11 80% 390 175 160 2 3 4 5 6 K 7 8 K B K 9 Coo , 10 K . 11 (Lycopodiella inundata) (II ) 12 http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php? option=loadarticle&task=view&contid=2949&obj= ala http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php? option=loadarticle&task=view&contid=2949&obj= ala http://www.envir.ee/loodus/8page.html ENE ...
Eestit neutraliteedi rikkumises) esitati Eestile ultimaatum lubada Eestise rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000) Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit elanikku asus ümber. Kuid Soome säilitas iseseisvuse. IV Baaside ajastu Eestis: 1) NLi sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda. 2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega 3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud.
Euroopa rahvaarvu muutused. Euroopa rahvaarv on hetkel maailmas 3 kohal. 2000 aasta seisuga on Euroopas 729 miljonit inimest. Kui siiani on rahvaarv Euroopas tõusnud, siis edaspidi prognoositakse rahvaarvu langust.Kõikides teistes maailmajagudes on oodata aga rahvaarvu tõusu. Rahvastiku osatähtsus Euroopas on umbes 12%, mis on peaaegu võrdne Aafrika rahvastiku osatähtsusega. Kõige suurema osatähtsusega on Aasia rahavtik. Aastaks 2050 prognoositakse Euroopa rahvaarvu langust umbes 100 miljoni võrra. Ka on prognoositud, et osatähtsus langeb umbes 7%-ni. Tõuseb aga Aafrika rahvaarv ning ka rahvastiku osatähtsus. Euroopa suuremates riikides näiteks Prantsusmaa, on hetkel iive positiivne. See tähendab, et suuremates riikides sünnib rohkem kui sureb ja nende rahvaarv kasvab. Kuna Euroopale prognoositakse rahvaarvu langust, siis võib ka arvata, et iive on kas negatiivne või nulli lä...
rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000) Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit elanikku asus ümber. Kuid Soome säilitas iseseisvuse. IV Baaside ajastu Eestis: 1) NLi sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda. 2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega 3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. 4) välispoliitiliselt sattus Eesti sõltuvusse NL-ist - ei julgetud avalikult toetada soomlaste
rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000) Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit elanikku asus ümber. Kuid Soome säilitas iseseisvuse. IV Baaside ajastu Eestis: 1) NLi sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda. 2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega 3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. 4) välispoliitiliselt sattus Eesti sõltuvusse NL-ist - ei julgetud avalikult toetada soomlaste
Looduskaitse Eestis EESNIMI PEREKONNANIMI Looduskaitseseadus Looduskaitseseadus on käitumisreeglite kogu, mille eesmärk on hoida kodumaa elurikkust ja eluta looduse väärtusi ning pärandada need järgmistele põlvkondadele. Eesti esimene looduskaitse seadus võeti vastu 1935. aastal. Praegu kehtiv, kuues looduskaitseseadus on vastu võetud 2004. aastal, samal aastal kui Eesti astus Euroopa Liitu. Kahjuks kõik inimesed suured seaduste lugejad ei ole. Kuid seaduse nõudeid täitma peame ikkagi. Kaitsealad Kaitsealad on loodud selleks, et hoida seda mis on meie looduses ainulaadne. Nendel aladel piiratakse või suunatakse inimtegevust, et looduses püsiks tasakaalustatud areng. Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad. Seisuga 1. Jaanuar 2010 oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti. Eesti lood...
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!...
Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) 1. Elu (lk 72) 2. Looming (lk 53-56) kuni ,,kalevipojani" 3. Vana õpik lk 50-55 3) sündis Virumaal Jõepere mõisa kkingsepa pojana. Ta jõudis ülikoolihariduse ja arstikutseni ning rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuseni. Ta sai kirjanduslikke mõjutusi juba lapsena, kuulates Kaarli mõisateenri Kitlepi suust lugusid muistsest cägilasest Kalevipojast ning hiljem Ohulepa mõisa toapoisi Jakobi vestetud tõsiseid ja naljakaid rahvajutte. Kreutzwaldi huvi kirjanduse vastu süvenes ja arenes õpingute ajal Tartu Ülikoolis ja suhtlemises Faehlmanniga. Rakenduse leidis see Võru-aastail (1833-1877), mil ta pühendus arstitöö kõrvalt kirjanduslikele harrastustele. Suur osa Kreutzwaldi varasemast loomingust on rahvavalgustusliku (kasvatava, hariva) eesmärgiga. Ta kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" (1840), millega võitles joomapah...
ALUSED Tunnetuspsühholoogia Pirko Tõugu Närvisüsteemi elemendid: neuron Dendriidid Aksoni · Neuroneid arvatakse inimajus olevat lõpmed sada miljardit Ranvier' · Igaüks neist on ühendatud 50 000 Rakukeha soonis teise rakuga e sooma · Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt neuronitelt · Akson saadab närviimpulsse teistele neuronitele · Neuroneid on mitmesuguse kuju ja
Lepituspoliitika, Austria a., Müncheni k., Tsehhoslovakkia Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Te...
kaitset. Vastutasuks nõudis ta Punaarmee lubamist Poola aladele. Poola soovis aga oma iseseisvust säilitada. Talle oli hea olukord, et NSV Liit ja Saksamaa olid vaenlased, kuid 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Molotov ja Ribbentrop omavahelise pakti, mis pidi kindlustama nendevahelise mittekallaletungi. Paktile lisandus veel ka salajane lisaprotokoll, mis jagas Ida- Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvisfäärideks. Selle alusel läksid NSV Liidu alla Sooma, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Saksamaale läksid Leedu ja Poola lääneosa. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine andis eelduse alustada Teise maailmasõjaga. 1. septembril 1939. aastal ründaski Saksamaa Poolat. Saksamaa lootis, et ka seekord jäävad Prantsusmaa ja Suurbritannia kõrvalvaatajateks, kuid juba 3. septembril kuulutasid nad Saksamaale sõja. Kahjuks nad aga Poola vallutamist ära hoida ei suutnud. 17. septembril ründas Poolat idapoolt NSV Liit
Vilsandi rahvuspark on Lääne- Eesti saarestiku esindusala, mille eripära on meri koos saarestikuga – mõnusad elupaigad merelindudele, hüljestele ning kasvukohad paljudele mujal Eestis tundmatutele taimeliikidele. Soomaa rahvuspark Sooma rahvuspark on Vahe- Eesti esindusala, mida ilmestavad soode vahel looklevad kaunid jõed. Nende veetulv põhjustab igal kevadel uputuse, mida kohapeal kutsutakse viiendaks aastaajaks. Karula rahvuspark Karula rahvuspark on Lõuna – Eesti esindusala, mille eripära kannavad kaunid metsamütsiga mäekuplid ning pisikesed järvesilmad ja soolapid nende vahel.
Gustav adolfi gümnaasium Uurimis töö Soomaa rahvuspark Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Kust tuleb Soomaa nimetus 4.Moodustamine ja seadusandlik areng 5.Rahvuspargi põhieesmärgid 6.Soomaa imetajad 7.Soomaa kotkad 8.Kaitsealused taimed 9.Informatsiooni allikad Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma Sooma Rahvuspargist.Ma räägin kes selle ala peal elevad mida nad söövad ning taimedest kes on looduskaitse all. Kust tuleb Soomaa rahvuspargi nimetus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Teodor Lippmaa koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks ? lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks. Kitsamalt käsitletakse
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal Sõjajärgsetel aastatel tegid just demokrratliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Eriti tuumafüüsika haru 1919 teostas Rutherford esimee tehisliku tuumareaktsiooni Curie paar avastas tehisradioaktiivsuse 1930 lõpuks jõuti juba tuuma lõhustumisel vabaneva energia saamisele 1942 pandi tööle maailma esimene tuumareaktor (USA) Sünteetilised ained Valkude ehitus. Uuriti ainevahetusprotsese Diktatuurriikides rassiteooriad, teaduslik kommunism Ehitati uusi elektrijaamu Konveierid Uued elektrilised tarbekaubad Sidetehnika 1920 alustati ringhäälingusaadetega 1930 televisiooni regulaarsed proovisaated Sisepõlemismootorid 1930 autod 1937 ületati lõunapoolus, põhjanaba 1919 esimesed lennud üle Atlandi ookeani 1930 reaktiivlennukid 1920 lisati filmile heli 1920 tummfilmi õitseaeg...
Saksamaa vihastas I maailmasõja rahulepingu ebaõigluse üle. NSVL tahtis Ida-Euroopat endavõimu alla saada. 23.august 1939.aastal kirjutasid Saksamaa ja NSVL välisministrid (Joachim von Rippentrop ja Vjatseslav Molotov) mittekallaletungi lepingule alla. Leping seisnes selles, et riigid kohustusid säilitama erapooletuse juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist
Saksamaa vihastas I maailmasõja rahulepingu ebaõigluse üle. NSVL tahtis Ida-Euroopat endavõimu alla saada. 23.august 1939.aastal kirjutasid Saksamaa ja NSVL välisministrid (Joachim von Rippentrop ja Vjatseslav Molotov) mittekallaletungi lepingule alla. Leping seisnes selles, et riigid kohustusid säilitama erapooletuse juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist
Arutlus 1.Kas Esimese maailmasõja puhkemine oli juhus? Ma usun, et küsimusele kas esimese maailmasõju puhkemine oli juhus või mitte saab vastata nii eitavalt kui ka jaatavalt. Siiski kaldun isiklikult arvama, et see pigem ei olnud juhuslikult. Esiteks tooksin välja põhjenduse sellele, et esimene maailmasõda siiski oli juhuslik. Nimelt muutus maailmamajandus 20. sajandi alguses väga ning turusuhted muutusid väga tähtsaks ning kaubanduse esiletõus ning raudteede areng, mis võimaldas kaupa suurtes kogustes ning kaugete vahemaade taha transportida, muutsid riigid üksteisest sõltuvateks ehk siis maailm globaliseerus. Seetõttu oli sõda tegelikult väga mõttetu nähtus ning seda ei arvatud tulevat. Selle väite kohaselt oli esimene maailmasõda pigem juhuslik. Suurriikide blokkide kujunemine näitab aga, et sõda ei olnud väga juhuslik. Kõigepealt tekkis Kolmikliit ning Saksamaa loobus Venemaaga tehtud lepingus...
Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile ...
-ribakoridor on laiematest pikkadest ribadest koosnev, kus liigil on võimalik inimese ja seravefekti eest varjuda. Nt jõekallas ja mäenõlv, konnarada- sesoonse rände tarbeks -astmelauad ei ole pidevad, kuid järjestikku olles saavad loomad neid kasutada, et liikuda Näiteid erinevatest kaitsealade võrgustikest: PAN Parks on rahvusparkide võrgustik, tegeletakse ellkõige põliskoosluste hoiu ja väärtustamisega; üle-euroopaline, Eestist on ainus liige Sooma Rahvuspark Eesti kaitsealade võrgustik- ühendab kaitsealasid ja omavaheline koostöö-infovahetus Natura 2000- Euroopa Liidu looduslike alade, ohistatud liikide ja nende elupaikade kaitseks Selgitage elupaikade otsese hävitamise ja elupaikade killustamise erinevusi Elupaikade killustumine kui elurikkust ohustav protsess
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismiteenindus PÄRNUMAA PORTFOOLIO Koostas: Liisa Mäger Juhendas: Endla Pesti OLUSTVERE 2010 SISUKORD Pärnumaa...........................................................................................................................................lk3 Allikukivi koopad..............................................................................................................................lk4 Jõulumäe tervisespordikeskuse matkarada........................................................................................lk4 Kabli linnujaam.................................................................................................................................lk4 Kabli, Lemme ja treimani rannad.........................................................................
ainult sellega, et järelikult on paljudel olnud halbu kogemusi pikkade bussisõitudega. Millised on NRG õpilaste kaugeimad sihtpunktid ja kui populaarsed need on? Küsisin õpilastelt, milline on olnud nende kaugeim sihtpunkt. Selgus, et populaarseim riik oli Rootsi (8 õpilast), teisel kohal on Venemaa (6 õpilast) ja kolmandal Norra (5 õpilast). Populaarsuse tabelist jäid välja riigid: Belgia, Holland, Inglismaa, Kreeka, Kuuba, Maldiivid, Poola, Slovakkia, Sooma, Tuneesia. Need olid kaugeimateks riikideks kahel või vähemal õpilased. Kõige kaugeim sihtpunkt, mis küsitlusest välja tui oli Kuuba, lähim aga Soome. Leidus ka üks selline NRG õpilane, kes pole veel kordagi välismaal käinud. Millal enamasti reisitakse ning kas see mõjutab õpitulemusi? Suur osa õpilasi ütles, et reisivad ainult vaheaegadel (55%), mis on tegelikult hea ei sega koolitööd
Pidev neurogenees). Aksonite regeneratsioon. Katkenud aksonite tagasikasvamine: toimub perifeersete närvide puhul; takistatud kesknärvisüsteemis. Perifeerse motoneuroni aksoni regenereerumine pärast aksotoomiat:SChwanni rakud- perifeerse närvisüsteemi müeliini moodustavad gliiarakud. Moodustavad ka aluskile aksoni ümber. Aluskile:rakuvaheaine mida sekreteerivad ja millele toetuvad epiteelirakud ja Schwanni rakud. Sooma aktiveerub. Schwanni rakud muutuvad parandavateks rakkudeks. Sekreteerivad adhesioonimolekule ja kasvufaktoreid. Katkenud närviots moodustab kasvukoonuse mis kasvab sihtkoe poole tagasi mööda allesjäänud adhesiivset aluskile toru, Schwanni rakud toetavad seda toru. Kesknärvisüsteemis spontaanset aksonite regeneratsiooni ei toimu: Tekkinud gliiapärane armkude (glial scar) takistab aksoni kasvu. Inhibeerivad molekulid: kondroitiinsulfaat proteoglükaanid aggrecan, brevican,
Sissejuhatus psühholoogiasse 50 Närvisüsteemi ehitus ja selle funktsioneerimine Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida Neuroni ehituse olulisemad mõisted: * Akson: pikk rakujätke, mis viib signaali välja. Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed rakujätked, signaalid sisse * Rakukeha ehk sooma * Müeliinkest ümber aksoni (moodustub perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; võimaldab kiiret/ hüppelist närviimpulsi liikumist Dendriidid Aksoni terminalid Ranvier sõlm Keha Schwanni rakud Akson
Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida. * Akson: pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse *Rakukeha ehk sooma Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust) Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4.Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5
toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus jms) rakkude kogum.) muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust). * Akson: pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine à Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse * Rakukeha ehk sooma Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal aktsioonipotentsiaal vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7
ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida 101 * Akson: pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse * Rakukeha ehk sooma Dendriidid Aksoni terminalid Ranvier sõlm Keha Schwanni rakud Akson 102 Müeliintupp Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Soome kultuur õpik: Soome ja soomlased (koostajad: Maarja Lõhmus, Eero Medijainen, Heiniko Heinsoo 2005) Lugeda sissejuhatust! Vahele jätame muusika, kunsti, teatri jne. Lõunahõimud Liivi Tundmatu hõim liivi Lõuna-Eesti eesti Põhja-Eesti vadja Põhjahõimud Lääne-Soome soome Muinas-Karjala Ida-Soome karjala Vepsa Karjala isuri vepsa IIa tuhat eKr Kultuuri vanimad jäljed on koopamaalingud, mis on u. 40 000 a vanad. Piktograafid ehk koopamaalingud- sm k kallio...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Piirdenärvisüsteemi müeliniseerumine algab looteeas, üks Schwanni rakk mähib 100 kordi end ühe aksoni ümber ühest Ranvier soonisest teiseni ja jääb seda ise neurolemmi ehk närvikiu tupena ümbritsema. Neurolemm annab piirdenärvisüsteemi aksonile vigastusest taastamise võime. Kesknärvisüsteemis müeliniseerib oligodendrotsüüt oma jätkete varal korraga kümneid aksoneid, kuid neurolemmi ei moodusta. Närviraku osad: · rakukeha e perikaarüon e sooma on närviraku ainevahetuse kese · dendriidid puuvõrana hargnevad, koonusja kujuga, lühikesed jätked Nissli sõmeruste, mitokondrite ja muude organellidega · akson pikk, peen, silinderjas jätke, algab rakukehast närviimpulsi vallandamise päästikuks oleva aksoniküngastikuga. Aksoni plasmas on mitokondreid, mikrotuubuleid ja neurofibrille, aga puuduvad Nissli sõmerused ja seega valgusüntees. Müeliniseeritud akson
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
piiriülese liikumise, transiidi ja kasutamise suhtes, millel võib olla bioloogilisele mitmekesisusele või inimtervisele kahjulik mõju. Ei kohaldata protokolli ravimitena kasutatavate organismide suhtes. UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi konventsioon: Eesmärk - rahvastevahelise intellektuaalne koostöö, et muuta maailm elamisväärsemaks. Vajadus Objektid ja nimekirja kandidaadid – Tallinna vanalinn on nimekirjas (kokku u. 1000) kuid tahetakse ka liita nimekirja Sooma ja Põhja-Eesti pankrannik. Järgmiste keskkonnakonventsioonide eesmärgid: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992): vähendada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust selleks, et tagada merekeskonna talutav ökoloogiline seisund, arendada teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel, koordineerida merekeskonna ja atmosfääri teaduslike uuringute
transiidi ja kasutamise suhtes, millel võib olla bioloogilisele mitmekesisusele või inimtervisele kahjulik mõju. Ei kohaldata protokolli ravimitena kasutatavate organismide suhtes. UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi konventsioon: Eesmärk - rahvastevahelise intellektuaalne koostöö, et muuta maailm elamisväärsemaks. Vajadus Objektid ja nimekirja kandidaadid – Tallinna vanalinn on nimekirjas (kokku u. 1000) kuid tahetakse ka liita nimekirja Sooma ja Põhja-Eesti pankrannik Järgmiste keskkonnakonventsioonide eesmärgid: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992): vähendada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust selleks, et tagada merekeskonna talutav ökoloogiline seisund, arendada teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel, koordineerida merekeskonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist ja töötada välja ja
transiidi ja kasutamise suhtes, millel võib olla bioloogilisele mitmekesisusele või inimtervisele kahjulik mõju. Ei kohaldata protokolli ravimitena kasutatavate organismide suhtes. UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi konventsioon: Eesmärk - rahvastevahelise intellektuaalne koostöö, et muuta maailm elamisväärsemaks. Vajadus Objektid ja nimekirja kandidaadid – Tallinna vanalinn on nimekirjas (kokku u. 1000) kuid tahetakse ka liita nimekirja Sooma ja Põhja-Eesti pankrannik Järgmiste keskkonnakonventsioonide eesmärgid: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992): vähendada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust selleks, et tagada merekeskonna talutav ökoloogiline seisund, arendada teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel, koordineerida merekeskonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist ja töötada välja ja
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
Näiteks võib tuua skisofreenia ning maniakaalse depressiooni, millele on küll geneetiline soodumus, kuid haigus avaldub ainult teatavate keskkonna mõjutuste toimel, näiteks väga tugeva stressi korral. Vananemise teooriad · Vabade radikaalide teooria metabolismis tekkivad vabad hapniku radikaalid kahjustavad makromolekule, organelle ja rakke. Antioksüdantide üleekspressioon pikendab eluiga 30% (Kas primaarne või pärast kaitseprogrammi blokaadi?) · Vahetatava sooma teooria metaboolne koormus esineb ka reparatsioonisüsteemide rakendamisel. Valik on viinud metaboolse kompromissini ea, paljunemise ja kasvu vahel. · Antagonistlik pleiotroopia alleelid, mis on kasulikud reproduktiivses eas võivad osutuda kahjulikuks vanemas eas. Tegemist kohasuse kasvuga · Mutatsioonide akumuleerumise teooria mutatsioonid, mis põhjustavad kahjulike efekte akumuleeruvad genoomis, kuna valiku surve väheneb
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
