Vene muusikaajaloo võib jagada kolme perjoodi: I Vana aeg (ürgkogukondlikust ajast kuni 10. Saj) rahvamuus. Teke. kõige vanem laulud tekkisid ürgkogukondlikul ajal. Need on seotud slaavlaste tegevusaladega- karjakasvatuse, põlluharimisega & samuti usuga loodusjõududesse (nn paganausk) Peamiselt on 2 ja 3 osalise taktimõõdu vaheldumine aga on ka 5 7 11 osalist taktimõ. Rahvalaul. esitati mitmehäälselt, eeslauljaga liitusid hääled mis hargnesid ja sulasid kokku. II Keskaeg (10.saj-17.saj I pool)- Arenes rahva- ja kiriku muus. 1) rahvamuus.areng &teke Keskaj. alguses tekkis laululiik bõliina( on jutust. sisuga vene kangelaslaul (vabadusvõitl. kangel.teod,kangel.) Tekst oli muusikast tähtsam.) mille kõrvale tekkis hiljm lüürilised laul
Miks asendus polüteism monoteismiga? Kuni I sajandini eKr oli Roomas paganausk. Austati loodusjõude ja vaime. Iga loodusnähtus, asi ja elusolend oli roomlaste meelest hingestatud. Nende loodusjõudude ja vaimude kõrval austati ka antropomorfseid jumalaid. Neist tähtsamad olid Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Vulcanus, Mercurius, Apollo, Venus, Diana, Mars, Saturnus ja Bacchus. I sajandil eKr hakkas polüteism järk-järgult asenduma monoteismiga. Sellel on mitmeid põhjusi ning oma arutluses tahaksingi mõned neist välja tuua.
1220 Rootsi võttis Lihula linnuse Liivimaa, maahärrad 1222 taanlased Saaremaal, võit 1224 Tartu vaenlastele 1227 Saaremaa vaenlastele, muistse vabadusvõitluse lõpp Liivi ordu, ordumeistrid, Tartu ja Saare-Lääne piiskop, Põhja-Eesti Taani kuningale Feodaalid, vasallid 1242 Jäälahing, Vene võit 1343 Jüriöö ülestõus, kaotus Orduaeg 1227 1561 Liivi ordu Kirikud, kloostrid, linnused, mõisad Mõisas kümnis, teopäevad, sunnismaisus, pärisorjus Ristiusk ja paganausk Linnas tsunftid, gildid Linnarahvastiku kasv Hansa Liit Katoliku kirik, pühakud, ikoonid, reliikviad 16. saj usu-puhastus, luterlik kirik 1535 1. eestikeelne trükitud Wanradt-Koelli katekismus Rootsi aeg Pärast Liivi sõda Eesti jaotatud Poola, Rootsi, Taani vahel 1629Rootsi valduses Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Talupoegade pärisorjastamine Ikaldus, näljahäda Katoliku, luteri usk ja jesuiidid Hariduse arendamine Koolide rajamine 1632 Gustav II Adolf rajas Tartu Ülikooli
Loodusolude muutumine: kliima soojenemine, vesi alaneb(vähem soid),Põhja-ja Lääne-Eesti alad kitsenesid, paljud järved kasvasid kokku. Ajalooallikad: kirjandusallikad(al.10.saj),rahvaluule, arheoloogia, keeleteadus. Linnused kaitseehitised, mis püstitati ohu korral elamiseks(neid oli ligi 100). Paganausk polüteism(al.10 jumalat),usuti ka haldjaid,merineitsisid ja vaime. Püha paigaks olid suured puud ja suured kivid ning allikad. Animism looduse hingestatus Kammkeraamika kultuuris võrreldes kunda kultuuriga? - Töö- ja tarberiistade valmistamisoskus paranes (paremini lihvitud tööriistad) - Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega)
Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haarmeid. Üks naine tõusis enamasti esile. Tavaliselt oli see peanaine vaarao õde. Ta võis mõnikord ka riigiasjade arutamisel kaasa rääkida. Ka naine võis olla riigi ainuvalitsejaks. Mehed kandsid seelikuid, riided olid peamiselt linasest kangast. Toiduks oli leib ja joogiks odrast ja leivast pruulitud õlu. Söödi tatleid ja viigimarju ning püüti kala ja joodi mõdu. Religioon Harituimad olid preestrid. Oli oma olemuselt paganausk ehk polüteism. Egiptlased austasid paljusid jumalaid mitme jumala kultus. Jumalaid ligi 1000. Osad kehastasid loodusnähtusi, tihti ka mõni mõnda püha looma või lindu.peaasi oli jumalaid karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Tähtsaim oli päikesejumal Ra keda kujutati eaka mehena. Ta oli maailma looja ja valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga keda kujutati tavaliselt inimesena, mõnikord oli tal jäära pea. Uue- Riigi ajal sai Amon-Rast peajumal.
Nt. Lahkamine meditsiinis. 29. Nimetage kolm õppeainet, mis kuulusid keskaja ülikoolis õpetatava seitsme ,,vaba kunsti" hulka! Grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 30. Milles erines keskaja talurahvakultuur aadli-ja linnakultuurist? Talurahvakultuur: * suur osa kirjaoskamatud * talupoegadesse suhtuti põlguse ja üleolekuga * konservatiivsus * lepiti traditsiooniliste kohustustega, muutustsse suhtuti umbusklikult * sügavalt usklikud (paganausk), ketserlus Aadli- ja linnakultuur: * suur osa kirjaoskajad * linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal * linnaelu kirev, palju pidustusi * käsitöölised, kaupmehed, liigkasuvõtjad, pankurid * usklikud, sooviti saada Taevasse * kultuurist, teatrist, kirjandusest, meelelahutusest peeti rohkem lugu 31. Mis väärtushinnangud olid keskajal omased linnakodanikele? Selgitage mõne lausega! Õpik. 163-164
eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Munkade ning nunnade eluviis oli päris erinev. Lääne-Euroopas aitas ühtsust luua püha Benedictuse kloostrireeglid. Reeglid levisid tänu Gregorius Suure soovituse tulemusel. Benedictus kuulutati pühakuks. Lääne-Euroopa munke nimetatakse seetõttu benediktlasteks. Misjon paganate seas Kuigi ristiusk pääses domineerima Rooma keisririigis juba 4.sajandist, ei surnud välja kohe paganausk. Vahemere maad oli 5-6.sajandiks ristiusustatud. Väljaspool endise Rooma riigi piire domineeris aga paganlus. Ristiusu ulatuslikum levitamine-misjon paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eriti Iirimaal. Iiri mungad hakkasid rajama kloostreid Inglismaal. Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas. Briti saartest sai oluline lähtekoht misjoniks germaanlaste hulgas mandril.
3. Kaubandus kaubandusest tuli peamine linna sissetulek. Peamiselt veeti välja vilja. Sisse veeti soola, metalli, soolaheeringat, tubakat, vaha. Tallinn, Uus- Pärnu, Tartu ja Viljandi olid Hansa Liidu liikmed. Tekkisid kaubanduslikud suhted Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Väliskaubanduse hoogustamine laiendas ja sisekaubandust 5. Millised usundid on olnud eestlastel muinasajast tänapäevani? 1. Animism (ehk paganausk, hing ja vägi) 2. katoliiklus 3. Lutheri usk (luterlus) 4. Õigeusk 1. Mida muutis Jüriöö ülestõus eestlaste elus? 1. Eestlaste lüüasaamine oli nii ränk, et järgmise 200 aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu 2. Sakslased hakkasid laiendama mõisaid, mis tähendas talupoegade koormiste suurendamist, eelkõige teoorjus. Enamik talupoegi kaotas isiklukud vabadused pärisorjuse süvenemine
Lamcaster(punane) York (valge) Henry Tudor ( H VII)Lamcasterist 118.a. tudorite dünastia. XV saj. = Saksa Rahva Püha Rooma riik. Keisritiitel erinevate aadlisuguvõsade käes autoriteeti kasutati pärusvalduste laiendamiseks. Ida-Euroopa: Batu-khaan (mongoli-tatari juht) vallutas Vene vürstiriike. Kiievi langemine 1240.a. tatari ikke algus Venemaal. Kuldhordi khaaniriik. Leedu suurvürstiriigi tugevnemine paganausk võitlus Saksa ordurüütlitega. Võimalus saada Poola troon. vastuvõeti katoliku usk ja suurvürstist sai ka Poola kun. Poola, Leedu personaalunioon
Vahetuskaubandus - Kaup vahetati kauba vastu (raha veel ei ole) Vahenduskaubandus Eesti vahendajaks Euroopaliidu ja Venemaa vahel. Kaup osteti edasimüügiks. Kaubad Euroopast Venemaa poole : maitseained, veinid, luksuskaubad jne. Venemaalt Euroopasse: karusnahad, tökat(törv), kanep, vaha jne. Rehielamu (tare) Koosnes kahest osast: rehetuba(seal elati, külmaga toodi vahel ka loomad) ja rehealune(hoiti loomi, peksti vilja) Muinasusund ehk paganausk loodusjõudude kummardamine, palju jumalaid. Kummardati nt. päikest, vihma. 1) Nimeta seoseid inimeste tegevusalade ja teadusharude vahel. · Meresõit teised rahvad ja georgaafia, kaartide koostmaine. · Kaubitsmine Matemaatika algteadmised, aritmeetika · Põlluharimine ja karjakasvatus Loodus ja loodusnähtused, bioloogia, austati maad, päikest ja kuud. Kuu loomise ja kahanemisega oli seotud paljude tööde edukus.
Rajas kirikuid ja saatis misjonäre ka Rootsi. Knuti surma järel hiigelriik langes, kuid ristikus olid Taanis kindlustatud. Norras 996 a. sai võimule Olev Tryggvason. Üritas väevõimuga ristiusku kehtestada. Laiemalt juurdus see kuningas Olav Püha ajal, keda hakati peale surma austama Norra kaitsepühakuna. Rootsis liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülepea, 1008 a. lasi end ka ristida. Poliitiliseks keskuseks Uppsala. Seal säilitas ka paganausk oma positsiooni pikalt. Ristiusk juurdus XII sajandil, mil asutati Uppsala peapiiskopkond. Alistati ka Soome, kus hakkas kehtima ka ristiusk. Usk Austati loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte ning ka esivanemaid. Müütilised olendid : inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid. Maailna nähti müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Jumalad : kaks perekonda Aasid ja Vaanid. Enamik tähtsaid jumalaid pärines Aaside seast. Odin sõja-ja päikesejumal
lähedal. Kaitseks olid linnal harilikult müürid ümber ja seda silmatorkavat iseärasust peetigi linna tunnuseks. (Vahtre, 1993) XIV sajandi keskpaigast kuni XVI sajandini linnade arv oluliselt ei suurenenud, kuid olemasolevad linnad kasvasid jõudsasti, eelkõige maalt tulnud inimeste arvelt. Sel ajal moodustas linnarahvastik 5-6 % kogurahvastikust e. linlasi oli 20 000 inimese ringis. (ibid) Usk 12.sajandil valitses Eestis veel paganausk. 13.sajandi alguses alustasid sakslased paganlaste ristuusustamist tule ja mõõgaga. (A.Viires, 2004) Kuigi dokumentidest võib sageli lugeda kaebamist eestlaste pagenlikkuse üle, on kindel, et kristlikud kombetalitused nagu ristimine, armulaud, laulatus või matused kuulusid edaspidi siiski talupoegade kombestikku. Õieti kuulusid vastavad rituaalid ka paganliku rahvakultuuri juurde, va armulaud, kuid nüüd kuulus
Hõimud: papua hõimud Lavateose pealkiri: ballett „Luikede järv“ Kirjandusteose pealkiri: „Tõde ja õigus“ Kunstiteose pealkiri: „Poiss kalaga“ Filmiteose pealkiri: „Viimne reliikvia“ Artikli pealkiri: „Tänapäeva kool“ Ürituse pealkiri: muinasõhtu „Andersen meiega“ Ajaloolised sündmused: Ümera lahing(kohanimi), jüriöö ülestõus, märtsipommitamine Püha-ja tähtpäeva nimetus: sõbrapäev, suur reede Usundi nimetus: luteri usk, paganausk, aga ka katoliku kirik Nimest tuletatud nimetus: tammsaarelik stiil, darvinism Ameti-ja aunimetus: president, professor, generalissimus Tähtkujud: Kalad, Ambur NB!!! Roheline manner, Must manner, Taani Kuninga aed, eesti raamatu aasta, Reinupi Reisid, Metsik Lääs, ploom „Hiiu sinine“, ansambel Meie Poisid, mineviku Eesti, Kolme Koopa kohvik, Tema Pühadus dalai-laama, Alzheimeri tõbi, Tema Majesteet Roosti kuningas, euro, Aasia keeled, Euroopa keeled, eesti keel Kirjavahemärgid
Ülikute tütarde puhul oli olukord teistsugune. Neil oli enam vaba aega, võisid tegeleda mitmesuguste teaduste ja harrastustega. KRISTLANE .JUMALA ORI Maa ristiusustamine nõudis raamatute tõlkimist, sellega tõusis haridustase ja levis laste õpetamine. Venemaal olid juba XI sajandil levinud ,,isa õpetused pojale". Need olid isade õpetussõnad lastele ning nendest kujunesid Vana-Vene ühiskonnas kõlbelise kasvatuse ja elujuhiste kogumikud. Suurt mõju avaldas vana paganausk kristlikule kõlblusele. Keskaja venelase üldlevinud ja põhiliseks kasvatusaluseks oli XV- XVI saj. kirjalikuks tervikkoguks kokkupandud igapäevaste elujuhiste kogum Domastroi. See pole üksnes majapidamisõpetus, oma elamise ülesehitamine, vaid siin on rõhutatud kõlbelisi suhteid inimeste vahel nii perekonnas, majas, mõisas, linnas , kui ka riigis. Tegemist oli põhjendatud käitumisnormidega, mis oli pidevalt sotsiaalse kontrolli all, mis võisid iga
Vahetult viikingiajale järgneva paari sajandi andmed Rootsi ja kogu Põhjala kohta on napid ja ebausladusväärsed. Olof Sülekuningas/Skötkonung (995-1022) on esimene ristitud Rootsi kuningas. Olof Sülekuninga ajal käivitati Sigtunas maa esimene müntimiskoda, võttes eeskujuks Inglise rahad. Rootsi XI-XIII saj See ei olnud euroopalik kristlus vaimulikke määrasid ülikud ja talupojad, orjadele ei antud vabadust, kirikul ei olnud sõlumatust. Paganausk oli Upsalas Bremeni Adami järgi veel 1070.ndail. Rootsi XI-XIII saj Väga vähe kindlaid andmeid on aastate 1060-1130 kohta. Kuningavõim oli nõrk Maakondadel ja kohalikel tingidel oli suur võim Tähtsad olid jarlid Rootsi XI-XIII saj 1060. a. suri Emund Vana; uueks kuningaks sai suurnik Stenkil. Algavad poliitiliselt keerulied ajad võimuvõitlus. Kasvab rahvaarv(3x) ja luuakse juurde metsa alt uut põllumaad. Rootsi XI-XIII saj
prast sõda tõrjuti eestlased valitsemisest eemale ning eestlased muutusid justkui alamklassiks. Lühikese ajaga tekkis 4 väikeriiki (keskaja lõpuks oli neid alles 3) * Läänikord - lääne-Euroopast toodi kaasa sealne läänikord vasallid ja talupojad. Pärast muistset vabadussõda muutus talupoegade olukord vaba eestlane muutus maa rentnikuks ja tekkisid "maksud"/erinevad koormised. * Usuline pööre - enne muistset vabadusvõitlust oli usk üldiselt erinev ja valitses muinasusk/paganausk, kuid pärast sõda sai Eesti üldiseks usuks kristlus ning kõik eestlased ristiti kohustuslikus korras, kuigi kuna puudus sisuline õpetus, segunesid pagana usu jooned tänase kristlusega. * Linnade teke - Varalinnalistest asulatest kujunesid linnad täpsemalt 9 tükki ning seal toimus käsitöö ja kabandus. Eestlased olid ka linnas alamkiht. * Kultuur/haridus enne sõda oli lihtsalt traditsiooniline rahvakultuur ning püüti elada
annaabi.ee 
