalt perekonna pea ning sinna selle ümber maeti ka teised perekonna liikmed. Kolmandaks jäävad sinna ajajärku ka vanimad põllu jäänused. Vanimad põllujäänused on dateeritud ~935 eKr, mida on nimetatud ka Balti põldudeks, mida iseloomustab ebakorrapäratus. Leitud on ka lohukive mille suurus oli 5- 10cm .

Rauaaeg


* Jagunes vanemaks (500 eKr – 450), keskmiseks (450 – 800) ja nooremaks (800 – 1200).
-) Rauaaja kolm perioodi jagunesid omakorda veel alaperioodideks.
* Kohapealse rauasulatamiseni jõuti alles meie aja arvamise algusega.
-) Rauda hakati algselt sulatama müliaukudes, kus oli sulatamiseks vaja palju puusütt ning pärast raua sulatamist kiirenes ka majanduskasv , sest paremate tööriistadega sai hakata tootma rohkem esemeid ja vilju , mida sai hiljem müüa ja vahetada
*) 7kg soorauamaagist oli võimalik saada 2kg rauda, kui põletada seda 0.7kg puusöega ning lisada ka lupja. Lisaks tekkis kõrvalproduktina rauaräbu, mida polnud võimalik millekski kasutada, kuid see on olnud arheoloogidele kinnituseks , et teatud kohtades toimus raua sulatamine .
-) Adrale ilmus juurde rauast tera ning seeläbi sai ka sisemaal põlde harima hakata (sisealade mullad olid viljakamad kui rannikuäärsed)
* Raua ajal hakati kasutama ka tarandkalmeid, kuhu inimesed maeti ning seal ära põletati.
-) Sinna maeti siiski jõukamaid inimesi.
* Keskmisel rauaajal saab välja tuua palju iseloomulikke tunnuseid, sest just keskmisel rauaajal hakati Eesti aladele linnuseid ehitama (ka varem oli neid ehitatud, kuid nende kasutusiga polnud kuigi pikk), mis on kasutusel kuni muinasaja lõpuni. Linnuseid ehitati peamiselt mägede või küngaste peale ning nad olid peamiselt tehtud siiski puidust ja nad polnud mõeldud seal pidevalt elamiseks, vaid rikkamad kodanikud said sinna vajadusel minna. Linnuste ehitamisel ei kasutatud ei naelu, kruve, mörti ega midagi seegsugust, vaid puit ühendati lihtsalt näiteks „koerapaela“ meetodil või lääne-eestis kuivalt paekividega. Linnustes peideti ka välisohu tõttu asju ja ilmusid peitleiud.
-) Eestis asetsenud muistsed linnused , mida peaks teadma: Lõhavere (seotud Lembituga); Otepää (etendas suurt rolli muistses vabadusvõitluses); Lihula (oluline muistse vabadusvõitluse ajal); Soontagana (soo saarel asuv linnus); Varbola (lääne-Eesti tüüpiline linnus).
* Noorem rauaaeg (800-1200) → Muinasaja lõpusajandid (1050-1200).
-) On välja pakutud , et elanikke võis olla kuskil 150’000. Asustus oli enamjaolt mandril ja peamiselt pigem lõuna Eestis, Emajõe kallastel. Saartel asus samuti eestlasi, kuid näiteks Hiiumaal ja ka mujal elasid pigem Skandinaavlased.
-) Sel ajal elati uuesti külades, mille suurused varieerusid ning muinasajal lõpul oli 46 kihelkonda ehk külade ühendust ning omakorda olid nad ühinenud maakondadeks (peamised kaheksa olid: Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi).
-) Peamiseks elatusalaks oli Eesti aladel põllu harimine. Kui enne oli tähtsaks produktiks oder , siis nüüd hakati rohkem kasvatama hoopis rukkist , lisaks veel nisu, herneid , ube, läätis. Põlluharimise kõrval oli tähtis ka looma kasvatus, kuid loomi peeti suhteliselt vabalt (kevadel, suvel, sügisel pidi loom ikka ise sööki otsima ) ja nad olid kõik 1/3 võrra väiksemad kui tänapäeval. Kalastamist toimus natuke, jahtimist väga ei toimunud, sest eestlased polnud väga osavad vibumehed ning toimus ka mesilaste kasvatamist lõuna-Eestis ja see oli ainus magus asi. Enamik käsitööst tehti kodus ning tekkima hakkas kujunema omaette käsitöö alaks sepandus.
-) Tekkima hakkasid ka varalinnalised asulad, mis tegutsesid kaubanduskeskustena ning seal olid ka käsitöölised. Osadest kujunesid hiljem välja linnad, nagu Tartu ja Viljandi, kuid osadest ei kujunenud välja linnu (nt Otepää, Lihula, Varbola). Sellegi poolest ei olnud muinasajal Eestis olemas linnu, sest polnud ei linna õigusi ega linna kultuure. Linnad tekkisid alles seoses vallutustega.
* Muinasajal läbis Eesti alasid Venemaad ja Lääne-Euroopaga ühendav kaubatee (Venemaalt said alguse rännakud peamiselt Pihkvast ja Novgorod ; lääne-Euroopast said rännakud alguse Gotlandilt) ja tegemist oli peamiselt vahenduskaubandusega.
-) läänest-itta liikusid sool, pronks, hõbe, relvad.
-) idast-läände liikusid karusnahk, ( mesilas )vaha küünalde valmistamiseks.
* Valitseb kaks seisukohta. Vanem seisukoht on see, et Eesti ühiskonnas valitses peamiselt võrdsus. Uuem seisukoht on aga see, et Eesti ühiskonnas valitses suur varanduslik ebavõrdsus ning suured maaomanikud maksustasid ka vesemaid kodanikke .
* Eesti hõime ümbritsesid läänes soome hõimud, kes jagunesid läänest-itta pärissoomlasteks, hämelasteks ja karjalasteks. Idas põhjast-lõunasse elasid vadjalsed, ida- slaavlased (ei saa rääkida veel venelastest). Lõunas läänest-itta elasid liivlased ja läti hõimud, kellest oluliseimad olid kurelased, semgalid ja kõige ida poolsemad olid latgalid . Läänes üle-mere naabrid olid rootslased .
-) Sugulas rahvastega ehk soome hõimude, vadjalaste ja liivlastega olid suhted üsna soojad ja head, kuid teistega toimusid vastastikused rünnakud ja lahingud. Kuni muinasaja lõpuni olid eeslased võrdväärsed vastased ja partnerid kõigi ümbritsevatega.
*) 1187 põletati maha Rootsi oluline keskus Sigtuna, kuid siiani pole kindel, kes sea tegi, kuigi kroonikates oli kirjas, et seda tegid idamere paganad ehk on pakutud, et Sigtunat käisid maha põletamas saarlased , kurelased või karjalased. 12. sajandil käisid Eestlased põletamas ka Pihkva vürstiriiki.
*) Kõige halvemad suhted olid latgalitega, kes olid ka selles konfliktis kõige suuremad kannatajad.
* Eestlaste peamiseks relvastuseks olid odad (viske- ja torkeodad), sõjakirved ja mõõgad. Kaitseks olid kilbid (mitte rauast, vaid nahast ) ning rikkamatel ka rõngassärgid. Eestlaste väeüksuse nimi oli Malev ning nad võisid edasi liikuda jalgsi ja hobustega või hoopis tükkis laevadega.
* Tähtsad mõisted muisasusundites:
-) Vägi – eriline jõud või energia, mida leidub nii looduses, elusolendites kui ka sõnades.
-) Hing – mitte materjaalne alge, mis oli vajalik keha elus olemiseks, mis kandis isikupära.
-) Tark – inimene, kellel oli eriline vägi ning kes tundis ka sõnade väge ja oskas ravitseda.
* Eesti usundite jumalad:
-) Tõnn – koduhaldjas, kes oli teatud Pärnumaal ja kellele valmistati ka tõnnivakk, mida hoiti aidas ja kuhu pandi andameid.
-) Peko – tuntud Setumaal ja ta oli viljakuse jumalus , kes elas vilja salves.
* Ristiusk ei olnud Eesti aladel tundmatu ning Eestis tegutsevad piiskopid olid 11. sajandil Hiltinus ja 12. sajandil Fulco .

Muistne vabadusvõitlus


* Kõige olulisem muistse vabadusvõitluse allikas on Hendriku Liivimaa kroonika.
-) Läti Hendrik oli sakslane , kes tuli Liivimaale 1205 aastal ning ta oli preester ja tõlk.
-) Kroonika on kirjutatud kahes jaos: 1224-1226 ning seda täiendati 1227. aastal.
-) Tänaseni originaal käsikiri pole säilinud, vaid on leitud 13/14 sajandi koopia koopiaid (5 erinevat, millest kõige olulisem kannab nimetust Zamoyski koodeks ).
-) See raamat oli kirjutatud ladina keeles.
* Toimus tung itta ( Drang nach Osten ), kus taheti saada uusi alasid ja levitada ristiusku.
* Ristisõda Eesti aladele algas 1180. aastatel, kui esialgu saadeti siia misioni tööd tegema piiskop Meinhard , kes püüdis usku levitada rahulikult , esialgu ühes külas nimega Üksküla, kuhu ta lasi ehitada ka kivilinnuse. Liivimaal võttis ristiusu vastu Kaupo , kellest sai nende liitlane.
-) 1190 saabus siia piiskop Berthold , kes tahtis ristiusu levitamiseks kasutada ka sõjalist jõudu, kuid tegelikkuses mingit suurt edu tal ei olnud, sest esimeses lahingus ta langes.
-) 1199 alustas tööd piiskop Albert , samal ajal kui paavst Innocentius III kuulutas välja ristisõja, kus sõdurid pidavat saama andeks kõik oma patud. Albert ei tulnud siia enne, kui ta oli enesele kokku kogunud umbes 500 mehelise armee . Albert
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti ajaloo konspekt #1 Eesti ajaloo konspekt #2 Eesti ajaloo konspekt #3 Eesti ajaloo konspekt #4 Eesti ajaloo konspekt #5 Eesti ajaloo konspekt #6 Eesti ajaloo konspekt #7 Eesti ajaloo konspekt #8 Eesti ajaloo konspekt #9 Eesti ajaloo konspekt #10 Eesti ajaloo konspekt #11 Eesti ajaloo konspekt #12 Eesti ajaloo konspekt #13 Eesti ajaloo konspekt #14 Eesti ajaloo konspekt #15 Eesti ajaloo konspekt #16 Eesti ajaloo konspekt #17 Eesti ajaloo konspekt #18 Eesti ajaloo konspekt #19 Eesti ajaloo konspekt #20 Eesti ajaloo konspekt #21 Eesti ajaloo konspekt #22 Eesti ajaloo konspekt #23 Eesti ajaloo konspekt #24 Eesti ajaloo konspekt #25 Eesti ajaloo konspekt #26 Eesti ajaloo konspekt #27 Eesti ajaloo konspekt #28 Eesti ajaloo konspekt #29 Eesti ajaloo konspekt #30 Eesti ajaloo konspekt #31 Eesti ajaloo konspekt #32 Eesti ajaloo konspekt #33
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sander Gansen Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
72
docx
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
33
doc
Ajaloo konspekt
37
docx
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
83
doc
Eesti ajalugu
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
94
doc
Läti ajalugu
56
doc
Eesti ajalugu



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun