Eesti ajaloo konspekt (0)

Ajalugu
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Sander Gansen
SH. klass
2011/12
Sisukord

Eesti muinasaeg 3
Pronksiaeg 5
Rauaaeg 6
Muistne vabadusvõitlus 8
Keskaeg (1227-1558) 11
Jüriöö ülestõus 12
Pärast Jüriöö ülestõusu 12
Keskaegsed linnad 14
Karoliiklus keskaegses Eestis 14
Reformatsioon Eestis 15
Kultuur Eestis 15
Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt eestlaste ajaloos 16
Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal. 16
Liivi sõda (1558-1583) 18
Kolme kuninga aeg. 18
Rootsi aeg 20
Eestikeelne kirjasõna 21
Vana hea rootsiaeg , müüt või tegelikkus? 21
Põhjasõda 1700-1721 22
Eesti 18. sajandil 23
Põllumajandus ja talurahva olukord 24
Kultuur 25
19. sajandi talurahva reform 26
Pärisorjuse kaotamine 26
Talurahva olukord pärast pärisorjuse kaotamist 27
19. sajandi keskpaiga talupja reformid 27
Kultuur 19. sajandi esimesel poolel 28
Rahvuslik liikumine 29
Venestamisaeg 29
Uus tõus rahvuslikus liikumises 30
1905. aasta revolutsioon 30
Majanduse areng 19. sajandi ja 20. sajandi vahel 31
Põllumajandus 31
Poliitiliselt 32
Majanduslikult 32
Hariduselt 32

Eesti muinasaeg

* Muinasaeg on Eesti ajaloo kõige pikem ajajärk, mis sai alguse esimeste inimeste saabumisega ja lõppes muistse vabaduse kaotusega.
-) Muinasaega on võimalik uurida:
*) Esemeliste ajalooallikate kaudu ( vanust saab kindlaks teha raadiosüsiniku – 14C või kalibreeritud raadiosüsinuku meetodil või puude aastarõngaste järgi ehk dendokronoloogia abil).
*) Teiste rahvaste ajalooallikate kaudu (Nt Läti Hendriku kroonika/Hendriku liivimaa kroonika, üksikutest vana-Vene kroonikatest , vana- Rooma kirjalikest allikatest ja Skandinaavia kroonikatest).
*) Suulisi ajaloo allikaid on võimalik kasutada vaid viimase paarisaja aasta uurimisel .
* Eesti kõige varasem periood on keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum , mis kestis aastast 9000 kuni 5000 eKr.
-) Soomes ühest koopast leiti mingi artifakt, mis oli 120000 aastat vana, kuid tänu teisele jääajale, viis see sulavesi ära kõik ülejäänud märgid, et kas elu oleks Eestis võinud olla ka enne seda.
-) Kuskil 13000 eKr hakkas Eestis toimuma jää taandumise/sulamise protsess, mis kestis kuni 10500 aastat eKr. Pärast jää taandumist, tekkis siia taimestik , siis ka loomad ning arvatavasti loomakarjade järel jõudsid siia ka inimesed.
-) Arhheoloogiline kultuur – teatud territooriumilt leitud ühesugused ainelised leiud .
*) Eesti arhheoloogiline kultuur kannab nimetust kunda kultuur, mille sai ta oma kõige varasema leiukoha Kunda Lammasmägi, 1872 ( Pulli küla, mis on ajaliselt vanem, avastati alles 20. sajandil). Sarnaseid leida on leitud ka Läti, Leedu, lõuna- Sooma aladelt .
* Aastast 9000 eKr – 6500 eKr paiknes asustus siseveekogude ääres ning tegeldi eeskätt küttimise, koriluse ja kalapüügiga ning olid sesoonnsed külad ehk vastavalt aastaajale paikneti ümber (piirkond, mille raames kogukond oma asukohta vahetas kannab nimetust reviir ).
* Aastast 6500 eKr – 5000 eKr hakati paiknema ka mererannikute ääres, sest see oli see aeg kus Läänemere soolasus muutus ja ilmusid ka hülged ning rikastus tolleaegse inimese toidulaud talvel ka hülgeliha võrra. Tegevusalad jäid siiski ka seal samaks, kuid külad muutusid aastaringseteks ehk elati samades kohtades.
* Aastast 5000 eKr – 2000 eKr tekkis Eestis neoliitikum , mis sai alguse keraamika ehk esimeste savinõudega, kuna Eesti maapind polnud piisavalt hea, et kohe põllupidamisega tegelema hakata. Väga suuri muutusi see kõik kaasa ei toonud , sest jätkuvalt elati samadest kohtades, tegeleti samade asjadega ning alles jäi ka aastaringne küla.
-) Aastast 5000 eKr sai alguse Narva kultuur.
-) Aastast 4000 eKr sai alguse Kammkeraamika kultuur ning Eesti aladel hakati marginaalselt tegelema ka põllumajandusega, täpsemalt teravilja kasvatamisega .
-) Aastast 3000 eKr sai alguse Nöörkeraamika kultuur ning peamiseks elatusalaks hakkas muutuma põlluharimine ja loomakasvatus ning asustus hakkab kaugenema suurematest veekogudest ja tekkima hakkasid üksiktalud.
-) Eesti aladelt matuseid leitud ei ole, kuid Lätis on leitud väga palju maahaudu. Leitud laibad olid asetatud sellili ning neile oli kaasa pandud erinevaid panuseid, ripatseid, tööriistu ja lastematustel oli peale pandud ka ookrimulda. Neo-liitukumi juures on leitud, et hauad paiknesid otseselt elamute all ja haud oli voodertatud ehk põhja oli pandud oksi ja kasetohtu, et see moodustaks aseme ning pea alla oli asetatud puuhalg. Nöörkeraamika ajalised matused paiknesid asustusest mõnevõrra eemal ning laibad olid maetud küllili, konksus põlvedega ja on jälgi nagu käed oleks olnud kinni seotud (mehed vasakule küljele ja naised paremale küljele).
* Eestlaste etnogeneesi ehk eestlaste kujunemist oleks võimalik uurida geneetika (kuigi on leitud vähe luid ), arhheoloogia, antropoloogia ja ka keeleteaduse kaudu.
-) Vanem teooria eestlaste pärinemisest ehk keerepuu teooria, mis hakkas kujunema 19. sajandi lõpul. Selle teooria kohaselt leidus algkodu , mis asus Uuralites, kus kõneldi algkeelt ja kui seal algkodus rahavaarv kasvas, toimus rahva lahknemine ning tänu laiali asumisele muutus ka keel ja toimus jagunemine. Rahvad läksid nii läände kui ka itta ning kõige kaugemale läände jõudsid tänased ungarlased , kes said mõjutusi ka türklastest. Vanem teooria seostas eestlaste tulekut kammkeraamika kultuuri tekke ja levikuga ning sisse rändega Eestisse. Vanema teooria järgi peeti noorkeraamika rahvaid, vaid lätlaste ja leedulaste esivanemateks ning ka kundakultuuri rahvaid ei seota eestlastega.
-) Uuema teooriaga tuli välja Kalevi Viik 1980. aastatel ning Eestis oli selle teooria propageerijaks just Ago Künnap. Idee oli see, et jääajal oli jääserva äärsetesse aladesse kogunenud elama grupid inimesi (üks asus Ukrainas, teine Pürenees) ning vähemalt ühest grupis kõneldi soome-ugri keelt ja jääaja lõppedes liiguti põhja suunas ning asustati väga suured osad Euroopast, kuid mõne aja pärast toimus sinna aladele veel teinegi sisseränne põllukasvatajatest ja karjaajajatest, kes kõnelesid hoopis indoeuroopa keeli. Paljud soome-ugrilased võtsid üle indoeuroopa keeled, kuid teatud piirkonnast edasi ei olnud indoeurooplaste kombed nii tähtsad ning seal seda keelevahetust ei toiminud ja see piir keelevahetuse toimumisest ja mitte toimumisest läks algselt mööda Väina ehk Taugava jõge ehk need rahvad, kes sealt jõest põhja pool elasid ei vahetanud oma keelt.

Pronksiaeg

* Pronksiaeg kestis 1800 eKr kuni 500 eKr. Kuna Eestis pronksi koostisosi ei leidunud ja pronksesemed ise olid samuti väga kallid, siis pigem lihtsalt võeti pronksesemetest eeskuju kivi esemete valmistamisel ehk kivi kirves tehti pronkskirve eeskujul.
* 1100 eKr toimus suur muutus ja tekkisid täiesti uut tüüpi kinnismuistised . Esimesteks uut tüüpi kinnimuististeks olid kindlustatud asulad, mida on leitud eeskätt Saaremaalt ja põhja rannikult ning olid rajatud peamiselt kuskile poolsaarele, jõekääru või ka laiule (nt Asva kindlutatud asula). Kindlustatud asula puhul polnud mullast kaitsvat valli, vaid seda kaitses kuskil 1.3-1.6m paksune paekividest laotud müür. Väärtuseks olid sel ajal loomakarjad ja ka pronkesemed. Kuigi olid kindlustatud asulad, siis enamik inimesi elas siiski neist väljaspool. Samal ajal tekkisin ka kivikirstkalmed, mis asetseid maa peal, kividest ringi näol ning mille diameeter oli 3-8m ja kõrgus kuni 1m – kivi ringi keskele oli laotud ka paekividest kirst , millele olid peale pandud pae plaadid . Kirstu maeti oletatavalt perekonna pea ning sinna selle ümber maeti ka teised perekonna liikmed. Kolmandaks jäävad sinna ajajärku ka vanimad põllu jäänused. Vanimad põllujäänused on dateeritud ~935 eKr, mida on nimetatud ka Balti põldudeks, mida iseloomustab ebakorrapäratus. Leitud on ka lohukive mille suurus oli 5- 10cm .

Rauaaeg

* Jagunes vanemaks (500 eKr – 450), keskmiseks (450 – 800) ja nooremaks (800 – 1200).
-) Rauaaja kolm perioodi jagunesid omakorda veel alaperioodideks.
* Kohapealse rauasulatamiseni jõuti alles meie aja arvamise algusega.
-) Rauda hakati algselt sulatama müliaukudes, kus oli sulatamiseks vaja palju puusütt ning pärast raua sulatamist kiirenes ka majanduskasv , sest paremate tööriistadega sai hakata tootma rohkem esemeid ja vilju , mida sai hiljem müüa ja vahetada
*) 7kg soorauamaagist oli võimalik saada 2kg rauda, kui põletada seda 0.7kg puusöega ning lisada ka lupja. Lisaks tekkis kõrvalproduktina rauaräbu, mida polnud võimalik millekski kasutada, kuid see on olnud arheoloogidele kinnituseks , et teatud kohtades toimus raua sulatamine .
-) Adrale ilmus juurde rauast tera ning seeläbi sai ka sisemaal põlde harima hakata (sisealade mullad olid viljakamad kui rannikuäärsed)
* Raua ajal hakati kasutama ka tarandkalmeid, kuhu inimesed maeti ning seal ära põletati.
-) Sinna maeti siiski jõukamaid inimesi.
* Keskmisel rauaajal saab välja tuua palju iseloomulikke tunnuseid, sest just keskmisel rauaajal hakati Eesti aladele linnuseid ehitama (ka varem oli neid ehitatud, kuid nende kasutusiga polnud kuigi pikk), mis on kasutusel kuni muinasaja lõpuni. Linnuseid ehitati peamiselt mägede või küngaste peale ning nad olid peamiselt tehtud siiski puidust ja nad polnud mõeldud seal pidevalt elamiseks, vaid rikkamad kodanikud said sinna vajadusel minna. Linnuste ehitamisel ei kasutatud ei naelu, kruve, mörti ega midagi seegsugust, vaid puit ühendati lihtsalt näiteks „koerapaela“ meetodil või lääne-eestis kuivalt paekividega. Linnustes peideti ka välisohu tõttu asju ja ilmusid peitleiud.
-) Eestis asetsenud muistsed linnused , mida peaks teadma: Lõhavere (seotud Lembituga); Otepää (etendas suurt rolli muistses vabadusvõitluses); Lihula (oluline muistse vabadusvõitluse ajal); Soontagana (soo saarel asuv linnus); Varbola (lääne-Eesti tüüpiline linnus).
* Noorem rauaaeg (800-1200) → Muinasaja lõpusajandid (1050-1200).
-) On välja pakutud , et elanikke võis olla kuskil 150’000. Asustus oli enamjaolt mandril ja peamiselt pigem lõuna Eestis, Emajõe kallastel. Saartel asus samuti eestlasi, kuid näiteks Hiiumaal ja ka mujal elasid pigem Skandinaavlased.
-) Sel ajal elati uuesti külades, mille suurused varieerusid ning muinasajal lõpul oli 46 kihelkonda ehk külade ühendust ning omakorda olid nad ühinenud maakondadeks (peamised kaheksa olid: Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi).
-) Peamiseks elatusalaks oli Eesti aladel põllu harimine. Kui enne oli tähtsaks produktiks oder , siis nüüd hakati rohkem kasvatama hoopis rukkist , lisaks veel nisu, herneid , ube, läätis. Põlluharimise kõrval oli tähtis ka looma kasvatus, kuid loomi peeti suhteliselt vabalt (kevadel, suvel, sügisel pidi loom ikka ise sööki otsima ) ja nad olid kõik 1/3 võrra väiksemad kui tänapäeval. Kalastamist toimus natuke, jahtimist väga ei toimunud, sest eestlased polnud väga osavad vibumehed ning toimus ka mesilaste kasvatamist lõuna-Eestis ja see oli ainus magus asi. Enamik käsitööst tehti kodus ning tekkima hakkas kujunema omaette käsitöö alaks sepandus.
-) Tekkima hakkasid ka varalinnalised asulad, mis tegutsesid kaubanduskeskustena ning seal olid ka käsitöölised. Osadest kujunesid hiljem välja linnad, nagu Tartu ja Viljandi, kuid osadest ei kujunenud välja linnu (nt Otepää, Lihula, Varbola). Sellegi poolest ei olnud muinasajal Eestis olemas linnu, sest polnud ei linna õigusi ega linna kultuure. Linnad tekkisid alles seoses vallutustega.
* Muinasajal läbis Eesti alasid Venemaad ja Lääne-Euroopaga ühendav kaubatee (Venemaalt said alguse rännakud peamiselt Pihkvast ja Novgorod ; lääne-Euroopast said rännakud alguse Gotlandilt) ja tegemist oli peamiselt vahenduskaubandusega.
-) läänest-itta liikusid sool, pronks, hõbe, relvad.
-) idast-läände liikusid karusnahk, ( mesilas )vaha küünalde valmistamiseks.
* Valitseb kaks seisukohta. Vanem seisukoht on see, et Eesti ühiskonnas valitses peamiselt võrdsus. Uuem seisukoht on aga see, et Eesti ühiskonnas valitses suur varanduslik ebavõrdsus ning suured maaomanikud maksustasid ka vesemaid kodanikke .
* Eesti hõime ümbritsesid läänes soome hõimud, kes jagunesid läänest-itta pärissoomlasteks, hämelasteks ja karjalasteks. Idas põhjast-lõunasse elasid vadjalsed, ida- slaavlased (ei saa rääkida veel venelastest). Lõunas läänest-itta elasid liivlased ja läti hõimud, kellest oluliseimad olid kurelased, semgalid ja kõige ida poolsemad olid latgalid . Läänes üle-mere naabrid olid rootslased .
-) Sugulas rahvastega ehk soome hõimude, vadjalaste ja liivlastega olid suhted üsna soojad ja head, kuid teistega toimusid vastastikused rünnakud ja lahingud. Kuni muinasaja lõpuni olid eeslased võrdväärsed vastased ja partnerid kõigi ümbritsevatega.
*) 1187 põletati maha Rootsi oluline keskus Sigtuna, kuid siiani pole kindel, kes sea tegi, kuigi kroonikates oli kirjas, et seda tegid idamere paganad ehk on pakutud, et Sigtunat käisid maha põletamas saarlased , kurelased või karjalased. 12. sajandil käisid Eestlased põletamas ka Pihkva vürstiriiki.
*) Kõige halvemad suhted olid latgalitega, kes olid ka selles konfliktis kõige suuremad kannatajad.
* Eestlaste peamiseks relvastuseks olid odad (viske- ja torkeodad), sõjakirved ja mõõgad. Kaitseks olid kilbid (mitte rauast, vaid nahast ) ning rikkamatel ka rõngassärgid. Eestlaste väeüksuse nimi oli Malev ning nad võisid edasi liikuda jalgsi ja hobustega või hoopis tükkis laevadega.
* Tähtsad mõisted muisasusundites:
-) Vägi – eriline jõud või energia, mida leidub nii looduses, elusolendites kui ka sõnades.
-) Hing – mitte materjaalne alge, mis oli vajalik keha elus olemiseks, mis kandis isikupära.
-) Tark – inimene, kellel oli eriline vägi ning kes tundis ka sõnade väge ja oskas ravitseda.
* Eesti usundite jumalad:
-) Tõnn – koduhaldjas, kes oli teatud Pärnumaal ja kellele valmistati ka tõnnivakk, mida hoiti aidas ja kuhu pandi andameid.
-) Peko – tuntud Setumaal ja ta oli viljakuse jumalus , kes elas vilja salves.
* Ristiusk ei olnud Eesti aladel tundmatu ning Eestis tegutsevad piiskopid olid 11. sajandil Hiltinus ja 12. sajandil Fulco .

Muistne vabadusvõitlus

* Kõige olulisem muistse vabadusvõitluse allikas on Hendriku Liivimaa kroonika.
-) Läti Hendrik oli sakslane , kes tuli Liivimaale 1205 aastal ning ta oli preester ja tõlk.
-) Kroonika on kirjutatud kahes jaos: 1224-1226 ning seda täiendati 1227. aastal.
-) Tänaseni originaal käsikiri pole säilinud, vaid on leitud 13/14 sajandi koopia koopiaid (5 erinevat, millest kõige olulisem kannab nimetust Zamoyski koodeks ).
-) See raamat oli kirjutatud ladina keeles.
* Toimus tung itta ( Drang nach Osten ), kus taheti saada uusi alasid ja levitada ristiusku.
* Ristisõda Eesti aladele algas 1180. aastatel, kui esialgu saadeti siia misioni tööd tegema piiskop Meinhard , kes püüdis usku levitada rahulikult , esialgu ühes külas nimega Üksküla, kuhu ta lasi ehitada ka kivilinnuse. Liivimaal võttis ristiusu vastu Kaupo , kellest sai nende liitlane.
-) 1190 saabus siia piiskop Berthold , kes tahtis ristiusu levitamiseks kasutada ka sõjalist jõudu, kuid tegelikkuses mingit suurt edu tal ei olnud, sest esimeses lahingus ta langes.
-) 1199 alustas tööd piiskop Albert , samal ajal kui paavst Innocentius III kuulutas välja ristisõja, kus sõdurid pidavat saama andeks kõik oma patud. Albert ei tulnud siia enne, kui ta oli enesele kokku kogunud umbes 500 mehelise armee . Albert valis uueks keskuseks Üksküla asemel Riia, mis sai 1201 aastal linna õigused ja kuhu ehitati ka neitsi Maarjale pühitsetud toomkirik (Maarjamaaks pühitseti Eesti ja Põhja-Läti).
-) 1202 rajas Albert siia Mõõgavendade Ordu (Kristuse sõjateenistuse vennad), et siin oleks aastaringselt kohal vaimulikud rüütlid. Nii liivlaste ja latgalite sõjaline murdmine läks kergelt ja ilma suure vastupanuta ning aastaks 1208 kujunes välja dilemma , kas edasi minna sõjaga eestlaste (põhja poole) või semgalite (lõuna poole) vastu ja otsustati minna eestlaste vastu (latgalid soovitasid).
-) 1208-1227 toimus eestlaste muistne vabadusvõitlus.
* Inimesed:
-) Theoderich – teda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks ja Eesti piiskop.
-) Valdemar II – Taani kuningas.
-) Johan – Rootsi kuningas, kes võttis Lihula linnuse Rootsi vägede tugipunktiks.
-) Lembitu – Sakala vanem ja kes üritas organiseerida eestlaste koostööd.
* Aastad:
-) 1208 – ristisõdijate retked jõudsid Eesti pinnale, algselt Sakala ja Ugandi maakonda .
-) 1210 – eestlased võitsid Ümera lahingu.
-) 1217 (2)
*) Otepää linnuse hõivamine eestlase poolt.
*) Toimus otsustas lahing Madisepäeval, mis lõppes eestlaste allajäämisega ja Lembitu surmaga.
-) 1219 – ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II ning maabus suure laevastikuga Rävalas.
-) 1220 – Rootsi kuningas üritas haarata oma osa Eestist.
-) 1224 – Mandriosa tähtsaimaks vastupanupunktiks oli veel jäänud Tartu, mis hõivati tormijooksuga augustis.
-) 1227 – Suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele ja saarlased alistusid.
* Kas idaslaavlased (Vene vürstid) olid eestalste jaoks vallutajad või liitlased. Põhjenda!
-) Vallutajad, sest nad abistasid eestlasti ainult ahnusest.
* MIKS EESTLASED KAOTASID?
-) ERINEV SÕJALINE TASE
*) Eestlastel oli viletsam relvastus – algselt polnud neil kiviheitemasinaid, kuid hiljem saarlaste eestvedamisel ehitati mitmeid kiviheitemasinaid, mida saarlased 1227. aasta piiramisel kasutasid.
*) Eestlastel polnud vibupüsse ehk ambe + sellega laskmine nõudis spetsiaalset oskust ja harjutamist.
*) Vallutajad olid elukutselised rüütlid, aga eestlased olid talupojad.
*) Vallutajatel oli võimalik saada abiväge, aga eestlastel oli vaja hakkama saada kohapealsete jõududega, mis olid halvemini relvastatud ja väljaõpetatud ning rohkelt väljakurnatud.
*) Eestlased olid harjunud üksikute retkedega, aga nüüd oli tegemist juba süstemaatilise pikemaajalise vallutusega
*) Eestlastel puudus ühtne strateegia.
→ KÕIK SEE TINGIS EESTLASTE SÕJALISE ALLAJÄÄMISE
-) MITU VALLUTAJAT – sakslased (1208), rootslased (1220), taanlased (1219), idaslaavlased → eestlased pidid oma jõude erinevate vallutajate vastu paigutama.
→ EESTI ALAD JAGATI MITME VALLUTAJA VAHEL.
-) EESTLASTE OMAVAHELINE NÕRK KOOSTÖÖ – Eestis ei olnud riiki, koostööd tehti maakonnasiseselt, maakondadevaheline koostöö tekkis sõja käigus.
→ MAAKONNAD VALLUTATI ÜHEKAUPA.
-) KEERULISED SUHTED NAABRITEGA (latgalitega olid olnud varasemad konfliktid, kus latgalid olid olnud allajääjad; liivlastega polnud koostööd, sest osa liivlasi võttis ristiusu vastu vabatahtlikult Kaupo juhtimisel; et idaslaavlastelt abi saada, tuli neile maksta VÕI olid nad hoopis ise vallutajad).
→ PUUDUSID REAALSED LIITLASED.
-) KATOLIKU KIRIKU TOETUS RISTISÕJALE
*) Ristisõda Läänemere idakaldale võrdsustati ristisõdadega Palestiinasse, paavst kehtestas selle sõja – need, kes läksid siinsesse ristisõtta, said kõikide pattude lunastuse.
*) Katoliku kirik tahtis oma mõju suurendada ja siinsed alad tundusid lihtsa saagina.
→ SEE TÕI KAASA RISTIMISE.
* Ristisõdijate eelised:
-) Tugevam sõjategevus.
-) Kindel juht.
-) Head diplomaadid – suutsid ühtesid maakondi teiste vastu välja mängida.
* Eestlaste eelised:
-) Tundsid kohalikke alasid paremini.
-) Suurem motivatsioon – võideldi oma vabaduse nimel.
-) Linnuste olemasolu.
* Eestlastelt lääne pool valitses Katoliku kirik, ida pool Õigeusu kirik. Leedulastel oli oma riik, mis oli nende suurim pluss, et nad suutsid oma jõud koondada. Soome, Eesti ja Läti olid ristimata ja riigitud ning seega nad tundusid kerge saagina ning võimalusena oma alasid suurendada.
* Ristisõdade peamine eesmärk siinsetel aladel oli korraga nii vallutamine kui ka ristiusu levitamine, sest ristisõdade algne eesmärk oli algusest peale kristluse mõjude laiendamine, et seeläbi omada suuremat võimu maailma üle.

Keskaeg (1227-1558)

* Keskaeg jaguneb kaheks Jüriöö ülestõusust 1343. aastal.
* 1227 aastal oli Eestis elanikke ~150000; Jüriöö ülestõusu ajaks oli elanike arv ~ 100000 ning keskaja lõpuks oli Eestis elanikke ~250000-300000.
* Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest vallutajatele, kuid kehtima jäi „tavaõigus“ ehk lähtuti nendest õigusnormidest, kuidas eestlased ise olid sajandeid erinevaid süüasju lahendanud.
-) Kohtupidamise juures viibisid ka eestlasest õiguseleidjad ehk hirsnikud.
* Keskaegne haldudsjaotus:
-) Keskaegset Eestit ja Lätit kutsutakse Vana-Liivimaaks (Liivimaa all mõistetakse Liivimaa kubermangu ehk Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti, kuid Vana-Liivimaa on terve Eesti ja Läti) ning seal kujunes välja kuus väikeriiki.
*) Kõige mõjuvõimsam oli Liivi Orduriik – 1236 Saule lahingus sai leedulaste käest lüüa; paljud Mõõgavendade Ordu liikmed tapeti ning järelejäänud liikmed ühendati Saksa orduga (Liivimaal tegutses suhteliselt iseseisev Saksa ordu Liivimaa haru) ning seda sai juhtima ordumeister ning algselt asus keskus Riias, kuid varsti viidi see üle Cesis ’esse ehk Võnnusse.
*) Teine väikeriik oli Eestimaa hertsogkond, mis polnud mitte iseseisev riik, vaid tegemist oli Taani kuninga valdustega, kus hertsogiks oli ka Taani kuningas. Kohapeal asendas Taani kuningat asehaldur ja keskus paiknes Tallinnas. 1346 müüs Taani kuningas oma valdused Liivimaa Ordule ehk pärast Jüriöö ülestõusu läksid need alad Liivi Ordu koosseisu.
*) Riia peapiiskopkond , mida valitses Riia peapiiskop ja mille keskus asus Riias.
*) Eesti aladel oli kaks piiskopkonda – Tartu piiskopkond , eesotsas Tartu piiskopiga ja asus Tartus.
*) Teine piiskopkond oli Saare-Lääne Piiskopkond, eesotsas Saare-Lääne piiskop. Tema keskus oli algselt Lihulas, kuid seda linnust pidid nad jagama Liivimaa Orduga ning seetõttu toodi keskus sealt ära Vana-Pärnusse, kus keskus oli vaid kaheksa aastat, sest seda rünnati leedulaste poolt ning seepärast viidi keskus hoopis Haapsallu, kust lõpuks viidi see üle hoopis Kuressaarde.
*) Läti aladele jäi ka Kuramaa piiskopkond, eesotsas Kurama piiskop ning keskuseks oli Piltene.
* Vana-Liivimaa kolm suurimat linna olid iseseisvad:
-) Riia
-) Tartu
-) Tallinn
* Läänistamine ehk maaisand andis talupojale maad ning talupoeg läks vajadusel maaisanda sõjaväkke.
* Algselt oli nende seas, kellele maad läänestati, ka eestlasi, kuid ajajooksul nad saksastusid.
* Maa, mis kuulus maaisandale jagunes kaheks: maaisanda domeen ehk tema enda maa ning teine osa oli läänid, kuid mõlemat harisid talupojad.
-) Taani, Tartu piiskopkonna ja Saare-Lääne piiskopkonna alasid läänistati, kuid Liivi ordu alasid ei läänistatud, sest neil polnud vaja kaitset, sest see oli neid juba olemas, kuna neil oli oma sõjavägi.
* Talupoeg oli muinasaja lõpul maa omanik, keskaja alguses oli ta aga maa rentija. Isiklik vabadus ja relvaluba jäid veel alles, kuid tekkisid koormised , millest esmane oli kümnis ehk teatud protsent saagist ja teiseks oli hinnus ehk kindlaks määratud naturaalmaks. Lisaks tuli maksta ka kirikukümnist, mis läks kirikule ning tuli maksta ka kohaliku preestri ülalpidamis maksu. Samuti pidid talupojad andma oma osa kirikute, linnuste ja teede ehitamisesse.
-) Põhja-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi; lõuna-Eestis kasutati telliseid .
* Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad ( Reval – Tallinn; Narwa – Narva; Hapsal – Haapsalu; Dorpat – Tartu; Wesenberg – Rakvere; Alt Pernau – Vana Pärnu; Fellin – Viljandi; Weissenstein – Paide; Neu Pernau – Uus Pärnu)

Jüriöö ülestõus

* Peamine allikas Jüriöö ülestõusu kohta on Liivimaa noorem riimkroonika, mis pandi kirja ülestõusu ajal saksa keeles.
-) Selle autoriks on B. Hoeneke, kes oli Liivi ordu preester.
-) Tekst pole säilinud originaalis, vaid ümberkirjutustena hilisemates kroonikates – näiteks B. Russowi kroonikas.
* Taani tahtis müüa oma alasid Liivi ordule, sest sealsete läänimeestega oli palju probleeme ning kaubandust hakkas juhtima Hansaliit ning Taani tulud idakaubandusest vähenesid ehk polnud mõtet hallata alasid, kelle läänimeestega pole suhted head ja kust ei saa rahalist tulu.
-) Liivi Ordu oli huvitatud alade ostmisest – nimelt 1341 oli sõlmitud juba eelkokkulepe, et Liivi Ordu ostab Taani alad ära, kuid samal ajal oli aladest huvitatud ka Rootsi.

Pärast Jüriöö ülestõusu

* Hakkasid tekkima mõisad:
-) Lääne-Euroopas hakkasid tekkima manufaktuurid , linna elanike arv Lääne-Euroopas kasvas, kasvas vajadus teravilja järele, vasallid asusid elama Vanal Liivimaal maale, kus rajati mõisad koos mõisapõldudega. Kehtestati ka teotöö ehk teorent (lisaks sellele põllule, mida talupojad rentisid, pidid nad ka kohustuslikus korras tegema tööd vasallide põldudel) ja ka sunnismaisus ehk talupojad ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada (teotööd olid kurnavad ning talupojad hakkasid püüdma põgeneda).
*) Esimene kirjalik kokkulepe selle kohta, et vasallid ei võta üksteise põgenenud talupoegi vastu, sõlmiti 1458 aastal Tartu piiskopkonnas.
*) Põgenenud talupoegade üles otsimiseks pandi ametisse adrakohtunikud .
-) Talupoegade majanduslik ja õiguslik seisund erines:
*) Kõige rohkem oli adratalupoegi – nende talupoegade põldude suurust mõõdeti adramaadega ning nad olid peamiselt teotöö tegijad .
*) Üksjalad – need talupojad, kes rajasid omale uue talu ning enamasti olid nad adratalupoegade nooremad pojad. Nende teotööks oli esialgu üks jala päev nädalas ehk kord nädalas pidi keegi nende talust minema jalgsi teotööle mõisa. Uue talu loomine võttis aega ning seega lubati neil tegeleda talu valmimiseni sellega – kui aga talu valmis sai, muutusid nad adratalupoegadeks.
*) Vabatalupojad – talupojad, kes ei pidanud teotööd tegema, aga kümnist või hinnust pidid ikka maksma.
*) Maavabad talupojad – nad valdasid oma talu läänikirja alusel ehk olid saanud oma talu valdamiseks vastava dokumendi mingite teenete eest ning olid täiesti vabad kümnisest ja hinnusest.
*) Sulased ja teenijad – talu nad ei omanud , vaid nad töötasid teistes taludes või tegid teotööd.
* Võrreldes ajaga enne Jüriöö ülestõusu jäid talupojad enamjaolt siiski maa kasutajateks, nad ei olnud enam isiklikult vabad ja 1507 kadus ka relvakandmisõigus. Peamiseks koormiseks kujunes teotöö, kuigi alles jäid ka koormis ja hinnus.
* Väikeriikide vahel olid vastuolud, mille põhjuseks oli võim.
-) Ühelt poolt pretendeeris vana-Liivimaa liidri rollile Riia peapiiskop, kes oli kõige kõrgem vaimulik võimukandja vana-Liivimaal.
-) Teiselt poolt pretendeeris vana-Liivimaa liidri rollile Liivi ordu, kes oli kõige võimsam sõjaline jõud vana-Liivimaal.
* 14. Sajandi teisel poolel olid piiskopkonnad Liivi ordust sõltuvad ning ainus, kes oli veel sõltumatu oli Tartu piiskopkond. Tartu piiskop Damerow üritas leida liitlasi, kellega minna Liivi ordu vastu (näiteks pakkus ta ka Tartu piiskopkonda inglise võimu alla)
-) Ta leidis liitlasteks Leedu suurvürsti, Saksa kõrgaadlikud ja ka Vitaalivennad (Läänemerel tegutsevad mereröövlid).
-) Vastutasuks korraldas Liivi ordu Tartu piiskopkonna vastu sõja ning hõivas kõik peale piiskopi linnuse.
* Kuna suhted olid teravad , siis sekkus ka Saksa ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen , kes kutsus kohale erinevad vana-Liivimaa osapooled, et leida probleemidele lahendused. See kokku saamine toimus 1397 aastal Danzigi linnas, kandes nime Danzigikongress, kus osa võtsid Liivi ordu, Tartu piiskopkond, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuremaa piiskopkond. Sellel kohtumisel otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ühtlasi ka Liivi ordu liige. Piiskopid ja nende vasallid ei pea osalema Liivi ordu sõjakäikudel. Ning lisaks laienes ka vasallide pärandamis õigus ehk oma maad võis pärandada nii mees kui ka nais liinis kuni viienda sugulusastmeni, mis tähendas, et maaisandal puudus võimalus maad tagasi küsida – see kandis nime Jungingeni armukiri.
-) Hakati ka pidama maapäevi, et edendada omavahelist koostööd. Esmakordselt käis maapäev koos 1421 aastal ning seal olid esindatud neli kihti ehk Riia peapiiskop koos vaimulike esindajatega; Liivi ordu meister ja esindajad; vasallide esindajad ja ka Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. Seal arutati omavahelisi tülisid, makse, talupegade küsimused, välispoliitilisi küsimusi.
* Teravnesid ka välispoliitilised suhted, sest ümberringi hakkasid tekkima suured riigid, samal ajal kui vana-Liivimaa nende vahel oli väike ja killustunud, kes oli heaks objektiks , et naabrid saaksid neid rünnata:
-) Vana- Liivimaast läänes sõlmiti 1397 aastal Taani ja Rootsi vahel Kalmari unioon, kes tahtsid saada alasid Eestis.
-) Vana-Liivimaast lõunas sõlmiti 1385 aastal Krevounioon Poole ja Leedu vahel nii, et Poola kuningast sai ka Leedu peapiiskop ning ka nemad tahtsid vana-Liivimaa alasid.
*) Ohu alla hakkas jääma ka Saksa ordu, kuid 1410 aastal sai Saksa ordu Tannenbergi lahingus lüüa Poola-Leedu personaalunioonilt ning edasi polnud Liivi ordul enam piisavat tuge, kes oleks valmis neid aitama tulema .
-) Vana-Liivimaast idas kerkis esile Moskva suurvürsti riik, kes hakkas liitma teisi vene alasid, kes enne olid olnud iseseisvad.

Keskaegsed linnad

* Keskajal oli üheksa linna: Reval – Tallinn; Narwa – Narva; Hapsal – Haapsalu; Dorpat – Tartu; Wesenberg – Rakvere; Alt Pernau – Vana Pärnu; Fellin – Viljandi; Weissenstein – Paide; Neu Pernau – Uus Pärnu
* Linnaelanikud ja linnakodanikud ei olnud samad.
-) Linnakodanikud elasid linnas püsivalt, nad olid vabad inimesed ja neil oli õigus maksta kodanikumaksu. Nende kohustused olid pidada linna vahiteenistust, kaitsta linna ja maksta makse.
* Linna valitses raad ning linna korraldus oli sama, mis ta oli olnud lääne-Euroopas.
-) Raadi liikmed olid suurkaupmehed, rae liikmed oldi surmani ning kui keegi suri, siis raad ise valis sinna uued liikmed (rahvas ei valinud midagi) ning palka ei saadud rae liikmeks olemise eest.
* Neli linna kuulus ka hansaliitu – Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi.
-) Tallinn ja Pärnu asusid mere ääres, Tartust oli vee tee mööda Emajõge ja Viljandist oli keskajal samuti Pärnu-Viljandi vaheline vee tee, kuid see kadus seoses maa tõusmisega.
* Kõige olulisem kaup, mida Eestisse sisse toodi oli sool; kõige olulisem kaup, mida Eestist välja viidi oli teravili.
* Oli kaks gildi:
-) Suurgild – ühendas abielus olevaid suurkaupmehi.
-) Mustpeade gild – ühendas vallalisi kaupmehi.
* Tsunft - ühendas tööliste ühendusi ning määras palju tohtis toota, palju oli õpipoisse või selle ning omakorda oli suurgildi kõrval väikegild, mis oligi tsunftide ühendus.
* Linnade loomulik iive oli negatiivne ning seega oli vajalik, et linna tuleks ka väljast inimesi.
-) Jõudmaks alamkihist keskkihti toimus üleminek saksa kultuurile ja keelele.

Karoliiklus keskaegses Eestis

* Katoliku kiriku organisatsioon tekkis 2.-3. sajandil ning kui see Eestisse jõudis, siis ei hakatud midagi muutma ka selle toimimises.
-) Eestisse jõudis Katoliku kiriku organisatsioon koos ristisõdijatega 12/13. sajandil.
-) Paavstist väiksemad üksused on piiskopkonnad.
*) Riia peapiiskopkonna juhil oli oma valdustest ilmalik ja vaimulik võim ning temast alla tulid veel Tartu-, Saare-Lääne- ja Kuramaa piiskopkonnad.
*) Taani valdustes pandi ametisse Tallinna piiskop, kellel oli küll ilmalik võim, kuid vaimulik võim kuulus Lundi peapiiskopile ning kui Taani alad maha müüdi, siis Tallinna piiskop kuuletus nii Lundi- kui ka Riia peapiiskopile ja ilmalik võim läks Liivi ordule.
* Piiskopkonnad jagunesid toomkapiitliteks, mis oma korda jagunesid kiriku kihelkondadeks, mille keskuseks oli kihelkonna kirik, mis oli pühendatud kindlatele pühakutele, kes võisid anda aluse ka kohanime tekkele.
* Küla katoliiklus – katoliiklus segunes muinasusunditega.
* Eestisse tekkis ka erinevaid mungaordusid, koos nende kloostritega.
-) Näiteks jõudis Eestisse ka tsistertslaste ordu.
-) Eestisse jõudsid ka kerjusmunga ordud . Näiteks dominiiklased ja frantsisklased.

Reformatsioon Eestis

* 1521 esimesed rändjutustajad jõudsid Riiga .
* 1523 jõudsid nad lõpuks ka Eestisse.
* Tulemuseks:
-) Kirikud, mis enne olid katoliku kirikud, muudeti nüüd luteri kirikuteks.
-) Toimus pildirüüste – rüüstati kirikuid ja osa kirikutes paiknevat kunsti hävis.
* Vasallid läksid 1530 ’ndatel üle luteri usule . Isandate üleminekuda asuti uuele usule ja siis loeti ka talupoegade usk vahetunuks.
-) Vahetult enne Liivi sõda enam ei olnud katoliku usku, aga luteri usku ei olnud veel.
-) Luteri kiriku organisatsioon tekkis alles siis kui Eesti läks üle Rootis valdusesse.

Kultuur Eestis

* Haridus oli peamiselt siiski mõeldud Eesti aladel elavatele sakslastele.
* Enne muistset vabadusvõitlust Eesti aladel koolid puudusid, kuid hiljem tekkisid:
-) Toomkoolid – seal õppisid ka kohalikud linnakodanike lapsed, kelle eesmärk polnud saada vaimulikeks.
-) Kloostrikool – seal valmistati inimesi ette selleks, et nad saaksid astuda kloostrikooli.
-) Linnakoolid – seal õpiti rohkem kaubandusega seonduvat.
* Koolides õpiti seitset vabat kunsti:
-) Retoorika
-) Aritmeetika
-) Dialektika
-) Grammatika
-) Muusika
-) Astronoomia
-) Geomeetria
* Piiblist loeti ette vaid lühikesi väljavõtteid, et inimesed liiga targaks ei saaks või hakkaks piiblit teistmoodi tõlgendama.
* Ülikooli haridust polnud võimalik Eesti aladel saada, vaid õpiti Saksamaal, Itaalias, Suurbritannias jms.
-) On teada, et 1509, Rostocki ülikooli nimekirjas oli ka selline Eesti soost mees nagu Johann Pulck .
* 16. sajandi algusel tehti katse rajada kool, mis valmistaks ette preestreid kohalike seast.
-) See jäi vaid jutu tasandile , sest peale tuli reformatsioon.
* Siis kui jõudis Eestisse ka haridus, jõudsid siia ka raamatud, mis olid siiski ladina keeles ja mõeldud olid nad vaid vaimulikele. Pärast reformatsiooni tekkisid ka esimesed eesti keelsed raamatud, sest oli uskumus , et inimene peab saama ise oma keeles lugeda.
-) Esimene teadaolev, kuid mitte säilinud eesti keelne raamat pärineb aastast 1525 .
-) Esimene säilinud raamat „ Wanradt -Koelli katekismus “, mis pärineb aastast 1535.
-) On tehtud ka katseid tõlkida piiblit ning seda tegi peamiselt Hans Susi .
-) Aastal 1578 kirjutas B. Russow oma kroonika, mida ta täiendas 1584 aastal.

Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt eestlaste ajaloos

* Isesisvus – enne muistset vabadusvõitlust olid eestlased vabad ja valitsesid end ise, kuid prast sõda tõrjuti eestlased valitsemisest eemale ning eestlased muutusid justkui alamklassiks. Lühikese ajaga tekkis 4 väikeriiki (keskaja lõpuks oli neid alles 3)
* Läänikord - lääne-Euroopast toodi kaasa sealne läänikord – vasallid ja talupojad. Pärast muistset vabadussõda muutus talupoegade olukord – vaba eestlane muutus maa rentnikuks ja tekkisid “ maksud “/erinevad koormised.
* Usuline pööre - enne muistset vabadusvõitlust oli usk üldiselt erinev ja valitses muinasusk/ paganausk , kuid pärast sõda sai Eesti üldiseks usuks kristlus ning kõik eestlased ristiti kohustuslikus korras, kuigi kuna puudus sisuline õpetus, segunesid pagana usu jooned tänase kristlusega.
* Linnade teke - Varalinnalistest asulatest kujunesid linnad – täpsemalt 9 tükki ning seal toimus käsitöö ja kabandus. Eestlased olid ka linnas alamkiht.
* Kultuur/haridus – enne sõda oli lihtsalt traditsiooniline rahvakultuur ning püüti elada loodusega kooskõlas, kuid nüüd mindi Lääne-kultuurile üle, kus tuli Eestisse Lääne- kunst . ehitus ja tekkisid ka esimesed koolid, mis olid peamiselt mõeldud selleks, et kasvatada uusi vaimulikke.

Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal.

* Uus usk – katoliikluse miinus oli see, et see oli ladina keelne; plussiks oli aga külakatoliikluse eksisteerimine ehk paganlik mõtteviis säilis. Reformatsiooni plus oli emakeelne jumalateenistus, kuid miinuseks oli paganluse väljasuremine.
* Maailmapilt – katoliikluse ajal oli miinuseks kuulekus, kuid plussiks oli avaram kultuuriruum ehk inimesed said käia ringi mööda maad ja mungad tulid Eestisse ning õppisid ka eesti keelt. Pärast reformatsiooni oli plussidks töökus ja inimeste initsatiiv, kuid miinuseks oli kultuuriruumi väiksemaks muutumine.
* Haridus – katoliikluse ajal tekkis kooliharidus, aga see oli vaid ladina keeles, kuid reformatsioon oli see, mis andis tõuke emakeelse hariduse tekkeks.
* Trükisõna – katoliikluse ajal ei olnud eesti keelset kirjandus ning peamiselt olid raamatud ladina keeles ning seeda ei olnud kirjanduse mõju eriti suur, sest see oli kättesaamatu. Pärast reformatsiooni sai aga eesti keelne kirjandus alguse, tekkisid esimesed eesti keelsed raamatud ning sai alguse Eesti kirjakeel .
* Kunst – katoliikluse ajal oli kiviarhitektuud ning kunst aitas mõista usku (olid olemas pildipiiblid, kus piibel oli üles joonistatud piltides). Pärast reformatsiooni toimus suur pildirüüste ning kõik pidi olema suhteliselt tühi ja kõle.

Liivi sõda (1558-1583)

* Pigem on tegemist sõdade perioodiga, sest sel ajal toimus mitmeid sõdu ning need sündmused toimusid vanal-Liivimaal ja vana-Liivimaa pärast.
* 16. sajandi esimene pool oli aeg kui ümberkaudsed riigid olid tugevnenud ning ohustasid vana-Liivimaad.
-) Vana-Liivimaa huvitas ümbritsevaid riike, sest vana-Liivimaad läbisid Venemaa ja Euroopa vahelised kaubateed , mida sooviti endale.
-) Vana-Liivimaa oli nõrk ja tegemist oli omavahel rivaalitsevad väike riikidega.
* Sõja vallandajaks oli Moskva.
-) Kuni aastani 1554 oli Moskva ja vana-Liivimaa vahel vaherahu , kuid siis esitasid Moskvalased uued nõudmised vana-Liivimaale, kui nad tahtsid, et see vaherahu säiliks ja näiteks pandi vana-Liivimaale peale Tartu maks, mida tuli maksta tagasiulatuvalt aastani 1503 ning selleks oli aega kolm aastat.
-) Eesti saadikud kirjutasid lepingutele alla ning tagasi koju minnes valitses muretus ning keegi ei kogunud ei maksu ega tugevdanud ka sõjalisjõudu. Kolm aastat hiljem läksid saadikud uuesti Moskvasse, et tingida tingimuste üle, kuid see lükati tagasi ja 1558 aastal tungisid vene väed ida-Eestisse.
* 1558 alustasid vene väed ida-linnuste piiramist.
-) Vallutati Narva.
-) Tartu alistus pärast piiramist.
-) Vallutati veelgi mõned linnad, sest nende vastupanu polnud eriti suur.
* 1559 sõlmiti poole aastane vaherahu, kuid selleks ajaks oli juba üks väikeriikidest vallutatud, nimelt Tartu piiskopkond kuulus nüüd Moskvale ja piiskop ise oli viidud samuti Moskvasse.
-) 1559 müüs Saare-Lääne piiskopkond oma valdused Taanile .
-) Liivi Ordu andis end kaitse alla Poola-Leedule. 1560 aastal purustati Ordu väed Venemaa poolt lõplikult ning 1561 alistus Liivi Ordu lõplikult Poola-Leedule.
-) 1561 alistusid Viru-, Lääne- ja Harjumaa oma alad Rootsi kuningale .
* Erinevate piirkondade alistumine erinevatele riikidele tõi kaasa Poola ja Rootsi vahelise sõja.

Kolme kuninga aeg.

* Eesti alad olid jagatud Poola-Leedu, Taani ja Rootsi vahel ning seda aega tunti Kolme kuninga ajana.
-) Poola-Leedule kuulusid lõuna-Eesti alad aastast 1582, kuid 1629 kui sõlmiti Altmargi vaherahu, siis läksid Poola-Leedu alad Rootsile.
*) Poola alasid hakati kutsuma Üleväina Liivimaana ning neid juhtis asehaldur. Üleväina Liivimaa oli jagatud kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Pärnu ja Võnnu), mis hiljem muutusid vojevoodkonnaks ning mida algselt juhtis President , hiljem Vojevood – valitseja ei olnud valitud mitte demokraatlikult, vaid selle määras Poola kuningas.
*) Maa oli jagatud ¾ riigimõisadele, ¼ eramõisadele ning viimane oli jagatud 1/3 Poolale, 1/3 Leedule ja 1/3 Saksamaale (kohalikud sakslased, kes olid siin sajaneid siin elanud, said nüüd kasutada vaid 1/12 osa maast).
*) Aadlimaavaldustes vähenes sakslaste osakaal ja Maapäevast hakkas osa võtma 1/3 sakslasi, 1/3 poolakaid ja 1/3 leedukaid.
*) Poola-Leedu aladelt kadus Vana-Pärnu, kuid tekkis Valga.
*) Poola-Leedu aladel toimud vastureformatsion ning tagasi tuli katoliiklus.
*) Poola-Leedu aladele toodi 1584 aastal Jesuiitide ordu ja nad rajasid Tartusse esimese gümnaasiumi tasemel kooli ning ka tõlkide seminar , sest nad rõhutasid nii haridus kui kohalikku keele tähtust. Tartus avati ka esimene trükikoda ning ka kohapeal oli võimalik raamatuid trükkida. Aastal 1582 viis paavst läbi muudatuse ehk viidi läbi kalendri kalender ning ühel päeval oli 4. oktoober ja teisel oli juba 15. oktoober.
-) Taanile kuulusid Saaremaa alad aastat 1559, kui ta need ostis, kuid 1645 kui sõlmiti Brömsebro vaherahu, siis läksid Taani alad samuti Rootsile.
*) Saaremaad juhtis samuti asehaldur.
*) Maa oli jagatud ¾ riigimõisadele, ¼ eramõisadele, kuid sellegi poolest polnud palju taanlastest valitsejad ning nad vajasid palju riigimaad vaid seetõttu, et Saaremaa saaks ise hakkama ilma Taani toetuseta.
*) Saaremaal loodi Saaremaa rüütelkond ning ka saarlased käisid Maapäevadel, kuid kuna need käisid koos vaid iga kahe-kolme aasta tagant, siis hakati koos käima ka Maanõunike kolleegiumina, kuhu kuulus 4-6 aadlikku, keda vahel kuulas ka Saaremaa asehaldur valitsusküsimustes.
*) Saaremaal tekkis Kuressaare päris õige linnana.
*) Taani aladel jätkas luterlus .
-) Rootsile kuulusid põhja-Eesti alad aastast 1583 ning hiljem kui ta sai ka teised alad, siis seda aega tunneme me juba Rootsi ajana.
*) Rootsi alasid tunti Eestimaa Hertsogkonnana ning seda juhtis kuberner ja see kõik jagunes neljaks maakonnaks ehk Harjumaa, Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa (sinna kuulus ka Hiiumaa ).
*) Maa oli jagatud 1/5 riigimõisadele, 4/5 eramõisadele, sest nad kinkisid hästi palju maad aadlikele.
*) Rootsi aladel tekkis Eestimaa rüütelkond ning nagu Saaremaalgi käisid nad koos Maapäevadel ning nad käisid koos ka Maanõunike kolleegiumis, kuhu kuulus 12 liiget ning nad tegutsesid kuberneri juures, et aidata antud piirkondi valitseda . Rootsi aladel oli ka sakslastel kõige parem, sest neil oli kõige rohkem maad võrreldes teistega ja nad said kõige rohkem valitsusküsimustes kaasa rääkida.
*) Rootsi aladel linnadega midagi ei muutunud.
*) Rootsi aladel oli samuti luterlus.
* Alates kolmekuninga ajast hakati Põhja-Eestit tundma Eestimaana ja Lõuna-Eestit Liivimaana.
-) Parim viis Kolme kuninga ajajärgu ära tundmiseks on see, et olid kolm presidentkonda/vojevoodkonda, sest kunagi varem ega ka hiljem pole selliseid asju eksisteerinud.

Rootsi aeg

* Eesti alad läksid Rootsi võimu alla:
-) Aastal 1583 läks esimesena Rootsi võimu alla Põhja-Eesti, Pljussa vaherahu tagajärjel, Rootsi ja Venemaa vahel.
-) Aastal 1629 läks Rootsi võimu alla Lõuna-Eesti, Altmargi vaherahu tagajärjel, Rootsi ja Poola vahel.
-) Aastal 1645 läks Rootsi võimu alla Saaremaa, Brömsebro vaherahu tagajärjel, Rootsi ja Taani vahel.
-) Aastal 1660 läks Rootsi võimu alla Ruhnu , Oliiva vaherahu tagajärel, Rootsi ja Poola vahel.
* Eesti rahvaarv:
-) Enne Liivisõda, aastal 1550 oli Eesti arvestatav rahvaarv 280’000-300’000 inimest.
-) Aastal 1620 oli Eesti rahvaarv 100’000-140’000 inimest – 75% taludest olid ilma elaniketa.
*) Rahvaarv langes läbi: 1) sõdade (Liivi sõda ja Poola-Rootsi sõda); 2) 17. sajandi alguse nälg (1601- 1603 oli Eesti aladel nälg, ikalduse tõttu).
*) Enamjaolt vähenes rahvaarv Harjumaal ja Kesk-Eestis; Saaremaa jäi suhteliselt puutumata, kuna sõjad teda ei mõjutanud.
-) Aastal 1695 oli Eesti rahvaarv 350’000-400’000 inimest.
*) Rahvaarv tõusis läbi: 1) loomulik positiivne iive; 2) sisseränne (peamiselt: soomlased – Eestist ei võetud mehi Rootsi sõjaväkke; lätlased – Läti alasid polnud nälg ega sõjad nii tugevalt tabanud, siis kuna Eestis oli palju viljakat ja vaba maad, asusid ümber Eesti aladele; venelased – need, kellele ei meeldinud usureformatsioon, põgenesid Venemaa äärealadele või piiridest välja ja said nimeks vana-usulised, Eestis on nad Peipsi alade ääres) – kõik peale venelaste assimileerusid eestlastega.
-) Aastal 1698 oli Eesti rahvaarv 300’000-330’000 inimest.
*) Rahvaarv langes läbi Suure nälja (aasta oli ilma poolest väga vilets, kuna sadas palju ning seega ei kasvanud hästi ei hein ega teravili ja oli raske teha ka kündi, sest põllud olid vesised ja ei kandnud ei inimest ega hobust; talv tuli samuti varakult, mis korra küll lahkus, kuid tuli siis tagasi ja kestis poole suveni ning ka see uus suvi oli taaskord vihmane –saaki kui seesugust praktiliselt polnud).
-) Aastal 1710 oli Eesti rahvaarv 120’000-170’000 inimest.
*) Rahvaar langes läbi: 1) Põhjasõja; 2) katku.
* Eesti haldusjaotus Rootsi ajal (kuna alad läksid Rootsi kätte erinevatel aegadel , siis tekkis kaks kubermangu):
-) Põhja-Eestis oli Eestimaa kubermang, keskusega Tallinn, juhtis kuberner (ülesanded: kontrollida kohapealset sõjaväge; temale allusid riigiametnikud , postiteenistus, sillad ja teed. Kõik seadused ja käsud avaldati patendina, mis loeti talurahvale ette kirikus pärast jumalateenistust).
*) Jäid ikka Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaakond (+ Hiiumaa).
-) Lõuna-Eestis + Põhja-Lätis oli Liivimaa kubermang, keskusega Riia, juhtis kuberner.
*) Eesti aladel oli kaks maakonda: Tartu ja Pärnu; Läti aladel oli samuti kaks maakonda: Riia ja Võnnu; samuti läks sinna alla hiljem ka Saaremaa.

Eestikeelne kirjasõna

* Peamiselt ilmusid usulise sisuga tekstid, mis olid mõeldud vaimulikele lugemiseks.
* Peamiselt arenes kirjakeel.
* Esimese eesti keele grammatika koostas aastal 1637 Heinrich Stahl.
-) Peamiselt põhines see põhja murdel.
-) Grammatika koostamisel võttis ta aluseks saksa keele.
-) Kasutusel oli palju võõrtähti.
* Teise eesti keele grammatika koostas aastal 1693 Johan Hornung.
-) Ta pani aluse vanale kirjaviisile , mis oli kasutusel ligi poolteist sajandit.
-) Kasutuselt kadusid võõrtähed.
-) Johan Hornung koostas ka raamatu „Kodu ja käsiraamat“.
*) Ilmus aastast 1632-38, nelja osana .
*) Oli korraga Eesti ja Saksa keelne.
*) Koosnes katekismusest, lauluraamatutest, evangeeliumitest, palvetest ja tekste kiriklikeks toimetusteks.
* 1686 aastal ilmus „ Vastne Testament “ ehk Uus Testament, mis oli kirja pandud lõuna-Eesti keeles.
-) Tõlkijateks olid isa ja poeg A. A. Virginius.
-) Kokku ilmus seda 400 eksemplari.
-) Tõlgiti ära ka Vana Testament, kuid see jäi vaid käsikirjaks ning ei ilmunud kordagi raamatuna.

Vana hea rootsiaeg, müüt või tegelikkus?

* Müüt:
-) Teotöö, sunnismaisus - pärisorjus.
-) Vilja väljavedu nälja ajal.
-) Tsunftide sulgemine .
-) Luterlus ainuvalitsev ja nõiaprotsessid.
* Tegelikkus:
-) Talurahvaharidus.
-) Eesti keelne kirjandust ja grammatika.
-) Ülikool.
-) Reduktsioon → riigitalupoja olukord paranes .
-) Luterlus → jumalateenistus eesti keeles.

Põhjasõda 1700-1721

* 1699 moodustasid kolm riiki Rootsi vastase liidu.
-) Taani, kuningas Frederich IV juhtimisel, tahtis saada tagasi omale Skandinaavia poolsaare lõuna osa.
-) Poola, kuningas August II Tugeva juhtimisel, tahtis Liivimaad, täpsemalt kõiki Rootsi Baltikumi alasid.
-) Venemaa, tsaar Peeter I juhtimisel, tahtis enda kätte saada Ingerimaad ehk Soomelahe idaosa.
*) Riigid lootsid saada Rootsist võitu, sest esiteks olid võimu vastu näiteks Baltikumi alad ning teiseks oli vana kuningas surnud ning nüüd valitses kuningas Karl XII, kes Põhjasõja algusajaks oli 18 aastane.
* Sõda algas veebruaris 1700, Poola poolse Riia piiramisega.
-) Samal ajal, kevadel ründas Taani Rootsit, kuid Taani pidi taanduma, sest Rootsi väed maandusid Kopenhaagenis, kuhu tulid neid aitama ka inglased ja hollandlased koos oma laevastikega.
*) Enne kui Venemaa sõtta astus, pidi Taani juba sõjast lahkuma ning sõlmima rahu.
-) Venemaa jõudis ründele augustis 1700, koondades oma väed Narva alla.
*) Venemaa suurtükid olid viletsa kvaliteediga, püssirohtu neil samuti väga palju ei olnud ning lisaks, kuna ohvitserid olid sakslased ning sõdurid venelased, siis oli probleeme ka juhtimisega, sest ei usaldatud üksteist.
-) Oktoobris 1700 jõudis oma peavägedega Pärnusse Karl XII.
*) Riiga ei mindud, sest talvel tegi Poola väikese puhkuse.
*) Narva mindi läbi Tallinna, kasutades liikumiseks postiteid.
* Otsustav lahing toimus 11. november 1700 Narva all.
-) Rootsi poolt oli vägede juhataja Karl XII; Venemaa poolt oli vägede juhataja oli Hollandi päritolu hertsog Croy.
-) Rootslasi oli ~10500; venelasi ~24200.
-) Rootslaste kasuks tuli see, et puhkes lumetorm , venelaste poole, mis tõttu vene väed hakkasid taganema; esimestena alistusi võõra päritoluga ohvitserid ning kokkuvõttes andsid vene väed alla ning nende suurtüki vägi langes Rootsi alla.
*) Venelased on öelnud, et lahingus hukkus umbes kolmandik ning teine osa suri külmanälja kätte ning Venemaa kaotas sinna oma sõjaväe.
*) Siinkohal tegi Karl XII vale käigu, arvates, et Venemaa ongi alistatud, kuid tegelikkuses andis see Peeter I’le tõuke sõjaväe mobiliseerimisest.
-) 1701 kevadel lahkusid Eesti aladelt rootslased ning nad liikusid Riiga, kus nad vabastasid Riia poolakatest ning edasi tegutsesid rootslased vaid poolas.
* 1706 toimus Poola-Rootsi vaheline Altranstädti lahing, kus Poola väed purustati.
* 1708 küüditasid venelased sakslased Venemaale Narvast, Valgast, Aluksnest ja Tartust.
-) Tartust mitte lihtsalt ei küüditatud inimesi, vaid see linn lasti õhku.
-) Puhja kirjutas Hans Kes’ist esimese eestlase poolt kirjutatud luuletuse Käsu Hans.
* Rootsi väed suundusid Ukraina aladele, mis veel kuulus Venemaale.
-) Grimmi alad ei kuulunud veel Venemaale vaid türklastele ning Rootsi lootis nendega Venemaa vastase liidu luua.
-) 1709 toimus Ukrainas Poltaava lahing, kus Rootsi väed purustati ja Karl XII suutis hädavaevu pääseda.
*) Karl XII pääses pakku Türgi aladele, kus algselt koheldi teda kui külalist, kuid hiljem oli ta viis aastat seal vangina, enne kui tal õnnestus sealt pääseda.
* Pärast Poltaava lahingut asusid Venemaa väed Peeter I käsul piirama Riiat, Pärnut ja Tallinnat.
-) Juulis kapituleerus Riia, augustis Pärnu ja septembris Tallinn.
*) Kapituleerumise käigus lubas Peeter I kinnitada kõik linnade, kiriku ja aadli eesõigused ning lubati tagasi anda ka kõik reduktsiooniga ära võetud maad.
-) Eesti ja Läti alad läksid de facto Venemaa koosseisu.
* Nüüd, kus Rootsi oli lüüa saanud, tulid tagasi võitlusesse ka Poola ja Taani.
-) Vene-väed hõivasid Soome ning korraldasid rüüsteretki ka Rootsi aladele.
-) Taani väed tegutsesid eeskätt Norra aladel.
*) 1718 sai ühel Norra sõjakäigul surma Karl XII.
* 1721 sõlmiti Uusikaupunki rahu.
-) Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu.
-) Soome aladest läksid Venemaale vaid Viiburi linn ja Karjala kannas.
*) Ülejäänud Soome alad tagastati Rootsile.
-) Rootsi võis aastas 50 tuhandi tonni kaupa teravilja välja viia, tolli vabalt.
-) Balti-Sakslaste eesõigused jäid alles.
-) Taani ega Poola ei saanud oma soovitud alasid.
-) Selle rahuga läksid Eesti alad de jure Venemaa kätte.

Eesti 18. sajandil

* 1721 aastal oli Eesti aladel ~120’000-170’000 inimest; 18. sajandi lõpuks oli ~500’000 inimest.
-) Oli tegemist rahuajaga, samuti ei võetud Eesti aladelt mehi Vene sõjaväkke ning polnud ka suuri epideemiaid ehk inimesed said rahulikult üles kasvada.
* Balti erikord – Eesti- ja Liivimaa eriseisundit Venemaa riigi koosseisus – Venemaa lootis, et tekitades eritingimused Eesti- ja Liivimaal ei soovi riigid Venemaa koosseisust lahkuda.
-) Restitutsioon – riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele.
-) Senised seadused ja maksud säilisid; uute seaduste kehtestamiseks tuli kohapeal need seadused registreerida.
-) Ametlikuks usuks jäi luteri usk.
-) Kohalikuks asjaaamise keeleks jäi saksa keel; ametnikena töötasid samuti sakslased.
-) Aadli omavalitsused jätkasid edasi tegutsemist ; koostati aadlimatriklid, kuhu kanti nimed nendest inimestest, kes said Maapäevadel otsuseid langetada.
-) Säilis Rootsi kohtusüsteem, kus nüüd esitati kaebusid Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskolleegium Peterburgis.

Põllumajandus ja talurahva olukord

* Põllumajanduses oli kõige olulisem teravilja kasvatamine .
-) Saagikus oli suurem, umbes 5-6 seemet , mis saavutati parema väetamisega.
-) Üks osa viljast veeti Rootsi, teine müüdi sõjaväele, kuid enamik aeti viinaks, sest selle müük oli mõisnikele tulusam, müües viina Venemaale või kõrtsides talupoegadele.
*) Viinast tulenev raha investeeriti uute majade ehitusse.
* 1739 sõlmiti Roseni deklaratsioon , mille kohaselt:
-) Talupoeg oli pärisori.
-) Kogu talupoegade vara kuulub mõisnikule.
-) Koormised on mõisniku määrata.
-)Kohtuvõim kuulub mõisnikule.
* 1765 võttis kindral kuberner Browne Maapäeval, Katariina II ettepanekul, hääletusele uue patenti, eesmärgiga talupoegade olukorda parandada.
-) Maapäev polnud selle poolt, et Katariina II sekkuks talurahva ja maaomanike vahelistesse suhetesse, kuid Browne võttis selle siiski vastu.
-) Seda seadust tuntakse kui positiivsed määrused või Browne patent .
*) Talupojal oli selle järgi õigus vallasvarale.
*) Mõisakoormistele seati ülempiirid.
*) Mõisniku kodukariõigust piirati kolmekümne vitsahoobini.
*) Talupojal oli õigus mõisnikku kohtusse kaevata.
-) Nii kergendati mõnevõrra Liivimaa kubermangu talupoegade olukorda.
* Asehalduskord kestis 1783-96.
-) Asehalduse ajal toimusid osad haldusmuutused
*) Loodi Paldiskimaakond, mis eksisteeris vaid kolmteist aastat.
*) Liivimaal tehtud muutused jäid püsima ka pärast asehalduskorda: Pärnu maakonnast eraldati Viljandi maakond; Tartu maakonnast eraldati Võru maakond; Riia maakonnast eraldati Valmiera maakond ning Võnnu maakonnast eraldati Valga maakond.
-) Eesti aladele tekkis kaks uut linna: Paldiski ja Võru.
-) Üritati ümber korraldada ka siinsete alate valitsemist, kaotades ära aadlike matriklid; kaotati raad ja loodi linnaduuma (sinna valiti esindajaid kõigi majaomanike poolt).
*) Pärast asehalduskorda läks kõik tagasi nii nagu oli enne, v.a Liivimaal tehtud muutused.
-) Kehtestati ka pearahamaks, kuid see säilis ka hiljem.
*) Esialgu oli see talupoegade puhul 70 kopikat aastas; linnakodanike puhul 1 rubla ja 20 kopikat.
*) Hakati korraldama hingedeloendusi, esimest korda 1782 aastal – see oli Venemaal toimuv neljas hingede revisjon .
*) Pearaha maks tekitas talupoegades segadust, sest nad arvasid, et pärast pearahamaksu ei ole vaja mõisnikele teotööd teha (Liivimaal ei ilmunud teotööle enam ligi kuuskümmend talupoega); seepeale kutsusid mõistnikud kohale sõjaväe mingid osad, et talupojad mõistaks, et on siiski vaja tööd teha (1784 toimus suurim kähmlus sõjaväe ja talupoegade vahel, mida tuntakse kui Puuaiasõda, kus sai surma viis talupoega ja mitte ükski sõdur).
* Katariina II surma järel valitsema tulnud Paavel tühistas enamiku muutustest, taastades baltisakslaste eesõigused, kuid kehtestas sõjaväekohustuse.

Kultuur

* Venekultuurist jäid balti alad puutumata, kuna kehtis balti erikord ja kultuuri kontaktid saksamaaga tihenesid.
-) Kuna ülikooli Eestis ei olnud, siis nad käisid õppimas Saksamaal.
-) Kuna Balti aladel maksti paremat palka, siis paljud päris-sakslased asusid elama ja töötama siia.
-) Vene võim ei seganud Luteri usus toimuvasse ning Luteri usus levisid erinevad usuvoolud.
*) Kehtis 1686 aastal vastu võetud Rootsi aegne kirikuseadus, kuni aastani 1832 .
*) Eesti aladel oli umbes sada kirikukihelkonda.
*) Mõisnik tegutses kui kirikupatroon ja ütles, kas üks või teine inimene saab kirikuõpetajaks või mitte.
* 18. sajandi esimesel poolel tekkis Luteri usuvool nimega Pietism, kus selgitati ja kontrolliti, kuidas inimesed usudogmadest aru saavad.
-) Pietismist kasvas välja hernhuutlaste ehk vennastekoguduse liikumine talupoegade seas.
*) Toonitati väga vaga ja jumalakartlikku elu; tuli olla alandlik ja pöörati tähelepanu kõlblusele.
*) Talupojad ise hakkasid tegelema jumalasõna selgitamisega.
*) Kogudustele ehitati ka ühiseid palvemajasid.
-) Mango Hans kirjapanduna on säilinud suur hulk vennastekoguduse laule ja jutlusi.
-) Michael Ignatius tõlkis saksa keelest eesti keelse tuhande leheküljelise jutluse raamatu.
-) Tekkis ka äärmuste liikumine, kes väitis, et mõisnike võim on kurjast ja inimesed peaksid elama kui vennad, jagades vara ühiselt.
*) See viimane ei meeldinud mõisnikele ning see tõi kaasa selle, et aastal 1743 keelustas Venemaa toonane valitseja Jelizaveta vennastekoguduse liikumise; kuid see liikumine ei kadunud kuskile ning taaslubati seda aastast 1764.
* 18. sajandi teisel poolel tekkis vaimulike seas teoloogilise ratsionalismi liikumine, kes esmajärgus ktritiseeris valitsevat võimu ja nende tegevust – näiteks pärisorjust.
* 1739 tuli Liivimaa konsistooriumi otsus talurahva hariduse kohapealt , kus oli kirjas, mida peab oskama.
-) Tuli osata katekismust selgitada ja piiblit lugeda.
-) Oluliseimad kirikulaulud tuli pähe õppida ja tuli osata kasutada lauluraamatut.
-) Koolis käisid 7-12 aastased lapsed, kes ei saanud antud asju kodus ära õpitud.
*) Õppeaasta kestis mardipäevast lihavõteteni.
-) Koolmeistritest oli puudus ning need, kes oskasid veidigi, võisid saada koolmeistriteks.
-) Aastal 1765 avaldati Browne koolipatant, kus korrati kõike, mis oli kirjas Liivimaa konsistooriumi otsuses ning sinna pandi kirja ka see, et igasse kihelkonda ja suuremasse mõisa pidi rajatama kool.
* Põhja-eesti keeles anti uus testament välja aastal 1715.
-) Piibli terviktekst ilmus aastal 1739.
-) Esimesed kalendrid on pärit juba aastast 1720, kuigi esimene säilinud kalendel on aastast 1732 .
-) Aastast 1766 kuni aastani 1767 ilmus ajakiri Lühike õpetus, mida ilmus 41 tükki ja mida kirjutasid P. E. Wilde ja A. W. Hupel.

19. sajandi talurahva reform

* Reformideni viis:
-) Aadel elas üle võimete ja oli võlgades, mis tõttu oli tarvis üha rohkem toota – suurendati koormisi, et niiviisi oleks sissetulek suurem ning seega saab võlgasi paremini likvideerida .
*) Saadava rahaga tehti ka juurde põldusi.
-) Tekkis rida inimesi, kes arvasid, et põrisorjus on loomuvastane nähtus.
-) Talurahva olukord kiskus alla ka Venemaa mainet lääne-Euroopa silmis .
-) Talurahvas ise oli rahulolematu.
* 1802 ilmus seadus Eestimaa kohta, 1804 seadus Eestimaa ja Liivimaa kohta, mis ütles:
-) Taludel tekkis pärandatav kasutamisõigus.
-) Koormised viidi vastavusse maa majandusliku kandevõimega.
*) Liivimaal toimus maade hindamine ja kaardistamine, Eestimaal ei toimunud.
-) Rõhutati talupoja õiguse vallasvarale.
-) Keelati kodukari õigus.
*) Maksimum kodukari oli 15 piitsahoopi.
-) Keelati talupoja müümine maast lahus.
-) Moodustati vallakohtud.
*) Seal oli kolm kohtunikku: üks talupoegade, üks sulaste ja üks mõisniku poolt.
*) Vallakohtus arutati talupoegade omavahelisi suhteprobleeme.
-) Moodustati kihelkonnakohtud.
*) Seal olid esindatud nii mõisnikud, kui ka talupojad.
*) Kihelkonnakohtus arutati mõisnike omavahelisi suhteprobleeme.
* Mõisnikud said võimaluse krediitkassast või krediidiseltsist madala protsentiga riigilt laenu võtta.
* 1805 hakkasid Põhja-Eestis talupojad keelduma öisest rehepeksust.
* Kose-Uuemõisa sõda oli 100 soldati ja 500 talupoja vahel, kuid talupojad ei saavutanud midagi.
* Hakati tegema ettevalmistusi pärisorjuse kaotamiseks, kuid Napoleoni sõjakäigu tõttu lükkus see edasi.

Pärisorjuse kaotamine

* Aleksander I kirjutas alla seadusele, kaotamaks pärisorjuse.
-) Eestimaal kadus pärisorjus 1816; Liivimaal 1819.
*) 1817 kutsuti Eestis Tallinnas vallakohtus esindajad kokku ning hiljem alles loeti seadus kirikus ette.
* Edaspidi oli talupoeg pärisorjusest vaba ehk ta oli mõisnikust vaba; kuid maa kuulutati täiesti mõisniku omaks ning talupoeg pidi maksma, et seda kasutada.
-) Liikumisvabadus jäi siiski piiratuks – ta võis elukohta muuta vaid kubermangu piires, kuid linna kolida ei tohtinud.
* Sajandi alguses moodustati vallakohtud, nüüd moodustati ka vallad, kui talupoegade omavalitsuslikud kogukonnad .
-) Valla eesmärk oli üleval pidada vallakooli.
-) Vald pidi varuma tagavaraks „magasi“ vilja.
-) Vald pidi hoolitsema valla vaeste eest.
*) Alguses käidi külakorda – ühest talust teise; kuid hiljem ehitati vaestemaja.
-) Vald hoolitses teede korrashoiu eest.
-) Vald pidi hoolitsma nekruti andmise ehk sõjaväkke võtmise eest.
*) Algselt toimus püügi päev, hiljem oli liisuga valimine.
*) Hiljem sai end sõjaväest vabaks osta.
-) 1820-1830 hakati panema perekonna nimesid.

Talurahva olukord pärast pärisorjuse kaotamist

* Õiguslikus mõttes talupoegade olukord paranes, kuid majanduslikus mõttes halvenes, sest teotööl polnud piiranguid.
* Kuna rahvaarv kasvas, siis kõigile maad välja rentida polnud.
-) Tekkis terverida üleliigseid inimesi, kellel puudus võimalus elujärje parandamiseks.
* 1840. aastatel leidis aset kaks talupoegade protesti aktsiooni.
-) Väljarändamiskatse – Liivimaa talupoegadele jõudsid kuuldused, et Venemaal jagatakse tasuta maad ning nad asusid tegutsema, algselt saates oma saadikud Riiga uurima , kuidas sellega lood on – päris õhust see jutt ei tulnud, kuid see oli mõeldud Lääne-Euroopast ümberasujatele.
*) Kõik, kes käisid Riias küsimas Venemaa kohta, said enne koju saatmist keretäie peksa.
*) Lõuna-Eesti talupojad hakkasid rendilepinguid üles ütlema ja seega kutsuti kohale sõjavägi ning 1841 toimus Pühajärve sõda Pühajärve mõisas.
-) Usuvahetusliikumine – 1840. aastatel levis kuuldus, et need, kes astuvad tsaari usku, saavad maad ning vabaneb teoorjusest.
*) Ka seekord selgitati talupoegadele, et sellist asja ei toimu, kuid talupojad ei hoolinud sellest ning saatsid siiski oma esindajad Vene õigeusu kiriku juurde, et teada, kuidas usku saaks vahetada – kolme aastaga vahetas usku kuskil 60’000 inimest, kõige rohkem Saaremaal 30% ja teiseks veel Pärnumaal 27%.

19. sajandi keskpaiga talupja reformid

* 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal kuulutati välja talurahvaseadus või talude päriseks ostmise seadus, mille kohaselt oli kogu maa kuulutatud mõisnike omaks, kuis jagunes mõisa- ja talumaaks.
-) Seda talumaad soovitati edaspidi välja rentida raha eest ning seda maad võis ka talupojale müüa.
-) Kaasnes ka maade kruntiajamine ehk põllud viidi rohkem kokku, et oleks võimalik neid paremini edasi müüa.
*) Maad müüdi võlgu ehk mõisnik sai kohe raha kätte, kuid talupoeg võttis krediitkassalt võlgu ja pidi hiljem seda raha tagasi maksma – esimesed päristalude omanikud olid kõrtsmikud ja möldrid.
*) Liivimaal algas talude päriseks ostmine peamiselt 1860. aastatel – see tulenes sellest, et Ameerikas oli kodusõda ning sealt ei saanud tuua puuvilla ja seega pidi Euroopasse viima hoopis lina. Esimesena müüdi maha maa Mulgimaal .
*) Eestimaal algas talude päriseks ostmine peamiselt 1880. aastatel – see tulenes sellest, et viina hakati ajama kartulist ja seega osteti rohkem kartuleid.
*) Saartel hakati talusid päriseks ostma alles sajandi vahetuse paiku.
* 1863 anti välja passiseadus , mille kohaselt saavutasid talupojad täieliku liikumisvabaduse.
-) Olid vallapassid, mida anti välja valla tasandil ja millega oli võimalik liikuda Balti kubermangudesse (Eesti-, Läti- ja Kuramaa) ning kolmkümmend versta väljapoole.
-) Olid ka kroonupassid, mis andis võimaluse liikuda kogu vene tsaaririigi piires.
-) See seadus tõi kaasa talupoegade väljarände, sest Eestimaal oli maa puudus.
*) Ümberasujatel oli maksuvabastus.
*) Lähimad ümberasumise paigad olid Peterburi ja Pihkva kubermang.
*) 1897 . aasta seisuga, kui toimus esimene Venemaa rahvaloendus, siis väljaspool Eesti alasid elas umbes 100’000 eestlast.
* 1866 anti välja vallaseadus , mille kohaselt vald vabanes mõisniku kontrolli alt.
-) Vallas oli kõige tähtsam, valla täiskogu, kus olid kõik peremehed ja ka 1/10 maatameestest.
-) Valla täiskogu valis valla volikogu kolmeks aastaks.
*) Seal oli 4-24 inimest.
*) Pooled pidid olema peremehed, pooled maatamehed.
-) Valla täiskogu valis ka vallavanema , kes pidi olema kindlalt peremees .
-) Valla volikogu, koos vallavanemaga valis koolmeistri, vallakirjutaja, kallakasaka(s).
-) Igal vallal oli ka vallalaegas ja vallamaja.
* 1874 toimus ka sõjaväe reform, mille kohaselt teenistusaeg lühendati kuuele aastale.
-) Mida rohkem inimene oli haridust saanud, seda lühemaks muutus tema teenistusaeg.

Kultuur 19. sajandi esimesel poolel

* Aastal 1802 toimus Tartu Ülikooli taasavamine , sest 18. sajandil, siin kehtis Venevõim ei olnud Eestis ülikooli.
-) Esimeseks rektoriks sai G. Fr. Parrot , kes sai toonase Vene tsaariga väga hästi läbi, mis tähendas, et ülikool sai väga laialdlase autonoomia ehk ta allus otse Peterburgis asuvale haridusministeeriumile, mitte kellelegi teisele. Lisaks eraldati ülikoolile ka laialdlased raha summad, mida kasutati ülikooli hoonete ehitamiseks.
*) Toomkiriku varemetesse ehitati raamatukogu, mis oli käibel kuni 1970. aastate lõpuni.
-) Õppetöö toimus saksa keeles ning järgmisel aastal pärast ülikooli avamist seati sisse ka eesti keele lektori ametikoht .
-) Esimesed Eesti soost Tartu Ülikooli lõpetajat olid Faehlmann ja Kreutzwald.
-) Tekkis ka hulgi Saksa päritolu Eesti keele huvilisi ehk estofiile, kes rajasid aastal 1838 Õpetatud Eesti Seltsi.
* Aastal 1802 pandi paika ka kooli korralduse alused kogu Venemaal.
-) Esimese taseme koolid olid kihelkonnakool (enne seda oli ka vallakool) ja linnakoole ehk elementaarkool; teise taseme koolid olid kreiskoolid ning sealt edasi ka gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas ja kõige kõrgemaks oli Ülikool.
-) Kihelkonnakooli õpetajate ettevalmistamiseks loodi Cimse seminar.
* Aastal 1843 pani E. Ahrens aluse uuele kirjaviisile, mille järgi kirjutati just nii nagu räägiti.
* Aastal 1806 ilmus esimene ajaleht Tarto maa rahva Näddali-Leht, mida andsid välja baltisakslased ning see ilmus vaid ühel aastal, sest tsaarivalitsuse käsul lõpetati selle lehe välja andmine, kuna võis põhjustada talurahva rahutusi.
* Aastatel 1821 -23, 25 ilmus Marahva NäddalaLeht, mida andis välja O. W. Masing , kuid ka see katsetus jäi katsetuseks.
* Aastatel 1848-49 ilmus Kreutzwaldi ajakiri Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on.

Rahvuslik liikumine

Venestamisaeg

* 1881 tuli troonile Aleksander III, kes jättis kinnitamata baltisaksa aadlike privileegid .
-) Aastal 1882 tuli Eesitsse senaator Manassein , kes tuli vaatlema Kuramaad ja Liivimaad.
*) Baltisakslased kaebasid eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumise üle.
*) Eestlased ja lätlased kaebasid baltisakslaste liigse võimutsemise kohta.
*) Kokku tuli ~50’000 erinevate kaebekirja ehk kirjaoskus oli eestlaste ja lätlaste hulgas suhteliselt kõrge ja neid kirju kasutati venestuspoliitika kavanadamisel.
-) Eestimaa kuberneriks sai S. Sahhovskoi, kes oli väga aktiivne ja järjekindel venestaja.
* Edaspidi sai ametlikuks asjaajamise keeleks vene keel; ainult valla kohtus toimus asjaajamine eesti keeles.
-) 90% vallakirjutajatest lasti lahti, sest nad ei osanud vene keelt.
* Haridus muutus venekeelseks – kahes esimeses klassis pidi õpetama selles keeles, et kolmandast klassist edasi saaks õpetada juba edasi vene keeles.
-) Kõik peale eesti keele ja usuteaduse oli edaspidi vene keeles.
-) Ülikool kaotas oma autonoomia ehk ei saanud enam ise midagi valida, vaid kõik määrati ametisse riigivõimu poolt.
-) Gümaansiumi õpilased ja üliõpilased olid edaspidi mundris
* 100’000 inimest vahetasid usku – luterlusest vene õigeusku.
* Kohtureformi tagajärjel käsitleti kõiki kohtualuseid võrdsetena.
* Linnareformi tulemusena raad kadus ja asemele tuli linna tuuma, koos valitud linnapeaga.
-) Linna tuumat sai valida iga majaomanik.
* Rahvuslik liikumine jätkus, kuid kuna eelnevad juhid olid surnud, ära koolinud või tahaplaanile jäänud, siis uueks juhiks sai Harri Jansen , kes uskus, et venestusele vastu seismiseks tuleb sulanduda baltisakslastega.
-) Harri Jansen andis välja saksa keelsed ajalehte die Heimat .
* A. Grenzstein oli mees, kes uskus, et eestlastel kui väikerahval pole tuleviku ning seega tuleb liituda suure rahva kui Venemaaga.
* Laulu-, mänguseltsid jätkasid tegevust; juurde tekkis karsklus- ja tuletõrje seltse, kus jätkus rahvuslik liikumine.
-) V. Reimann oli väga agar karsklusseltside propageerija, kes oli nagu Hurtki ametilt kirikuõpetaja, kes oli õppinud ka Tartu ülikoolis, olles üks kaheksast Eesti soost üliõpilasest, kes oli seotud Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamisega aastal 1884.
*) Pühitseti sisse ka Eesti lipp , mida siiani tähistatakse 4. juuni lipupäevaga.
* Aastal 1890 avati Hugo Treffneri kaheksa klassiline eragümnaasium, mis kujunes talupoja seisusest noormeeste õppeasutuseks ja gümnaasiumi lõputunnistuse saamiseks tuli sooritada eksamid riigigümnaasiumi juures.

Uus tõus rahvuslikus liikumises

* Aastal 1894 sai võimule Nikolai II, kes oli veidi leebem venestaja, mis tõttu tekkis uus tõus rahvuslikus liikumises.
-) Kui varem oli maaharitlaskonna poolne liikumine, siis nüüd oli ka linnades kõrgema haritlaskonna poolne rahvuslik liikumine.
-) Tõus sai alguse siis, kui J. Tõnisson (1868 - ?), kes oli õppinud juristiks , sai Postimehe uueks peatoimetajaks, kuid hiljem ka omanikuks.
*) Toimetajate seas olid ka A. Kitzberg; P. Põld; J. Luiga .
*) Postimees oli eeskätt loetav lõuna-Eestis ja pigem jõukamate inimeste poolt.
*) Tõnisson propageeris väga eesti keelt.
-) Esile kerkis ka K. Päts (1874 – 1956), kes õppis samuti Tartu Ülikoolis juristiks ning esialgu töötas ta Tallinnas oma erialal, kuid aastast 1901-1905 andis ta välja ajalehte Teataja , kus pöörati suuremat tähelepanu majandusele.
-) Sajandivahetusel jõudsid Eestisse ka sotsiaaldemokraatilikud ideed J. Teemanti eesjuhtimisel.
*) Oldi majanduse, eraomandi ja muu sellise vastu ning samas taheti võrdsemat ühiskonda.
*) Sotsiaaldemokraatlikud ideed tulid nii Saksamaa poolt, mis levisid peamiselt üliõpilaste seas ja ka Venemaa poolt, mis levisid pigem tööliste seas.

1905. aasta revolutsioon

* Venemaal levis revolutsioon erinevate põhjuste tõttu:
-) Sotsiaal-majanduslikud põhjused.
-) Sotsiaal-poliitilised põhjused.
-) Rahvuslik rõhumine.
* Verine Pühapäev tõi edaspidi kaasa mitmeid solidaarsus streike igalpool.
-) Oktoobris puhkes üle Venemaaline üldstreik, milles tehti mitmeid nõudmisi ja 16. oktoobril korraldati uuel turul rongkäik, kust võttis osa 40’000 inimest ja kus toimus tulistamine, kus suri 94 inimest.
-) 17. oktoober anti välja oktoobrimanifest, mille kohaselt lubat kokku kutsuda rahva esindus Venemaal, tagada demokraatlikud vabadused Venemaal – moodustati Eesti esimene erakond, Eesti rahvameelne eduerakond.
* Eestimaal: J. Teemant kuulutas vabariigi ning inimesed läksid mõisamaadele. Ta kutsus inimesi üles ka relvastumisele, et ülevõtta kohalik omavalitsus .
* Liivimaal: J. Tõnisson, kes toetas konstitutsioonilist monarhiat , suunas talupoegi riigimaale, kuid püüdis neid hoida vägivallast ning tema riigis valiti valitsejad demokraatiliselt ning rahvaesindus viis eesmärke ellu.
* Mõisnikud ei reageerinud sellele väga hästi ning maale saadeti karistussalgad, kes hukkasid ilma kohtuta umbes 300 inimest, kuid teised saadeti vangi, asumisele või sunnitööle.

Majanduse areng 19. sajandi ja 20. sajandi vahel

* Väga suure arengu andis majandusele raudtee jaama ehitamine.
-) Esimene raudtee, aastal 1870 oli Paldiski – Tallinn – Tala – Narva – Peterburg .
-) Hiljem hakkas rong sõitma Tapa kaudu Tartusse, sealt Valka ja siis kas riiga või Võrru, kust mindi Pihkvasse ja siis Moskvasse.

Põllumajandus

* Eesti oli jätkuvalt põllumajanduslik maa.
-) Hakati kasutama kartulit , pöörates tähelepanu sellele, et need oleks piisavalt rasvased; samuti võeti kasutusele masinad .
-) Kohale kutsuti ka konsulendid, kes õpetasid kuidas põlde harida.
-) Kuna oli maapuudus, siis aeti inimesi välja rändama.
* Tööstuses oli oluline tekstiilitööstus, mille oluliseim keskus asus Narvas.
-) Narvas olid mitmed olulised ettevõtted nagu näiteks:
*) Kreenholmi manufaktuur , kes tegeles puuvilla ümbertöötlemisega ja kes oli omaaja moodsaim ettevõte oma 5400 töölisega. Masinate liikuma panemiseks kasutati Narva kose energiat; lisaks oli võimalik kasutada tööjõudu nii Eesti, kui ka Peterburi kubermangust.
*) Kalevivabrik, kes valmistas villast riiet.
*) Linavabrik, kes eelkõige valmistas purje riiet.
*) Tallinnas paiknes Balti manufaktuur.
*) Sindis ja Kärdlas asusid ka sealsed kalevivabrikud.
-) Teisel kohal oli ka metalli ja masina keskus, mille keskus asus Tallinnas
*) Suurim oli Dvigateli tehas, kus ~3000 inimest valmistasid vaguneid Venemaa raudtee tarvis.
*) Raudteede Peatehased, mis remontisid vedureid.
*) Krullimetallitehas, mis valmistas viinatarvikute sisseseadjaid, kogu Vene Impeeriumi tarvis.
-) Kolmandal kohal oli paberi ja tselluloosi tööstus – 70% Venemaal valmivast paberist valmis Eestis.
*) Kaks suurimat asususid Tallinnas ja Räpinas.
*) Kohilas ja Türil olid paberi ja pappi vabrikud.
*) Pärnusse rajati Waldhofi tselluloosi vabrik , mis oli oma aja kohta moodsaid tselluloosi vabrik, kus töötas ~1000 inimest.
-) Neljas tähtis oli tsemenditööstus, mis paiknes Kundas.
* Pool põhines Vene kapitalil; veerand Inglise-Prantsuse-Saksa kapitalil; ülejäänud kuulus balitsakslastele ja eestlastele.

Poliitiliselt

* Moodustati erakondi – ERE jätkas tegevust.
* Riigituumasse valiti ka eestlaste esindajaid, ametlikult oli ettenähtud viid kohta.
* Linnaomavalitsus läks eestlaste kätte.

Majanduslikult

* Ühisettevõtmise arendamine maal talupoegade poolt.
-) Moodustati ühispiimatalitlus Meierei.
-) Rajati masinaühistuid, kes ostis masinaid ning seda kasutasid mitme peale kõik selle ühistu liikmed + ühistu osutas teenust neile, kes polnud ühistus.
-) Moodustati ühiskaupluse, kuhu palgati müüa ja hakati kogu kaupa koos müüma.

Hariduselt

* 1906 loodi kõige esimene erakool, mis andis eesti keelset haridust – praegune Miina härma ja selle direktor oli Peeter Põld.
* 1909 avati Eesti rahva muuseum ja see tulenes sellest, et Jakob Hurt suri ja oli vaja tema teoseid säilitada.
* Loodi Vanemuise, Endla ja Estonia teatrid , mis oma vanal kuju enam ei ole säilinud.