Ma olen kevadine sulavesi maanteel, ma olen rnalt susisev hupall, ma olen tstuse robot tispretel ma olen kutsikas. Ma olen ellu rgand mngukaruke, ma olen trehtel kuhu valatakse snu, ma olen pilvest lbi tungiv pikesekiir, ma olen viljapea viljapllul. Ma olen kpsev ploom unaaias, ma olen vikese tnni vits, ma olen kitarrimng trummide prinal, ma olen, ma olen, ma olen...
kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid lainetus võib võtta lahtise osa endaga kaasa, tekitades vee alla valle rannabarrid setete pikiränne setete liikumine ranna joonega paralleelselt maasäär moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist Jõgede toitumine ja veereziim · jõgede peamised toitumisallikad: põhjavesi sademetevesi (vihm ja lumi) sulavesi · jõe vee omadused sõltuvad tema toitumisest · jõgi vooluveekogu, mis voolab enda kujundatud sängis · veereziim vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul · hüdrograaf jõe aastast äravoolu kirjeldav diagramm · suurvesi kõrgem veeseis · madalvesi madalam veeseis · kõrgvesi ehk tulvavesi väga kiire sulamine lühikese perioodi jooksul palju sademeid · suvise madalvee põhjused:
Soojus paikneb maailmas ümber: *jää sulamisel-neeldub en. *vee aurustumisel- neeldub en. *veeauru kondens.- vabaneb en. TEMP.: Sügav kiht- püsivalt +2 C; pealmine kiht- kõige soojem pöörijoontel, sest seal on kõige pilvitum, max temp. kõige suuremad, aurustumine kõige suurem(ekv-l sajab) (põhapoolkera ookeanid on soojemad-hoovused toovad sooja vett, merepinda on vähem. Lõunapk-l jahutab vett antarktise liustike sulavesi.) SOOLSUS: kesk. 35 promilli( 1000 g soolases vees on 35 g soola) Kõige soolasem pöörijoontel- aurustumine kõige suurem(mage pooluste juures- sulavesi) Mõj. tegurid:*sademed*temp(aurumine)*suubuvad jõed*üh.maailmamerega HOOVUSED:peam. tekitajaks püsivad tuuled. LOOTED:(tõus/mõõn) Tõus on kõige suurem, kui Kuu ja Päike on ühel joonel. Gr.jõu mõju on pöördeline kauguse kuubiga, seetõttu liigub Maa keskpunkt ning Kuule lähemad
kultuuripiirkonna põhjaosas elavad inimesed pidid kannatama hilist kevadist sula ja teravat, varajast pakast, mis hävitas maisi ja teised teraviljad. Seetõttu elasid odzibved rändurielu, liikudes oma kasetohust kanuudel mööda näiliselt lõputuid järvi Nad sõitsid veel muid veeteid vastavalt jahi-, koriluse- ja kalastamishooaegadele Sosonid Sosonid elasid Ameerikas suures nõos, mis on piiratud mägedega, suurtest järvedest, milles voolas jääaja liustike sulavesi. Kuid tuhanded aastad on muutunud kunagised jõesängid kaljuteks, kõrbeteks ning ümbruskonna kõrgustike jõed nirisevad väikestesse järvedesse või kaovad lihtsalt maapõue. Sosonitel olid suhteliselt napid toiduvarud, kuid nad järgisid kõrbe raskestitabavaid rütme, et elatuda hooajalistest andidest. Nende elamuteks olid tihti lihtsad, ülevalt avatud, koonilised pajuokstest tehtud hagude või pillirooga kaetud ehitised.
märtsist, on möödas veidi üle nädala. Selle aja jooksul ning juba mõni aeg enne seda kuupäeva on loodus võtnud suuna suve poole. Praegu ilmutab ta üha enam märke muutustest, mis on kevadele iseloomulikud. Erinevaid sellele aastaajale omaseid tähelepanekuid võib teha kasvõi marsruudil kooli ja tagasi koju olenemata tee pikkusest või sellele kuluvast ajast. Esiteks, märkamatuks ei saa jääda maapinnal sulav lumi. Meelehärmi võib põhjustada jalgu märjaks tegev lume sulavesi, mis on kogunenud loikudeks ning nii mitmeski kohas ikka veel üle saapa/kummikusääre sissetungiv lumi. Üheks kevadet iseloomustavaks teguriks võiks kindlasti nimetada ka kummikud, sest tõesti, peab olema eriliselt osav, et ilma kummikuteta sellisel aastaajal kuiva jalaga koju jõuda. Seega annavad kevadest märku ka inimeste jalanõude eelistused. Jõest mööda jalutades on kuulda üle pika aja jälle kiiremat vee vulisemist. Samuti on veehulk seal suurenenud üpris märgatavalt
konstruktsiooni ja ruumi. Kasutatavad materjalid peavad sobima Eesti oludele ja nende kohta peab olema väljastatud vastavussertifikaat. *Kui katusekate ei ole kindel ilmastiku ja muude kahjulike mõjutuste (UV-kiirgus jne) suhtes, tuleb see katta kaitsekihiga. Veeäravool *Veeäravool katuselt peab toimuma nii, et ei saaks kahjustatud muud hoone osad ja ei tekiks ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale. *Ehituslikult ja korralduslikult peab olema tagatud, et sajuvesi, sulavesi või mistahes muu katusele sattunud vesi jõuaks tavaoludes mööda katusekatet ja viimateid (renne, torusid) ilma külmumata maapinnani või selleks ettenähtud tarinditesse. *Veevoolu teid peab saama vajaduse korral puhastada Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke *Piirdetarindi, s.o katuslae või pööningu vahelae soojustus, aurutõke, tuuletõke ja aluskate peavad koos tagama nõutava soojapidavuse ning vältima veeaurukondenseerumist ehitustarindis.
Tavaliselt muutub suur osa Norrast talviti lumevaibaga kaetud paradiisiks. TALV: Talvel võib merepinna suhtes madalal sisemaal nii Norra lõuna- kui põhjaosas olla väga madal keskmine temperatuur. Temperatuur võib langeda alla 40 miinuskraadi Finnmarki, Tromsi, Kesk-Norra ja Ida-Norra sisemaal, kuigi seda ei juhtu igal talvel. KEVAD: Maist juuni keskpaigani on Norra loodus kõige kaunim puud ja lilled ärkavad ellu, mäed on kaetud lumega ja sulavesi paisutab mäekülgi mööda alla voolavaid koski. Õitsvate viljapuude aiad Hardangerfjordi ääres näivad maikuus maapealse paradiisina. Söök ja jook Norras Norra on tuntud oma lõhe poolest, erinevaid ja väga maitsvaid kalatoite on Norras päris mitmeid. Üllatusi võib pakkuda isegi hotelli hommikusöögilaud, kus pakutava hulgas erinevat sorti heeringaid, ansooviseid, lõhet nii kergsoola kui küpsetatud variandina, erinevas kastmes kalapalle
Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub jõeäravooluna ookeanide poole, osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse. Suur osa sellest veest ei jõua siiski pinnaveekogudesse, vaid imbub maasse
ekvaatoril (Andides) ligi 6400 m kõrgusel. Lumepiiri täpne kõrgus sõltub nõlva ekspositsioonist ja reljeefi iseärasustest. T E A D U S Liustikud M Aastate jooksul lumepiirist kõrgemal kogunenud lumi tiheneb päikesekiirguse (lumme imenduv sulavesi ja vihm jne.) ning A ülemiste lumekihtide raskuse tõttu ja moodustab muutunud jääkristalli struktuuriga sõmerlume e. firni. A teralumi Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest T poorid ja tekib liustikujää. E Mida suurema rõhu all (paksem kiht) ja lumehelves kõrgema temperatuuriga jää on, seda
Jäävöönd ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peami...
Antarktika piirkonna. Antarktika pole siiski kaetud ainult paksu igijääga, vaid seal on ka järvi, kusjuures veel õige erineval moel. Seal võib nautida kaunist vaadet hallide kaljude vahelt sinistele järvedele. Mõned järved on nüüdseks juba reostunud, aga ollakse kindlad, et nelja kilomeetri paksuse Antarktise jääkilbi all lasuvad siiski järved. Siis kui temperatuur tõuseb plusskraadideni, hakkab vesi sulama. Sulavesi tekitab voolava vee kraavid. Maismaanõgusid varustavad veega just need sulaveed. Suviti vabanevad järved jääkattest mõneks nädalaks või paariks kuuks. Seal on magedamaid ja soolasemaid järvi, mis on isegi soolasemad kui Surnumeri. On jääkattega järvi ja ka mittekülmuvaid järvi. Enamus järvi on kristallselged, väiksema fütoplanktoni toodanguga. KLIIMA. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala,kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga
Looduslike ökosüsteemide hävimine Soode niisutamine Mullad soolduvad Ülekarjatamine Kuivadel maaladel tekitab kõrbestumist Mulla viljakuse langemine, kuna hävitatakse mulla elustikku. Kevadel võib sulavesi viia Üle väetamine väetise põjavette, mis omakorda reostab meie joogivett. Ökosüsteemi hävitamine või kahjustamine Mürkide kasutamine Hävitatakse ka kasulikke eluvorme, samuti teiste loomade mürigtamine, mürkide
laugranniku; 7) tea liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks ning liustike levikut; a) liustike tekkimiseks sobivad olud asuvad polaaraladel ja mäestikes ehk seal, kus algab lumepiir (sellest kõrgemal või pooluse pool). Aastatega kuhjuv lumi hakkab iseenda raskuse all tihenema, tekib tihe sõmerlumi ehk firn ning lõpuks jää. Seda muundumisprotsessi soodustab ka osaline sulamine, mil soojal poolaastal valgub sulavesi alumistesse lumekihtidesse, täidab sealsed poorid ja külmub. Üha kasvava rõhu tõttu muutuvad alumised jääkihid plastseks ja raskusjõu tõttu hakkab liustik liikuma. b) Mägedes tekivad mäeliustikud, mille jää- ja lumemass valgub mööda mäenõlvu alla. Mäeliustike kuju ja liikumistee määrab ära mäestiku reljeef – jää voolab seal mööda orge Kui toitumisalal sajab lund oluliselt rohkem, kui servas jõuab jääd ära sulada, kasvab
HÜDROSFÄÄR Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris on veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on palju vett. Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL Sademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sise...
Teised suuremad järved on Buenos Airese järv , mis asub Tsiili ja Argentiina piiril, ning ülejäänud suuremad järved on Viedma ja Argentino, mis toituvad Andide lumesulaveest. Milleks kasutatakse tõenäoliselt selles riigis pinnaveekogude vett? Argentiinas kasutatakse pinnakogude vett enamasti põllumajanduses, joogiveena ning tööstustes. Kas on probleeme veekogude puhtusega? Veekogude puhtusega probleeme ei ole, sest aastajad vahelduvad ning vesi tuleb mägedest, mille sulavesi on üldiselt reostumata ning puhas. Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks? Laevatatavad teed on Uruguay, Paranas ja La Plata.Nendende laevateede tähtus on on suur,sest neit teid mööda saab vedada laiali kaupu ning organiseerida transporti sisemaale odavamalt ning suurema kogusega kui mõnda teist transpordivahendit kasutades. Kasutatud materjal http://www.indexmundi.com/argentina/natural_hazards.html http://www.emhi.ee/?ide=19,394,416,1183
Sellisesse kiviktaimlasse jääb vesi liiga kauaks pidama. Taimed saavad ka ülemäära palju toitaineid, mistõttu nad ei moodusta kompaktseid padjandeid. Sageli kasvab kiviktaimla kõrval mõni suur puu, mille okstelt tilgub veel hulk aega pärast vihma lõppemist taimedele vett. Sügisel alpitaimedele varisenud vettinud puulehed on neile väga eluohtlikud. Ohtlik on jäätunud mullale kogunev vihma- ja sulavesi! TAIMED, MIS SOBIVAD KIVIKTAIMLASSE: Achillea sp raudrohi (mitmed liigid ja sordid) Adonis sp adoonis (mitmed liigid) V Aethionema sp kivikress (mitmed liigid) L Alyssum sp kilbirohi (mitmed liigid) L Androsace sp nõmmkann (mitmed liigid) K
treppide ja plaatteede ... servades, keldripealsetel vuukides, 25 26 Mida pidada silmas enne kiviktaimla rajamist ? NB! · Kiviktaimla muld ei tohi olla nätske, savine! · Kiviktaimla muld ei tohi olla liialt viljakas! · Kiviktaimlasse ei tohi koguneda seisev vesi! · Ohtlik on jäätunud mullale kogunev vihma- ja sulavesi! · Kiviktaimlat ei rajata suurte puude alla (puulehtedelt variseb veepiisku ka pärast vihma ja sügisesed vettinud puulehed on taimedele ohtlikud)! Kiviktaimla ei tohi asetseda suurte puude all ! 27 28 Kiviktaimla kujunduse põhimõtted Kiviktaimla asukoht
Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub jõeäravooluna ookeanide poole, osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse. Suur osa sellest veest ei jõua siiski pinnaveekogudesse, vaid imbub maasse
Jenisseis on suvel suurem äravool kui muidu. Suudmeosas sulab lumi hiljem ja selle tõttu on seal suurvesi hiljem, suvekuudel. Niilus septembris oktoobris on lisajõgedel suuremad vihmaperioodid ja selle tõttu. Kongo sajab aastaringselt palju, ekvatoriaalse kliimaga alal, selle pärast. Volga kevadised sulaveed põhjustavad aprillis ja mais suurimad veekogused. Ülejäänud aja on vähem vett. Ganges suvemussonid ja selle tõttu suve lõpus ja sügisel rohkem vett. Ka liustike sulavesi põhjustab suuremat äravoolu. Reinis aastaringi suht ühtlane. See asub lõunapool, nii et selle tõttu sulavett seal vähem, suvel on veidi rohkem vett ja siis on veidi suurem äravool. Huang He - mõjutavad samuti suvemussoonid, kuid üleüldse on veerohkem kui nt Ganges. Tigris suurem vihmaperiood on kevadel, siis on väga veevaene. Loe lk 118-119. PÕHJAVESI Infiltratsioon. Kuidas toimub põhjavee suurenemine ja vähenemine?
2900ekr silpkiri (märk tähistab silpi), 1500ekr tähestikuline kiri (märk tähistab häälikut). 6. Loodusolude kujunemine muinas-Eestis a) Jääaja lõpp algas u 2 miljonit aastat tagasi ja lõppe u 13 tuhat a.t. 4-5 jäätumist vaheldusid soojaperioodidega, kui siia võis jõuda ka inimesi. b) maastiku kujunemine paks mandrijää (1-2km paks) paljastas paepinna. Jää sulavesi kujundas järvi ja jõgesid. Kujunes tundrale iseloomulik taimestik põhjapõtrade ja polaarrebastega, kohata võis mammuteid. U 12 tuhat a.t. soojenes kliima, levisid kase- ja männimetsad, ilmusid loomad. c) Muinasaja allikad arheoloogia (muiste uurimine väljakaevamistel), zooloogia ja botaanika (tolle aja taimede ja loomade kindlaksmääramine säilinud
2. Millised suuremad jõed voolavad selles riigis? Itaalias voolavad suuremad jõed on järgmised: Adda, Adige, Arno, Mincio, Piave, Po, Tevere, Tiberi, Ticino ja Toce jõgi. 3. Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks? Alpi mäestik on Euroopa keskne veelahkmeala - sealt saavad alguse paljud suured jõed. Jõgede algus on enamasti kärestikuline, paljud neist toituvad liustike sulamisveest. Mõnede jõgede toiteallikateks on ka vihmavesi, põhjavesi ja lume sulavesi. 4. Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt ilmast? Jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt ilmast ei tohiks olla eriti suur. Kevadest sügiseni, kui sajab rohkem ning lumi ja liustikud sulavad, on jõgedes ka rohkem vett Kõige suuremad vihmad algavad sügisest, mis põhjustavad mitmel pool suuri üleujutusi. Suvel on jõgedest vähem vett, kuna suvine kliima on kuiv ja kuum. 5. Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi?
materjal. Külma sild võib põhjustada ka pinna määrdumist. Soe õhk liigub külmema õhu poole ja viib õhus olevad mustuseosakesed endaga kaasa. Need kinnituvad pinnale ja reedavad nii külmasilla asukoha. JÄÄPURIKAD Jääpurikad on dekoratiivsed, mõnikord ka ohtlikud, kuid peamiselt reedavad, et katuse kaudu lekib majast soojust. Halvasti soojusttud lae kaudu pääseb soe ruumiõhk pööningule ja sulatab katusel olevat lund. Räästas, rennid ja vihmaveetorud on külmad ja sulavesi jäätub. Halvasti isoleeritud katus või selle osa tuleb hoida lumest puhas. Lund tuleb rookida ettevaatlikult, sest külmaaga on katuse kattematerjal väga habras. UDUNE AKEN Kui õhk puutub kokku külma aknaklaasiga, sisi see jahtub. Jahtudes õhu suhteline niikus suureneb ja hakkab lähenema kastepunktile. Teatud temperatuuri juures on õhk niiskusega küllastunud ja ülejäänud muutub veetilkadeks ehk kondenseerub, aknaklaasile tekib udu. Udu tekib aknale
aga on Po, mis on 652 kilomeetrit pikk. Veel voolavad seal ka jõed nagu Adda, Adige, Mincio, Piave, Tevere, Ticino ja Toce jõgi. Itaalia suurimad järved on Garda järv, Como järv, Lago Maggiore. Jõgede peamised toiteallikad ja kõikumine Alpi mäestik on Euroopa keskne veelahkmeala - sealt saavad alguse paljud suured jõed. Jõgede algus on enamasti kärestikuline, paljud neist toituvad liustike sulamisveest. Mõnede jõgede toiteallikateks on ka vihmavesi, põhjavesi ja lume sulavesi. . Erinevast sademete jaotumisest oleneb ka Itaalia jõgede veerezhiim. Alpidest alguse saav Po ja selle lisajõed on suhteliselt vee- ja energiarohked ning nende veetase aasta lõikes stabiilne. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb aga suviti järsult. Kõige suuremad vihmad algavad sügisest, mis põhjustavad mitmel pool suuri üleujutusi. Suvel on jõgedest vähem vett, kuna suvine kliima on kuiv ja kuum. Üleujutused
PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal j...
kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Põhja-lõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris -16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 - 700 mm aastas. 1.3 Vetevõrk Rootsis on pea 100 000 järve. Järved katavad ligi 10% maast. Vihma- ja sulavesi liigub kõrgematelt aladelt orgudesse, väikestest veekogudest suurtesse, et lõpuks jõuda merre. Järvede jääolud sõltuvad osalt järve suurusest ja sügavusest, osalt ka kliimatsoonist. Üsna suurtel aladel, kus on lihtne reljeef ja aluspõhi maapinnale lähedal, näit. Rootsi moreenmaastikus, ühtib pinnaveelahe põhjavee omaga. 4 2. RAHVASTIK Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud
Transport Reostusallikad jagunevad: 1) Punktreostusallikad- tööstusettevõtted 2) Hajureostusallikad- põllumajandus, hajaasustus, transport maal ja vees Reovee liigid: Reovesi- olmes või tööstuses rikutud vesi, mida peab enne suublasse juhtimist puhastama Heitvesi- kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi , heitvesi võib olla nii puhas kui reostunud. Sademevesi- maapinda mööda äravoolav vihma või sulavesi Lekkevesi- läbi lekkekohtade kanalisatsioonitorustikest ,- kaevudest ja pumplatest pinnasesse valgunud vesi. Imbevesi- läbi ebatiheduste kanalisatsioonitorustikesse kaevudesse ja pumplatesse tunginud vesi Kanalisatsiooni juhitav vesi jaguneb kolmeks: 1) Olmevesi- pärineb elamutest, ühiskondlikest hoonetest, köökidest jne 2) Tootmisreovesi- pärineb tootmisprotsessidest, sõltub tehnoloogiast
Rannaastang säilib Mere põhi madal , rannavallid, maasääred Miks sadamate suudmed mõnikord ummistuvad? -Sest jõgi kannab setteid ja pikkiranda satub setteid. Miks võib sadamaehitiste ligiduses põhjustada kulutusranna teket? sadama enda ehitistest Miks on üldse vaja uurida, kuidas setted rannikul liiguvad ? selle järgi saab arvestada kas on mõtekas maja sinna ehitada Jõgede toitumine : 1. vihmavesi 2. lume sulavesi 3. põhjavesi 4. liustiku vesi Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava , transportiva ja kuhjava tegevuse vahel. - jõe suure langu korral on voolukiirus suur, kulutades ja transportiv tegevus suur, kuhjav tegevus väike Selgita, miks tekib mõne jõe suudmesse ulatuslik delta? deltad tekivad nende jõgede suudmetesse, mis kannavad edasi palju setteid, kus voolu kiirus jõe suudmes on väike, ja kus jõe suudmesse ei jõua hoovused ja tõus/mõõn.
HÜDROSFÄÄR 1. jõgede äravoolu mõjutavaid tegurid: Ilmastikutingimused, eriti sademed st saju hulgast, kestusest, intensiivsusest ja sellest, kuidas sademed valgla (maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab) piires jaotuvad. Aurumine(sõltub õhutemp ja niiskusest, tuule kiirusest) reljeef- valgla (suurus ja kuju,), läbivool järvedest, veehoidlatest, soodest, valgla taimkate, muld, maakasutus 2. mis on veedefitsiidid (aurumise ja sademete vahe) ? defitsiit- puudujääk, nt veevaene piirkond- kõrb 3. üleujutuste võimalikud tagajärjed ning majanduslikud kahjud Linnas kus on ainult asfalt tõuseb jõgedes veetase tohutult kiiresti, sest jõgedele pole antud ruumi seda vett infiltratsioon on tohutult kiire aga kui need kaldad on lauged ja kallastel on palju metsa siis infiltratsioon on aeglasem 4. Mille poolest erinevad suurvesi ja tulvavesi? Suurvesi- on jões siis, kui tavalisest k...
Taimede kasvu ja suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet pole- sulamine osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed arengu sõltuvus temp- taimede kasv- kasvu määravad mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles siis imbub langevad mitmel kujul: lumi, jäävihm, lumekruup, ära: 1fotosünteesi protsess- süsiniku sidumine. Päikese sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus jäänõelad, hooglumi, teralumi, vihm, hooglörts, jääkruup, kiirguse mõjul seob CO2te. Produktideks on suhkur, CO2 lume sulaveest minema. Jahtumine- mulla külmumine uduvihm, lumekruubid, rahe, lumelörts. Liigitatakse ja päike. Mineraalsete ainete osatähtsus väike. Kuigi taim algab siis kui temp langeb alla 0 kraadi siis külmub agregaat oleku järgi: 1.vedelad(vihm, uduvihm) 2
..1500°C. Talinisu juurestik on rukki omast nõrgem mistõttu peavad toitained ja vesi olema paremini kättesaadavad. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 450...500. Saaki määrava tähtsusega on niiskuse olemasolu kevadise kasvu algusest loomiseni. Talinisu on rukkist tundlikum talvekahjustuste ning taimehaiguste suhtes, seetõttu peaks nisupõld olema väikese kallakuga, et kevadel sulavesi kiirelt eemalduks ja ei moodustaks jääkatet. Samuti on tähele pandud, et tuulte eest kaitstud põllud, kus lumikate paremini püsib, on talinisule talvitumiseks soodsamad. Talinisu eelistab parasniiskeid, keskmise ja raskema lõimisega, neutraalse reaktsiooniga viljakaid muldi. Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad taimed nõrgaks (rikutud struktuuriga hapnikuvaeses mullas hakkab orgaaniline aine lagunemise asemel
Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S' + D + EA + Rk + EM (1- ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatii...
Tem tõus ei too alati kasvu kaas, üle optimumi kasv aeglustub. Aktiivne temp – ööpäevane Soojenemine – Sulamine algab suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet ei ole toimub sulamine mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt keskmine õhutemp ületab bioloogilise miinimumtemperatuuri(taim kasvab). Efektiivne temp – aktiivse temperatuuri ja bioloogilise üles siis imbub sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus lume sulaveest minema.Jahtumine – mulla külmumine algab siis miinimumtemperatuuri vahe.Taimede arengu hindamine – et saada kõige paremat hinnangut, tuleb võtta arvesse aktiivset, efektiivset kui temperatuur langeb alla 0° C siis külmub mullas olev vesi. Kuivad mullad jäävad külmudes pulbrilisse olekusse. Lumikate peatab või temperatuuri
termislitest omadustest jt. Lumikate peatab või aeglustab maa külmumise protsessi. Kui lumikate tuleb varakult, siis pole külmumise sügavus kuigi suur. Pinnase täielik läbikülmumine parandab mulla struktuuri ja kobestab. Võib tekkida ka külmakergitus muld kerkib ülespoole ja taime juured võivad puruneda või jääda mulla peale. Sulamine algab suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumekatet ei ole toimub sulamine mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles, siis imbub sulavesi mulda, mõlemapoolsel sulamisel voolab enamus lume sulaveest minema. Eestis on pinnas külmunud olekus keskmiselt 110-130 päeva ja sügavus ulatub 35-80 cm-ni. Termilised karakteristikud : 1)mulla ruumerisoojus C soojuse hulk, mis tuleb anda 1 ruumalaühiku pinnale, et temp. tõsta 1 kelvini võrra. Mida rohkem vett ja vähem õhku seda suurem on C. Mõõtühikuks on J/m3K. 2)mulla soojusjuhtiv koefitsient näitab, kui palju maa soojust edasi annab
Kus esineb? Põllumajandus, hajaasustus, õhuvõõriste sadestumine, transport maal ja vees). Reovee liigid! Mõisted: Reovesi olmes või tööstuses rikutud vesi, mida peab enne suublasse juhtimist puhastama. Sisaldab aineid, mis võivad looduskeskkonnale, inimesele või loomadele olla kahjulikud Heitvesi kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi. Heitvesi võib olla reostunud või võib olla puhas. Sademevesi maapinda mööda äravoolav vihma- või sulavesi. Lekkevesi kanalisatsiooni võrgust välja imbunud/lekkinud vesi läbi lekkekohtade kas siis pinnasesse või ka maapinnale. Imbevesi kanalisatsioonitorustikku tunginud põhjavesi Reovee hulk Reovee üldhulga saamiseks korrutatakse tarbijate arv eriveeheitega inimese, looma, toodanguühiku vms kohta. NB! Veetarve alati veeheitega ei võrdu (kastmisvesi nt) Arvutusveekulu ühe elaniku kohta võib olla väga erinev (35-300 l/d, erinevus ~8x).
murrang) Liustikud: klimaatiline lumepiir – ala, kus aasta jooksul maapinnale langev lume kogus on võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava sademete kogusega. Poolustel on lumepiir meretaseme lähedal, ekvaatoril (Andides) ligi 6400 m kõrgusel. Lumepiiri täpne kõrgus sõltub nõlva ekspositsioonist ja reljeefi iseärasustest aastate jooksul lumepiirist kõrgemal kogunenud lumi tiheneb päikesekiirguse (lumme imenduv sulavesi, vihm jne) ning ülemiste lumekihtide raskuse tõttu ja moodustab muutunud jääkristalli struktuuriga sõmerlume e. firni (jäätaoline mass) firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. Mida suurema rõhu all (paksem kiht) ja kõrgema temperatuuriga jää on, seda plastilisem ta on. Aluspinna kallakuse (mägiliustikud) või jää suure paksuse tõttu
kroonika, üksikutest vana-Vene kroonikatest, vana-Rooma kirjalikest allikatest ja Skandinaavia kroonikatest). *) Suulisi ajaloo allikaid on võimalik kasutada vaid viimase paarisaja aasta uurimisel. * Eesti kõige varasem periood on keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum, mis kestis aastast 9000 kuni 5000 eKr. -) Soomes ühest koopast leiti mingi artifakt, mis oli 120000 aastat vana, kuid tänu teisele jääajale, viis see sulavesi ära kõik ülejäänud märgid, et kas elu oleks Eestis võinud olla ka enne seda. -) Kuskil 13000 eKr hakkas Eestis toimuma jää taandumise/sulamise protsess, mis kestis kuni 10500 aastat eKr. Pärast jää taandumist, tekkis siia taimestik, siis ka loomad ning arvatavasti loomakarjade järel jõudsid siia ka inimesed. -) Arhheoloogiline kultuur teatud territooriumilt leitud ühesugused ainelised leiud.
Orbiidi muutused olid tõukejõuks, mis käivitasid teised kliimamuutusi tekitavad protsessid. Seotud ookeanidega, tähtsaim El Nino. Minevikus võisid ookeanid mõjutada kliimat rohkem kui tänapäeval –vesi tsirkuleeris vastupidises suunas ja kontrollis jääaegade tekkimist ja kadumist. Jääajal liikusid hoovused vastupidises suunas poolustelt ekvaatori suunas. Need muutused pidid olema palju suuremad kui tänapäeval toimivad. Suur magedavee sissevool, näiteks liustike sulavesi. Kui kliima edasi soojeneb, tuleb ookeani veel magevett juurde ja uuesti võivad käivituda vastupidised hoovused ja tulla uus jääaeg. Ka bioloogilist mitmekesisust on inimene suutnud kahandada – vihmametsad ja happevihmad. Uute liikide sissetoomine ehk inproduktsioon – Põhja - Ameerikasse toodi sisse karpkala – vallutanud kogu Põhja Ameerika ja tõrjunud välja kohalikud liigid – forellid jne. Röövtoidulised kalad hävitavad palju lepistoidulisi veeõitseng (Niiluse ahven).
vaher, h. tamm, h. toomingas jt. liigid. Halli leppa kutsutakse ka ,, lapsehoidjaks" puuks, tema kaitsva varju all saame kasvatada noores eas külmaõrna kuuske ja väärtuslikke lehtpuuliike (tamme, saart jne.). Viljakandvus algab seemnetekkelistel puudel 8.....10 eluaastal, võrsetekkelistel veelgi varem. Õitseb meil harilikult sanglepast nädal kuni paar varem. Seemneid aitab levitada tuul, neid kas lennutades või mööda lund ja jääd lükates ning samuti kevadine sulavesi. Tühjad emasurvad jäävad mõneks ajaks veel puudele. Puude kasv on kiire esimesel 15 eluaastal, hakates seejärel selgelt aeglustuma. Halli leppa võiks kasutada julgemalt haljastuses, eriti veekogude kaldaaladel, tiikide kallastel, sellest võib rajada ka regulaarselt pügatava heki. Hea pinnaseparandajana sobib haljastusse eeskätt toitainevaestel muldadel. 28. Perekond valgepöök ja harilik valgepöök Harilik valgepöök (Carpinus betulus L.) Betulus kasetaoline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
