Eesti ajalugu (0)

1 Hindamata

Eesti ajalugu

Eesti ajaloo allikad ja periodiseering
Allikad: muistised ( kinnismuistised , irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad.
Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561-1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani).
Muistne vabadusvõitlus (1208–1227)
Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda.
Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover.
Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond , Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkondade vahel, hiljem ka Poola-Leedu ühisriigi – Rzeczpospolita, Rootsi ja Taani.

Muinasaeg - lühiülevaade
Kiviaeg ja iseloomulikud jooned: Kiviaeg jaguneb kolmeks – vanem kiviaeg (ehk paleoliitikum ; Eesti ajaloos ei eksisteeri), keskmine kiviaeg (ehk mesoliitikum ; algab Eesti ajalugu) ja noorem kiviaeg (ehk neoliitikum ). Vanemal kiviajal oli Eesti alal jääaeg , millest on tänapäeva maastikku tulnud teatud tundemärgid (Lõuna-Eesti kuppelmaastik, Kesk-Eesti voored , Põhja-Eesti paljastunud pankrannikud). 9500 eKr. Billingeni katastroof ( mäestik Rootsis) – tulemusena Balti jääpaisjärve veed tungisid läbi Skandinaavia ja ühendus maailmamerega. Keskmisel kiviajal (9-5 aastatuhat eKr) oli tekkinud Kunda kultuur (Pulli asulas). Tegeleti küttimise , kalastamise ja korilusega. Oli hankiv majandus ehk kõik võeti loodusest. Tööriistad vähetöödeldud. Nooremal kiviajal (5 at-1800 eKr) oli tekkinud kaks arheoloogilist kultuuri: kammkeraamika (soome- ugri päritolu; hankiv maj.) ja nöörkeraamika (venekirves kultuur). Need kultuurid panid aluse Eesti rahva kujunemisele.
Pronksiaeg ja iseloomulikud jooned (1800-500 eKr): üleminekuaeg kiviajast metalliaega. Tööriistad valmistatud pronksist; kindlustatud asulad; tööviljakus kasvas; alepõllunduse kiire areng; matmiskommete muutus (kivikirst kalmed ); säilinud ohvripaiku. Asukohad: Asva asula (Saaremaal), Ridala, Kaali, Narva. Kujuneb välja kaks erinevat asustuspiirkonda: rannapiirkond, sisemaapiirkond.
Rauaaeg ja iseloomulikud jooned (500 eKr-1200 pKr): tööriistad valmistati rauast, kuna see oli vastupidavam, tugevam ja sai teha teravamaid tööriistu. Põhiliseks elatusalaks oli maaharimine , kuid tegeleti ka loomapidamisega, küttimise ja kalandusega. Lääne ja ida vahel tegeleti läbi Eesti vahenduskaubandusega. Käsitööaladest olid tähtsamad relvameistrid ja ehtekunstnikud. Elamuks oli suitsutuba .

Eestlased muinasaja lõpul
Muinasmaakonnad : Saaremaa, Revala , Läänemaa, Sakala, Ugandi, Harjumaa , Järvamaa, Virumaa, Alempois (suuremad).
Naabrid ja suhted nendega: läänenaabrid – svealased (kaubandus, vastastikused röövretked), lõunanaabrid – liivlased , kurelased, latgalid , kuršid (liivlastega head suhted, latgalidega rüüsteretked), idanaabrid – sloveenid (vahenduskaubandus ehk läbi eesti veeti kaupa, konfliktid).
Kujuneb välja neli erinevad linnusetüüpi: mägilinnused (Kagu-Eesti, Otepää; rajatud küngastele, kõrgendikele), neemiklinnused (Lõuna-Eesti; rajati küngastele, mille üks pool laskus sujuvalt ja teine pool oli järsk), kalevipojasängid (Kesk-Eesti; ehitatud voorte keskossa ) ja ringvall linnused (Lääne-Eestis, saartel; asusid tasandikel, tuli kaitsta igalt poolt).
Tunnuseid: Muinasasulad olid kihelkonnad, kuid hiljem liitusid need maakondadeks. Muinasaja lõpul tekkis rehielamu , kus inimesed elasid. Tegeleti maaharimisega, loomapidamisega, küttimise, kalanduse ja käsitööga. Ühiskond jagunes ülikuteks, talupoegadesks ja orjadeks .
Vägi – tähistati looduslikes objektides, elusolendites ja sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat.
Animism - hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse.
Tarapita – muinasajal oli Eesti peajumal.
Hing – tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elushoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära.
Hiis - looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude ( vaimude , jumaluste, esivanemate) soosingut.
Ohvripaigad – koht, kus toimus ohverdamine .
Ohverdamine – maagiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikkust.
Maagia – usundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude.
Nõidumine – praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju.

Muistne vabadusvõitlus
Muistset vabadusvõitlust (1208–1227) nim. ka Liivimaa ristisõjaks.
Põhjused: paganaid taheti ristiusustada, konfliktid naabritega
Osapooled: eestlased, Taani, Rootsi, Venemaa, Liivimaa, Saksamaa
Piiskop Albert (1199-1229) – Liivimaa III piiskop, kes viis lõpuni ristiusustamise ja rajas 1201. Riia linna, millest saab tema tugipunkt . Ta nimetas Vana-Liivimaa alad Maarjamaaks.
Mõõgavendade ordu – kristlik sõjaline ordu, mille moodustas 1202. preester Theoderich.
Ümera lahing ( 1210 ) – Ugandi ja Sakala malevad (väeüksused) piirasid Võnnu linnust, kuna see oli sakslaste tugipunkt. Taheti Võnnu kindlus enda alla võtta. Saadi teada, et Riia alt tuleb sakslaste abivägi. Eestlased peitsid end Võnnu lähedale metsa ja seejärel ründasid sakslasi. See oli eestlaste esimene suur võit.
Madisepäeva lahing (21. sept 1217) – korraldades retke läbi Läti alade, põrkasid eestlased kokku sakslastega ja algas lahing. Selles lahingus hukkus eestlaste suursugune juht Lembitu.
Muhu linnuse vallutamine (1227) – viimane lahing Muistses vabadusvõitluses ja peale seda langesid Eesti alad võõrvõimu alla.
1201. – Riia linna asutamine (piiskop Albert).
1202. – moodustati Mõõgavendade ordu (preester Theodorich).
1208. – Muistse Vabadusvõitluse algus; sakslased tungivad Ugandi maakonda , kuna Ugandi elanikud olevat röövinud voori ja taheti röövitud vara tagasi saada.
1210. – Ümera lahing
1217. – Liivimaa ristisõjas murranguaasta: kevadel piirati Otepää eestlaste poolt, sakslased sunniti Ugandist lahkuma. Eestlaste võit.
1227. – vallutatakse Saaremaa ja Eesti alad läksid võõrvõimu alla; Muistse vabadusvõitluse lõpp.
Eestlaste lüüasaamise põhjused:
1) Objektiivsed põhjused (inimesest mitteolenev): vastaste ülekaal, vastaste taga oli kogu Euroopa majanduslik võimsus, vastaste taga oli katoliku kirik , vastased olid diplomaadid.
2) Subjektiivsed põhjused: eestlaste hulgas puudus kokkuhoidvus, eestlastel oli halb läbisaamine naabritega, eestlaste armee ehk malev ei olnud valmis pikaajaliseks võitluseks.

Võõrvalitsejad Eesti alal
Eesti alade jaotus peale Muistset vabadussõda: Eestimaa hertsogkond (Taani), Saare-Lääne piiskopkond (Riia piiskop), Tartu piiskopkond (Eestimaa piiskop), Liivi orduriik (Saksamaa).
Eestimaa – nii nimetati Põhja-Eestit ehk Taani alasid peale Muistset vabadusvõitlust.
Liivimaa – üldnimetus ristisõdijate riikide jaoks (Riia peapiiskopkond ja Liivi orduriik ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond).
Maahärra – keskvõimust sõltumatu feodaalriigi valitseja.
Harju-Viru rüütelkond - Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13.–16. sajandil.
Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnad – peale Muistset vabadusvõitlust tekkinud ristisõdijate võimu alla kuuluvad riigid.
Liivi orduriik - peale Muistset vabadusvõitlust tekkinud ristisõdijate võimu alla kuuluv riik.
Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Ordumeister – ordu kõrge ametnik .
Kümnis – üks kümnendik saagist.
Hinnus – kindlaks määratud naturaalmaks, mida pidid talupojad feodaalile maksma.
Teotöö – töö mõisapõllul.
Võõrvõimude omavahelised suhted: Ristisõdijad tegid koostööd Vene vürstiriigiga. (pooleli)
Talupoegade olukord: pole palju muutunud – tunnistati eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Tähtsad olid siiski koormised , mida pidi maksma (viljakümnis või hinnus). Kuid talupoegadele võidi anda ka kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nad osalesid ka sõjaretkedel.
Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu: 1236. sai Mõõgavendade ordu Saule lahingus leedulastelt ja semgalidelt hävitavalt lüüa. Kogu vägi purustati. Et ristisõda ei katkeks, ühineti Saksa orduga 1237 , seega endisest Mõõgavendade ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru. Edaspidi kasutati nime Liivi ordu.
Stensby leping (1238) – Põhja-Eesti saatus otsustati ära: paavsti nõudmisel tagastas Saksa ordu Liivimaa haru Taanile Tallinna, Revala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Nii tekkis Eestimaa hertsogkond.
Läänisuhted: Isand andis enda vasallile maatüki kui tuluallika ja vasall pidi isandat teenima ning maad kaitsma. Palju tekkis neid Põhja-Eestis. Läänimeesteks said Saksamaalt sisserännanud väikeaadlikud, linnakodanikud ja kohalikud ülikud.
Maa- aadel – kõrgem seisus, mis on eesõigustatud ja pärilik.

Linnad keskajal
9 keskaegset linna - Reval (Tallinn), Narwa (Narva), Wesenberg (Rakvere), Weissenstein (Paide), Hapsal (Haapsalu), Alt-Pernau (Vana-Pärnu), Neu-Pernau (Uus-Pärnu), Fellin (Viljandi), Dorpat (Tartu).
Linnaõigus – seaduste kogu, mis reguleerib valitsemist, juhtimist ja eluolu linnas.
Tallinn sai selle 1248, Arensburg (Kuressaare) 1563 .
Raad – linnade kõrgeim võim, kohtu organ.
Rae ülesanded :
a) linna rahanduse juhtimine
b) elanike turvalisuse tagamine
c) linnaelanikud liialt raha ei kulutaks
d) kohtumõistmine
Gild – kaupmeeste ja käsitööliste ühendused. Näiteks Neitisi-Maarja Gild, mis oli Toompea härraste teenijad
Tsunft – ühe eriala käsitöölised.
Skraa – tsunfti põhikiri.
Tsunftijänes – ei kuulunud kusagile tsunftiühingusse.
Agul – linna kaugem osa, kus elavad vaesemad inimesed.
Seek – keskaegsetes linnades hospital .
Tallinnas oli 24 raehärrat. Tegevuses oli korraga 12 raehärrat ja nad vahetusid omavahel. Selle töö eest palka ei saadud.
Johann von Üxküll - Riisipere mõisnik , kelle Tallinna raad lasi endise talupoja tapmise eest hukata.
Keskajal oli levinud ütlus, et linnaõhk teeb vabaks sellepärast, et talupojad põgenesid keskajal kurjade mõisnike eest linna kaitsva tiiva alla.
Keskajal koondus võib kaupmeeste kätte, sest oli merkantilism e. arusaam, et rikkus luuakse just kaubanduses (lad k merkantalis- kaubandus). See andiski kaupmeestele suure sõnaõiguse. Üldlevinud arusaama järgi olid ju nemad linna rikkuse loojad.

Jüriöö ülestõus 1343-1345
Põhja-Eesti võimuvahetus: Taani riiklik võimsus kahanes, Eestimaa hertsogkonna valitsemine muutus tülikaks ja väheusutavaks, seega müüdi Põhja-Eesti Saksa ordule.
Jüripäev (jüriöö) 23. aprill 1343. – harjulased alustasid relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased. Edasi asusid Tallinnat piirama. Valiti ka 4 kuningat.
Ülestõusu põhjused: eestlaste rahulolematus majandusoludega – koormised kasvasid, taheti võimu enda kätte.
Läbirääkimised Paides 1343. mai: eestlased nõustusid Liivi ordu vasallideks hakkama, kui nende esiotsas ühtegi isandat ei ole. Kuningatelt päriti aru ka selle kohta, miks nad nii palju sakslasi tapnud olid. Kuna kuningatele taheti selle eest karistus määrata, said nad vihaseks ja toimus kokkupõrge. Seepeale tungisid sakslased neljale eestlasest kuningale kallale ja raiusid nad surnuks .
Pöide – Pöide ordulinnus piirati ja hävitati (1343). Saksa ordul üristus Mandri-Eesti alistada ja saarlased purustati kahe sõjakäiguga. Karistuseks tuli ehitada ordule uus linnus Maasilinn.
Karja - 1345. aasta talvel naasis meister orduväega Saaremaale ja rüüstas Karja ümbruses kaheksa päeva jooksul maa paljaks. Lõpuks palusid saarlased rahu. Saarlased andsid pantvange ning nõustusid oma relvad Lihula ordulinnusesse viima. Lubasid maha lõhkuda ka Maansaare linnuse. Karistuseks määrati neile linnuse ehitamine, mille nimi oli Soneburg.
Vesse – saarlaste kuningas. Ta sattus sakslaste kätte vangi, keda algul piinati ja hiljem üles poodi (1344).
Eestimaa müümine Saksa ordule (1346) – Taani müüs Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule (Liivi ordu).
Harju-Viru läks Liivi ordumeistri võimu alla (1347).

Maarahvas 14.-16. saj.
Talupoegade olukord peale jüriöö ülestõusu halvenes. Neile kehtestati igasugused seadused (koormised), ning talupojad muudeti sunnismaisteks ja pärisorjadeks.
Pärisorjus – talupoegade sõltuvus maaisandast, neid tohtis müüa ja vahetada. Neil oli teokoormis ja neid ei tohtinud tappa. Pärisorjus oli orjusest leebem variant, sest orje tohtis omanik ka tappa.
Sunnimaisus – talupoeg ei tohtinud oma elukohta vahetada ilma oma isanda loata.
Adrakohtunikud – Inimesed, kelle ülesandeks oli kadunud talupoegade tuvastamine , ülesleidmine ja tagasitoomine.
Adratalupojad – nimetus tuleneb adramaade järgi arvestamisest.Adramaa suurus oli 8-12 ha. Pidid maksa koormist, valdavalt teokoormist.
Üksjalad – adratalupoegade nooremad pojad, kes pidid kodust ära minema ja ise endale talu rajama. Kuna see oli kulukas , olid neil eraldi koormised. Ajapikku muutusid nad ka adratalupoegadeks.
Vabatalupojad – tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu teotööst vabad.
Maavabad – kõige kõrgem kiht talurahva seas. Neid oli üksikuid, üldiselt muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Nad ei kandnud tavalisi talupojakoormisi, aga sõja korral pidid teenima feodaali ratsaväes.

Katoliku kirik ja usupuhastus Eestis
Katoliku kiriku roll – Katolik kirik on tegur, mis ühendas Vana-Liivimaad.
Kiriku juhtimine – Kõrgeim juht Riia peapiiskop . Talle allusid Tartu piiskop ja Saare-Lääne piiskop.
Toomkapitel – piiskopi kõrgemate vaimulikkude kodu (12 liiget).
Sinod – kiriku kõigi vaimulikkude nõukogu. Selle kaudu toimus kirikuelu kontrollimine.
Missa – Katoliku kiriku jumalateenistus.
Kihelkonnakirikud – territoriaalsed kogudused , mille teenistusi viisid läbi kogudusepreestrid.
Kabel - palvetamiseks väiksem ehitis.
Preester – jumalateenistuste läbiviija .
Kirkukümnis – osa talusaagist, mis maksti kirikule.
Sakrament – teatud usuline toiming(nt ristimine ), mida peeti vajalikuks, et pääseda taevariiki.
Usupuhastus e. reformatsioon – 16. saj alguses katoliku kiriku sees tekkinud usuliikumine, mille eesmärgiks oli kiriku reformeerimine. Tulemusena tekkisid uued kirikud Euroopas – protestantlikud kirikud, levis protestantism . Katoliku kirik lõhenes. EESTIS ALGAS 1523.
Martin Luther- luteri usuvoolu rajaja ja reformatsiooni algataja 31. oktoobril 1517. Ta protestis indulgentside (patulunastuskiri) müükide vastu.
Wolter von Plettenberg – Liivimaa meister. Narvas kasvanud ja vene tegevusega hästi kursis. Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis ta ületada maa sisemisi lahkhelisid. Võeti nõuks koos ordumeistriga vene survestusele vastu hakata, sest see kurnas maad. Maapäeva otsusega hakati vastuhakuks koguma erakorralist sõjamaksu. 1502.a. õnnestus vene väed Pihkvas, Smolina järve ääres, lüüa.
Pildirüüstamine – pühapiltide hävitamine.
Melchior Hoffmann – Saksamaalt pärit kasuksepp, kes avaldas rahvale tohutut mõju oma piltliku jutustamismaneeriga. Kui Tartu piiskopi mehed üritasid teda vahistada, vallandus Tartus pildirüüste .
Simon Wanradt – kirjutas „Katekismuse“ (esimene lühike usuõpetus, mis meieni jõudnud on).
Johann Koell – tõlkis „Katekismuse“(lühike usuõpetus).
1525 . – esimene eestikeelne raamat (meieni ei ole jõudnud): Jumalateenistuse käsitaamat.
10. Liivi sõda 1558-1583
Liivi sõda oli Eestile pöördepunktiks sellepärast, et Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu.
Liivi sõja põhjused: Tartu maks ( ajend ); naaberriigid tahtsid omale alasid juurde vallutada; Vana-Liivimaa enda nõrkus.
Tartu maks (ajend) – Venelased nõudsid Tartu käest maksu, mis oli üks mark aastas iga inimese kohta. Nad väitsid, et Tartu on nende igipõline maa-ala ja nüüd eestlased peavad selle eest maksa hüvitist.
Liivi sõja osapooled: Venemaa, Poola, Rootsi, Taani ja Vana-Liivimaa.
Hertsog Magnuse tegevus: Taani kuningas saatis alguses (1559) Saaremaale valitsema , sest tahtis temast lahti saada.Temast sai Saare-Lääne piiskop. Magnus proovis laiendada oma võimu Mandri-Eestisse, mis oli vastuolus Liivi Orduga ja ta saadeti Taani aru andma. Ta tuli Saaremaale tagasi ja see oli Saare-Lääne piiskopkonna lõpp.
Magnus valitses ka Liivimaa kuningriiki lühikest aega, mille keskus asus Põltsamaal. Selle riigi lõi vene tsaar oma vasallriigiks.
Erik XIV – Tema juhtimisel vallutas Rootsi Põhja-Eesti alad.
1561. – Liivi ordu ja Riia peapiiskop andsid oma alad Sigismund II Augustile.
1559. – Taani kuningas Frederik II ostis Saare-Lääne piiskopkonna valdused oma vennale hertsog Magnusele.
Ivan IV oli Moskva tsaaririigi valitseja Liivi sõja ajal, kes tungis Vana-Liivimaale. Ta rajas ka Liivimaa kuningriigi, mille keskus asus Põltsamaal, et hertsog Magnus saaks seda valitseda .
Ivo Schenkenbergi tegevus – tema väesalka „Liivimaa Hannibaliks“, kuna see oli üks kuulsamaid linnakaitsjaid. Tema retked ulatusid välja Tartuni. Hiljem satuus Schenkenberg Rakvere all venelaste alla vangi ja hukati.
Sõda lõpetatakse kahe vaherahuga:
Jam Zapolski vaherahu (1582) – sõlmitakse Poola ja Venemaa vahel. Sisu: Venemaa tunnistab Poole ülemvõimu Lõuna-Eestis ja Lätis.
Pljussa vaherahu (1583) – sõlmitakse Rootsi ja Venemaa vahel. Sisu: Venemaa tunnistas Rootsi ülemvõimu Põhja-Eestis.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-12-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hannnes Õppematerjali autor

eksamiküsimuste vastused

liivimaa kirik liivi ordu talupoeg saksa ordu katolik ordul hertsog vana liivimaa mõõgavendade ordu magnus vasall riia peapiiskop tsaar peapiiskop

Sarnased õppematerjalid

odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

•irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõuab Eestisse 13. Saj algul ristisõdijatega, kuid meie ajaloolased pole kronoloogilistes piirides ühel meelel. Lõpuks loetakse 15.-16. sajandi vahetust

Ajalugu

odt

Eesti ajaloo allikad ja periodiseering

1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1. kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist. Tööriistad kivist. 2. paleoliitikum- esimeste inimeste kujunemine põhja-euroopas jääaja lõpuni 3. Mesoliitikum- 9. aastatuhandest e.Kr- V aastatuhandeni e

Eesti ajalugu

docx

Eesti ajalugu

a. suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks sai Albert. Temast sai vallutussõja peamine juht ja organiseerija. 1201. a. rajas ta liivlaste asula kohale Riia linna. Riiast sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. a. asutas ta rüütliordu ,,Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Liikmed olid elukutselised sõjamehed, kellel oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks. Juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid rüütelvendadeks (ül. oli sõdida), preestervendadeks (ül. oli vaimulikke talitusi pidada) ning teenijate vendadeks (kannupoisid, relvasepad, kokad jt

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca 10 000 a tagasi, leiud Pullist)→ täpne päritolu teadmata, elanikke mitte üle tuhande. Kammkeraamika kultuuri esindajad (ida poolt, ca 5000 a tagasi), nende vaasidel eriline kammiga tehtud muster; mongoliidne välimus. Eestlased said keele! Venekirves ehk nöörkeraamikakultuuri esindajad (neil olid paadi- ehk venekujulised kirved); algelised põlluharijad- karjakasvatajad; inimesed tulid lõuna poolt→ nendelt europiidne välimus!

Ajalugu

docx

Eesti keskaeg

Kordamisküsimusi Eesti keskajast: 1. Millal ja millega algas ning lõppes Eestis keskaeg? Algas Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227 ning lõppes Liivi sõjaga 1558-1583. 2. Kristluse levik Euroopas ning Eesti kui üks viimaseid kristlikke riike. Tee endale selgeks, mis põhjustas muistse vabadusvõitluse Eestis. Kristlus jõudis 10. sajandil Venemaale ja 11. sajandil Skandinaaviasse, 13. sajandil olid Baltimaad viimased paganlikud maad Euroopas. 3. Kristluse levitamine Läänemere idakaldal, selle põhjused. Esimesed katsed Fulco ja Nicolaus Eestis. Soome vallutamine Rootsi poolt. Lübecki linna rajamine ning Saksa kaupmeeste huvi Daugava jõe vastu.

Ajalugu

docx

Vana-Liivimaa kujunemine

senise positsiooni või sulandus uude valitsevasse kihti. Maa saatuse üle otsustajateks ei olnud enam vanemad, vaid Saksamaalt tulnud isandad. Eestlased ei saanud kaubelda kaugete maadega, otsustada linnade ja kloostrite rajamise üle, ei saanud areneda kõrgkultuur ei võrsunud kirjanikke, advokaate, piiskoppe. Eestlaste kultuuriloome muutus sajanditeks ühekülgseks, talupoeglikuks. Eestlaste lüüasaamise tagajärjed Positiivsed Eesti ala seoti Lääne-Euroopa kristliku kultuuriruumiga - tutvuti ja järkjärgult omandati sellele iseloomulikud väärtushinnangud, traditsioonid ja normid Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas meil rahvana püsima jääda. Jüriöö ülestõus Ülestõusu põhjused Eestlaste eriti raske olukord Taani valduses Taani plaan müüa Harju-Viru valdused Saksa ordule, kohalike

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu kokkuvõttev ülevaade

Ristisõda. Dateeri aeg ja iseloomusta: Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud: Kuni 10 000 ekr jääaeg 10 000 ekr 1208 pkr muinasaeg: kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) 1558 (1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke.

Ajalugu

rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt. Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid