Laulupidu kasvatas eestlaste ühtekuuluvust tunnet ning samal ajal ka pani aluse üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile. Eesti Kirjameeste Seltsi loomine aitas ärkamisajal emakeelse rahvahariduse edendamisel väga palju kaasa. Euroopaliku kirjakultuuri juurutamiseks varasema talurahvakultuuri asemel, tuli Eesti Kirjameeste Seltsil suurt tähelepanu pöörata eesti keele edendamisele, et minna lõplikult üle uuele kirjaviisile. Seltsi eesmärk oli uue kirjaviisi juurutamine ning uute kooliraamatute väljaandmine, mis parandas ning tõstis eestlaste üldist hariduse taset. Peale haritlaste esindajate olid ka seltsi liikmeteks ärksamad taluperemehed, kes soovisid eesti rahva teadmisi ning oskusi suurendada. Peale üldise silmaringi laiendamist ning rahva hariduse ja kultuuri edendamist taheti ka rahvusliku liikumisel soodustada kutseoskuste omandamist. 1870. aastal loodi
• Esimene eesti keele grammatika: Esimene eesti keele käsiraamat (sissejuhatus eesti keelde) ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni. Mülleri eesti keelele omased saksa laensõnad, alamsaksa ja ülemsaksa (saksapärane) • Forseliuse-Hornungi kirjaviis: 1693.aastal ilmub Hornungi „Grammatica Esthonica“ (eesti grammatika). Grammatika võttis kokku 1680. aastatel Forseliuse alustatud kirjaviisireformi tulemused. See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on
Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusika muutus rõhutatult helistikukeskseks.
tutvustamiseks: 1637 Heinrich Stahli „Anführung zu der Estnischen Sprach” – keeleõpetus koos väikese saksa-eesti sõnastikuga. 1660 Heinrich Gösekeni „Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache”. 1693 Johann Hornungi keeleõpetus „Grammatica Esthonica”, mis võttis kokku 1680. aastatel Bengt Gottfried Forseliuse algatatud kirjaviisireformi põhimõtted ja pani aluse vanale kirjaviisile. See oli kasutusel 18. sajandist kuni 19. sajandi viimase veerandini. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: 1622 katoliiklik käsiraamat „Agenda Parva”. 1632 Joachim Rossihniuse luterlik kirikukäsiraamat. 1648 Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika „Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam”. 1686 „Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament”, Uue Testamendi tõlge, mis oli ühtlasi esimene läbinisti eestikeelne teos.
eesmärk:rahva silmaringi ja mõtlemisvõime avardamine köitva popul. teaduslike lugemismat varal. Tegevus:koostas ning andis välja rahv raamatu"Pühapäeva..." mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega.. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn.>TÜ usuteadus tegevus:kirjutas eesti keeles, koostas rootsi keele grammatika ja tegi pikema aja vältel Rosenplä-ga "Beiträgele" keele alast koostööd. Pani aluse
rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Samal ajal pandi alus ka üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile. Eestlaste omaalgatuslikku tegevust soodustas laulukooride asutamine, ka eestlaste seas juurdus sakslaste eeskujul orkestriharrastus. 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872. aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts. Eesti Kirjameeste Selts pööras eriti tähelepanu eesti keele edendamisele, seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. Tunnustatud juhid olid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Hurt oli usulise kasvatusega, töökas ja soovis saada haridust. 1860. aastal sai temast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas üliõpilane. Ta hakkas huvi tundma filoloogia, peamiselt ravaluue vastu ning lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. 1872. aastast sai temast Otepää kirikuõpetaja. Jakobson sündis Tartus. Isa töötas köstri ja kooliõpetajana. Ta lõpetas Cimze kooliõpetajate
Ainult meeskoorid. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusvastaseks ja ,,ülimalt ohtlikuks". 12) Kes kujunes 1870. Aastatel rahvusliku liikumise liidriks? Jakob Hurt 13) Kus ja mis aastal asutati esimene eestikeelne kool- eesti Aleksandrikool? Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas 1874. aastal. 14) Mis seos on praegugi kasutusel oleval kirjaviisil ja Eesti Kirjameeste Seltsil? EKS otsusel mindi 1872. a üle praeguseni kasutusel olevale kirjaviisile. 15) Millisesse kolme ajajärku jaotas C. R. Jakobson 1868. a ,,Vanemuises" eetud isamaakõnes eestlaste ajaloo? · Kadunud kuldse muistse iseseisvuse aeg · Mitmesaja-aastane orjapõli · Koiduaeg-valmistumine uueks tõusuks ja õnneajaks 16) Mis aastal hakkas ilmuma ajaleht Sakala? Millise praeguse maakonna leht see on? 1878. ,Viljandimaa 17) Mida arvas C. R. Jakobson Euroopas jõudu koguvast sotsiaaldemokraatiast?
aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. Seltsid hakkasid järk-järgult elama omaette elu, need ühendasid rahvast ja korraldasid rahuvuslikke üritusi ja kooskäike. Näitena, 1870. aastal asutatud Eesti Põllumeeste Selts, mis sai oma iseseisvuse ja tegutsemise poolest eeskujuks paljudele analoogilistele edaspidi rajatud seltsidele. 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mis seisis eesti keele edendamise eest, uuele kirjaviisile ülemineku eest ja kooliraamatute väljaandmise eest. Esimene laulupidu 1869. aastal Tartus, kuhu oli kogunenud ligi tuhat pillimees ja lauljat, oli samuti korraldatud Vanemuise seltsiliikumise poolt. Laulupidu kasvatas oluliselt eestlaste ühtekuuluvustunnet, samas pannes aluse üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamisele. Peale esimest üldlaulupidu hakati rajama hulgaliselt laulukoore ja orkestreid üle kogu Eesti.
13. Millal ilmus esimene eestikeelne täispiibel? Miks oli see rahva jaoks oluline? ● 1739a. ● Kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist ● Aitas kaasa lugemisoskuse arenemisele, avardas silmaringi. ● Rikastas kirjakeele sõnavara. 14. Millega on läinud ajalukku keelemees Otto Wilhelm Masing? ● Võttis õ-häälku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mis oli varem puudunud. ● Andis välja Marahwa Näddala-Leht. 15. Kes pani aluse uuele kirjaviisile? Mis oli uue kirjaviisi eeskujuks? ● Eduard Ahrens ● Soome keel 16. Miks on Friedrich Reinhold Kreutzwald oluline isik eesti kirjakeele ajaloos? ● Ta oli uue kirjaviisi propageerija ja sõnavara rikastaja. 17. Johannes Aavik. Tema keelekorralduslikud ja uuenduslikud põhimõtted. Too välja viis Aaviku loodud või laenatud sõna. ● Põhimõtted: otstarbekohasus, ilu, omapärasus ● Sõnad: relv, meenuma, nõme, range, reetma, veenma, roim 18
aastapäeva; tuua raha kogumine. kirjandusvõistlusi; rahvas kokku, et uue kirjaviisi kasvatada propageerimine rahvustervikut (ühekuuluvus tunnet); leida väljund lauluseltsidele Tulemus Pandi alus isamaaliste 1884 saadeti Mindi üle uuele kõnede ja laulupeoliste komiteed laiali ja kirjaviisile; traditsioonile, kasvas kõik läks riigi poolt eestikeelsete õpikute laulu ja mänguseltside valitud komitee arv suurenes; 1893 arv Eestis. kätte. 1888 tuli panid selts kinni venekeelne reisikool
Ta loobus püüdest normida eesti keelt saksa ja ladina eeskujul ning võttis eeskujuks soome grammatika, uskudes, et eesti keel on ,,soome keele tütar". Ahrens lähtus sellest, et õige eesti keel on see, mida talupojad omavahel räägivad ning seetõttu nägi ta palju vaeva, et koguda kokku rahvakeele näiteid, millele oma grammatika üles ehitada. 1853. aastal ilmus teine trükk koos lauseõpetusega. Ahrens tegi ettepaneku minna üle vanalt kirjaviisilt soomepärasele kirjaviisile, mis sobib eesti keele hääldusega paremini. Tema poolt soovitatud uus kirjaviis hakkas levima 1860.aastate teisel poolel. Kirjaviisi levikule aitas oluliselt kaasa see, et F.R. Kreutzwald, kes alguses soomepärast kirjaviisi ei pooldanud, seda hiljem kaitsma asus ning selle oma teostes tarvitusele võttis. Lõplikult pääses uus kirjaviis võidule pärast Ahrensi surma, mil vast asutatud Eesti Kirjameeste Selts otsustas hakata oma väljaannetes seda kasutama.
veebruar 1863) on eesti keele uurimise ajaloos murrangulise tähtsusega mees, kelle töödega lõppes vana, Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooniga grammatikatraditsioon ning sai alguse uus, soomesuunaline keelekäsitlusviis, mis on püsinud tänini. Eesti rahvusliku keelekorralduse algusaastaks peetakse 1872. aastat, mil Eesti Kirjameeste Selts otsustas oma presidendi Jakob Hurda ettepanekul seltsi väljaannetes üle minna uuele kirjaviisile ning võttis samas vastu ka mitu kirjakeele ühtlustusettepanekut. Kirjakeele ühtlustamise seisukohast oli siiski suurem tähtsus Karl August Hermanni 1884. a ilmunud esimesel eestikeelsel grammatikal. See grammatika kujundas ka eestikeelse grammatikaterminoloogia. Enamik Hermanni loodud grammatikatermineid on tänaseni käibel (nt käänete nimetused ja terminid kääne, käänamine, pööre, pööramine, ainsus, mitmus, häälik jne). Soome keelest
Sidamo keel Sidamo keel kuulub Afroaasia keelkonda. Afroaasia keeli on üle kahesaja, neid kõneldakse Põhja-ja Kesk-Aafrikas, Lähis-Idas ning Euroopas (malta keel) (Keeleatlase lisa 2000: 11). Sidamo keelt räägitakse Etioopias Abaya järve kirdeosas, Oromia piirkonnas ja Awassa järve kaguosas. Selle keele kõnelejaid on ligi 101 000. Sidamo keelt väljendati Etioopia kirjaviisis kuni 1993. aastani, peale seda mindi üle ladina kirjaviisile. Leksikaalne sarnasus väljendub 64% ulatuses Alaba- Kabeena keele, 62% ulatuses Kambaata ja 53% ulatuses Hadiyya keele suhtes. Ühtlasi pole sidamo keelel teadaolevalt ühtegi murret. (Ethnologue 2016. 31.10.2016) Sidamo keelel on viis lühikest täishäälikut (i, e, a, o, u) ja nende pikka teisikut (ii, ee, aa, oo, uu), näiteks „dina“ tähendab „lonkama“, kuid „diina“ tähistab „vaenlast“. Kõik sidamo sõnad lõppevad täishäälikuga
saj. algusest pärinevas Kullamaa vakuraamatus, esimene säilinud eestikeelne trükis on 1535. a ilmunud Wanradti-Koelli katekismus. Muistset keelekuju on säilinud regivärsilistes rahvalauludes. Kirjakeel kujunes 17. sajandil, kui võeti ka kasutusele saksapärane nn vana kirjaviis. Veel 19. saj. oli keskmurdele toetuva põhjaeesti kirjakeelega kõrvuti tarvitusel Tartu murdel rajanev lõunaeesti kirjakeel. Rahvuskirjakeelele pandi alus 19. saj II poolel, kui siirduti nn uuele kirjaviisile. Tänapäeva eesti kirjakeel põhineb põhjaeesti keskmurdel, mille grammatikat on kirjakeele tarbeks süsteemipärastatud ja laenatud on ka teiste murrete grammatikatest. Murdeid kasutavad oma teostes sageli kirjanikud, näiteks Mats Traat. Esimese eestikeelse grammatika avaldas 1637 H. Stahl. Eesti keelemehi: Paul Ariste, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Johannes Aavik, Johannes Voldemar Veski jt. Sõnavara rikastamise võimalused Laen- ja võõrsõnad
Hurt toetas eestimeelset suunda rahvuslikus liikumises. Tema tegi üleskutse Eesti rahva vanavara korjamiseks. Ta pidas kõike minevikus toimuvat tähtsaks. Minu meelest on väga tark küsida inimestelt, et need kirjutaksid talle paberile laulusõnu, vanasõnu ja rahvamõistatusi, mida kokku korjata ja kogumikku salvestada. Ta suutis koguda raha ka kooli rajamiseks rahva enese rahaga. Veel väärtustan seda, et ta sai hakkama läbi Eesti Kirjameeste Seltsi 1872 aastal uuele kirjaviisile üleminekuga, mida kasutame ka tänapäevani meie. Carl Robert Jakobson oli radikaalsema suuna juht. Ta nõudis Eesti Postimehes kooliolude paranemist ja oli liigse usuõpetuse vastu. 1868 pidas Vanemuises kõne valguse-, pimeduse ja koiduajast. Jakobson andis Eesti talupoegadele teaduslike talupidamisjuhiseid, selle teema kohaselt andis ta välja mitu erinevat raamatut. Eestlased tahtsid liikuda talurahvakultuurist
eestlasteks,rahvakultuuri korrastuse toetamine,kutseoskuste omandamise soodustused. Esimene Üldlaulupidu-1869aeesti esimene üldlaulupidu tartus,kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat.Laulupidu oli esimene eestlaste ülemaailmne kokkutulek-kasvatas rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. 1872 rajati eesti kirjameeste selts mis kandis oolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest,liikmeteks olid haritlaste esindajad kui ka ärksamad talumehed,mindi üle uuele kirjaviisile ja koguneti paar korda aastas. Aleksandrikooli komitee-Rajati esimene eestikeelne kool mis pühendati aleksander esimesele kui talurahva vabastajale.kooli rajamiseks korraldati näitusi,kontserdeid,teatrietendusi ja korjandusi.kihelkondadesse rajati aleksandri koolid ja valdadesse nende abikomiteed,1871 rajati tartu peakomitee. Rahvaluule kkogumisaktsioon-1888 ajakob hurt tegi üleskutse rahvaluule kogmiseks,rahvaluule
olukorda kahe kirjakeele olemasolu : *Lõuna-Eesti *Põhja-Eesti Lõuna-Eestis anti 1686.aastal välja lõuna-eestikeelne vastne testament, mille autoriteks olid isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginius. See raamat oli esimene läbinisti eesti keelne raamat. Vaidluste alusel koostas Johan Hornung ladina keelse eesti keelse grammatika, mis ilmus 1693. aastal . Selles raamatus esitatud Põhja-Eesti õigekirja reeglid olid kompromissiks Stahli ja Forseliuse kirjaviisile ja kestsid 19. sajani keskpaigani. Nimetatakse seda VANAKS KIRJAVIISIKS. 7. Millega läksid kultuuri ajalukku J.Jhering, H.Samson, J.Hornung, A.ja A. Virginius, J.Skytte, Gustav II Adolf, J.Fischer, 1) J. Jhering - ta oli piiskop, kes tegi Eestimaal suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel. Andis välja esimese eesti keelse aabitsa 2)H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi -aegne Liivimaa luterlik superintendent 3) J
18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). BAROKOSTIIL
kajastuvat süzeed või filosoofilist ideed. 9. R. Strauss kirjutas peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat. 10. Straussi ooper ,,Salome" saavutas eriti suure kuulsuse seetõttu, et teos on kirjutatud Oscar Wilde´i samanimelise romaani järgi. Lisaks, ooperi sümfonism ja orkestrikäsitlus pärineb hilisromantismist, kuid süzeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab juba ekspressionistlikule tunnetusele ja kirjaviisile. Muljetavaldav! Impressionism 11. Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. saj lõpu maalikunstist. 1874. a toimus Pariisis näitus, kus oma töid panid välja akadeemilise kunstimaitsega vastuolus olevad noored kunstnikud Monet, Pissar jt. Monet andis ühele oma maalile nimeks ,,Impressioon. Tõusev päike" ning sealt tuletasidki uudse kunstivoolu kriitikud algselt iroonilise varjundiga stiilimõiste. 12
lauljat. · ESTONIA- 1866. Aastal Tallinnas tegutsema hakanud selts. · Orkestriharrastus, laulukooride asutamine · EESTI PÕLLUMEESTE SELTS- 1870. Tartus. · Eesti KIRJAMEESTE SELTS- 1872, kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest. Liikmeteks- haritlaste esindajad, ärksamad taluperemehed. Pööras eriti tähelepanu eesti keele edendamisele, seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. VENESTAMISE PEALETUNG. · Aleksander III võimuletulek- eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine. · Valitsemiskorraldus taheti muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. · Valitsuse uut poliitikat saadeti ellu viima: - Eestimaal Sergei Sahhovskoi. - Liivimaal- Mihhail Zinovjev. · Mindi üle vene keelele ametlikes asjaajamistes. · Talurahvaasjade kommisarid, ül kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Piirati
kujunes välja 1878 A.Wiera juhtimisel). Jannsen oli ka põllumeeste seltside üheks organiseerijaks. Tema eestvõtmisel korraldati Tartus 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu. Rahvuslikus liikumises osales ka Jannseni tütar Lydia Koidula. J.Hurda üheks suurimaks teeneks oli Aleksandrikooli rajamise korraldamine. Tema juhtida oli Eesti Kirjameeste Selts(EKS), mis loodi 1872. Seltsi põhiülesanne oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine. EKS otsusega mindi üle uuele kirjaviisile. C.R.Jakobsoni suuremaks teeneks kultuuri vallas oli ajalehe "Sakala" väljaandmine ning kooliõpikute väljaandmine. Eesti kultuur venestusajal. Venestamine algas Aleksander III asumisega Vene keisritroonile. Baltimaades lõppes balti erikord. Valitsevaks keeleks sai vene keel, hakati levitama vene õigeusku. Rahvusliku liikumise aegne kultuurielu elavnemine asendus pessimismimeeleoludega. Seltside tegevuses kerkis esile meelelahutus. 1893. suleti Eesti Kirjameeste Selts.
luuletusi tuntuim ,,Päts" ning arvukalt keelealaseid kirjutisi. Ta pani endale eesmärgiks inimeste silmaringi avardamise ja köitva populaarteadusliku lugemismaterjali tegemiseks. Andis välja raamatu ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maadega ja mda hakati nimetama eesti talurahva entsüklopeediaks. Masingul on suured teened eesti kirjakeele rikastamisel ja uuele kirjaviisile ülemineku valmistamisel. Ta püüdis kirikukeelt ja rahvakeelt lähendada, TÄHTSUS: tema tõi Õ tähe. Ood- pidulik luuletus, ülistus või mälestuslaul. Pastoraal on maaelu kujutav karjaselaul Kristjan Jaak Peterson- ta lõi oode, mis näitas, et võib sügavatest tunnetest laulda. Tema vaimsest pärandist peale võime hakata lugema eesti rahvusliku kirjanduse algust. Alles 20.sajandi künnisel tõid nooreestlased tema tööd lugejate ette.
1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts (EkmS), mille eesotsas oli Jakob Hurt, kes tegi Helsingi ülikoolis doktoritöö ne-liitelistest nimisõnadest. Eesti Kirjameeste Selts ühendas eesti haritlasi, tema ülesandeks oli eesti keele, rahvaluule ja hariduse arendamine ning ajaloo uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvorme (näiteks ainult de-mitmus, sid-partitiiv, -ivad)
Uut monoodilist stiili valmistasid ette 16. sajandi lauluseaded: polüfoonilisi laule, eriti neid, kus meloodiana domineeris ülemine hääl, seati umber soolohäälele lauto saatel. 16. sajandi teisel poolel hakkas arenema instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati mõnd akordpilli, enamasti klavessiini või lautot. Barokiajastul kaotas rangete reeglitega polüfooniaõpetus oma endise tähenduse. Barokkstiil tekkiski algul ühemõttelise vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile. Viimane kuulutati koguni barbaarseks, kuna selles ei jälgita poeesia loomulikku rütmi ning tekst läheb kuulaja jaoks häälte keerukas põimumises kaduma. Monoodilise stiili loojad arvasid, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada ja väärtuslikem muusika on ühehäälne saatega meloodia, mis jälgib täpselt deklamatsiooni rütmi ja kõnemeloodiat. Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia. Barokiajastu
Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Uue zanrid SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast)
teatrietendus, siis käin seda ikka oma 5-6 korda vaatamas. Ka oma lemmikraamatuid loen tavaliselt kümneid kordi. Ja liialdada meeldib mulle ka." Loomingust Diana Leesalu otsustas hakata kirjanikuks juba varases eas- seitsme aastaselt. Inspiratsiooni sai ta tol ajal oma kunagist lemmikute Astrid Lindgreni ning Mark Twaini teostest. Leesalul on siiamaani välja ilmunud kaks raamatut, ,,2 grammi hämaruseni" ja ,,Mängult on päriselt". Leesalu kirjaviisile on omane veidi ropp, kuid aus kõneviis. ,,Täiskasvanud inimesed arvavad noorsooromaani kirjutades, et kui mingi slängisõna või pisike roppus sisse panna, siis sellest piisab. Mina usun, et noorteraamatu juures ei ole kõige tähtsam üks «kurat» seal sees, vaid teksti rütm ja värin, mida äratundmine võib tekitada." (Diana Leesalu, Sakala, 16.03.2007) Leesalu räägib, et ta on suurepärane alguste kirjutaja, kuid kehv lõpetaja. Ühte
gümnaasium kubermangulinnades ja ülikool. · 1828. Rajati tartu elementaarkooliõpetajate seminar. · Sajandi keskel õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. · Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlastele kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Eestikeelne kirjasõna: · Eestikeelset esimest ajalehte hakkas välja andma 1806.a kevadel Otto-Wilhelm Masing Tarto Maa rahwa Näddali-Leht. · Eesti uuele kirjaviisile pandi alus aastal 1843. Eduard Ahrens, kes koostas uue Eesti keele grammatika. Kiriklikud olud ja usuliikumise: · Luteri kirik oli endiselt ühiskonna vaimuelu oluliseks kujundajaks. · 1832.a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas aga luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. · Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimaal. · Vennasteliikumine leidis talurahva hulgas laialdase toetuspinna, kuna ei teinud seisustel, rahvustel vahet. · 1850
saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). UUED ZANRID OOPER
August Weizenbergi elulugu Andresel ja Katril oli kolm last: tütar Ann ning pojad Gustav ja Jaan. Jaan Weizenberg, Augusti isa, abiellus Põlva kihelkonnast Väimela vallast Pautsi talust pärit Liisa Jaaskaga. Neil oli kuus last: Juula-Catharina, Jula-Louise, August-Ludvig, August Daniel, Marie ja Mina. Täiskasvanuks said neist kolm: Julie, August-Ludvig ja Marie.August- Ludvig, kes suguvõsas ainuisikuliselt muutis kuntsnikuna oma nime saksa kirjaviisile vastavalt Weizenbergiks, sündis 6. aprillil 1837. aastal Võrumaal Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas, poolteist kilomeetrit Kanepist lääne pool, Kanepi-Otepää maantee ääres asuvas Ritsiku kõrtsis. Seal veetis August oma esimesed viis aastat. 1842 ostis isa väikese maja keset Naha küla. August Weizenbergi isa oli õppinud Võru linnas kingsepaks. Ta töötas mõisahärrastele, kirikuõpetajatele kui ka talurahvale. Eluga tuldi toime.Pikka kasvu ja tõsise
Hurt Aleksandrikooli Peakomitee presidendiks. 1872. aastal Tartu EPS-i presidendiks ( sellest ametist pidi ta ajanappuse tõttu loobuma) ning EKmS-i presidendiks. Seega oli ta muutunud rahvusliku liikumise suveräänseks liidriks. Raskusi valmistas üksnes oma häälekandja puudumine. J. Hurda vastav palve lükati Trükiasjade Peavalitsuse poolt tagasi ning ta oli sunnitud vastu võtma J.V. Jannseni pakkumise asuda "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. J.Hurt viis lisalehe üle uuele kirjaviisile, avaldades siin oma ajalookäsitluse "Pildid isamaa sündinud asjust". See äratas baltisakslastes üldist pahameelt ning J.V. Jannsenit mõjutati J. Hurta lisalehest eemaldama. Seega oli J. Hurt sattunud C.R. Jakobsoniga ühte leeri, s.t. "Eesti Postimehest" väljapoole. C.R. Jakobsoniga tekkiski tal tihe koostöö, mis 1870. aastate keskel arenes küllaltki intiimseks sõpruseks. Koostööd C.R. Jakobsoniga ei suutnud olulisel määral segada ka J
sai lõpuks said eestlased kirjaoskajate sekka. Ajakirjanduse levik lugejaskond on olemas, 19. saj suur rahvutse aeg, sinna langeb ka Eesti järjepideva ajakirjanduse algus. 1857 ei katke enam ajalehtede välja andmine Pärnu Postimees. Sellest aga ei piisa rahvusliikumise tekkimiseks. Baltisaksa estofiilid ühiskonna eliit, eestluse armastajad. Rosenblenter hakkab koguma rahvajutte. E. Arens? - paneb aluse uuele kirjaviisile. Osad hakkavad ka otse eesti keeles kirjutama. Tegelevad eesti keelse ilukirjandusega rahva õpetamine, kasvatamine. Teadlik tähelepanu pööramine eesti kultuurile: Tartu ülikooli taasavamine? Või lihtsalt avamine? (A) ÕES Õpetatud Eesti Selts, eesmärgiks eesti keele ja kultuuri õpetamine, õppimine. Esimeseks presidendiks Faelhmann. Tallinna eliit loob analoogi EKS Eesti Kirjameeste Selts nendeks nimetatakse küll kõiki haritud mehi.
Euroopa ja levis isegi Ameerikasse. See kultuur kajastas ajaloosündmusi, antiiklegende. Kunst ülistas kangelaslikkust ja esinduslikkust. Hooned ja ehitised olid kaunistatud uhkete kujude ehk skulptuuridega. Ruumi sisemus kaunistati peeglitega, maalidega. Riietus muutus luksuslikuks, kanti parukaid, ehteid . Vokaalmuusika Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes.Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas.Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Ooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis
saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. · Nimeta keskaja kirikumuusika zanrid - gregooriuse laul,missa, liturgiline draama,
saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. · Nimeta keskaja kirikumuusika zanrid - gregooriuse laul,missa, liturgiline draama,
korraldatud eestlaste esimene üldlaulupidu Tartus. Pandi alus ka üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioon. Omaalgatuslikku tegevust soodustas laulukooride asutamine, juurdus orkestriharrastus. 1970. asutati tartus Eesti Põllumeeste Selts, mis sai eeskujuks paljudele teistele analoogilistele seltsidele. 1872. rajati Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest, eesti keele edendamine.Mindi üle uuele kirjaviisile. Seltsi liikmeteks olid haritlaste esindajad kui ka ärksamad taluperemehed. Lahkhelid- 1870. teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõtmatu Jakobsoni kirikuvastasus, mis lõpetas ka kaastööde saatmise Sakalale. Pingestusid ka Hurda suhted sakslastest ametikaaslastega. 1880 lahkuski Eestist ning võttis vastu kirikuõpetaja koha Peterburi Jaani kirikus
Laialdaselt tuntuks sai Masing oma ajalehega "Maarahva Nädalaleht", mis jagas teadmisi Vene riigis ja kogu maailmas toimuvatest sündmustest. ● E. Ahrensi soovitused uue kirjaviisi juurutamiseks, lk 97 – 98, tööleht - Ahrens on tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor, kes pani ette üle minna vanalt, saksa keele eeskujul loodud kirjaviisilt eesti keele hääldusega sobivamale soomepärasele kirjaviisile. Ahrensi keeletöö peaeesmärk oli kirikukeele parandamine ja uurimine. Tema põhiteos on „Grammatik der Ehstnischen Sprache” (1842, 2 tr 1853). Selle esitrükis kasutas ta ise veel peamiselt vana, ent selle sõnastiku osas (Etymilogisches Wörterbüchlein) juba uut kirjaviisi. ● F. R. Kreutzwald sõnavara rikastajana, lk 99, rohkesti näiteid tema loodud sõnadest - Mõned näited: ametnik, omadus, rahvus (esialgu küll rahvaus),
laulupidu. Rahvuslikuks suurürituseks kujunes 1869. Korraldatud eestlaste üldlaulupidu Tartus (eestlaste esimene ülemaaline kokkutulek). 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts (eeskuju paljudele teistele seltsidele). 1872 rajati Eesti Kirjameeste Selts (pööras tähelepanu eesti keele edendamisele) , see kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest. Kirjameeste seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. Laulupidu Rahvuslik suurüritus. Sai teoks 18.-20. Juuni 1869, Ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Esinesid vaid meeskoorid (segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusvastaseks ja ülimalt ohtlikuks). Peeti isamaalisi kõnesid. Publik, ligi 20 000 inimest üle Eesti. Kuna traditsioon tuli saksamaalt siis oli palju kritiseerijaid (Johann Köler ja Carl Robert Jakobson) Jakob Hurt Pärit põlvamaalt (kirikuõpetaja). Tõusis liikumise etteotsa 1870. Aastatel. Mõnda aega töötas
Järgmiseks maakonnakeskustes kreiskoolid, gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas, kõige kõrgem ülikool. Kreiskoolitasandilt alates õppetöö kindlalt saksakeelne. Kihelkonnakoolide õpetajate saamiseks rajati seminarid. Cimze seminar (nimi rajaja järgi) tegutses Valgas. Vallakoolide õpetajatele ka seminarid, Alaste ja Jädivere omad. Toimus teoste välja andmine mõlemas kirjakeeles. 1843.a ilmus E.Ahrensi grammatika, mis võttis kirjakeele aluseks P-Eesti keskmurde, pani aluse uuele kirjaviisile. Tehti ka esimesed katsetused ajalehtede välja andmiseks. 1806.a ilmus esimene ajaleht Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Välja andsid baltisakslased. Ilmus ainult ühel aastal, tsaarivalitsuse käsul see lõpetati, sest võib põhjustada talurahvarahutusi, tegelt polnud sellel tõenäoliselt väga lugejaidki. Säilinud eksemplarid hävitati, alles 1994.a leiti Venemaa ajalooarhiivist seda. Teine katse tehti 1821-23, 1825, siis ilmus Marahva Näddalaleht, selle väljaandjaks oli O.W. Masing
nagu inimkeele päritolu, keele ja mõtlemise, keele ja kultuuri, keele ja ajaloo vahekord, keelesugulus, ühine ja erinev igas keeles. Rosenplänter rõhutas eesti keele tähtsust: seda peaks õpetama ka gümnaasiumis, mitte ainult rahvakoolis. 4. Eduard Ahrens. 1843 ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" : esimene, kus oli ulatulikult kasutatud rahvasuust kogutud ehtsat keeleainest. Kõige laiemalt on tuntud ettepanek minna üle uuele ehk soomepärasele kirjaviisile. Esimese osa lõpus etümoloogiline sõnastik esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara 1848 ,,Zur Ehstnischen Declinationslehre": käänamisõpetus 5. Ferdinand Johann Wiedemann. Viimane, aga teenekaim sakslasest eesti keele uurija. 1855 ,,Ueber die neueste Behandlung der Ehstnischen Grammatik" analüüs Ahrensi grammatikale. 1864 ,,Versuch ueber den werroetnischen Dialekt" (,,Ülevaade Võru murdest") 1869 ,,Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F
Peterson oli esimene, kes kirjutas käänetest. Kuna Beiträges puudutati ka eesti ortograafiasüsteemi, siis tõi Masing esimest korda kasutusel Õ. 4. Eduard Ahrens. keeleteadlane, eesti keele grammatika ja kirjaviisi uuendaja. Ta on tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor Pani ette üle minna vanalt, saksa keele eskujul loodud kirjaviisilt eesti keele hääldusega sobivamale soomepärasele kirjaviisile 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus)- kasutas selles uut kirjaviisi- ainestik oli rahvakeeln, keelekirjeldusmall oli laenatud soome keele grammatikatest, eesti keelt hakati kirjeldama eesti malli järgi ja otsiti keele omadusi ja grammatikareegleid keelest endast. Pandi tähele, et eesti keele ehitust ja sõnavara saab kirjeldada soome keele järgi tänu nende omavahelistele sarnasustele. Rosenplänter ütles, et soome keel on kõigi eesti keele murrete ema
vaimulikele, kelle eesti keele oskus polnud vb kõige parem. Paralleelselt arenes 2 kirjakeel P- ja L-Eesti. Esimene oluline grammatikaõpik ilmus 1637.a, autoriks Heinrich Stahl. Võttis eesti keele grammatika koostamiseks aluseks saksa keele. Saxamah kanna saksamaa kana kalkun. See oli kasutusel 1693.a-ni, kui ilmus järgmine grammatika, koostatud Johan Hornungi poolt. Jäeti välja kõik võõrtähed, loobuti vokaali pikendavast h-st. See pani aluse nn vanale kirjaviisile, mis oli kasutusel 19.saj keskpaigani. Hornung koostas ka kogumiku ,,Kodu ja käsiraamat", ilmus 1632-38 4-osalisena, nii saksa kui eestikeelne tekstina. Sees oli katekismus, lauluraamat, eesti keelde tõlgitud evangeeliumid, palved, tekste kiriklikes talitlusteks (matmiseks, laulatused, ristimised). Kuna oli kaks kirjakeelt, tekkis probleem, kumba Piibel tõlkida. 1686.a ilmus Vastne Testament L-Eesti kirjakeeles, selle tõlkisid isa ja poeg Virginius, seda ilmus umbes 400 eksemplari
Esimene grammatikaõpik ilmus 1637 *Autoriks Heinrich Stahl *Aluseks Põhja-Eesti murre *Oli sakslane, grammatika koostamisel aluseks saksa keel *Saxamah kanna Saksamaa kana ehk kalkun -Kasutati võõrtähti -Vokaali pikendati h-abil -Ühekordne konsonant kirjutati topelt *Oli käibel kuni 1693, kui ilmus Johan Hornungi grammatikaõpik -Vähem saksapärasust, vähem võõrtähti -Pikem vokaal kahe tähega -Pani aluse vanale kirjaviisile -Kasutusel kuni 19, sajandi keskpaigani või isegi kauem *Stahl koostas ka õpiku ,,Kodu ja käsiraamat" -Ilmus 1632 1638 -4 osa -Katekismus, lauluraamat, eestikeelsed evangeeliumid (4), palved, tekstid kiriklikeks talitusteks (matmine, ristimine, laulatamine) -Mõeldud köstritele ja kirikuõpetajatele Läbi 17. sajandi oli päevakorral Piibli tõlkimine *Mis kirjakeelde tõlkida? -Mitu kirjakeelt *1686 ilmus Vastne Testament
Algas Faehlmani muistendite kirjapanemisega. Muistendite üles kirjutamine tõstis nad tähtsamale kohale ning kirjapanemise käigus muudeti nende sisu fiktsioonile ja minevikule läheasemaks, muistendeid hakati ilustatud kujul kirja panema. Muistendites rõhuti esivanemate sõna ja selle austamist mis muutis ta omamoodi rahvuspärandiks. Muistendite eestistamine muutis nad omakorda muinaspärandiks, mida hakati esitlema kui eesti oma mütoloogiat. Tänu ilustatud kirjaviisile muutus muistend rahvapärimusest millekski kaugeks. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 18. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? 24. saj eKr, savitahvlid 20. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja märgi ära, missugused neist olid osalised loomismüüdis.
"Georg Mülleri saksa laensõnad" (1940), "Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles" (1940), "Vene laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles" (1958), "Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles" (1963), "Alamsaksa laensõnu vanemas eesti kirjakeeles" (1981). Professor Arnold Kask oli keskendunud kirjakeele ajaloo uurimisele, mõtestas seda laias perspektiivis. Raamatud: "Eesti kirjakeele ajaloost" I--II, "Eesti murded ja kirjakeel" (1984). Vanalt uuele kirjaviisile üleminek (1946). Doktoriväitekiri ilmunud raamatuna "Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel XIX sajandi eesti kirjakeeles" (1958). Olulisi artikleid: "Lühike ülevaade eesti keelest ja selle arenemisest" (1949), "Kreutzwaldi osa eesti rahvusliku kirjakeele ja selle ortograafia kujunemisel" (1953), "Eesti kirjakeele ajaloo periodiseerimisest" (1955), "Ülevaade eesti leksikograafiast 1917. aastani" (1956).
* Eestikeelne kirjasõna * Peamiselt ilmusid usulise sisuga tekstid, mis olid mõeldud vaimulikele lugemiseks. * Peamiselt arenes kirjakeel. * Esimese eesti keele grammatika koostas aastal 1637 Heinrich Stahl. -) Peamiselt põhines see põhja murdel. -) Grammatika koostamisel võttis ta aluseks saksa keele. -) Kasutusel oli palju võõrtähti. * Teise eesti keele grammatika koostas aastal 1693 Johan Hornung. -) Ta pani aluse vanale kirjaviisile, mis oli kasutusel ligi poolteist sajandit. -) Kasutuselt kadusid võõrtähed. -) Johan Hornung koostas ka raamatu ,,Kodu ja käsiraamat". *) Ilmus aastast 1632-38, nelja osana. *) Oli korraga Eesti ja Saksa keelne. *) Koosnes katekismusest, lauluraamatutest, evangeeliumitest, palvetest ja tekste kiriklikeks toimetusteks. * 1686 aastal ilmus ,,Vastne Testament" ehk Uus Testament, mis oli kirja pandud lõuna- Eesti keeles. -) Tõlkijateks olid isa ja poeg A. A. Virginius.
"Georg Mülleri saksa laensõnad" (1940), "Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles" (1940), "Vene laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles" (1958), "Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles" (1963), "Alamsaksa laensõnu vanemas eesti kirjakeeles" (1981). Professor Arnold Kask kirjakeele ajaloo mõtestamine laias perspektiivis. Raamatud: "Eesti kirjakeele ajaloost" I--II, "Eesti murded ja kirjakeel" (1984). Vanalt uuele kirjaviisile ülemineku käsitlus (1946). Dotsent Aino Valmet kandidaadiväitekiri "Pluurali partitiiv eesti vanemas kirjakeeles (1524--1867)" (1956). Artikleid vanema kirjakeele morfoloogiast, nt noomeni mitmusevormidest J. Gutslaffi grammatikas Professor Paul Alvre hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. Konstruktsioonide ja sõnatüüpide päritolule pühendatud käsitlused, nt terminatiivsetest konstruktsioonidest Tänapäev
päritolu jm üldjoontes käsitletud). Nii tekiks ehk arusaam, et nimed on meie või mõne muu rahvuskultuuri osa ja nendega ei tohi omatahtsi ümber käia; samuti tuleks püüda kummutada üldlevinud arusaam, et nimed asuvad väljaspool igasuguseid reegleid (keele struktuur, õigekirja küsimus, traditsioonid). 4 KOHANIMED 4.1 Kohanimekorralduse areng 4.1.1 Kohanimekorraldus 1917. aastani Eestikeelsete kohanimede normimise alguseks võib tinglikult lugeda vanalt uuele kirjaviisile ülemineku aega 1860.70. aastatel. Nii andis Jakob Hurt 1864 ("Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi") eraldi juhise ka Eesti kohanimede kirjutamise kohta: "Eestikeele nimed, olgu mis nimi tahes, peavad ka Eesti viisi kirjutatama, s. o. nõnda, kuida Eesti õigest kirjutamise seadused käsivad [ ]. Nimed, mis vana viisi puudulikult kirjutati, peavad uut viisi ümberkirjutatama, nii et nime kirjutamine ja väljaütlemine kokku käivad
17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas. Barokkstiil tekkis algul ühemõttelise vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile. Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia. Varabaroki suurim geenius Claudio Monteverdi (1567-1643)-kuulus aaria "Laske mul surra"ooper ,,Orfeo" Ooper tekkis umbes 1580 Firenze Camerata-poeetide ja muusikute ring, kuhu kuulusid krahv Bardi ja krahv Corsi. Nende eesmärk oli taas luua antiik müüdid. Algselt nimetati draama muusikas; lugu muusikas. Ottavio Rinuccini esimene ooperilibretode autor. Esimesed ooperi muusika loojad Jacob Peri ja Giulio Caccini.
laensõnad" (1940), "Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles" (1940), "Vene laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles" (1958), "Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles" (1963), "Alamsaksa laensõnu vanemas eesti kirjakeeles" (1981). (oluline) · Arnold Kask kirjakeele ajaloo mõtestamine laias perspektiivis. Raamatud: "Eesti kirjakeele ajaloost" I--II, "Eesti murded ja kirjakeel" (1984). Vanalt uuele kirjaviisile ülemineku käsitlus (1946). Doktoriväitekiri ilmunud raamatuna "Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel XIX sajandi eesti kirjakeeles" (1958). Olulisi artikleid: "Lühike ülevaade eesti keelest ja selle arenemisest" (1949), "Kreutzwaldi osa eesti rahvusliku kirjakeele ja selle ortograafia kujunemisel" (1953), "Eesti kirjakeele ajaloo periodiseerimisest" (1955), "Ülevaade eesti leksikograafiast 1917. aastani" (1956).
Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks. Ilmaliku muusika võidukäik. Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse. Muusikat hakati looma ka tellimise peale. Homofoonilise muusika võidukäik. Loodi palju suurteoseid. Instrumentaalmuusika ülekaal. · Barokiajastu vokaalmuusika Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). · Ooperi kujunemine 17. Sajandi Itaalias
annaabi.ee 
