kultuur (seda kultuuri on leitud ka Eesti naaberaladelt, peamiselt ida- ja lõuna suunas). Mesoliitikumi esimesel poolel (enne aastat 6500 eKr) olid asulad siseveekogude ääres. Pärast aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli omane korilus, kalandus ja küttimine (metsas). Hilisemal perioodli lisandus ka merel küttimine (hülgeid). Enne 6500 eKr elati sesoonsetes külades (kogukond paiknes ringi kindlal maa-alal, mis kandis nimetust reviir). Reviir maa-ala, mis toitis ära kogu kogukonna ja mille piires kogukond ümber paiknes. Pärast 6500eKr elati aastaringsetes külades. Külades pidi olema umbes 40 inimest, et ära toituda (kui liiga vähe või palju, siis ei suudetud). Matuste puhul olid maasse kaevatud hauad, tegemist oli laipmatustega, laip oli välja sirutatud selili. Pandi ka hauapanuseid (luust ripatsid ning tööriistad). Sellest saab järeldada, et neil olid mingid usulised kujutlemad olemas. Neoliitikum
Sarnasused: Mõlemad koosnesid kividest :D, asusid asulatest väljaspool ja mõlemad olid maapealsed hauad. Erinevused: Tarandeid ehitati vahel kivikirstkalmete kõrvale. Surnud olid pärit eliidist ja tarandkalmel oli põletusmatus. Alust järelduseks, et rooma rauaaeg oli suhteliselt rahulik ajajärk on andnud : Pole teada linnuseid ja kalmetesse ei pandud kaasa relvi. Vanem Rauaaeg. Sesoonne küla- kogukond muutis asukohta teatud piirkonnas. Reviir-territoorium, mille piires muudeti asukohta. --> aastaringne küla. Keskmine Rauaaeg · u. 450-800 pKr. · Keskmisel rauaajal tekivad uuesti külad( üksiktaludest tekkisid külad) · Võetakse kasutusele kaheväljasüsteem. (põllud on jaotatud kaheks, sööt ehk kesa +kasutatav maa) · Ribapõllud- põllud mis olid jagatud igale perele oma riba mida harima pidi.Taheti taotleda võrdsust (tehti koos, või vähemalt üheaegselt)
Peale aastat 6500 eKr asustati ka rannik ja saared. Siseveekogud Siseveekogud, mererand Korilus Korilus Küttimine (mets) Küttimine (mets, meri) Kalapüük Kalapüük Enne 6500 eKr elati sesoonsetes külades (inimesd paiknesid ringi mingil kindlal maa-alal (reviiril)) Reviir maa-ala või territoorium, mis toitis ära kogukonna ning mille piires kogukond ümber paiknes. Peale 6500 eKr elavad inimesed aastaringsetes külades. Üks kogukond võis sisaldada umbes 40 inimest, sest kui on liiga vähe, ei suudeta ära toita ning kui liiga palju, ei suudeta ka. Inimesi maeti maa sisse kaevatud haudadesse, tegemist oli laip matustega. Laip pandi hauda väljasirutatud, selili. Haudadest on leitut ka hauapanuseid, nt ripatseid, tööriistu. Seega oli
Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kultuuriga, mille nimeks on Kunda kultuur(leiukoha järgi). Kõige varasem leiukoht on 8950 eKr Pulli. Paiknes siseveekogude ääres. Tegevusaladeks oli korilus, kalapüük ja küttimine. Elati sesoonnetes külades(elupaika vahetati vastavalt aastaajale). Reviir piirkond, mille raames elupaika vahetati ja toitu hangiti. 7000-6500 aasta vahel toimus pööre. Lisaks siseveekogudele asuti elama ka rannikule, sest ilmus uus küttimisobjekt, ehk hüljes. Sesoonsete külade asemel aastaringsed külad. Inimesed maeti laibana, olid maahauad ja kasutusel oli laipmatus. Eesti aladel pole korralike haudu leitud. Laibad on asetatud hauda selili. Kaasas panused: ripatsid, tööriistad jne. Mesoliitikumile järgnes noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000-1800 eKr
Samasugusi leide on leitud Lõuna-Soomest Leeduni, kõik kannavad nime Kunda kultuur. Sellele kultuurile oli omane see, et mesoliitikumi varasemal perioodil paiknesid asulad peamiselt siseveekogude ääres ja tegeldi eeskätt küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Tegemist oli sesoonnse külaga ehk nad ei elanud pidevalt ühes asulas vaid vastavalt aastaajale paikneti ümber (ühel territooriumil - nimetus reviir). Kogukonna optimaalne suurus oli umbes kuni 40 inimest. 6500 aasta paiku eKr toimus pööre, lisaks siseveekogudele asustati ka rannik, sest kütitavate loomade valik suurenes - sel ajal ilmusid Läänemerre hülged, algas ka hülgeküttimine (lisandus metsloomadele). Tegevusalad jäid samadeks. Mesoliitikumi teises perioodis ei olnud enam sesoonne vaid aastaringne küla. Mesoliitikumile järgneb noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000-2000 eKr. Lõunapoolsetes
varasema leiukoha Kunda Lammasmägi, 1872 (Pulli küla, mis on ajaliselt vanem, avastati alles 20. sajandil). Sarnaseid leida on leitud ka Läti, Leedu, lõuna-Sooma aladelt. * Aastast 9000 eKr 6500 eKr paiknes asustus siseveekogude ääres ning tegeldi eeskätt küttimise, koriluse ja kalapüügiga ning olid sesoonnsed külad ehk vastavalt aastaajale paikneti ümber (piirkond, mille raames kogukond oma asukohta vahetas kannab nimetust reviir). * Aastast 6500 eKr 5000 eKr hakati paiknema ka mererannikute ääres, sest see oli see aeg kus Läänemere soolasus muutus ja ilmusid ka hülged ning rikastus tolleaegse inimese toidulaud talvel ka hülgeliha võrra. Tegevusalad jäid siiski ka seal samaks, kuid külad muutusid aastaringseteks ehk elati samades kohtades. * Aastast 5000 eKr 2000 eKr tekkis Eestis neoliitikum, mis sai alguse keraamika ehk
saj. 3) uusaeg: Konstantinoopoli vallutamine (15. saj), Ameerika avastamine (15. saj.), usureformid (16. saj.) 4) Lähiajalugu: I maailmasõda Esi- e. muinasaja arengujärgud 1) Kiviaeg a) Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (2,5 mln aastat tagasi). Peamised tööriistad: pihukirves, oda, kaabits (kõõvits), kirves, õngekonks, ahing, harpuun. Korilus, küttimine, kalapüük. Anastav majandamisviis (võeti looduselt, mida vaja oli). Tingis rändleva eluviisi (reviir kindel piirkond, mille piires rännati). b) Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (12 000 a. eKr). Leiutised: vibu ja nool (saadi paremini suuremaid loomi küttida). Kodustati koer. Anastav majandamisviis ja rändlev eluviis. c) Neoliitikum e. noorem kiviaeg (7 000 a. eKr). Kivi lihvimine ja kivisse augu puurimine, savinõude valmistamine, taimekiududest niidi valmisamine ja kudumine. Neoliitiline revolutsioon anastavalt majandusviisilt mindi üle
erinev. Oma olemuselt subkultuur üldise kultuuri variatsioon, mis võimaldab ühiskonna algrupi liikmetel elada ühiskonnas domineeriva grupi liikmetest erinevates tingimustes. nt rassilised, religioossed, etnilised vähemused. Ühiskonna alagrupi liikmed kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades. Oma seadusandlus/normistik, oma keel/släng, oma maailmanägemus/ideoloogia, äratuntavus/välimus, sisemine jaotus klassidesse, oma reviir ja värbmisprotsess. Subkultuur mittepriviligeeritud vähemuse seas levinud kultuur Sotsiaalse indentsuse teooria lähtub "mina-kontseptsioonist". Kontseptsioon jaguneb 2 alasüsteemiks: ·isikuline identsus enesemääratlus füüsiliste, intellektuaalsete ja moraalsete isikuomaduste kaudu (iseenda identifitseerimine) · sotsiaalne identsus erinevad identifikatsioonid; moodustub inimese kuuluvusest erinevatesse
annaabi.ee 
