,,Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust." Hando Runnel MAARAHVA KIRJASÕNA KUJUNEMINE Aeg Autor Tekst Sisu ja eripära 13. saj Preester Henrik ,,Henriku Liivimaa Esimesed kroonika" eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") 1535 S.Wanradt ja tõlkis ,,Wanradti ja Koelli Lahknes Lutheri J.Koell katekismus" katekismusest 1632-38 Heinrich Stahl ,,Käsi- ja Lutheri väikene koduraamat" katekismus, ...
Eestlase iseloomustus Hemingway on ühes oma teoses öelnud, et igas sadamas on vähemalt üks eestlane. Seega on eestlased jõudnud rännata üle terve maailma. Nad on suutnud end maailmakaardil nii heas kui halvas nähtavaks muuta. Eestlane on väga töökas. Ta teeb kõik, et perel oleks hea ja mugav. Eestlane on uhke selle üle, mis tal on ja kade selle üle, mida tal pole. Ollakse uhked selle üle, mis on oma teenitud raha eest soetatud. Eestlane ei mõtle ainult iseendale, ta hoolib oma riigist, kultuuris, rahvusest ja elust. Ta ei tee halba teadlikult. Eestlased on enamjaolt analüüsivad. Pole just palju neid, kes pea ees tundmatusse vette hüppavad. Eestlane on põnev persoon, kes peidab end näiliselt igava, kuid salapärase loori taha. Eestlane ei naerata kõigile, ta võib olla kade, aga siiski on eestlane üks huvitavama iseloomuga rahvusi maailmas.
Keskkonnaprobleemid Eestis Keskonnaprobleemid on saanud üha aktuaalsemaks teemaks eestlaste elus. Enamus meist loodab, et selle probleemiga tegeleb keskkonnakaitse ja teised asjakohaste teadmistega inimesed. Tegelikult peaks iga eestlane mõtlema sellele, et mida ta ise saaks looduse heaks ära teha, sest teadupärast suured muutused saavadki alguse väikestest tähelepanekutest. Millised aga on Eesti peamised keskkonnaprobleemid ja kuidas saaks igaüks meist aidata? Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Metsi ohustavad põllumaade laiendamine ja kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. Kuid ka see on metsadele halb, kui sinna loopida prügi või muul viisil metsa reostada või kahjustada. Eestlastele on juba väga ammusest ajast olnud mets tähtis selle poolest, et seal on mõnus lõõgastuda ja tunda ennast looduse lähedal. Tihti aga kiputakse unustama, et iga pisem...
„Meri eestlase elus“ Meri on eestlastele väga tähtis. Eestlased on mere ääres elanud juba iidsetest aegadest peale. Eestlasi võib nimetada ka mererahvaks. Juba ammustest aegadest peale on eestlane saanud merest toitu, püüdnud kalu ja hülgeid. Merd mööda reisiti teistesse maadesse ning toodi sealt kaupa nii vanadel aegadel kui tänapäeval. Kui rääkida riigilipust, siis sinine triip eestlase jaoks tähendab ka merd. Isegi üks meie presidentidest on olnud perekonnanimega Meri. Tänapäeval käivad paljud eestlased tööl üle mere Soomes. Eestlastel on palju mereteemalisi laule nagu: „Mere pidu'', palju luuletusi ja jutte. Muidugi on Eesti mererannikul palju ilusaid randu, kus inimesed saavad suvel vabal ajal lõbutseda ja puhata. Talveks meri külmub ja kattub jääga. Eestis saab talviti osadele saartele sõita autoga üle mere jäätee kaudu, siis kui meri on külmunud
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ohvriterohkeim sõda, mis seni Maal toimunud on. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Kuid enda arvamus sellest on kas Esimene maailmassõda ültse lõppes? See 21 aastat mis kahe sõja vahel oli, sellel ajal oli palju tülisid ja kõik otsisid endale miskipärast liitlasi. Milliseid liitlasi otsis Eesti ja kus armees nad sõdisid? Eestlased sõdisid Punaarmees, Saksa armees ja Soome omades, muidugi oli raske valida kuhu sõdima minna või ültsegi ära põgeneda. Eestlased sattusid enamasti sellepärast Punaarmeesse, et Venemaa sundis Eestile Baasilepinguid peale ja Eesti valitsusel ei jäänud midagi üle, kui need vastu võtta, sest sõjalist vastupanu osutada ei suute...
Millised olid eestlase valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi armeedes, nendeks olid: Soome, Saksa ja Nõukogude armeed. Vähesed eestlased sõdisid ka teiste riikide poolel, aga neid oli minimaalselt. Some sõjaväes sõditi peamiselt vabatahtlikult ja enamasti need mehed, kes ei tahtnud minna ei Punaarmeesse, ega ka Saksa sõjaväkke. Punaarmees võidelnud eestlased olid sinna sattunud peamiselt sundmobilisatsiooni käigus, aga mõned ka vabatahtlikult. Saksa relvajõududes sõdisid eestlased algul vabatahtlikult, kuna lootsid kätte maksta Nõukogude Venemaale, hiljem aga seadsid ka sakslased sisse sundmobilisatsiooni ja eesti mehed pidid minema Saksa sõjaväkke sunniviisiliselt. Paljud mehed, kes üldsegi sõjaväkke minna ei tahtnud põgenesid läände ja võtsid ka pere kaasa, paadiga Rootsi põgenesid ka need, kes lihtsalt oma elu pärast ka...
ja samuti ajaloo peale. Vahel tundub, et Eesti keeruka mineviku tõttu elavad inimesed ka tänapäeval hirmus. Kardetakse nii võõrast kultuuri, traditsioone ning samuti lihtsalt midagi, mis on uus või teistsugune. "Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta" on Juhan Liivi kuulus ütlus, mis peaks inspireerima kõiki tundma oma riigi ajalugu. Samal ajal ei tohi lasta selle mõjutada tolerantsust igapäeva elus või piirata inimese võimet olla avatud. Just tolerantsus on täiusliku eestlase esimene tunnus ja peaks olema igal rahvusel prioritediks. Teine suur eesmärk täiuslikul eestlasel peka olema jätkusutlik mõtlemine. Eesti on väike nii rahvaarvult kui ka pindalalt ja just see peaks motiveerima hoidma loodust, koristama metsasid ja korraldama elu loodussõbralikult. Alustades prügi sorteerimisest ja lõpetades taastuva energia kasutamisega- Eestis on nii palju, mida saab iga kodanik teha igapäevaselt ja peaks tegema, sest
ja samuti ajaloo peale. Vahel tundub, et Eesti keeruka mineviku tõttu elavad inimesed ka tänapäeval hirmus. Kardetakse nii võõrast kultuuri, traditsioone ning samuti lihtsalt midagi, mis on uus või teistsugune. "Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta" on Juhan Liivi kuulus ütlus, mis peaks inspireerima kõiki tundma oma riigi ajalugu. Samal ajal ei tohi lasta selle mõjutada tolerantsust igapäeva elus või piirata inimese võimet olla avatud. Just tolerantsus on täiusliku eestlase esimene tunnus ja peaks olema igal rahvusel prioritediks. Teine suur eesmärk täiuslikul eestlasel peka olema jätkusutlik mõtlemine. Eesti on väike nii rahvaarvult kui ka pindalalt ja just see peaks motiveerima hoidma loodust, koristama metsasid ja korraldama elu loodussõbralikult. Alustades prügi sorteerimisest ja lõpetades taastuva energia kasutamisega- Eestis on nii palju, mida saab iga kodanik teha igapäevaselt ja peaks tegema, sest
Eestlaste pühapäev On täiesti tavaline pühapäeva pärastlõuna. Gümnasist ärkab suure peavaluga ,sest eelmisel päeval on peetud maha jube pidu. Ta vedeleb veel mõnda aega voodis ja mõtleb, et enam ei pidutse enam kunagi. Paari tunnipärast otsustab et peavalu läheb väga jubedaks ning tõuseb voodist, et minna teisse tuppa ja otsida peavalu rohtu Samal ajal on juba turumutt ammu üleval ja teel juba koju, sest turult kuuldud jutud on vaja rääkida oma sõbrannadele edasi. Kindlasti ei saa veel ka unustada ,seda et peab ka juurde lisama mõnda valet , Koju jõudes helistab ta siis oma sõbrannadele ja räägib , kuidas üks või teine inimene jälle mingisse jamasse sattus ning ka sellest , kes nüüd rasedaks jäi ja kes on lapse isa. Sellel ajal on juba gümnasist oma jubedast peavalust peaaegu ,et üle saanud ning heliseb telefon ja kutsutakse välja eilse peo muljeid jagama. T...
Manners in Estonia Kevin Pillau Hierarchy in Estonian Society Estonia is a hierarchical society. Age, experience and position earn respect. Older people are generally viewed as wiser and as a result revered and honoured. Elders are introduced first and in general are treated much like royalty. Those in senior positions bear the responsibility to make decisions in the interest of the group. Due to seniority titles are very important when addressing people. It is expected that you will use a person's title and their surname until invited to use their first name. Cultural Traditions Estonian culture as an identity is very strong. Oral traditions especially have played a key role in preserving traditions, stories and customs during Soviet administration. Singing is a very Estonian activity and the Estonians are known to have sung their way to freedom during the "Singing Revolution" of 1989-91. Manners Estonians on the whole a...
Arvatavasti lähtuti Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" ühest ütlusest: ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" . Eestlased tõepoolest nägid vaeva: töötasid terve elu ja õpetasid ka oma järeltulevat põlve töötama, et nemad omakorda saaksid õpetada oma lapsi. Iseloomult on eestlaseid mitmesuguseid. Heast küljest oleme eesmärgikindlad, töökad, sõbralikud ja ausad, kuid samas on eestlased ka kadedad ja kinnised. Öeldakse isegi, et eestlase kõige magusam pala on teine eestlane. Minu arvates on see ütlus liialt eestlasi mustav ja täieliku tõena seda võtta ei saa. Inimesi on igasuguseid. Iga rahvuse hulgas on eeskujulikke kodanikke ja ka mööda halba teed liikuvaid inimesi. Üldistuste tegemine ei ole enamasti õige. Milline võiks olla praeguses ühiskonnas ,,tõeline eestlane"? Mina arvan, et tõeliseks rahvuslaseks saab pidada kodanikku, kes on eeskätt truu ja armastav oma riigi kui kodus suhtes
Sander Susi 11.C "Organisatsioonikultuur - minu koolis (klassis)" Organisatsiooni kultuur on väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogum, mis aitab kollektiivil edasi minna ja sellest lähtutakse igapäevases töös. Koolis täidab see vajalike arusaamu, kuidas käituda ja mis on õige ning reguleerib omavahelist käitumist. Koolis on organisatsioonikultuuril suur tähtsus. Sellele hulka kuuluvad kõik reeglid, mida koolis täita on vaja ja muud normatiivid ning reguleerib omavahelisi suhteid. Kooli põhiliseks reeglite allikaks on kooli kodukorra eeskiri, seal on kirjas kõik reeglid, mida õpilased ja õpetajad täitma peavad. Nende hulka kuuluvad ka sellised asjad näiteks, et peab õpetajaid teretama, see ei ole küll kuskil kirjas, kuid see on üldlevinud normatiiv. Klassis on ka tähtis järgida kõiki norme ja klassi organisatsioonikultuuri. Sellega on paika pand...
Tavalise eestlase pühapäev Ühe lihtsa tavalise eestlase pühapäev oleneb paljustki sellest, mis amet tal on, mis ta eelmisel õhtul tegi ja kui kade või laisk ta on. Kui rääkida keskmisest eestlasest ehk siis eestlastest üleüldse, pole see mees või naine pühapäeviti tööl. Ta on justkui kontorirott, kes valvab argipäeviti kaheksast viieni kontoriakna vaadet. Vahel muidugi kiikab arvuti ekraani, et kontrollida, mis Õhtuleht ja Postimees Online teatavad. Kuid selles kirjatükis keskendume kolme lihtsa eestlase suvisele pühapäevale
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? XII sajandil hakkasid sakslased liikuma itta. 1143. Aastal vallutasid nad lääneslaavi maad ja rajasid Lüübeki. Peagi jõudsid nad ka Läänemere äärde. Ei läinud kaua, kui Läänemerel asusid sõitma Saksa kaupmehed. Nende vahendusel tuli Liivimaale munk Meinhard, kes pidi siinsetel maadel ristiusku levitama. Kuigi enamus liivlasi võttis ristiusu vastu, tekkisid siiski nendega teravad tülid, kuna vaimulikud tegid koostööd kaupmeestega, kes siinsele rahvale ei meeldinud ning ka sellepärast, et sooviti endiselt ilma pealesurutud vaadeteta edasi elada. Liivlased olidki esimesed, kes võtsid vastu ristiusu ning nendest sai ristisõdijate liitlased. Latgalid alistati kergelt ning nemadki liitusid ristisõdijatega. Lisaks mängis seal ka rolli kättemaks eestlaste vastu, kuna nad olid käinud Lätis röövretkedel ja laastanud nende maid. Ühendatud jõududel suudeti lõpuks ka eestlased alista...
Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas Tänapäeval väidab suur hulk meie kaasmaalasi, et religioon kui selline on mõttetu ning ajast ja arust. Kõike selgitab teadus. Õige on darvinism, mis Charles Darwini evolutsiooniteooria näol annab teada, et liikide areng sõltub looduslikust valikust ning iga liik on arenenud primitiivsemast eelkäijast, mille tugevamad isendid oma geene edasi andes on järk-järgult kujundanud uue liigi. Moodsal ajal ei vaja me enam müüte maailma ning selles elavate nähtuste ja olendite tekkimisest. Meie oma arvates teame. Kuidas on aga lood tegelikult? Tahes-tahtmata on religioon meie ühiskonda mõjutanud, ehkki mõned meist seda vahest eitavad ning tunnistada ei taha. Sir Alister Hardy öelnud, et inimene on "religioosne loom", sama mõtet toetab ka David Hay, kes ütles: "Spirituaalsus on inimesele kaasasündinud loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeri...
TÄNAPÄEVA EESTLANE Raske on rääkida tänapäeva eestlasest teadmata eestlase ajalugu, sest muidu ei tea milliseks eestlased üle aja on muutunud. Eestlased olid maarahvas ja ma olen kindel, et mõned ikka veel on, kuid tänapäeval, kui tehnoloogia areneb, peab ka inimene arenema ja sellega nad muutuvad. Näiteks võib tuua rahvariide mida vanasti kanti ja austati, kuid nüüd on see unustatud kuskile kapi nurki ja harva võib näha seda inimese seljas, välja arvatud mõnedel pühadel. Rahvustunne on samuti paljudel kadunud
Eesti riik on eestlase nägu Riigi moodustab tema rahvas. Eestis on valitsemiskorraks demokraatia, mistõttu on Eesti rahvas kujundanud oma riigile ise näo. Peale poliitilise poole loovad Eestile tema näo traditsioonid. Kuid kas tänapäeval saab enam öelda, et Eesti riigile on kujundanud näo eestlased? Pika aja vältel on Eestimaa pinnal elanud palju rahvuseid. Eriti palju on siin olnud venelasi ja sakslasi. Kõik need rahvused on Eestisse jälje jätnud oma kultuuride ja tavadega
Kalevipoeg kui eestlase ahertuup Selles kirjandist arutlen eesti mehe ja kalevpoja iseloomu joonte üle ja püüan leida sanasusi ning tuua välja erinevusi eestlaste ja eesti rahvuskangelase vahel. Eelnevalt olen otsinud eepsoest välja parimad näited Kalevipoja karakteri kohta ja samuti otsisin internetist, kuidas teiste maa inimesed ja Eesti naised Eesti mehi näevad. Eesti meest on kirjeldatud naisteka foorumist kui õllekõhuga sõnaahtrat meest, kellel on kartulivärvi juuksed ja on suhteliselt laisk. Samuti peetaske eesti meest vähe selstkondlikuks ja tagasihoidlikuks. Ehtsa näite saab tuua sellest, kui eesti kontserditel seisavad kõik mehed paigal egas tee ühtegi liigutust siis välismaal mehed elavad südamest kaasa, mitte et esinejad oleksid Eestis halvad vadi Eesti mehed püüavad olla silmatorkamatud. Silmatorkamatus väljendub ka riietumises, kui pannakse selga juhuslikud riided ja ollakse ilmetu näoga (delfi naistekas). Osad nais...
Eestlase parim toit on teine eestlane Jah, nii see oli, on ja jääb. Teise inimese õnne üle ei osata tunda rõõmu, vaid ainult kadedust. Ütlus, et eestlase parim toit on teine eestlane on järjest enam tõeks saamas. Noorena seda ei märgata, siis veel ei eristata teistsuguse mõtlemisega inimesi, aga natuke vanemaks saades hakkavad inimesed märakama, et ükskõik kui hästi inimesel võib minna on alati keegi, kellele on see vastu karva ja kes üritab igal võimalusel inimest maha teha. Tänapäeva Eestis on meeleolud tumedad, kuigi Eestimaad ja riiki ei ähvarda otseselt
PRAKTILINE ÜLESANNE KESKMISE EESTLASE TEENINDUSLIKU HOIAKU ANALÜÜS Analüüsige keskmist eestlast kui teenindajat tema hoiakuid, mõtteviise, valmisolekut teenindusvaldkonnas töötada, mis on tema tugevad küljed, mis nõrgad küljed. Tugevused Nõrkused *Suurenema on hakanud arusaam heast ning *Teenindus kipub olema väga enesekeskne, suurepärasest klienditeenidusest, teenindajad seda selles mõttes, et teeninindamisel püüvad leida kontakti kliendiga. lähtutakse rohkem enda soovidest ja tujudest kui kliendi omadest (kas mul on hea tuju, kas *Klienditeenindajad ei ole pealtükkivad, ma viitsin tahan saan jne) mõistetakse kui kliendile antud toode siiski ei sobi ning ta sellest loobub. *Tihti on situatsioone, kus klienti ei märgata või loodeta...
Põltsamaa Ühisgümnaasium KÕRGUSHÜPE Põltsamaa 2009 Kõrgushüpe Kõrgushüpe seisneb horisontaalse lati ületamises ilma seda puutumata, kasutades üksnes keha jõudu. Keldid pidasid kõrgushüppevõistlusi juba sajandeid tagasi, ametlikult peeti esimesed võistlused Suurbritannias 1840. aastal. Pärast reeglite kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvali...
Indrek Semm Tartu õppekeskus, 1. kursus, Ärijuhtimine Minu töö eesmärk on analüüsida artiklit teemal: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu (Postimees Arter, 9.01.2010: 10-11). TEES: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu. ARGUMENDID: 1. Eesti inimestest usub ligi pool miljonit selgeltnägijaid 2. Esoteerika buumi tõus 3. Suur populaarsus kajastub raamatuväljaannetes 4. Ebastabiilsed ajad võimaldavad esile tuua liba-sensitiive 5. Vajadus uskuda millegisse 6. Eluks vajalike vastuste otsimine 7. Soov lihtsate lahenduste järele Asjakohased argumendid. Argumentide tõesus on kontrollitav ja teesi kohta käivad
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks
eestlast otsimas Lõpeta vähemalt 4 lauset ,,Eestlane on..." teose põhjal sobiva nimisõna, omadussõna või väljendiga (kui rohkem mõtteid ei tule, siis võid ka lause algused ära kustutada). Lause juurde kirjuta põhjendused (vähemalt 2), miks sa nii arvad: millise tegelase või olukorra põhjal sa seda väidad. Juurde lisa kindlasti lehekülje number, kus tegelast või olukorda kirjeldatakse. Lõpuks tee kokkuvõte, milline on eestlase kuvand Andrus Kivirähki romaani põhjal. Lisa juurde kindlasti ka oma arvamus, kas sa nõustud autoriga. Ei pea vist lisama, et kas see arvamus vajab põhjendust (on sul äkki omalt poolt mõni näide tuua). Ära unusta, et tegemist on teose vastamisega. Mida üksikasjalikum oled, seda parem. Eestlane on juhm. See, kui Imbi ja Ärni Rehepapilt puid varastasid ning kratt neid väga lihtsalt ninapidi vedas ja suure ringi teha lasi raske koormaga ning nad seejärel Rehepapi hoovi
Indrek Semm Tartu õppekeskus, 1. kursus, Ärijuhtimine Minu töö eesmärk on analüüsida artiklit teemal: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu (Postimees Arter, 9.01.2010: 10-11). TEES: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu. ARGUMENDID: 1. Eesti inimestest usub ligi pool miljonit selgeltnägijaid 2. Esoteerika buumi tõus 3. Suur populaarsus kajastub raamatuväljaannetes 4. Ebastabiilsed ajad võimaldavad esile tuua liba-sensitiive 5. Vajadus uskuda millegisse 6. Eluks vajalike vastuste otsimine 7. Soov lihtsate lahenduste järele Asjakohased argumendid. Argumentide tõesus on kontrollitav ja teesi kohta käivad
Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 Muistne vabadusvõitlus......................................................................................................................... 4 Eestlaste sõjavarustus muistses vabadusvõitluses................................................................................. 5 Käsirelvad ......................................................................................................................................... 5 Oda.................................................................................................................................................5 Kirves........................................
Plekktrumm: Valdur Mikita "Plekktrummi" saatekülaliseks oli, kirjanik Valdur Mikita ja saatejuht Joonas Hellerma. Nende teema oli, et aastal 2018 toimub Eestist alguse saanud ülemaailmne koristuspäev, mille ettevalmistused on käimas juba praegu. Valdur Mikitaga vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus. Mulle meeldis kõik, mis ütles Valdur Mikita, aga ma ei olle nii huvitatud loodusest ja prügist. Minu jaoks see teema on inimestele, kes on vanem kui mina või huvitatud, sellest teemast. Sellest hoolimata, et mulle ei meeldinud see plekktrumm ma võin ütelda, et Valdur Mikita lausus fraasid, mis mulle meeldisid näiteks, et suur osa sellest, mida me nimetame kultuuriks on prügi, mis tuleks ära koristada; prügist on saanud universaalne
Eesti kirjanduse ajalugu I Eksamiküsimused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laul...
Kas Eesti tulevik on ainult tume? Endine Ameerika Ühendriikide riigisekretär D. Acheson on öelnud: “Tulevik saabub üks päev korraga.” Vastab tõele, et tulevik on käes juba homme. Mõeldes sellele, näen enda kui eestlase tulevikus palju probleeme, mida kõiki praegused lumehelbekesteks tituleeritud noored varsti lahendama peavad hakkama. Kirjeldan nüüd mõnda olulisemat lähitulevikus noori ootavat probleemi veidi lähemalt. Esimeseks suureks probleemiks, mis mulle kirjandi ja kirjandusega seoses kohe pähe turgatab, on noorte vähene lugemus. On teada-tuntud fakt, et suur hulk tänapäeva noori loeb raamatuid palju vähem kui nende eelkäijad. Nii on meie riigis ja ka ülejäänud maailmas
Eestlaseks olemine Eestlased on läänemeresoome rahvus ning enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. Eestlane oled sa ilmselt siis kui sa räägid nagu eestlane, tunned ennast nagu eestlane ja käitud nagu eestlane. Eestlane on see, kes ei ole venelane - eestlane on vaikne ja sõnaaher, sest venelane on jutukas; erinevalt venelasest on eestlane usin ja töökas; eestlase lemmiktoit on teine eestlane, venelane on aga külalislahke ja sõbralik. Eestlased on maarahvas ning on maailma kõige ebausklikum rahvus. Eestlaste lemmikuks tegevuseks on saunas käimine ja alkoholi joomine. Eestlaste suurimaks pühaks on jaanipäev, seda tähistatakse 24.juunil suure lõkkega, olemas on ka kindlasti alkohol ja liha. Eesti mees suhtub naistesse lugupidavalt. Juba väiksest peale pannakse ta toidukotte kandma ja uksi avama. On valmis oma perekonna (või raha) eest
Koostas: Sigmar Naudi 12.02.12 Umbes aasta või paar tagasi käisin Vanemuise teatri väikeses majas vaatamas muusikali ,,Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud". See on loodud menufilmi "Some like it hot" ehk "Jazzis ainult tüdrukud" järgi. Aga vanemuise laval lavastaja Mare Toomingase käe läbib sünnib oopis midagi uudsemat ja omaette uus teos. Mis paneb õhetama ka kõige kinnisema eestlase ja laksutab naerma kõik, kes vähegi sünnivad teost vaatama minna. Lavastaja Mare Toomingase omaenda sõnad on:" Selle loo ('Jazzis ainult tüdrukud') puhul ei köitnud mind mitte miski, ma ei tahtnud seda lugu üldse teha. Aga kuna tehti pakkumine, siis mingil määral see intrigeeris, et võiks ju proovida, kuidas saaks selle loo ära rikkuda ja teistmoodi teha." Nimiosalist Sugar`it kehastab ei keegi muu kui laulja ja näitleja Gerli Padar. Joe`na astub lavale Andero Ermel
ühiskonda.. Mida võidab ja kaotab Eesti sellega? Üks suur pluss globaliseerumisel on rahvusvahelise kaubanduse arenemine ja laienemine. Rahvusvahelise kaubanduse teeb lihtsamaks tolliliit, mis tahab Euroopa Liidu sisese kaubanduse vaba liikumise. Tänu rahvusvahelise kaubanduse laienemisele on Eestis palju erinevaid välismaa tooteid ja ettevõtteid. Eestile on ka võit see, et kultuurid segunevad. Me küll teame, et puhast eestlase verd on vähe, kuid puhas veri ei oleks hea. Ajapikku hakkaks inimese võimed ja organism nõrgenema, kuna uut ja värsket verd ei ole. Kultuuride segunemisel aitame kaasa rahvastiku arvule ja elanikearvule Eestis. Globaliseerumise positiivne tulemus on see, et inglise keelega saab peaaegu kõik asjad aetud. Inglise keelt räägivad väga paljud maalased ning seda oskavad ilmselt juba paljud noored. Noored seetõttu, et
Eestlane kes ta on? Eestlased on väga pika ajalooga rahvas. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asukoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Esimesed elanikud tulid siia kusakilt lõuna poolt, mida kinnitavad Pulli asulast leitud esemed. Selle pika ajalooga rahvas on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlase iseloom. Kuna ellu jäid ainult tugevamad ja töökamad, nõrgemad surid, siis muutus ka eestlase iseloom. Eestlane armastab vabadust. Mäletame eestlase muistset vabadusvõitlust, kus eestlased olid ligi 20 aastat kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Kuna sõjaline ülekaal vastase pool, tuli alla vanduda. Ka Jüriöö ülestõus 1343.a. jüriööl näitas eestlaste püüet vabadusele
Miks on Tammsaare eestlastele tähtis? Kui tuleb jutuks, milline eestlane oma iseloomult ja tegemistelt on, siis pakutakse tavaliselt välja sellist eestlase prototüüpi, nagu Anton Hansen Tammsaare teda kirjeldanud on tööka, alalhoidliku ja konservatiivsena. Tammsaare ei kirjelda taustu, vaid peab oluliseks inimese tegevust, käitumist ja hingeelu. Ajad on küll muutunud, aga eestlane ei ole ajas muutunud, vaid püsib ikka sellisena, nagu Tammsaare teda kujutas. Ega asjatult ei peeta A. H. Tammsaare "Tõde ja õigust" rahvusliku iseloomu ja eestlase identiteedi üheks alustaladeks. Aga mis teeb teeb Tammsaare eestlastele
Eestlastel polnud võimalust valida okupatsiooni ja iseseisvuse vahel kuna Esti alistus Nõukogude liidule hääletult, ilma vastu hakkamata. Eestlastel oli valida kolm armee vahel, kuhu sõdima minna. Nõukogude Liidu poolt mobiliseeriti Eesti mehed Punaarmeese, mis toimus sunniviisiliselt, kuna eestlased ei tahtnud sõdida kommunistliku ideoloogia eest. Oli ka venemeelseid inimesi, kes astusid ise hävituspataljonidesse. Punaarmees sõdis üle 20 000-de eestlase. Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustati Punaarmee 22. Territoriaalne laskurkorpus. Osade eestlase saatuse määras peamiselt elukoht ja vanud, kuna peamiselt mobiliseeriti mehi Põhja Eestist. Saksa armeesse mindi algul vabatahtlikult, sest taheti kättemaksta ning sõdida Nõukogude Liidu vastu. Hiljem läks Saksamaa väejuhatus üle sundmobilisatsioonile. Saksa vägedes sõdi üle 10 000-de eestlase. Meestele pakuti valikut Saksa rindeväeosade ja
Rahvuslik ärkamine Eestis Eestlase ärkamisaeg 19.sajand keskpaigas oli rahvusliikumine hõlmanud enda alla paljud Euroopa riigid, nt 1848. Aasta revolutsioonid. Eestlase rahvusliku eneseteadvuse tõus sai alguse 1860. Aastatel ,mil valitsejaks oli Aleksander II. Eestlase eeltingimused oli pärisorjusest vabanemine, ühiskonna järkjärguline paranemine ja hariduse paranemine. Tähtis oli ka Eesti kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. Aastaid 1860-1885 on tavapäraselt nimetatud Eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Sel ajal sündis Eesti rahvus. Eestlase rahvuslik ärkamine oli eelkõike kultuuriline liikumine. Seni allasurutud rahvad kujunesid küpseteks rahvusteks. Estofiilid ja esimesed eesti soost kirjamehed
Kas tööd tehes tuleb ikka armastus? Eestlased on oma hulga poolest tugev ning tahtejõuline rahvas. Samas iseloomustab meie rahvast isekus, kadedus ning tahtmine teisest parem olla. Kiputakse unustama lähedased ja sõbrad- kõige tähtsamad. Hiljuti loetud Tammsaare romaanis „tõde ja õigus“ 1 osa jutustab hea loo inimeste vahelisest suhetest, tavalise eestlase elust ning samuti suurest töö tegemisest. Kas kõva töö tulemuseks on armastus? Peategelasel Eespere Andresel oli eesmärgiks ilus maakoht, kus ise hästi elada ning järgmistele põlvkondadele edasi anda. Eestlase kadeduse ning teisele jama keeramise tõttu satub alati teele keegi, kes käki keerab. Andresega just see juhtubki. Ta kohtub Tagapere Pearuga, jõukas naabrimees ning suur kiusaja. Ta tahtis olla Andresest iga hinna eest parem ja üle igas asjas
peremehetundega, vaikse ning järjekindla sooviga toimetada oma Eestimaal ise, oma maalapikesel ning elamispinnal ise, tülitamata teisi ja vastu hakates tülitajatele. Ei ole see suurt teistmoodi meiegi sajandil. Kuidas seda arvamust lahti seletada? Kunagi ammu olime metsarahvas ning elasime Põhjala hõredalt asustatud põlislaantes. Mets oli meie sõber, kus liikusid ringi saakloomad ning sai tarbepuitu. Hädaaegadel pakkus mets kaitset ja varju. Tõenäoliselt sealt on pärit eestlase arusaam inimese ja looduse võrdväärsusest ning soov oma elukeskkonda kaitsta. 1980-tel oli fosforiidisõda. Tänapäeval toob iga nädal mõne televisiooni- või ajaleheuudise, kuidas koondutakse kellegi vastu, kes soovib kaevandada lubjakivi või turvast, ehitada ranniku tuulegeneraatoreid täis või ehitada tuumajaama. Oma isiklikust puhtast loodusest mingi üldise õnne nimel pole nõus loobuma ükski eestlane ning nii moodustataksegi kiiresti MTÜ, tekitatakse
surma üks eestlaste juhtivamaid vanemaid - Lembitu, kes langeb lätlase Veko oda läbi. Lembitu riided võetakse ära ning pea raiutakse maha, mis hiljem võidutroffeena Riiga viiakse. Samuti langeb võitluses ka teisi Sakala vanemaid, nagu näiteks Vootele ja Manivalde. Võitlusse on jäänud vaid eestlaste vasak tiib, kuid ka see sunnitakse keskrinde ja parema tiiva taganemise tõttu põgenema. Madisepäeva lahingus kaotas elu üle 1000 eestlase, sakslased said saagiks 2000 hobust, relvi ja muud varustust. Ka saklaste kaotused olid suured, teiste seas sai surmavalt haavata liivlaste vanem Kaupo. Lahingu lõppedes läksid sakslased Lembitu külasse laagrisse. Nad puhkasid seal kolm päeva, samal ajal rüüstasid liivlased ja lätlased ümberkaudseid külasid. Madisepäeva lahingu kaotus oli raskeks hoobiks tervele eestile, kuna seal hukkus eestlaste parim ja
Eestlane-kes ta on? Kes on eestlane? On ta lihtne soome-ugri rahvas Läänemere kaldalt või täiesti omaette rahvus? Kas eestlane on muutunud tüüpiliseks eurooplaseks või on talle omapärane jonnakus jäänud püsima ka nüüd, mil teda ei kammista enam võõra võimu raudne rusikas? Mis teeb eestlasest eestlase? Kes ta on, kust ta tuli, kuhu ta läheb? Kui hakata uurima eestlast kui religioosset ja kultuurset rahvast võib julgelt öelda, et eestlane on üsnagi vana rahvas. On ta siin pinnal pesitsenud ju aastatuhandeid ning esimesed märkmed Maarjamaalasest ulatuvad varasemasse perioodi kui Columbus Ameerika avastas. Et eestlase olemusest aru saama hakata, ongi tarvis vaadata kaugesse minevikku, mil lihtne talupoeg oma adra mõõga vastu vahetas ja oma vabadust kaitsma hakkas
EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA Referaat Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi teemal ,, Eesti rahvusköögi omapära". Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Töö annab ülevaate Eesti rahvusköögist kommetest, ajaloost, tänapäevast(ehk siis Eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine). Üldisemalt uurisin teemasi: ,, kohaliku
tee ületamisel või poekottide kandmisel. Levinud on ka naabrivalve süsteem, millega kaitstakse üksteist vastastikku ning ennetatakse kuritegevust. Ise saan suunata oma liikumisi nii, et ei jääks hiljapeale ega liiguks kahtlase seltskonnaga kohtades. Tänavapilti hoian puhtamana kui jätan kommipaberi taskusse, et see hiljem kodus prügikasti visata. Samuti saan hõlbustada jäätmekäitlustöötajate tööd sorteerides prügi eelnevalt kodus. Kultuuritahult vaadates oleks iga eestlase au ja kohus tunda oma isamaa kultuuri ja traditsioone ning kanda neid edasi põlvest põlve. Võime erilist uhkust tunda oma esivanemate üle, kes on loonud ning suutnud säilitada palju väärtuslikku kirjandust. Kirjandusest algab kõik ning tunnen suurt rõõmu, et esiisade retseptid ning traditsioonid on tänaseni säilinud. Suuremaid pidulaudu nagu jõululaud või vastlalaud on meil ajast aega katnud verivorstid, ahjukartulid ja kapsad ning vastlapäeval oa- või hernesupp
Ma usun, et paljudel meist on välja löönud ka nn. eestlaslik kadedus. See tekitab meis parajat konkurentsi. Kui keegi on sinust milleski parem, siis sa teed loomulikult kõik selleks, et ise olla parem. Siit ilmneb ka hoopis positiivne omadus, eestlane on järjepidev. Kui ta on võtnud omale eesmärgi, siis ta ka täidab selle ning tunneb ainult siis rahulolu. Ühel rahvusel ei saa olla ainult negatiivseid iseloomuomadusi. Eestlase räsitud ja orjameelses südames on läbi aegade säilinud ühtsus ning ühtehoidmine. Oleme olnud võõrvõimude all sajandeid. Me kuulutasime end iseseisvaks, kuid jõuga võeti vabadus meilt ära. Üheskoos ilma vägivallata ning ohvriteta laulsime end taas vabaks. Milline tegevus ja sündmus toob kokku ülimalt palju eestlasi? Vastus on imelihtne – loomulikult laulmine ning laulupidu. Nõmme Gümnaasiumi vilistlane ja endine Eesti Vabariigi president Lennart Meri kõneles 1999
Essee Olles ise eestlane, oman üsnagi pealiskaudset ettekujutust sellest, millisena paistan kõrvalt teistele rahvustele ja kultuuridele. Loomulikult olen tuttav erinevate stereotüüpidega, a la legendid eestlaste külmusest inimsuhetes ja ennastsalgavast tööarmastusest, kuid leian, et kõik on suhteline ning laialt levinud stereotüüpe ei tohiks liiga tõsiselt võtta ei eestlase ega ühegi teise rahvuse esindaja puhul. Käesoleva essee näol teen katse näha eestlast teiste rahvuste peeglis, eeskätt lähinaabrite soomlaste ja venelaste omas, kuna nendega puutume igapäevaselt kokku kõige rohkem. Üritan näha eestlast võimalikult objektiivse ja erapooletu vaatlejana, jättes kõrvale rahvusliku uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe
Kuidas porteerida eestlast? Reisides ringi küsitakse tihti meilt rahvust. Mis riigist me pärit oleme võib öelda päris palju. Hoolimata sellest, millised me oleme tehakse meie rahvuse põhjal palju ennetlikke järeldusi. Öeldaks, et eestlane on külm ja ükskõikne ning ma usun, et see on kohati ka õige. Nähes kraavis autot ei jää paljud inimesed seisma. Kuid tekib küsimus miks? Vastus on lihtne! Sest see ei huvita meid ja selline ongi eestlase suhtumine. Tüüpilisele eestlasele ei lähe korda teiste inimeste mured, mis on meie rahvuse juures suur-suur viga. Kui lähtuda ainult iseenda mina-maailmast ei saa miski muutuda ja õhkkond Eestis jääbki pigem negatiivseks. Kuid rääkides negatiivsusest, siis meie rahvusest inimeste klaas on pigem pool-tühi, kui pool- täis. Teisisõnu on eestlased üpris negatiivne rahvas. Suur osa elanikkonnast ei ole rahul oma kodumaaga
I I K I 1.Bütsantsi tuntuim katedraal 2.Kes kehtestas Eesti – ja Liivimaa talurahvaseaduse? 3.Venemaa linnade ema 4.Kes oli aastatel 1762-1796 Venemaa keisrinna? 5.Kust riigist võttis Vladimir vastu uue usu? 6.Kes krooniti esimeseks tsaariks 1547. aastal? 7.Kes kaotas pärisorjuse? 8.Mis linn sarnanes kõige rohkem Lääne – Euroopa feodaalriikidega? 9.Kelle väed küüditasid üle 10000 eestlase Siberisse? (mees, 1701-1708.a.) 10.Kes vallutas 1030.a. Tartu ja rajas sinna oma kindluse? 11.Keiser ehk..... 8. 7. 1. 3. 5. 11. 6. 9. 10. 2. 4. 1.Bütsantsi tuntuim katedraal 2.Kes kehtestas Eesti – ja Liivimaa talurahvaseaduse? 3.Venemaa linnade ema 4
Me värvime igal munadepühadel mune, suvel teeme suure jaanilõkke ning talvel külastab meie häid lapsi jõulumees. Kuid tavaline eestlane ei mõtle selle üle, kuidas ja miks me seda teeme. Ideaalses riigis käiksid rahva tahtmine poliitikute otsustega kooskõlas, kuid paraku ei ole see nii. Eesti poliitika peamiseks suunaks on teha kõike nii, nagu on teistel suurtel ja parematel riikidel. Kuid kahjuks see ei kattu `'väikese'' eestlase soovidega. Meil kõigil on võimalus anda oma panus oma riigi poliitilisse ellu, valides sinna etteotsa meile sobivad inimesed. Kuid niipalju kui on inimesi riigis, on ka eri arvamusi. Kõike ei saagi üheselt mõista, nii on ka poliitilises elus. Üldjuhul on eestlased apaatsed, kui tegemist on riigi poliitikaga. Eestlane istub kodus diivanil, sel ajal kui poliitikud tegelevad tähtsate küsimustega. Ta ärkab alles siis, kui on
ratsionaalsus ja eluterve skepsis. Postimehe arvamustoimetaja Liisa Tagel kirjutab oma arvamusloos 2015. aasta uuringust ''Elust, usust ja usuelust''. Selle uuringu tulemusena saadi teada, et Jumala olemasolu usub 39 protsenti Eesti elanikkonnast, nendest 38 protsenti eestlastest ja 62 protsenti mitte-eestlastest. Ristitud on 46 protsenti eestlastest ja 80 protsenti mitte-eestlastest. Peamisteks usunditeks on õigeusk ja luteriusk. Infot otsisin märksõnadega: eestlase usk, religioon Eestis, eestlase suhtumine usku. 2) Artiklite pealkirjades oli välja toodud lühidalt juhtlõigu tekst. Artiklite juures polnud diagramme ega graafikuid. Mõlema artikli kirjutajad on kirjutanud teksti nii, et on kasutanud väga palju tsiteerimist, kuid enamus on ikkagi enda mõeldud tekst. On toodud välja näiteid ka minevikust. 3) SAARPOLL'i uuring on esitatud väga põhjalikult diagrammide ja tabelitena, teksti on väga vähe. Ajakirjandustekstides on harva diagramme ja tabeleid, seal on
Quo vadis, Eesti kultuur? Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: "Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur." Inimene on kultuuri aluseks. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab
Kuna kõik algab kodust, rajab tee edukaks tulevikuks õnnelik pere-elu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi paik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Arvan, et õige eestlase suureks väärtuseks on elust rõõmu tundmine, võttes viimast, on tähtis seada varajalt sihid, mille poole püüelda. On oluline leida mõni hobi, millega juba varakult süvenenult tegelema hakata. Heaks näiteks on sport või muusika nad saavad pakkuda suurt naudingut. Niisamuti on tööga selle eesmärk pole üksnes raha teenimine. Pigem eneseteostusvõimalus ja teadmine, et oled tähtis ning vajalik. Raha väärtustamist võib võtta mitmeti
annaabi.ee 
