Facebook Like

Vana Liivimaa (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks läänistati ?
  • Miks ei tehtud koordineeritud koostööd ?
 
Säutsu twitteris

VANA LIIVIMAA


( Orduaeg , keskaeg )
Vana Liivimaa – Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, muistse vabadusvõitluse lõpust kuni Liivi sõja alguseni . 1227-1558.
Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, ei tekkinud ühtset riiki, tekkis 6 väiksemat riiki. Kõigepealt oli tegemist Eestimaa hertsogkonnaga (Virumaa, Harjumaa ). See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog , kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja / asehaldur . Keskuseks oli Tallinn.
Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond . Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas . Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana-Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde.
Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest , kus oli kunagi olnud Ugandi maakond plus veel mõned väiksemad Kesk-Eesti maakonnad. Juhiks oli piiskop, keskuseks Tartu. Läti aladel oli Riia peapiiskopkond, juhiks peapiiskop , keskuseks oli Riia. Läti aladel oli veel ka Kuramaa piiskopkond, juhiks oli piiskop, keskuseks Pilteme.
Piiskopkondades oli piiskopil/peapiiskopil nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Vaimulikus mõttes oli peapiiskop tähtsam, seega vaimulikus mõttes allusid Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa Riia peapiiskopkonnale. Ilmalikes asjades olid need kõik võrdsed.
Kuuendaks võimuks oli ordu. Algselt oli Mõõgavendade ordu, mis sai lüüa blabla lahingus. Ellujääjad liitusid Saksa orduga. Kuna nad tegutsesid nüüd Liivimaal, oli nende nimetus Saksa ordu Liivi haru. Neid tuntakse Liivi orduriigi nimetusega. Orduriiki juhtis ordumeister . Alguses oli orduriigi keskus Riias. Kuna seal oli ka Riia peapiiskopkonna keskus, viidi keskus üle Võnnu linnusesse (Ćesis).
Eestimaa hertsogkond eksisteeris kuni Jüriöö ülestõusuni, sest pärast seda 1346 aastal Taani kuningas müüs om avaldused Saksa ordule, Saksa ordu andis need kasutada Liivi orduriigile. Ordu valdused suurenesid.
And then there was five ...
Kaks kaarti selgeks – enne ja pärast Jüriöö ülestõusu.
Siinsetel aladel hakkas toimuma maade läänistamine – maahärra jagas maad (lääni). Kes maad sai, oli läänimees. Läänimehe peamine kohustus saadud maa eest oli sõjaline abi, pidi minema sõjateenistusse maahärra juurde. Miks läänistati? – Maahärradel oli vaja sõjalist kaitset. Maade läänistamine toimus eeskätt piiskopkondades, Eestimaa hertsogkonnas. Ordumeister esialgu maid ei läänistanud. Miks? Ordul oli piisavalt sõjalist jõudu. Puudus vajadus sõjalise jõu järgi. Läänistati nendele, kes olid Vanale Liivimaale ristisõtta tulnud. Taani kuninga poolt toimus läänistamine ka eestlastele, u 10% Taani kuninga vasallidest olid eestlased. Arvatakse, et need olid endiste eesti ülikute järeltlulijad. Nad võtsid võõra kultuuri üle, saksastusid. Assimileerusid 1-2 põlvkonna jooksul. Esialgu ei läinud läänimehed elama maale, mis neile anti, vaid jäid elama linnustesse. Saadud maa pealt käisid nad andamit kogumas, enamasti toimus sügiseti. Arvatavasti kardeti ohtu eestlaste polt, sellepärast siis linnustes. Maksustuspiirkond – vakus. Mõne aja pärast asusid läänimehed elama maale, kuhu nad rajasid ka mõisad. Mõisate rajamine sai hoo sisse pärast Jüriöö ülestõusu.
Talupojad kaotasid oma maa, nad ei olnud enam maaomanikud, vaid muutusid omanikest kasutajateks. Kasutamise eest pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Peamine koormis oli
  • kümnis – üks kümnendik saagist, esialgu maksti peamiselt teraviljas. Talupoeg maksis läänistatud maal elades vasallile. Kui elas vasallistamata maal, siis maksis maahärrale (nt ordumeister jne)
  • Hinnus – kindlaks määratud naturaalmaks (lisaks kümnisele). Oli väiksem kui kümnis. Sõltumatult saagi hulgast.

Lisaks:
  • Kohaliku preestri ülalpidamismaks
  • Kirikumaks – läks otseselt preestrile, kümnendik kümnisest.
  • Linnuste, kirikute ehitamine, teede rajamine. Seda tuli teha igapäevase töö kõrvalt.

Algselt teotööd ei olnud, sest mõisa(põlde)
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Vana Liivimaa #1 Vana Liivimaa #2 Vana Liivimaa #3 Vana Liivimaa #4 Vana Liivimaa #5 Vana Liivimaa #6 Vana Liivimaa #7 Vana Liivimaa #8 Vana Liivimaa #9 Vana Liivimaa #10 Vana Liivimaa #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 87 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eleeen Õppematerjali autor

Lisainfo

Tunnis kirjutatud põhjalik konspekt Vana Liivimaa kohta, 10lk
vana liivimaa , eesti ajalugu , sunnismaisus , jüriöö ülestõus , linnad , käsitöö , kaubandus , liivimaa sisepoliitika , liivimaa välispoliitika

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

11
doc
Vana-Liivimaa
12
doc
Vana- Liivimaa
6
doc
Vana-Liivimaa
34
ppt
Vana-Liivimaa
2
doc
Vana-Liivimaa
15
docx
Vana-Liivimaa kujunemine
2
doc
Vana-Liivimaa konspekt
3
rtf
Vana Liivimaa valitsemine



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun