adramaades ja kes kandis tavalisi feodaalkoormisi, adrik 3. üksjalg- 15.17. saj. Eestis väljaspool kogukonnamaad asunud talupoeg, kes tegi mõisale ühe jalapäeva nädalas 4. maavaba talupoeg- muistsete Eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Olid vabad kõigist koormistest 5. kaksikklooster 6. linnafoogt-(kuninga poolt määratud) linna haldur ja/või kohtunik 7. vitaalivennad- 14.-15. sajandil Lääne- ja Põhjamerel tegutsenud mereröövlid 8. premonstraatlik reegel 9. toomkapiitel-vaimulike nõukogu toomkiriku juures 10. visitatsioon- koolikatsumine 11. restitutsioon- taastamine, uuesti korda seadmine 12. klarett- ingveriga jm. vürtsitatud reinvein keskaegse apteegijoogina 13. köösnerid- karusnahatöötleja, kasuksepp 14. mündrikud- paadimehed 15. kaleviäärijad 16
2. Talupoegade kihid keskajal ja nende iseloomustus: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad; träälid. 3. Vana-Liivimaa siseolud pärast Jüriöö ülestõusu. Piiskopkondade (katoliku kiriku) ja Liivi ordu konfliktid; Danzigi kongress ja Jungingeni armukiri aastast 1397; millal ja miks hakati Vana-Liivimaal kokku kutsima Maapäevi, kus need reeglina toimusid ja millised poliitilised jõud olid seal esindatud. Dietrich Damerow, vitaalivennad (kes nad olid ja kuidas on seotud Eesti ajalooga). 4. Vana-Liivimaa välispolitiline olukord XIV-XVI sajandil: miks see halvenes, miks oli Vana-Liivimaa naabermaadele kerge saak; Wolter von Plettenberg ja tema koht ajaloos; Ivan III ja tema tegevus Vana- Liivimaa suhtes (1492. a Ivangorodi ehk Jaanilnna kindluse rajamine Narva jõe idakaldale Hermanni kindluse vastu). 5. Kirikuelu: kloostrid keskajal, millised katoliku kiriku kloostrid olid
Tln ppk pol tähtsusetu Ainult Trtu p iseseisev Vastu olud Wallenrode ja tema vasaalide vahel> Wallenrode sõjajõud okup vastuhakanud vasallide linnused> osa vasalle põgenes Trtu pk-a . Järgneva orduvastase võitluse tõeline hing oli Trt p Dietrich III Damerow (1397-1400). Damerowi poolt olid toomkapiitlid, rüütelkond ja linn, hakkas ka välisjõudu otsima. Suutis luua orduvastase koalitsiooni: Leedu suurvürst Vitaalivennad e mereröövlid Läänemerel Pommeri-Stettini hertsog Sksa kun Wenzel Mecklenburgi hertsog PEASIHT: Ordu ülemvõimu murdmine Liivimaal v selle likvideerimine. Koalitsioon sisemiselt nõrk ja Ordu suutis Damerowist eemaldada Meckelnburgi, vitaalivennad, liidu Damerowi ja Leedu suurvürsti vahel. Juuli lõpus 1396 algas Liivim om Wennemar von Brüggeni ja ta sõjaväe pealtung Tartule- maa rüüstati, lossid vallutati, Damerowi kätte jäi Trtu linnus
Otsustas, et võiks anda Tartu Inglise kuninga kaitse alla. Tema ei võtnud pakkumist vastu, kuna Tartu piiskopkond asus liiga kaugel. Damerowil õnnestus saada Tartu piiskoponna liitlaseks Poola-Leedu. Poola-Leedu oli huvitatud Saksa ordu võimu vähendamisest, seda sai teha, võideldes ühe Saksa ordu haru vastu. Tal õnnestus liitu kaasata ka mõningad saksa väikevürstid. Samuti ka Läänemerel tegutsenud mereröövlid vitaalivennad. Tegelikkuses eksisteeris liit vaid soovkujutelmadena, reaalselt midagi korda ei saadetud. Selleks, et lahendada sisepingeid, kutsuti 1397 kokku Danzigi kongress saksa ordumeister von Jungingen. Kongressi otsused: · Riia peapiiskop peab olema Liivi ordu liige. Sellega taheti ära hoida ordu vastaseid liite. Tülide võimalus väheneb. · Kohalikud piiskopid ja nende vasallid ei pea osalema ordu sõjakäikudel. · Vasallide pärandamisõigus laienes
Kust leida liitlasi? Võiks anda Tartu piiskopkonna Inglise kuninga kaitse alla, kuid kuningas ei nõustunud, sest Tartu piiskopkond asus Inglismaast liiga kaugel. Tal õnnestus saada Tartu piiskopkonna liitlaseks Poola-Leedu, sest nad olid huvitatud Saksa ordu võimu vähendamisest. Dameronil õnnestus sinna liitu kaasata ka mõned Saksa väikevürstid ja kõige lõpuks ka Läänemerel tegutsenud mereröövlid VITAALIVENNAD. Need kõik moodustasid Liivi ordu vastase liidu, kuid see liit ei saavutanud mingit edu. 1397.a kutsuti kokku Danzigi kongress, et siinseid probleeme arutada. Selle kutsus kokku Saksa ordumeister v Jungingen, sest Liivi ordu oli üks tema aladest. Kongressi otsused: 1. Riia peapiiskop peab olema Liivi ordu liige, sest sellega tülide hulk väheneb, kuna taust on sama 2. Kohalikud piiskopid ja vasallid ei pea osalema ordu sõjakäikudel 3
( hoiti kinni Poola tulevast kuningat.); 1375 suri Taani kuningas Valdemar IV Atterdag, regendina hakkas vailtsema Margarete, tema tütar; EE tegevuse tulemusel 1380 suri Norra kunnigas, regendina hakkas valitsema Margarete; Rootsi aadlikud pakkusid Rootsi trooni Margaretele; Kolme riigi unioon 1389 tulid Margarete väed Rootsi. Kuningas Albrecht langes lahingus vangi. Kuninga pooldajate kätte jäi Stockholm. Vitaalivennad esialgu abistasid ümberpiiratud Stockholmi. Hiljem muutusid mereröövliteks Lääne- ja Põhjamerel. Pommeri Erik Asetati kolme riigi kuningaks; Margarete valitsemine: Valitses tolla aja suurimat riiki Euroopas; Maksustas Rootsi suurte maksudega; Kokkuleppel Hansa Liiduga saavutas kontrolli Stockholmi üle; Suutis mereröövlite mõju Läänemerel vähendada; 17
-) Teiselt poolt pretendeeris vana-Liivimaa liidri rollile Liivi ordu, kes oli kõige võimsam sõjaline jõud vana-Liivimaal. * 14. Sajandi teisel poolel olid piiskopkonnad Liivi ordust sõltuvad ning ainus, kes oli veel sõltumatu oli Tartu piiskopkond. Tartu piiskop Damerow üritas leida liitlasi, kellega minna Liivi ordu vastu (näiteks pakkus ta ka Tartu piiskopkonda inglise võimu alla) -) Ta leidis liitlasteks Leedu suurvürsti, Saksa kõrgaadlikud ja ka Vitaalivennad (Läänemerel tegutsevad mereröövlid). -) Vastutasuks korraldas Liivi ordu Tartu piiskopkonna vastu sõja ning hõivas kõik peale piiskopi linnuse. * Kuna suhted olid teravad, siis sekkus ka Saksa ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen, kes kutsus kohale erinevad vana-Liivimaa osapooled, et leida probleemidele lahendused. See kokku saamine toimus 1397 aastal Danzigi linnas, kandes nime Danzigikongress, kus
siis tuleb see lahendada läbi õiguse, mitte sõdimise kaudu, 5) Ei tohi varanduslikult kahju teha. Tartu piiskop Dietrich Damerowi tegevus- Tartu piiskop Dietrich Damerow ei nõustunud Saksa ordu ülemvõimuga Liivimaal. Orduvastase leeri juhi roll langes Dietrich Damerowile, kes kasutas toetuse otsimiseks ära oma Praha-aegadel loodud sidemeid. Damerow otsis toetust Wenzeli õemehelt ja inglismaa kuningalt Richard II'lt. Liitlaskonda kuulusid ka vitaalivennad ehk Läänemere mereröövlid, kes on sõdinud Taani kuninga ja Saksa ordu vastu. Damerowi toetuseks saabus Mecklenburg- Stargardi hertsogi poeg Albrecht. Dietrich Damerow ei suutnud oma kava realiseerida. Damerow suutis luua ordu vastase koalitsiooni, kuid nõrgaks lüliks osutus Leedu suurvürst, kes sõlmis 1396. aastal Saksa orduga vaherahu. Liivimaa ordumeister oma sõjaväega tungis Tartu piiskopkonda ja võttis ära kõik piiskopi linnused peale Tartu.