Meeksi vald 38 LPg- tsl 48,07974 Ülenurme vald 44 LP sl 47,46073 Mäksa vald 38 LPg- sl 46,4427 Alatskivi vald 47 LPg- ls1 45,73664 Alatskivi vald 38 LPg- sl 45,46069 Rannu vald 53 KIg sl 44,9662 Ülenurme vald 44 LP sl 43,90287 Rannu vald 45 Go ls3 43,79094 Võnnu vald 36 LPg- sl 42,5101 Tartu vald 49 KI sl 42,42054 Rannu vald 47 LP sl 42,41471 Puhja vald 63 Ko ls1 42,37454 Alatskivi vald 38 LPg- sl 42,26895 Tartu vald 51 LP ls1 42,24437 Võnnu vald 36 LPg- sl 41,9324 Rannu vald 54 KIg ls1 41,75335 Vara vald 44 LP sl 41,53062 Mäksa vald 35 LPg- sl 41,20069 Tartu vald Go ls2 41,19264 Ülenurme vald 44 LP sl 40,8077 Nõo vald 49 LP sl 40,68953 Haaslava vald 47 LP sl 40,08424
07974 39 Ülenurme vald 44 LP sl 47.46073 45 Mäksa vald 38 LPg- sl 46.4427 39 Alatskivi vald 47 LPg- ls1 45.73664 48 Alatskivi vald 38 LPg- sl 45.46069 39 Rannu vald 53 KIg sl 44.9662 54 Ülenurme vald 44 LP sl 43.90287 45 Rannu vald 45 Go ls3 43.79094 46 Võnnu vald 36 LPg- sl 42.5101 37 Tartu vald 49 KI sl 42.42054 50 Rannu vald 47 LP sl 42.41471 48 Puhja vald 63 Ko ls1 42.37454 64 Alatskivi vald 38 LPg- sl 42.26895 39 Tartu vald 51 LP ls1 42.24437 52 Võnnu vald 36 LPg- sl 41.9324 37 Rannu vald 54 KIg ls1 41.75335 55 Vara vald 44 LP sl 41.53062 45 Mäksa vald 35 LPg- sl 41.20069 36 Tartu vald Go ls2 41.19264 1 Ülenurme vald 44 LP sl 40.8077 45 Nõo vald 49 LP sl 40.68953 50
11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Bulgakovi romaan ,,Meister ja Margarita" (,,XX sajandi vene kirjandus. Proosa" põhjal) lk 153-176 · Tegemist on ülimalt novaatorliku ning uuendusliku teosega, seetõttu pole ka lihtsalt mõistetav. · Fantastika ja reaalsus, müüt ja ajalooline tõepärasus, teosoofia ja demonism, romantika ja klounaad selles romaanis on koos peaaegu kõik! AINESTIK · Põhjalikku eeltööd tehes süvenes Bulgakov müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus
suurem täisarv (A-Z) ine kvartiil 4 basse ja vajuta Otsingufunktsioonid NB! Enne järgmise funktsioonide kasutamist tuleb andmed eelnevalt sorteerida: Selekteeri A5:B13 -> Data->Sort-> Kasutatavad andmed LOOKUP(E5:E28;$A$5:$B$13) Linn Maks Nimi Linn Maks Paide 190 Sinivee Võru 150,00 kr SORTEERIMINE Puhja 100 Elevant Võru 150,00 kr Tabeli sorteerimiseks: Pärnu 250 Laas Viljandi 220,00 kr selekteeri vajalikud lah Rakvere 210 Vaher Tartu 300,00 kr omavahelises sõltuvus Tallinn 310 Usin Tartu 300,00 kr Data-Sort-Sort by:Linn
................................................................5 1.2. Vanaisa kooliaastad..............................................................................................8 1.3. Vanaisa tööaastad...............................................................................................12 4 I PEATÜKK Minu vanaema noorpõlve lugu Minu vanaema Helju sündis 29. oktoobril 1931 Puhja vallas Mõisanurme külas Raitsi talus. Mõisanurme küla asub Tartu-Viljandi maantee ääres, Tartust umbes 20 km kaugusel. Vanaema oli raske laps, kaalus sündides 4 kilogrammi. Tema ema abistas sünnitamisel emaema Mari Kaiv. Hoolimata suurest sünnikaalust kasvas temast väike sale naine, kelle pikkuseks on 1,58 m. Vanaema oli peres kolmas tütar. Vanem õde Linda oli sündinud 1924.a. Linda elab praegugi Raitsil ning on suguvõsa kooshoidja. Keskmine tütar Silve sündis 1925.a.
Kontakt MEEKÄRG OÜ Tegevusala: Mesindus Juriidiline aadress: Kalevi 91, Tartu, Tartumaa, 51504 Tegevuskoha aadress: Puhja, Puhja vald, Tartu maakond, 63608 Kontaktisik: Jana Raudsepp Telefon: +372 5194 2226 E-posti aadress: [email protected] Ettevõttest Meekärg on 2017. aastal Tartu maakonnas asutatud ühe inimese firma, mille peamiseks tegevusalaks on omatoodangu tootmine, pakendamine ja turustamine. Asutajana ja tegevjuhina mesindan ma koos ühe töölisega 200 mesilasperega mesilas. Igapäevaselt suhtlen ma klientidega ja hoian silma peal mee kvaliteedil. Firma pakub naturaalset Lõuna-Eesti
kasutab kodus veebi. (Emor) Eestis kasutavad Internetti igas vanuses elanikud, aga kõige enam on sellega kokku puutunud 15-19-aastased elanikud. Eesti 6-74-aastastest elanikest kasutab internetti 54% ehk ligi 648 000 inimest. Vanemaealiste hulgas on internetikasutajaid vähe stabiilselt juba mitmeid aastaid, kuigi ka see näitab tõusutrendi, sest 50-59-aastaste hulgas tuleb internetikasutajaid juurde aasta lõikes kõige rohkem. (Puhja Gümnaasium) TNS Emor kogub igakuiselt Gallup e-Ratings uuringu raames 15-74-aastastelt internetikasutajatelt infot 48 veebilehe külastamise kohta. Vanusegrupis 6-14-aastat uuritakse kaks korda aastas 18 veebilehe kasutamist. Viimases korraldatud uuringus vaadeldi esmakordselt 12 veebilehe kasutamise infot mõlemas sihtrühmas kokkuvõetuna. (Emor) Ülekaalukalt on Eesti populaarseim veebileht Neti, mida külastab iga päev keskmiselt 40% ehk ca 262 000 6-74-aastast internetikasutajat
PUHJA GÜMNAASIUM Inga Konovalova TAIFUUNID, TORNAADOD, TROMBID Lühireferaat Juhendaja: Merilin Must Puhja 2014 Sisu Orkaani anatoomia Tornaado ehitus, tornaadode tegevusest Tugevamad tornaadod Eesti pinnal Miks tekivad tornaadod-tuulispasad? Tornaadode kiirus ja teekond Võitlusest tornaadodega Orkaani anatoomia Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon(madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Nad tugevnevad kui jõuavad soojade
Suurejõe 7 09:34 0.5 Kaansoo 15 09:42 1.05 0.55 Kootsi 20 09:47 1.4 0.9 0.35 Vihiküla 29 09:56 2.05 1.55 1 0.65 Suure-Jaani 34 10:01 2.4 1.9 1.35 1 Viljandi 60 10:27 4.2 3.7 3.15 2.8 Leie 85 10:52 5.95 5.45 4.9 4.55 Puhja 96 11:03 6.7 6.25 5.65 5.3 Pauluse 126 11:33 8.8 8.35 7.75 7.4 Tartu bussijaam 131 11:38 9.15 8.7 8.1 7.75 Esimene Teine Kolmas Neljas Keskmine kiirus 60 Tariif 0.07 0.35 2.15 1.8 3.9 3.55 1.75 4.7 4.35 2.5 0.75 6.8 6.45 4.6 2.85 2 7
Aleksander hakkas mängima viiulit (“Aleksander L�te - elulugu,” n.d.)1. Aleksander Läte sai oma esimese hariduse Rõngu kihelkonnakoolis. Seal tegutses ka keelpillikvartett, mis koosnes koolmeistritest. Aleksander oli väga huvitatud väikesest ansamblist, sest see andis ka etteasteid. Võibolla oli just keelpillikvartett asjaks, mis ajendas Lätet muusikat edasi õppima. Selleks astus ta Valga Cimze seminari, mille ta lõpetas 1879. aastal. Pärast seda suundus Läte õpetama Puhja (1879-1883) ning Nõkku (1883-1895, 1897- 1900). Viimases töötas ta ka köstrina. Läte moodustas mälemas koolis ka 1 Seda allikat on kasutatud kogu peatüki vältel, kui just ei ole lõigu lõppu muud viidet pandud. 2 orkestri ning kooli. Juna ta tundis, et muusikalisest haridusest jääb nende juhtimiseks ja laulude kirjutamisest väheks, siis hakkas ta Tartus eratunde võtma.
Puhja Gümnaasium Aeroobika Stiilid Referaat Autor: Puhja 2011 Aeroobika Stiilid Low Impact aeroobika madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni ja sammukombinatsioonidel. Muusika tempo on rahulikum, liikumisi sooritades on vähemalt üks jalg kogu aeg kontaktis põrandaga. Ei koorma liigselt liigeseid, seetõttu on tund sobiv ka algajatele Hi Impact aeroobika suure koormusega aeroobikatund, mille aeroobne osa koosneb jooksu- ja hüplemissarjadest
1525. Esimene teadaolev eesti keelt sisaldav raamat.(midagi pole säilinud) saksa keelsed luterlikud raamatud ja liivi-,läti- ning eestikeelsed missatekstid. Järgmine teadaolev eeestikeelset teksti sisaldanud raamat Wanradti ja Koelli katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala Sanna..." Esimene eesti keelne luuletus- Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708.aastast pärinev kaebelaul ,, Oh ma waene Tardo Liin". Rahvuslik liikumine. C.R.Jakobson pidas oma I isamaalise kõne ,,Vanemuise ,, seltsis 1868.a. I üldlaulupidu 1869.a Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitud ,,Vanemuise" selts. Eesti Kirjameeste Selts (EkmS) tegutses Tartus aastail 1872-1893. Sinna kuulusid kõik kes tahtsid eestlust luua ja edendada.
Puhja Gümnaasium KATARIINA II VALITSEMISAEG VENEMAAL Referaat Koostas: Eesnimi Perekonnanimi 11. klass Puhja 2014 Sissejuhatus - elukäik Katariina II sünninimega Sophie Friederike Auguste, sündis 2. mail 1729 Stettinis, Preisimaa kuningriigis, Anhalt-Zerbsti vürsti, endise Preisi kuninga sõjaväelase, polkovnik Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud
EESTI AJALUGU ROOTSI AJAL(16291721) SOFIA KARAJEVA Puhja Gümnaasiumi 10.klassi õpilane 30.04.2013 Halduskorraldus · PõhjaEesti Eestimaa kuberm.(Pärnu ja Tartu mk.) · LõunaEesti ja PõhjaLäti Liivimaa kuberm. · Saaremaa (1645) säilitas eriseisundi · 1660. aasta Oliwa rahu Ruhnu saar · Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Rüütelkonnad · Eestimaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Maapäevad Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop ja vasallid, 3
3) 1701 1703 Lahingud Lõuna-Eestis: Vene sõjaväe võit ERASTVERES ja HUMMULIS. 4) 1703 Peterburi rajamine 5) 1704 Narva teine piiramine, Tartu alistumine. Peeter I ise korraldas Tartule tormijooksu. 6) 1708 Lahingud Põhja Eestis, suurim Vinni mõisa väljadel. OLUKORD EESTI ALAL MUUTUS KOHUTAVAKS: KÕIK TARTU ja NARVA linnakodanikud küüditati koos peredega Venemaale. KOGU TARTU LINN LASTI ÕHKU. Praktiliselt oli linn tühi ja linna polnud. Ajalukku on jäänud Puhja köstri KÄSU HANSU kirjutatud ,,nutulaul". Eestis algas taas katkuaeg. Katku suri 200 000 eestlast. Alles jäi u. 120 000 140 000. 7) 1709 suurim maismaalahing Põhjasõjas: POLTAAVA lahing. Karl XII kaotab maismaal lõplikult. Põgeneb koos sõjaväe riismetega Türgisse. Kavatseb uuesti jätkata sõda. 1715 alles jõuab tagasi Rootsi. 1718 ründab Norras üht kindlust, langeb kas norralaste või oma meeste kuulist.
102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107.Vändra alev 108.Juuru 109.Kaiu 110.Kehtna 111.Kohila 112.Käru 113.Märjamaa vald 114.Raikküla 115.Rapla 116.Vigala 117.Järvakandi 118.Kaarma 119.Kihelkonna 120.Kärla 121.Laimjala 122.Leisi 123.Lümanda 124.Muhu 125.Mustjala 126.Orissaare 127.Pihtla 128.Pöide 129.Salme 130.Torgu 131.Valjala 132.Alatskivi 133.Haaslava 134.Kambja 135.Konguta 136.Laeva 137.Luunja 138.Meeksi 139.Mäksa 140.Nõo 141.Peipsiääre 142.Puhja 143.Rannu 144.Rõngu 145.Tartu 146.Tähtvere 147.Vara 148.Vara v. Koosa osavald 149.Võnnu 150.Ülenurme 151.Helme 152.Hummuli 153.Karula 154.Palupera 155.Puka 156.Põdrala 157.Sangaste 158.Taheva 159.Tõlliste 160.Otepää 161.Õru 162.Abja 163.Halliste 164.Karksi 165.Kolga-Jaani 166.Paistu 167.Pärsti 168.Suure-Jaani 169.Tarvastu 170.Viiratsi 171.Antsla 172.Haanja 173.Lasva 174.Meremäe 175.Misso 176.Mõniste 177.Rõuge 178.Sõmerpalu 179.Varstu
jaanuaril 1860. aastal Tartumaal Aakre vallas Pikasilla külas. Helilooja ja pedagoog. Professionaalne muusikakriitik. Taimetoitlane. Dirigent. Suri Tartus 8. septembril 1948. aastal. Sündis kõrtsmiku peres. Lapsena kuulas rohkesti kõrtsipillimeeste rahvalikke lugusid ja nautis nende laule. 8-aastaselt kingiti talle kohaliku mehe tehtud pill. Haridustee ning töökohad 1873 astus Rõngu kihelkonnakooli. 1876 astus Valga J.Cimze Õpetajate Seminari. 1879-1883 töötas kooliõpetajana Puhja kihelkonnakoolis. 1883-1895 töötas kooliõpetajana ja köstrina Nõos. 1895-1897 jätkas õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal. 1897-1900 pöördus tagasi Nõosse. Võimalused oma muusikaande arendamiseks avanesid Rõngu kihelkonnakoolis. Ta otsustas pärast kihelkonnakooli muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda. Asutas Valga seminaris kui ka Nõos koori ja orkestri. Kirjutas oma koorile ka ise laule. Võttis Tartus muusikaõpetaja juures eratunde.
klass Eestikeelse ilukirjanduse algus Raamatukeele traditsiooni jätkasid paljud 18. sajandi jutukirjanikud, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel Eesti poolilmalik jutukirjandus tekkis 1730.-1740. aastatel. Tollased raamatud kandsid pietistlikku meeleparandusvaimu ning olid vagatseva ja noomiva hoiakuga Pastor Albert Anton Vierorthi „Wiis head jutto…“ (1740) Esimene eestlase loodud luuletus on Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul „Oh! ma waene Tardo Liin”. See räägib Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi osakssaanud kannatustest, mida autor tõlgendab kui Jumala karistust linnakodanike patuelu eest. Wiis head jutto Ühhe Öppetaja ja usklikko Tallopoia wahhel : Nende Juhhatamisseks üllespandud, Kes süddamest püüdwad uskudes ja Jummalat Jesusse nimmel palludes pühha kirja luggemissest omma hingele
konflikt, dialoog, kondenseeritus ning koondumine ühe tegevuse ümber, kostümeering, koguni lavapilt. Tegevuse eraldatus vaatajaskonnast põhimõtteliselt puudub, sest koosolijaist igaüks võib mängust osa võtta, aga tegelikult kujunes ka eraldatud vaatajaskond, kes järgmise mängu puhul võis juba tegelane saada. Mängiti peamiselt talvel, välistöödest vabamal ajal küla noorte kooskäimisel, mis enamasti olid seotud ühise töötegemisega, naguon Kihnu ülaljõstmised, Puhja kildsann, Alutaguse subrikud või Lääne- Eesti mängutoad. Viimased keelati küll 17 sajandil põhjendusega, et seal esinevat ebamoraalsust noorte omavahelises suhtlemises. Nii mõisa- kui talutalgud on tuttavad juba keskajal, ka lõppesid talgud lõbutsemisega. Mängiti jaanitule, Muhus ja Matsalu lahe ääres leedutule juures (2.juulil). Mängudega seostuvad tihedasti kiiged. Ka tundub kiigekombestik vana. Kiigelõbustused algasid varakevadel, seostati lihavõttepühadel
· Erinevused on säilinud grammatikas ja sõnavaras. · Tänapäeval on lõuna-eesti keele kõige elujõulisem võru keel ehk võro kiil. Tal on oma tähestik, oma kirjandus, seda õpetatakse keeleala koolides (ka Tüs) · Võru keele kaitseks on loodud Võru Instituut. · Tartu keel on põline regionaalkeel, mida tänapäeval kasutab umbes 1000 kõnelejat Lõuna- Tartumaal (Sangaste, Otepää, Võnnu, Kambia, Rannu, Rõngu, Puhja, Nõo) · Tänapäeval on tartu keel kiiresti vananeva kõnelejaskonnaga, puudub kirjasõna ja kooliõpetus, mis tähendab, et see keel peatselt hääbub. · Tartu keelt tuntakse ajaloolise keelena, mida kasutati 17-19 saj Tartu- ja Võrumaa kiriku-, kooli- ja kohtukeelena. · Setu keel on regionaalkeel Kagu-Eestis Setumaal. Arvatakse, et tal on tänapäeval 5000 kõnelejat. · Setu keel on väga sarnane võru keelega olles viimase murrak.
kirjakeele, mis tugines Põhja-Eesti murdele. Eesti ilmaliku kirjanduse alglätted on kirikulaulus. Seoses usupuhastusega muutus kiriku laulu- raamat eesti talupoja jaoks järjest tähtsamaks. 17. saj tekkis kirikulaulu kõrvale ka ilmalik luule. Au- torid olid esialgu saksa päritolu gümnaasiumi- ja kirikuõpetajad. Esimene eestikeelne luuletus oli ladi- nakeelse pealkirjaga pulmalaul. Autoriks oli sakslane Reiner Brockmann(1637). Esimese eestlase loodud luuletus on Puhja köstri ja koolmeistri Hans Kessi(Käsu Hans) loodud kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!`` - 1708. aasta, koosneb 32 stroofist ning jaguneb nelja ossa. I osa jutusta Tartu linna rikkusest ja õnneajast, II osa linnarahva patuelust, III osa linna hävitamisest venelaste poolt ja inimeste küüditamisest ning IV osa manitsus ning teiste linnade hoiatamine. Luuletus on Lõuna-Eesti murdeline ning juhtumised toimusid Põhjasõja ajal.
suhtlemisele 70% oma ärkvelolekuajast. Sellest võttis 9% kirjutamine, 16% lugemine, 30% rääkimine ja 45% kuulamine. Veel enam, teie kuulamisoskused mõjutavad suuresti mitmeid olulisi tahke teie elus. Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl need sõltuvad küllalt suurel määral teie kuulamisvõimest. 8 (Bolton, R. 2002. Igapäevaoskused. Puhja: Väike Vanker, lk.49-50) Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Sõbrad usaldavad teile oma saladusi ning sõprussuhted tugevnevad. Tööalane edugi on kiirem tulema, sest te kuulete ja mõistate inimesi: saate aru, mida nad tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Need, kes ei mõista kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste
Puhja Gümnaasium Madli Tuvike 10r Venezuela Referaat Juhendaja: Õpetaja Aili Tamm Mariann Karja Puhja 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed .........................................................................................................4 1.1 Üldandmed............................................................................................................4 1.2 Riigi asend maailmas....................................................................
Konkurents minu piirkonnas on üpris väike, aga suur oht on see, et kaubandusketid toovad odavat teravilja teistest riikidest sisse. Ikalduse vastu on võimalik põllumaad ära kindlustada. Usun oma ettevõtmisse ja olen kindlasti viie aasta pärast keskmise suurusega tulutoov ettevõte. 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi Juhhu Karli OÜ Ettevõtte juriidiline vorm Osaühing Aadress Tartumaa Puhja Vald Reku 1 Telefonid 51964647 Faks E-mail [email protected] Juhatuse liikmed - Omakapital 2500€ Omanikud, nende osa kapitalist Urmo reinhold 100% Kontaktisik, tema telefon 58918734 Ettevõtte tegevusala Mahe Teravilja kasvatus Ettevõtte tegevuspiirkond Eesti 3. Äriidee kirjeldus
· Haapsalu 2. praostkond (Lihula koos Kirbla abikirikuga, Karuse, Hanila koos Varbla abikirikuga, Mihkli, Vigala kihelkond); · Haapsalu 3. praostkond (Käina, Reigi, Pühalepa, Vormsi kihelkond). Vahepeal tehti küll muutusi praostkondade piirides ja nimedes ning siis taastati esialgne olukord, kuid 1804. aastaks jäi seis siiski järgnevaks: · Võru praostkonda kuulusid lõunaeestimurdelised kihelkonnad: Antsla, Hargla, Kambja, Kanepi, Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Vastseliina, Võnnu ja Võru; · Tartu praostkonda kuulusid: Kodavere, Kursi, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Palamuse, Torma-Lohusuu ja Äksi kihelkond. · Pärnu praostkonda kuulusid: Audru, Halliste ja Karksi, Mihkli, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond. · Viljandi praostkonda kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa,
1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal
Ajalugu Vene aeg küsimused ja vastused. 1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli
Mittemateriaalsed: geograafiline asend, ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused, traditsioonid, maine Ressurside kasutamine: - Majanduslik spetsialiseerumine - Tööstus - Energeetika - Turism - Rahvusvaheline äri - Asutus - Elukeskkond Maavarade osatähtsus tööhõives Mäetööstuses hõivatud 1.2% Eesti hõivatutest Ressursialad: Tootsi vald Lavassaare Kohtla-nõmme Puhja vald Jõhvi linn Kiviõli linn Ressursside mõju Riigi majandusele: põlevkivi, ida-viru Rahvastikule ja sustusele: -põlevkivi (kirde eesti - turvas (lavassaare) -lubjakivi (kunda) Kalavarud: kalurikülad Kaluriasulad: - Alajõe vald - Kihnu vald - Kallaste linn Metsandusasulad: - Tudu alevik - Iisaku alevik - Sonda alevik Põllumajandus Põllumajanduse tähtus Els - Kasutab otseselt 42% EL-i maismaast
Need on kodakirikud (puudub valgmik katusel). Tuntud on ka Suure-Jaani kirik Viljandimaal ja Haljala kirik Lääne-Virumaal. · Lõuna-Eestis on gooti stiilis kirikuid vähe, sest need on tihti saanud sõdades kannatada ning on hiljem üles ehitatud, mistõttu on nad nüüd pseudogooti stiilis. Suurim neist on 3-lööviline Nõo kirik, mis on ehitatud 14. sajandil. Väikestest kirikutest on tähtsaimad Põlva kirik ning Puhja kirik. Eestis on üle 20 kloostri. · Kõige paremini on säilinud Padise klooster Harjumaal Keila lähedal. · Kõige suurem on Püha Birgitta nunna- ja mungaklooster (ehk Pirita klooster) Tallinna lähedal. Püha Birgitta lõi birgitiinide ordu (mungad ja nunnad elavad ühes kloostris). Linnused · Eesti alal asus umbes 50 suuremat kivilinnust, mis on ehitatud põhiliselt 13. sajandil. · 14
Puhja gümnaasium Elis Uiboupin 10r Jaapan Referaat Juhendaja: õpetaja Aili Tamm Puhja 2009 2 Sissejuhatus Autor valis oma referaadi teemaks Jaapan, kuna see tundus talle olevat kõige huvitavam riik. Jaapani esmakordne külastaja peab arvestama väikese kultuurisokiga, mis tõusva päikese maale astudes tabab. Elu on Jaapanis võrreldes sellega, millega me harjunud oleme, tunduvalt erinevam. Lisaks aasiapärasele kirevusele ja idamaisele olustikule liitub Jaapani elustiiliga ka ülimoodne lääne tehnikamaailm, mille
õiguskaitsevahend: RVS § 5 toimingust hoidumise nõude eeldused: toiming sooritamata, toimingu õigusvastasus intresside osa on PS vastane. ettekirjutus sundtäitmise intresside osas on õigusvastane. subjektiivsete õiguste rikkumise oht omandiõiguse rikkumine intressinõudega. § 5 lg 1 hoidumisnõude esitamine põhjendatud seoses suure intressi summaga, võib tekitada rahalisi raskusi majandustegevuses. 3. Tartu linn esitas 10.10.2010 halduskohtule kaebuse, milles taotleb Puhja Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemist, et Puhja vald tasuks Puhja valla haldusterritooriumil elanud, kuid Tartu lasteasutustes käinud laste eest Tartu linna poolt 2005. aastal kantud tegevuskulude katteks 100 000 krooni. Tartu linn oli esitanud 2005. aastal Puhja vallale tegevuskulude tasumiseks arved, kuid vald neid ei tasunud. Puhja vald teatas 15.09.2010 vastuseks Tartu linna poolt esitatud nõudele, et keeldub tegevuskulude tasumisest, sest nõude esitamise tähtaeg on
Reiner Brockmann Kadrina pastor, Tallinna gümnaasiumi pastor, tuntuim eestikeelne nn. juhuluuletaja Christian Ackermann Kuulsaim ja produktiivseim Tallinna puunikerdaja Karl XII Rootsi kuningas, tõusis troonile 15-aastaselt, näitas Põhjasõja ajal üles ülimat osavust. August II Tugev Poola kuningas Peeter I Venemaa tsaar Frederik IV Taani kuningas Stephan Raabe Eesti talupoeg, kes aitas Rootsi väed Pühajõel võidule Boriss Seremetjev Vene väejuht Käsu Hans Puhja köster, teatavasti esimene eesti soost luuletaja (,,Nutulaul")
ja Läti ajalugu varasest ajast kuni 1690. aastani. Eriti tähelepanuväärne on trükis esmakordselt 1875 ilmunud jätkuteos Continuation, mis hõlmas aastaid 1690–1707 ning mis on tänapäevani oma aja parimaks allikaks jäänud. Kelchi ja tema kaasaegsete poolt kirjeldati seal eriti ilmekalt suure näljahäda aastaid ning Põhjasõja esimesi aastaid. Pulli Hans - Tartu kaupmees, kes oli esimene eestlasest Suurgildi liige Käsu Hans - Puhja köster, keda peetakse esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks; tema kirjutatud „Nutulaul“ rääkis Tartu linna õhku laskmisest Pakri Hansu Jüri - käis Forseliuse eestvedamisel koos kaasõpilase Ignatsi Jaaguga oma teadmisi demonstreerimas Rootsi kuningas Karl XI-le Ülesanne nr.5 Vasta toodud näidete kohta: Milline kohtuinstants lahendas Rootsi ajal järgmisi süüasju? (vastamiseks uuri Rootsi riigi poolt Eesti- ja Liivimaal loodud kohtukorraldust!) 1
3 Joonis 2. Keskkonnaameti regioonid 4 Tartumaa metskond Üldinfo Tartumaa metskonna üldpindala on 76 938 ha ja metsamaa moodustab sellest 75%. Tartumaa metskonna maakasutusest annab täpsema ülevaate Tabel 2.1 [7] ja Tabel 2.2 [8]. Tartumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Alatskivi, Haaslava, Kambja, Konguta, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Rannu, Rõngu, Tabivere, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu ja Ülenurme vallas ning Elva linnas. Tartumaal elab 2007. aasta andmetel 147 800 inimest. [5] Looduslikud tingimused Maakonna suurim ulatus põhjast lõunasse on 51 km, idast läände 81 km ning kõige kaugemate punktide vahe kirdest edelasse ligikaudu 90 km ja loodest kagusse ligikaudu 85 km. Tartu linnast kõige kaugem maakonna punkt on Piirissaar Peipsi järve ainuke asustatud saar
süstemaatilist grammatikat, vaid juhatuse eri vormide või konstruktsioonide moodustamiseks ning sõnastiku. 17.s ilmub veel eri autorite grammatikaid (Hornungi oma reeglistab vana kirjaviisi) ja J. Rossihniuse lõunaeestikeelsed evangeeliumid, epistlid, katekismus. 5. 1686 ,,Wastne Testament" 1739 Piibel 6. Eestikeelne juhuluule. Reiner Brocmann, Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor, kirjutas sakslastest linnakodanike pulmapidudeks frivoolsevõitu õnnitluslaule. Puhja köster ja koolmeister Käsu Hans kirjutas eestlastest lugejatele 32-stroofilise kaebelaulu Tartu põlemise ja inimeste küüditamise järel jeremiaadi "Oh, ma vaene Tarto liin". 7. Valgustusaja alguses 18. s Tartu ülikool ei töötanud ning õpetlasedki olid Eestist lahkunud. Alles 1802. a kutsutakse uued õppejõud (enamasti Euroopast) ning eesrindlikud ideed jõuavad jälle otse siia, ilma saksa emamaa vahenduseta. Seepärast on 18
Puhja Gümnaasium NIMI klass FI LI PI I N I D Refereaat Juhendajad: õp õp Koht 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Üldandmed.......................................................................................................................................4 2. Looduslikud tingimused...................................................................................................................5 3. Majandus .........................................................................................................................................6 4. Vaatamisväärsused............................................................................................................................7 Kokkuvõte........
ee täiendav eetikakoodeks eetilised põhimõtted Euroopa logopeedide Tallinna Kaubamaja Äripäeva ajakirjaniku alalise koostöökomitee põhiväärtused eetikakoodeks (CPLOL) eetikakoodeks Hambaarsti Vedaja eetikakoodeks eetikakoodeks Hea kaubandustava Hea pangandustava ICOM'i muuseumide eetikakoodeks Hippokratese vanne Infotehnoloogia Kolledzi üliõpilase eetikakoodeks Järvamaa Puuetega Inimeste Koja eetikakoodeks Puhja Gümnaasiumi eetikakoodeks Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad Raamatukoguhoidja ja infotöötaja eetikakoodeks Raamatupidaja kutse- eetika koodeks Ragn-Sells'i missioon Rahvusvaheline ämmaemandate eetikakoodeks Riigikontrolli audiitori eetikakoodeks Siseauditi hea tava Skanska EMV eetikakoodeks Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Spordieetika koodeks Tegevusjuhend ja eetikastandardid tantsuspordi kohtunikele Viipekeeletõlgi kutse- eetika nõuded Õe eetika koodeks
Meeksi vallamaja vallutanud metsavennad pidasid lahingu Mehikoorma lähistel maale tulnud venelaste dessandiga.Tartu poolt tuli punaväelaste grupp, kellega peeti lahing. Võidurõõm oli metsavendade poolel. Venelased tegid veel kord katset üle järve tulla, kuid löödi Meeksi metsavendade poolt tagasi. Elva ja Otepää ümbruses toimus metsavendade koondumine juba juuli esimestel päevadel. Koheselt võeti võim üle Rannu ja Puhja vallamajas ning asusid seal korraldama kohalikku võimu. Nõo metsavennad võtsid samuti üle kohaliku võimu, sundides punaarmeelased lahinguga põgenema. Järgmisel hommikul saabus Tartust hävituspataljoni mehed, kes tahtsid Tähtvere maanteesilda õhku lasta. Neile asusid vastu Nõo metsavennad. Pärast kaks tundi kestnud lahingut vastane põgenes. Veidi hiljem ründas hävituspataljon uuesti, kuid oli ka sel korral sunnitud taanduma.
Reiner Brocmann. Ta omandas barokkluule maneeri. Parim juhuluuletus on 1637 ,,Carmen Alexandrinum"- Peigmehe kiitusele järgneb pruudi ilu ülistus. Siis kirjeldatakse mõrsja isa rikkust. Laulik soovib noorpaarile jumala õnnistust ja palju lapsi. Lõpuks kujutatakse mõrsja saabumist oma mehe majja. Käsu Hansu Kaebelaul- eestlasest autor on kirjutanud eestlasest lugejale. Teos peegeldab Vene valitsusaja tumedat algust Eestis Põhjasõja päevil. Tegemis on Puhja köstri ja koomeistri Käsu Hansu pikema lõunaeestimurdelise luuletusega Tartu Linna hävitamisest ja inimeste küüditamisest Vene võimude poolt. Esimeses on juttu Tartu õnneajast. Teises osas kurdab taga möödaläinud hiilgeaegu ja kolmandas linna hävitamisest. J. H. Rosenplänter oli estofiil, Pärnu Elisabethi koguduse pastor.(TÄHTSUS: eesti vaimukultuuri koguja) Asutas ajakirja ,,Beiträge" (1813-1832), oli pühendatud keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probleemidele
1703 Vene väed jõuavad Järva- ja Viljandimaale. 1704 juuni Peeter I ründab Narvat ja Tartut. 13 juulil 1704 Tartu alistub. 09. 08. 1704 vallutavad venelased Narva, mõneks ajaks lõpeb aktiivne sõjategevus Eestis. 1708 rootslaste viimane välilahing Vinni mõisa maadel. 1708 talv Narva ja Tartu kodanike küüditamine Venemaale. 1708 suvi Peeter I käsul lastakse püssirohuga õhku Tartu kindlustused ja palju hooneid. 1708 Puhja köstri Käsu Hansu ,,nutulaul". 1709 Poltaava lahing Ukrainas, Peeter I purustab Karl XII väed; venelaste ülekaal, katku puhkemine. 29. 09. 1710 Harku mõisas kirjutatakse alla Rootsi alistumisleping Venemaale ning Harju-Viru rüütelkond ning Tallinna linn tunnustasid Vene ülemvõimu. Sellega on sõjategevus Eesti- ja Liivimaal läbi. 1721 sõlmitakse Uusikaupunki rahu 1. Venemaa saab omale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa,
a. Poola ja Venemaa vahel sõlmitud Birza lepinguga pidid Baltimaad liitlaste võidu korral minema Poolale. Seetõttu käskis Peeter I 1708. a. suvel hävitada Tartu linna, mis 1704. a. oli kapituleerunud Vene vägedele. Venemaa väljapääsuks Läänemerele pidi olema Neeva jõe suue, kus hävitatud Rootsi kaubalinna Nevanlinna asemele rajati 1703. a. Peterburi linn. Enamus Tartu ja Narva elanikkonnast küüditati Venemaale. Tartu hävitamise jäädvustas värssides Puhja köster Käsu Hans 32-salmilises kaebelaulus "Oh! Ma waene Tardo Liin...". EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Esimestel aastatel toimusid mitmel pool ka mõisavastased rahutused, neist tuntuimad Kagu-Eestis Orava mõisas ja veidi hiljem Harjumaal. Juba sõja algul algas ka meeste värbamine Rootsi regulaarvägedesse, nii vabatahtlikena kui ka sundkorras. Juba enne Narva lahingut 1700. a
samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu on ka 1980ndatel püstitatud Sakala keskuse uus korpus (tollal: Poliitharidusmaja). Gooti stiil PUHJA KIRIK, VALJALA KIRIK Eesti Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades.
jms. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius. 17. sajandi lõpul levis esimese eesti koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits. 1739- täielik eestikeelne Piibel. 17. sajand tõi eesti kirjandusse ka esimesed eestikeelsed ilmalikud luuletused. 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelen juhuluuletus. (Reiner Brockmann). Esimene eestlaste loodud luuletus on Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul. Uus ja vana kirjaviis Vana kirjaviis on Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava, mis on kujunenud ülemsaksa ortograafia alusel. Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis
Põhja-Eesti riietus uuenes kiiremini ja rohkem, sest Eestimaa kubermangu kaubanduskeskuseks oli Tallinn ja mõjutusi andis ka kiiresti areneva Peterburi lähedus. Lõuna-Eesti jäi sel ajaperioodil Liivimaa kubermangu, mille keskuseks oli Riia. Lõuna-Eesti Lõuna-Eesti piirkonda kuulub 34 kihelkonda: Hargla, Helme, Kambja, Kanepi, Karula, Kodavere, Kolga-Jaani, Kursi, Kõpu, Laiuse, Maarja- Magdaleena, Nõo, Otepää, Paistu, Palamuse, Pilistvere, Puhja, Põltsamaa, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Setumaa, Suure-Jaani, Tartu-Maarja, Tarvastu, Torma, Urvaste, Vastseliina, Viljandi, Võnnu ja Äksi. Talupojarõivastuses püsisid vanad rõivavormid, kuigi rahvariided ise olid ka Lõuna-Eesti siseselt küllaltki erinevad, siis 18. sajandil hakkas kohanema kahar seelik, algul ühevärviline, hiljem pikitriibuline, mis sai üldiseks 19. sajandil. Naised kandsid villaseid või linaseid piklikust kangalaiast
Masinad aga lakkasid töötamast ja sütikute süütamiseks polnud voolu. Töölised informeerisid Omakaitset ja mehed ruttasid kiiresti kohale. Lahingus löödi kommunistid jaamast välja. Omakaitslased mõistsid, et kommunistid ei jätnud telefoni teel Tartust abi palumata. Neile rutati vastulahingut andma. Tartu poole kihutanud voeautole punasõduritega avati äkiline tuli, sõdurid põgenesid. Sama saatus sai osaks ka järgmistele autodele. Saagiks saadi hulk relvi ja muud varustust. Puhja vallasmaja sarnanes sõjalaagriga. Püssimehi sõelus ümberringi. Vallamaja ette sõitis Valga Omakaitse rühm, Kaitseliidu mundrid seljas ja sini-must-valge lipp lehvimas. Nad tulid puhjalastele appi õhtuseks madinaks üle jõe Linnu all. Ei teatud, kui suure vaenlase väega on tegemist, teati ainult, kus nad asuvad. Meeleolu oli ülev. Oli tunda Vabadussõja hõngu." Mõistagi ei vaadanud Nõukogude võimud riigis toimuvat rahulikult pealt. Kohale saadeti
1704 juuni Peeter I ründab Narvat ja Tartut. 13 juulil 1704 Tartu alistub. 09. 08. 1704 vallutavad venelased Narva, mõneks ajaks lõpeb aktiivne sõjategevus Eestis. 1708 rootslaste viimane välilahing Vinni mõisa maadel. 1708 talv Narva ja Tartu kodanike küüditamine Venemaale. 1708 suvi Peeter I käsul lastakse püssirohuga õhku Tartu kindlustused ja palju hooneid. 1708 Puhja köstri Käsu Hansu ,,nutulaul". 1709 Poltaava lahing Ukrainas, Peeter I purustab Karl XII väed; venelaste ülekaal, katku puhkemine. 1710 jaanuar kapituleerub Riia. 1710 august kapituleeruvad Kuressaare ja Pärnu. 29. 09. 1710 Harku mõisas kirjutatakse alla Rootsi alistumisleping Venemaale ning Harju-Viru rüütelkond ning Tallinna linn tunnustasid Vene ülemvõimu. Sellega on sõjategevus Eesti- ja Liivimaal läbi.
a. Poola ja Venemaa vahel sõlmitud Birza lepinguga pidid Baltimaad liitlaste võidu korral minema Poolale. Seetõttu käskis Peeter I 1708. a. suvel hävitada Tartu linna, mis 1704. a. oli kapituleerunud Vene vägedele. Venemaa väljapääsuks Läänemerele pidi olema Neeva jõe suue, kus hävitatud Rootsi kaubalinna Nevanlinna asemele rajati 1703. a. Peterburi linn. Enamus Tartu ja Narva elanikkonnast küüditati Venemaale. Tartu hävitamise jäädvustas värssides Puhja köster Käsu Hans 32-salmilises kaebelaulus "Oh! Ma waene Tardo Liin...". EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Esimestel aastatel toimusid mitmel pool ka mõisavastased rahutused, neist tuntuimad Kagu-Eestis Orava mõisas ja veidi hiljem Harjumaal. Juba sõja algul algas ka meeste värbamine Rootsi regulaarvägedesse, nii vabatahtlikena kui ka sundkorras. Juba enne Narva lahingut 1700. a. hakati
Tungis Põhjasõja aguses (Narva pommitamise ajal) oma 5000 ratsaväelasega Virumaale ja Rakverre, kui armutult maad laastas · Stephan Raabe (Ronga Tehvan) eesti talupoeg, kes juhtis Rootsi väed Narva lahingu ajal venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu. · W.A. von Schlippenbach Rootsi väepealik, kes jäeti koos väikearvuliste garnisoni ja välivägedega pätast 1701. a, kui Rootsi väed Eestist lahkusid, Liivimaad kaitsma · Käsu Hansu Puhja köster, kes Põhjasõja ajal peale Tartu hävitamist kirjutas kaebelaulu Tartu linnast · O.F.Rosen Liivimaa maanõunik. Kirjutas 1739. a. seletuskirja nn Roseni deklaratsiooni, mille järgi siinne talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada ning müüa · Katariina II Venemaa valitseja. Hakkas ajama uut poliitikat, mis taotles piirimaade
o Sõda jätkub. Aktiivsem võitlus Eesti alal algas uuesti 1708. Olulisim lahing leidis aset Vinni mõisa väljadel, lõppes taas rootslaste kaotusega. See jäi ka viimaseks märkimisväärseks välilahinguks Eesti alal. 1708 talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud koos peredega Venemaale, sama aasta suvel lasti õhku praktiliselt kogu Tartu linn. Nimetatud sündmust kajastab Puhja köstri Käsu Hansu kirjutatud ,,nutulaul", mille autorina peetakse teda esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks. 1709 Ukrainas toimunud Poltaava lahingus purustas Peeter I rootslaste peaväe täielikult. Venelaste ülekaalukate jõudude ees kapituleerusid 1710 Riia, Kuressaare, Pärnu, Tln. Piiratavate vastupanu nõrgendas katk. 29.09.1710 kirjutati Tlna lähedal Harku mõisas alla kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus,
Eriti Lõuna-Eestis peeti oluliseks kapsakasvule olulisel kapsamaarjapäeval (paastumaarjapäev, 25. märts) järgida traditsiooniomast reglementi. Lähtutud on mingist analoogiast. Kun talun maarjapäeval kedrates, sääl tekküse suvel uisa kapuste pääle (Tarvastu). Ei tohtinud kangast kududa, torkivat kapsalehed katki (Kambja). Kapstmaarjapäeval ei tohi nõglaga tsuskata, kapsta saava vaglatse (Rõuge). Maarjapäeval ei või täie tappa, siis sööva maokese kapusta ära (Puhja). See tegevus oli keelatud ka suurel neljapäeval ja suurel reedel. Suvisest kapsaliblikaröövikute tõrjest on väheseid arhiiviteateid. Kasutatud on tüüpilisi maagiavõtteid: teatud arvu röövikute mahamatmist, kapsamaa piiramist. Ei puudu oma käega hävitamise keeld nagu paljude muude putukaliikide puhul: Kapsausse ei või tappa, vaid uputada. Vastasel korral tuleb neid veel rohkem (Laiuse, 1937). Seost teispoolsusega väljendab kirjapanek: Kui koskil on suur ulk
annaabi.ee 
