Äri planeerimine kordamisküsimused (0)

1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid.

• ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters , 1989).
  
• ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital , töö) (Appleby, 1994).
  
• ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1).
  
• Ettevõtjate ühised jooned:
  

• Võimekus midagi teha
  
• Saab jagu vigadest ja on julgust enesekindlust uuesti proovida
  
• Innovatiivsus
  
• Tulemustele orienteeritud (jõuab eesmärgini )
  
• Riskivõtja
  
• Täielik pühendumine
  

• Ettevõtja edutegurid:
  

• Suur töövõime
  
• Püsivus/sihikindlus
  
• Motivatsioon
  
• Suhtlemisoskus
  
• Juhtimis-, eestvedamisoskus
  
• Kompetentne juhtimine
  
• Ausameelsus
  
• Hea tervis
  
• Mõistev
  
• Õnn
  
• Pere toetus
  
• Selged eesmärgid
  
• Loovus
  
• Võime aktsepteerida ebamäärasust ärikeskkonnas
  

• ETTEVÕTTED liigitatakse:
  

• õigusliku vormi
  
• omandivormi
  
• tegevusala järgi jne
  
• suuruse järgi
  

• Mikroettevõte – 1-9 töötajaga
  
• Väikeettevõte – 10-49 töötajaga
  
• Keskmine ettevõte – 50-249 töötajaga
  
• Suurettevõte - >250 töötajaga.
  

2. Äriorganisatsioon ja ettevõtete õiguslikud vormid, nende eelised ja puudused.

• Äriorganisatsiooni olemus
  

• Kõik organisatsioonid ühendavad inimesi
  
• Igaühel on täita oma roll
  
• Koostöös tegutsetakse ühise eesmärgi nimel
  
• Igaüks vastutab oma osa eest organisatsiooni tegevuses
  
• Organisatsioonidel võimuhierarhia, ametiredel
  
• Organisatsiooni liikmed on teadlikud oma positsioonist sellel ametiredelil
  

• Organisatsioonidel on mitmed ühised tunnused:
  

• ühendavad inimesi
  
• nad vajavad raha
  
• neil on omanikud
  
• nad toodavad tooteid / osutavad teenuseid
  
• neil on kliendid, kes tarbivad neid tooteid/teenuseid
  
• neil on vaja koguda raha, et arendada tooteid/teenuseid vastavalt nõudlusele turul
  

• Organisatsioonide tüübid
  

• Nn. Ühinenud organisatsioonid ( incorporated )
  
• Ühinemata organisatsioonid (non-incorporated)
  

• Nende erisused :
  

• vastutus äritegevuse eest (piiratud, piiramata);
  
• äri eesmärkide ja korralduse poolest.
  

• Ettevõtete õiguslikud vormid, iseloomustus
  

• FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE), äriga tegelev üksikisik
  
• ÄRIÜHINGUD (täis- ja usaldusühing, osaühing , aktsiaselts)
  
• TULUNDUSÜHISTU
  
• MITTETULUNDUSÜHINGUD
  

• FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA
  

• Eelised:
  

• äritegevusega alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähem formaalsusi (registreerimine Maksuametis, soovi korral ja käibemaksukohuslasena Äriregistris );
  
• omaniku otsustamis- ja tegutsemisvabadus ning täielik kontroll;
  
• paindlikkus tegevussuundade valikul ja nende muutmisel;
  
• kogu tulu kuulub omanikule;
  
• lihtsustatud aruandlus ja raamatupidamine (meetodi valikuvõimalus );
  
• isiklik rahulolu ja motivatsioon
  

• Puudused:
  

• omaniku piiramatu vastutus oma tegevuse eest;
  
• kapitali piiratus tegevuse laiendamiseks ja mastaabisäästu saamiseks;
  
• äritegemis- ja juhtimisoskuste puudumine;
  
• raskused töötajate ärisse ligitõmbamisega;
  
• ettevõtja suur töökoormus, sest kõik toimingud (tehingud, müük, arved, dokumendid ) peab tegema ise, kui ei ole võtnud abilisi;
  
• tegevusaja piiratus, mis sõltub omaniku tervisest ja soovist;
  
• hankijate ja klientide poolt võimalik ettevõtja umbusaldamine.
  

• TÄIS- JA USALDUSÜHING
  

• Eelised:
  

• jagatud vastutus ja risk;
  
• organiseerimise ja juhtimise lihtsus;
  
• miinimumkapitali nõuete puudumine;
  
• võimalus kaasata suuremat kapitali (kui FIE puhul), kogemusi ja oskusi;
  
• kasumi jaotamise lihtsus;
  

• Puudused:
  

• osanike (v.a usaldusosanike) piiramatu vastutus;
  
• aeglasem otsuste tegemine kui üksi tegutsemisel;
  
• ühingu lühike eluiga, mis sõltub osanike soovist äriga jätkata;
  
• raske leida sobivaid partnereid ;
  
• vaidluste võimalus, mis võib viia ka äritegevuse lõpetamiseni;
  
• kasumi jaotamine mitme isiku vahel.
  

• AKTSIASELTS JA OSAÜHING
  

• Eelised
  

• osanike või aktsionäride piiratud vastutus;
  
• võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali;
  
• omandiõiguse lihtne üleandmine , ilma äriühingu tegevust häirimata (aktsiate müük, pärandamine);
  
• paremad võimalused valida kogenud juht, eriti aktsiaseltsis;
  
• võimalus äriühingu kapitali suurendada osanike või aktsionäride juurdevõtmisel;
  
• piiramatu eluiga, suurem stabiilsus;
  
• sobivus nii suur- kui väikeettevõtetele;
  
• spetsialiseeritud juhtimine, sest omand ja juhtimine võivad olla lahutatud;
  
• suurem usaldatavus partnerite silmis ;
  

• Puudused
  

• rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine ;
  
• tegevuse suurem reguleeritus (nt juhtkonna töölevõtmise kohustus);
  
• tegevuse avalikustamisega kaasnev äriinformatsiooni levitamine;
  
• juhtimise ja tegevuse paindlikkuse kadumine, eriti suuremates aktsiaseltsides;
  
• üksikomanikel puudub kontroll äriühingu tegevuse üle;
  
• palgalise juhtkonna huvi majandustulemuste vastu võib olla nõrgem, võimalikud on omanike ja juhtide lahkhelid ;
  

• TULUNDUSÜHISTU eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu
  

• Eelised
  

• liikmete kontroll ühistu tegevuse üle, ühistute tegevus on nende soovidele lähemal;
  
• otsused tehakse demokraatia alusel, puudub autokraatlik juhtimine;
  
• tulundusühistud on piiratud vastutusega organisatsioonid. 
  

• Puudused:
  

• ühistu töötajate ja liikmete (tarbijad jt) suhete halvenemine võib mõjutada ebasoodsalt ühistu tegevust;
  
• kuna otsused tehakse demokraatlikul alusel, ei saa neid teha nii kiiresti kui olukord võib nõuda.
  

• TULU MITTETAOTLEVAD ETTEVÕTTED on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ja põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
  

• Mittetulundusühingud: aiandus -, suvila-, garaaži-, korteri-, majaomanike jt ühistud.
  
• Valitsuse ametid - rahastatakse maksutuludest ja pakuvad teenuseid, mida mitmel põhjusel valitsus ei usalda anda tulundussektorile.
  
• Kohalik omavalitsus – ülesanne osutada kohalikke haridus -, keskkonna-, sotsiaal-, jt teenuseid, teenuste rahastamine toimub kohalikest maksu- ja rendituludest, toetab keskvalitsus.
  
• Heategevusorganisatsioonil on ulatuslik eesmärkide loetelu , rahastamine annetuste kaudu, inimesed tegelevad sellega vabatahtlikkuse alusel või sümboolse tasu eest; heategevus on maksuvaba .
  

• ETTEVÕTJATE ÜHENDUSED
  

• Konsortsiumi puhul liitutakse lepingulistel alustel mingi projekti tegemiseks.
  
• Kartell on sõltumatute tootjate kokkulepe konkurentsi piiramise eesmärgil.
  
• Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem
  
• Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus)
  
• Ühisettevõte on mitme eri riikides asuva ettevõtja moodustatud ühendus (tütar-või sidusettevõte), kus kapitaliga kaasneb know -how siire ja osalemine juhtimises
  
• Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus)
  

3. Äriidee otsimine ja ärimudeli kavandamine.

Äriidee otsimine:

• Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed)
  
• Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada
  
• Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain , värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/ valikuid .
  
• Tuua välja toote/teenuse iseloomustus 5 küsimuse toel: kes? mida? kus? millal? kuidas?
  
  • MIDA? (toode/teenus, idee läbikaalumine, eesmärkide püstitamine)
    
  • KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus)
    
  • KUIDAS? (s.o kontseptsioon , eesmärkide saavutamise viis)
    

Hea äriidee omadused:

• uuenduslik iseloom,
  
• orienteeritus tarbijale,
  
• turu valmisolek äriidee realiseerimiseks,
  
• vajalike teadmistega inimeste olemasolu,
  
• realiseeritavus (tööjõu, kapitali, seadmete, materjalide kättesaadavus)
  

Hästisõnastatud äriidee peab vastama järgmistele küsimustele:

• Kes on Teie klient ja tarbija?
  
• Millised on klientide vajadused ja milles seisneb turunõudlus ?
  
• Missuguseid väärtusi loob ettevõte klientidele?
  
• Missuguse kauba/teenusega ettevõte rahuldab kliendi vajadusi?
  
• Miks peaks klient ostma just Teilt ?
  

Ärimudeli kavandamine:

• Loovus ja ratsionaalsus
  
• Loovus: KELLELE? MIDA?
  
• Ratsionaalsus: KUIDAS?
  
• KELLELE:
  
  • Sihtgrupp:
    
  • Kellele Sa väärtust lood?
    
  • Kes on olulisemad sihtgrupid?
    
  • ….. Nt. milline on selle sihtgrupi iseloom: massiturg; nišš; ….
    
  • MIDA:
    
    • Väärtuspakkumine:
      
    • Mis väärtust kliendile pakud ?
      
    • Millist kliendi probleemi lahendad?
      
    • Milliseid tooteid/ teenuseid pakud?
      
    • …Nt uudsus, disain, hea hind, kulude vähendamine, riskide vähendamine, personaliseeritus, juurdepääs, kasutusmugavus ….
      
  • KUIDAS:
    
    • Võtmeressursid:
      
    • Milliseid ressursse on meil vaja oma:
      
    • väärtuspakkumise jaoks?
      
    • müügikanalite jaoks?
      
    • klienditeeninduse jaoks?
      
    • tuluallikate jaoks?
      
    • … Nt võimalikud ressursid: füüsilised; intellektuaalsed ( bränd , patent, autoriõigus , andmed); inimesed; finantsvahendid …
      

4. Äriidee defineerimine ja analüüs.

• Defineerida selgelt äriidee: toode/teenus arvestades ka Teie soovi, millega tahaksite tegeleda:
  

• Miks see on hea idee?
  
• Millisele oletusele see arvamus tugineb?
  
• Kas võite tõestada, et see oletus on õige?
  
• Loetlege 5 põhjust, miks see idee võiks sobida ja 5 põhjust, miks ei peaks sobima ?
  
• Kuhu/kuidas ta sobib tulevikus?
  

• Vajadusel idee otsimise protsessi korrata
  
• Seejärel katsetada, kuidas Teie äriideed turul rakendada, e. viia läbi turu-uuring
  
• Näide: äriidee analüüs. Telekanali äriidee: Eestikeelsele elanikkonnale meelelahutusvõimaluste pakkumine televisiooniprogrammide loomise ja edastamise kaudu Eestis
  
• Kellele? Eestikeelne elanikkond 3 grupis: 1)15-49; 2) 50 a. ja vanemad, 3) - 15.a
  
• Mida? Rahulolu ja lõõgastus meelelahutuse kaudu
  
• Kuidas? Teleprogrammi kavandamine, saadete hankimine , tootmine, marketing , reklaamimüük. Konkurentidest eristumine toimub programmi baasstruktuuri kavandamise tasemel, tuumkompetentsuseks on meelelahutusootuste rahuldamine – so missioon
  

5. Ettevõtte missioon, visioon ja eesmärgid.
Missioon ütleb, kes oleme ja mida teeme. Missioon peab olema sõnastatud ettevõtte püsiväärtustest ja kliendi vajadustest lähtuvalt, arvestama tehnoloogia üldist arengut jne.
Missioon on :
*ettevõtte üldine eesmärk ja olemus, mis sõnastab selle eksisteerimise põhjuse ehk ettevõtte olemasolu vajalikkuse
*sõnastab ainulaadse eesmärgi(põhjuse), mis eristab ettevõtet konkurentidest
*identifitseerib tema elujõu turul
Missioon peab rääkima loo ettevõttest, siduma inimesed ehk huvigrupid ühte ideoloogilisse kogukonda, arvestama strateegilisi tegureid ja sobima kokku ettevõtte konkurentsieelistega. (nt AleCoq loob hea tunde)
Visioon sõnastab..
- ettevõtte üldise kavatsuse tulevikuks
- ettevõtte jätkusuutlikkuse
- kelleks tahame saada ja millist rolli soovime oma valdkonnas etendada.
Et visioon reaalselt toimiks, peab see olema ajas püsiv ja mitte korrigeeritav iga majandustsükli muutudes.
Visioon pakub praktilisi suuniseid ettevõtte igapäevaste juhtimisotsuste tegemisel.
J. Maxwell on öelnud: „visioon lisab väärtust kõigele“ (st kus ettevõte asub ja kuhu on minemas)
nt karastusjookide tootja visioon „lisame elule naudingut“
Eesmärk on kavandatud tegevuse lõpptulemus ehk eesmärgid ütlevad, kus tahame olla konkreetse aja pärast. Eesmärke ei tohiks segamini ajada meetmetega, mis aitavad eesmärke täita ehk sihile viia.
Eesmärgid liigitatakse pea-ja alleesmärgid, lühi-ja pikaajalised, strateegilised ja finantsilised .
SMART printsiibi kohaselt peavad eesmärgid olema
S spetsiifilised – konkreetselt mingile funktsioonile ülesandeid panevad ja üheselt mõistetavad
M mõõdetavad – numbriliselt, eeldab kokkuleppeliste skaalade koostamist
A kokkulepitud – ettevõtte juhtidega kooskõlastatud ja ettevõttes üheselt teatavaks tehtud
R realistlikud – piisavalt kõrged, mis panevad pingutama, jäädes sealjuures reaalselt saavutatavaks
T ajastatud – seotud konkreetse ajakavaga, et nende saavutamist oleks võimalik mõõta (nt pikemaajalised jagada vaheesmärkideks, mida saab kontrollida ja suunata)
Ettevõtte põhieesmärgid
* toodangu kvalitet
* konkurentsivõime saavutamine ja säilitamine
* kasumi suurendamine ehk maksimeerimine
* kulude alandamine
* ettevõtte säilitamine pikaajalises perspektiivis
* piisava likviidsuse tagamine
* ettevõtte maine tagamine
* töötajate heaoluga seotud (sotsiaalsed) eesmärgid
Täiendavad eesmärgid
* tootlikkuse tõstmine
* füüsiliste ja finantsressursside omandamine
* juhtide tegevuse areng
* tööliste tegevuse areng
* sotsiaalse vastutuse arvestamine

6. Ettevõtlusprotsess ja ärimudel
Ettevõtlusprotsessi elemendid (F.L.Fry 1993)
1. äri alustamine
2. loov ja innovaatiline äri
3. kasvava ettevõtte juhtimine
4. ressursside otsimine
5. riski aktsepteerimine
(Stevenson 2005 „Ettevõtlusprotsess, mille kaudu inimesed saavad teada ettevõtlusest kui võimalustest ja astuvad samme äri alustamiseks)
Ärimudeli tabel

7. Ärivõimaluste äratundmine ja hindamine

• Äriidee selgitamise protsessis on tähtis hoida vajadus ja võimalus eraldi. Vajaduste olemasolu ei tähenda, et on olemas ärivõimalus. Rahuldamata vajaduste määramine on oluline, kuid ei ole piisav tingimus edu saavutamisel. Kolm tegurit: vajadus, kompetents ja erakordne ( haruldane ) väärtus määravad selle, kas võimaluste aken on avatud või on suuteline avanema. Tugeva äriidee innovatiivsust võib käsitleda etteaimamatu lahendusena. See on sageli leitud loovalt (mitte harjumuspäraselt) turgu ette aimates. See nõuab põhjalikke teadmisi ja erioskusi. Four - Leaf -Clover Model – 4 peamist teed, mis juhib ühtsele arusaamisele probleemidest ja võimalustest.
  
• Four-Leaf-Clover Model
  

• Võimaluste olemasolu s.t nähtused ja muutused, mis avavad tee uutele ettevõtetele võimaluste arendamise kaudu
  
• Kokkusobimatus –varjatud nõrkus – mis vajab avastamist ja asendamist (parandamist)
  
• Innovatsioon mis loob vajadusi ja põhjustab võimaluste esilekerkimist
  
• Puuduvad lülid : ilmsed puudused, takistused mis vajavad kõrvaldamist
  

• Ärivõimalus -> turuvõimalused
  
• Ärivõimaluste analüüs
  

• Majandusharu ja turg
  
• Majandusanalüüs
  
• Konkurentsieelised
  
• Probleemid
  
• Meeskond
  
• Võimalikud vead
  

8. SWOT analüüs.

Strenghts – Weaknesses – Opportunities – Threats
Ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede, samuti väliskeskkonna ohtude ja võimaluste hindamiseks kasutatav metoodika
Ettevõtte sisetegurid
Väliskeskkonna ohud
Väliskeskkonna võimalused
Tugevad küljed
Mille vastu võitleme?
Mida püüame ära kasutada
Nõrgad küljed
Mida väldime?
Milleks me ei ole valmis?
SWOT näide endise jaekaupl kohta
Tugevad küljed
Nõrgad küljed
Pikaajalised kogemused jaekaubandusturul
Soodne asukoht kesklinnas
Suur kaubavalik
Hea maine
Palju tarbijaid
Vähesed kogemused nüüdisaegses kaubanduses
Halvad parkimisvõimalused
Vananenud inventar
Kõrge kulude tase
Teeninduse madal kvaliteet
Kapitali puudus
Võimalused
Ohud
Elanike ostuvõime suurenemine
Rahvusvahelistumine
Varjatud kaubandustegevuse legaliseerimine
Tugev konkurents
Turgude küllastumine
Väliskapitali pealetung ettevõtluses
Odavkaubanduse pealetung
Muutused tarbijaeelistustes

9. Turunduse põhimõisted ja protsessid.

10. Turunduse planeerimine : etapid, protsess.

• STRATEEGILINE TURUNDUS on:
  

• rahvusvahelise standardi ISO 9000 järgi objekti elutsükli esimene faas,
  
• kui kontseptsioon, mis orienteerib kõik tegevused tarbijale,
  

• Ettevõtte turundustegevuse plaanimise etapid:
  

• STRATEEGIA KUJUNDAMINE (kuidas tegutseda?)
  
• STRATEEGIA VALIMINE (milline strateegia parim?)
  
• TAKTIKA MÄÄRAMINE (mida teha ja miks?)
  
• OPERATIIVSE PLAANI KOOSTAMINE JA REALISEERIMINE (kes, mida, kus ja millal peab tegema?)
  

• Strateegiline planeerimine on teiste plaanide koostamise aluseks: paneb paika globaalsed eesmärgid ja ettevõtte missiooni.
  
• Igal juhtimistasandil tuleb missioon muuta konkreetseteks strateegilisteks eesmärkideks (ülesanneteks, nt suurendada turu osa x % n aastal).
  
• Strateegiline audit ja SWOT analüüs annavad planeerimiseks vajalikud andmed.
  
• SWOT analüüsi alusel saab kujundada äriportfelli: ettevõtte tegevusalade ja toodete kogum.
  
• Turunduse planeerimisprotsess
  

• Situatsiooni analüüs (turundusaudit, SWOT: kus me asume?),
  
• Eesmärkide püstitamine, mida tahetakse saavutada,
  
• Turunduse strateegia koostamine eesmärkide saavutamiseks (sihtturgude strateegia, positsioneerimine, turunduskompleks, -kulud),
  
• Turunduskompleksi elementide strateegiate koostamine,
  
• Tegevuskavade väljatöötamine turunduse strateegiate elluviimiseks: mida, millal, teha, kes vastutab, mis maksab?
  
• Eelarvete koostamine (tulud, kulud, kasum),
  
• Kontrolli läbiviimise kord (aruannete põhjal).
  

11. Sinise ookeani strateegia.

• Sinised ookeanid esindavad neid ettevõtteid, kes pole veel turule jõudnud ehk tundmatuid turge, kus ei ole konkurentsi.
  
• Sinise ookeani ettevõtetel on erinev strateegia, mis põhineb väärtuse uuendamisel, pakkudes kliendile teatud hüpet/muutust väärtuses ja avades sellega endale konkurentsivaba turu (tihti uus tehnoloogia ega ka ajastus ei tarvitse garanteerida veel edu; vaid strateegia).
  
• Strateegia:
  

Luua konkurentsivaba turg
Muuta konkurents olematuks
Luua uus nõudlus
Mitte teha kompromisse
Ettevõtte tegevus otseselt eristumisele ja madalatele

12. Turundusmeetmestik ja selle elementide kirjeldus.

• Product, Price , Place, Promotion (4P)
  

Toode
Eritunnused, lisandid, paigaldamine, teenindus, garantii, pakend
Hind
Eesmärgid, paindlikkus, toote elutsükkel , geograafilised tingimused, hinnaalandused
Turustus
Eesmärgid, turustustüüp, vahendajad, turu tüüp ja asukoht, vedu, teenindus, turustuse juhtimine
Toetus
Müügipersonal, -motivatsioon, - treening , -valik, -arv, reklaam , müügisoodustus, suhtluskorraldus

• TOOTE all mõistetakse kõike, mida turul pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või vajadust. Need on materiaalsed objektid, teenused, asukohad, organisatsioonid, ideed, informatsioon jm
  

• Toodet vaadeldakse 3-tasandilisena:
  

• TOOTE TUUM ehk põhiline hüve, mida tarbija omandab oma probleemi lahendamiseks. Ülesanne selgitada tarbija vajadused.
  
• KONKREETNE TOODE ehk toote reaalne teostus (kvaliteet, väliskujundus , margitunnus, pakend)
  
• LAIENDATUD TOODE, mis pakub tarbijale täiendavaid teenuseid ja kasusid (kohale toimetamine, paigaldamine, järelhooldus, garantii, krediit ).
  

• Tooteid liigitatakse lähtuvalt lõppkasutusajast (tarbe-, tööstuskaup ), kasutusaja pikkusest (lühitarbe-, kestuskaup, teenused), ostuharjumusest (esmatarbe-, valik-, eri-, võõrkaup). Esmatarbe-kaup võib olla regulaar-, impulss -, hädaabikaup.
  

• HIND on toote VÄÄRTUS RAHAS, mida toote või teenuse eest nõutakse või millega tarbija on seda nõus ostma
  

• HIINNAPOLIITIKAT kasutatakse koos TURUNDUSMEETMESTIKU teiste osadega, kusjuures tal on 2 olulist eelist:
  
• Hinda saab kiiremini ja kergemini muuta
  
• Hinnaalased otsused avaldavad äritegevusele kohest mõju
  
• Hinna eesmärgid võivad põhineda turul (säilitada turuosa), kasumist lähtuvad, seotud hea maine säilimisega, kvaliteediliidriks pürgimisega jne
  

• TURUSTUS on tegevus, millega luuakse toote edasitoimetamise süsteem tootjalt tarbijale. Siia kuuluvad:
  

• Turustuskanalite valik ja koordineerimine
  
• Toodete transport
  
• Toodete ladustamine
  
• Kaubavarude juhtimine
  

• Turustuskanali ülesanne on vähendada kulusid kontaktide loomisel, sorteerimisel, tehingute sõlmimisel
  
• Turustuskanali valikul arvestada: toote müügimaht, firma kulud, arvelduste kiirus, klientide pretensioonid, kaubanduspind toote all, klientide suhtumine vahendajasse jm
  
• Turustuskanali astmed , vertikaalsed ja horisontaalsed kanalid
  

• MÜÜGITOETUS on kommunikatsiooni süsteem tarbijate ja laiema avalikkusega
  
• MÜÜGITOETUSE PÕHIEESMÄRGID:
  

• Tarbijate informeerimine uutest toodetest, nende otstarbest ja müügikohtadest
  
• Tarbijate veenmine ja mõjutamine
  
• Kaupade olemasolu ja kättesaadavuse meenutamine
  

• Eesmärkide piiritlemisele järgneb SIHTAUDITOORIUMI VALIK, kellele sõnumeid suunata: olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid.
  
• Müügitoetuse liigid:
  

• reklaam
  
• isiklik müük
  
• Müügi soodustamine
  
• Avaliku arvamuse kujundamine
  

• Toetuse strateegiad: tõmbe ja tõukestrateegiad
  

13. Toode ja toodangupoliitika .

• Toodangupoliitikas 2 põhikontseptsiooni:
  

• toote elutsükli kontseptsioon
  
• uue toote väljatöötamine
  

• TOOTE ELUTSÜKKEL kajastab käibe ja kasumi muutumist toote eluaja jooksul
  
• TOOTE ELUTSÜKKEL jagatakse tavaliselt 5 faasiks:
  

• KUJUNDUS,
  
• JUURUTAMINE,
  
• KASV,
  
• KÜPSUS JA
  
• LANGUS.
  

• Toote elutsükkel võib olla erinev mittekestvus- ja kestvuskaupadel
  
• Mida teha toote langusfaasis?
  
• UUS TOODE peab olema tarbijale tähtis, ainulaadne, mittejäljendatav ja turustatav.
  
• Uus toode võib olla esmatoode (uus kõigile) uus ostjale, uus tootjale
  
• UUE TOOTE EVITAMINE koosneb 9 etapist:
  

• UURIMISSUUNDADE VALIK,
  
• IDEE OTSING,
  
• IDEE VALIK,
  
• TOOTE KONTSEPTSIOONI LOOMINE JA TESTIMINE,
  
• TURUNDUSSTRATEEGIA KUJUNDAMINE,
  
• ÄRIANALÜÜS ,
  
• PROTOTÜÜPIDE LOOMINE,
  
• PROOVITURUNDUS
  
• TOOTE VIIMINE TURULE
  

• Samaliigilistest kaupadest eristab toodet MARK.
  
• MARK ON ÜHE TOOTJA VÕI TOOTJATE RÜHMA TOODE, MIS ON ÜHESELT ERISTATAV MARGINIME (KEELELINE TUNNUS) JA MARGIMÄRGIGA ( GRAAFILINE TUNNUS).
  
• SEADUSEGA KAITSTUD MARGITUNNUST NIMETATAKSE KAUBAMÄRGIKS .
  
• KAUBAMÄRGI tähtsus on seotud tema ERISTUSVÕIME, REKLAAMI JA KAITSEGA
  
• Tootja- ja müüjamark
  

14. Hind, hinnakujunduse meetodid ja –strateegia.

• Hinnakujunduse meetodid
  

• KULUKESKNE , mis lähtub kogukuludest või ainult otsestest (muutuv-) kuludest tooteühikule, millele lisatakse arvestuslik juurdehindlus (kindel %). Kasutada võib KASUMILÄVE ANALÜÜSI, lähtudes etteantud müügimahust ja soovitud kasumisummast.
  
• KONKURENTSIKESKNE, mis lähtub konkurentide hindadest.
  
• NÕUDLUSEL EHK KAUBA VÄÄRTUSEL PÕHINEV, mis lähtub tarbija väärtustajust.
  

• Hinnastrateegia
  

• BAASHINNA määramisele järgneb hinnastrateegia, so ettevõtte pikaajalise tegevussuuna kujundamine hinnakujunduses.
  
• Selle valikul lähtutakse hinna rollist TURUNDUSPROGRAMMIS (aktiivne või passiivne) ning hinna tasemest (kõrge või madal)
  
• Aktiivne hinnastrateegia: turu koorimise, turu hõlvamise, diferentseeritud strateegia
  
• Passiivne hinnastrateegia puhul orientiiriks konkurentide hinnad: taktikalised korrektuurid, hinnaalandamised, soodustused ja -tõstmised, tarbijate psühholoogiline mõjutamine.
  

15. Ettevõtte strateegiate arendamine.

Sissejuhatus ettevõtlike strateegiate käsitlusse

• St strateegiad, mille kaudu ettevõtja rakendab ärivõimalusi
  

Ärisse sisenemise strateegiad

• Unikaalse idee esitamine (uue toote või teenuse arendamine)
  
• Sarnase toote või teenuse arendamine, kui teha seda paremini
  
• Frantsiisi ostmine
  
• Olemasoleva toote või teenuse kasutamine
  
• Alustava ettevõtte sponsoreerimine
  
• Tegutseva ettevõtte omandamine
  

Strateegia olemus
Juhtimisteoreetikud defineerinud mitmeti:

• Strateegia kui plaan (plan) (määratakse ev suundumused ja sammud eesmärkide täitmiseks)
  
• Strateegia kui võte v nipp (ploy) (kuidas teha?)
  
• Strateegia kui eeskuju v mudel (pattern)
  
• Strateegia kui positsioon (position) väliskeskkonnas
  
• Strateegia kui perspektiiv (perspective) (tugineb missioonil ja visioonil)
  
• Üldisemalt on strateegia valikute tegemine võimaluste maailmas ehk teed ja põhimõtted ettevõtte arengu juhtimiseks “ehk kuidas siit minna sinna?”
  
• Strateegia on teadmine tulevikulisest käitumisest muutuvas keskkonnas (P. Karjus
  

Strateegilise juhtimise põhireeglid

• Äri on sõda, sõda on kriis (konkurent kontrollib iga käiku )
  
• Kriis on tugevate võimalus (annab võimaluse turupositsioonide ümbermängimiseks)
  
• Tea, millele Sa tegelikult konkureerid tee selgeks, mis määrab võidu ja fokuseeri sellele
  
• Loeb ainult lõplik kasu, turu- ja kasumiosa laenatakse konkurentidelt konkreetse hinna eest. Tee selgeks õige hind.
  
• Sõda on kavaluste kulg, seda saab võita ainult läbimõeldud plaanidega
  
• Tunne oma vastaseid ja oska otsida liitlasi
  
• Püüa mõista vastaste salajasi kavatsusi – millised on konkurentide tegelikud strateegiad
  
• Mine vastase lahinguväljalt ära – ole kannatlik ja kaval, tunne reegleid, ole ettearvamatu ja üllata konkurente. Kaitse võib olla rünnakust hävitavam
  
• Sarnane mõtlemine viib sarnastumisele – kui tahad võita, pead mõtlema erinevalt
  
• Arvesta, et ettevõtted ei konkureeri – inimesed ja meeskonna võimekus konkureerivad.
  

Ettevõtte strateegia kujundamine
Strateegilise juhtimise põhimõtteline skeem:

• Ettevõtte välis- ja sisekeskkonna analüüs (hetkeolukorra kaardistamine)  Strateegia väljatöötamine Strateegia elluviimine  Kontrollimine ja hindamine  Tagasiside
  
• Info kogumine ja töötlemine selleks, et välja tuua ettevõtte võimalused, mis baseeruvad ettevõtte tugevatel külgedel.
  
• Ettevõtte tugevad küljed võivad peituda mistahes valdkondades: töötajates, tootmises, müügis, üksikutes toodetes, sortimendid, disainis, hanketähtaegades, maksetingimustes jne
  
• Turuniššid võivad olla: geograafilised, vanusegruppidega seotud, sissetulekutest tulenevad, spetsiaalsete vajadustega seotud (nt amatöörid/professionaalid; haiged; moodsad in), tehnoloogiast v tootmismeetoditest tulenevad
  
• Ettevõttes töödeldakse infot spetsiaalsete võimaluste kohta:
  
  • Vesteldes töötajate, klientide ja konkurentidega
    
  • Lugedes eriala- ja ajakirjandust
    
  • Jälgides harustatistikat
    
• Ettevõtet huvitab :
  
  • Milliste konkurentide (toodete) käive kasvanud
    
  • Millised kliendigrupid kiiremini arenenud
    
  • Millised on olnud ja milliseks kujunevad tulevikus tehnoloogiate arengutrendid
    

Ettevõtte määratlemine turul

• 2) Milles peituvad põhilised šansid, lähtudes minu turust ja keskkonnast, näiteks:
  
  • Klientide uued vajadused tootegrupis A (nt koduteenindus)
    
  • Vanemaealiste osakaalu kasv rahvastikus
    
• 3) Millistes valdkondades on konkurendid eriti tugevad v nõrgad? Näiteks:
  
  • Konkurendi A asukohaeelis
    
  • Konkurendi B soodsad hinnad
    
  • Ebapiisav klienditeenindus kõikide klientide puhul
    
  • Konkurendi C laialdane tuntus
    
• 4) Millistes valdkondades võib minu firma klientidele erilist kasu tuua, mida konkurendid vaevalt pakkuma hakkavad? Näiteks:
  
  • Toodete kergem käsitsemine
    
  • Klientide individuaalsete vajadustega arvestamine
    
  • 24-tunni teenindus
    

Tähtsamad strateegilise analüüsi meetodid ja aspektid

• Meie äri täna ja homme : milles äri seisneb, turg, turusegmentide maht ja iseloomustus, kliendivajadused, kuidas neid paremini rahuldada, ettevõtte šansid.
  
• Keskkonna analüüs: otsida olulisemad arengud täna ja homme, järeldused ettevõtte jaoks, sellest tulenev tegutsemisvabadus.
  
• Konkurentsianalüüs: konkurentide SWOT, tegutsemisvabadus oma turupositsiooni kindlustamiseks ja edasiarendamiseks.
  
• Substitutsioonianalüüs: olemasoleva toote, tehnoloogia või tootmismeetodi väljatõrjumisel turult uue, parema ja odavama lahenduse poolt.
  

Et saavutada esimesed 10% turust kulub 40% kogu väljatõrjumise ajast; järgmise 60% turuosa jaoks on vaja 20-30% ajast ja viimasele 30%-le kulub 30-40% ajast.

• Keskkonna ohustamine: panus aktiivsesse keskkonnakaitsesse
  

Ettevõtte positsioon turul

• Innovatsioonianalüüs (uued võimalused tulevikuks)
  
• Portfolio analüüs võrreldes tugevamate konkurentidega ( Boston -Consulting Group maatriksi alusel) lähtudes suhtelisest turuosast ja turukasvust
  
  • Nt toote portfolio (turuosa, toodete eelised)
    
  • Kliendi portfolio (lepingute maht, hinnaelastsus )
    
  • Tehnoloogia portfolio (tehnoloogia olulisus tuleviku suhtes)
    

Portfolio analüüsi puhul selgub , palju tuntakse turgu, kliente, tehnoloogiaid jne
Strateegilised valikud ettevõtte eri arengufaasides

• 1. Ettevõtte loomine
  
• 2. (Kiire) kasv
  
• 3. Küpsuse saavutamine
  
• 4. Stabiilsus
  
• 5. Ümberkujundamine
  

Strateegiad toimetulekuks määramatusega

• Kasv väiksemast suuremaks
  
  • Kapital on limiteeritud, eriti enesefinantseerimisel
    
  • Riski minimeerimine
    
  • Enamik riskikapitaliga finantseeritud ettevõtteid alustab väikeettevõttena
    
  • Enamik uusettevõtteid alustab väikeettevõttena (st alla keskmise minimaalselt efektiivse suuruse tegevusalal)
    
• Ettevõtte omandamine
  
  • Toime tulla määramatusega
    
  • Täiendada informatsiooni turu ja tootmise kohta, st vähendada määramatust
    
  • Uued omanikud on tihti rohkem motiveeritud ettevõtte edukust (käibe, kasumi kasv) tõstma
    
• Keskendumise strateegia
  
  • odavam ja efektiivsem,
    
  • suurem šanss turul püsimajäämiseks kui riski hajutamise korral, väiksem konkurents
    
  • võimaldab kiiremini kasvu saavutada
    
• Paindlikkus ja kohanemine
  
  • Nt alustamine konsultatsiooniettevõttena, et mitte investeerida varadesse, mis vähendab paindlikkust, vaid tundma õppida turgu, konkurente ja leida ärivõimalus ja püüda kohaneda
    
• Ühenduse moodustamine tegutsevate ettevõtetega
  
  • Kiirendada ettevõtlusprotsessi, ühinedes ressurssidega
    
  • Saada kontroll ressursside üle ilma neid ostmata
    
  • Müüa oma toodet ühenduse nime all ( litsents või turustusleping)
    
  • Rohkem võimalusi püsimajäämiseks ja kasvuks, koostöö ettevõtete võrgustikus
    
• Seadustamine
  
  • Nt kollektiivse kokkuleppe saavutamine standardite ja kujunduse üle; sertifitseerimine;
    
  • Siin suurem efekt kõrgtehnoloogiat kasutavates ettevõtetes
    

16. Majandusarvestuse eesmärk ja funktsioonid.

• Majandusarvestuse eesmärk on informatsiooni kogumine, mis aitab ettevõttes langetada finantseerimisega seotud otsuseid
  
• Majandusarvestusega tegeleb raamatupidaja või raamatupidamise osakond , mille töö põhineb Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadusel
  
• Raamatupidamist võib ka nimetada äritegevuse kõnekeeleks.
  
• Raamatupidamine on süsteem, mis mõõdab ettevõtte äritegevust ja töötleb sellega seotud informatsiooni aruanneteks, mis edastatakse juhtkonnale.
  
• 7 põhilist funktsiooni:
  

• 1) ettevõttesisese arvestussüsteemi kujundamine ja arendamine;
  
• 2) ettevõtte tegevuse tulemuste plaanimise ja kontrolli ühtse koordineeritud süsteemi loomine tagamaks eesmärkide täitmise;
  
• 3) kulude ja tulude arvestuse ühtse süsteemi loomine kasumi juhtimiseks tagamaks kulude alanemise ja omanike kasumi maksimeerimise;
  
• 4) kõigi struktuuriüksuste tegevuse aruandluse ja plaanimissüsteemi koordineerimine;
  
• 5) strateegiliste ja optimaalsete plaanimise ja kontrolli meetodite väljatöötamine;
  
• 6) juhtide abistamine kohanemiseks väliskeskkonnaga;
  
• 7) kitsaskohtade ja piirangute õigeaegne avastamine ettevõtte tegevust mõjutavate probleemide vältimiseks.
  

17. Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus.

• Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine.
  
• Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist.
  
• Kulud (E.Linnaksi järgi)
  
• 1) Tootmiskulud
  

• Tootmise otsekulud
  
• Tootmise üldkulud
  

• 2) Perioodikulud
  

• Halduskulud
  
• Turustuskulud
  
• Intressid
  
• Areng- ja uurimine
  

• Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest
  
• Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma
  
• Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad:
  

• Otseseid materjalikulusid
  
• Otseseid tööjõukulusid
  
• Tootmise üldkulusid
  

• Mittepõhimaterjalid (määrded, õlid, seadmete hooldus , varuosad )
  
• Materjalid, mis on valmistoodangu koostisosa ( liim , lakk, naelad , poldid, mutrid , seibid, kruvid )
  
• Tootmistsehhi ülalpidamisega seotud kulud (üür ja amortisatsioon ; kindlustus ; remont ja hooldus; kütte, elektri, vee ja telefonikulud)
  
• Masinate ja seadmetega seotud kulud (rentimise ( liisingu ) ja amortisatsiooni-kulud; kindlustuskulud; remondi - ja hooldekulud
  
• Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu (tsehhijuhatajad, meistrid, abi-töölised ja teenindav personal, nt transport-töölised,remonditöölised, torulukksepad, valvurid, tsehhi raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu).
  

• Perioodi- ehk mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu, kaupade ja teenuste turustamisega, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega, mis on vajalik tootmiseks. Liigitus sõltub tootmistegevuse eesmärgist.
  

• Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm)
  
• Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam)
  
• Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele)
  
• Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte)
  
• Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted)
  
• Finantseerimiskulud (intressid)
  

18. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus.

• Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine.
  
• Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel
  
• Põhilised kuluarvestusmeetodid on:
  

• Protsessipõhine
  
• Tootepõhine
  
• Tegevuspõhine
  

• Protsessipõhine kuluarvestus on sobiv kui:
  

• ettevõttes toodetakse ainult ühte toodet (nt elekter, vesi, jahu vms),
  
• tootmisprotsess on pidev, kus ühtki toodet ei ole võimalik eristada iseseisva projektina,
  
• ühiku omahind saadakse mingi perioodi kõigi kulude jagamisel tooteühikule
  

• Tootepõhine arvestus on sobiv kui:
  

• ühes perioodis toodetakse palju eriliiki tooteid (partiisid), mida on võimalik eristada,
  
• saab arvutada iga toote ühiku omahinna otse- ja kaudsete kulude kaudu,
  
• seega on võimalik määratleda iga toote (partii) kasum.
  

• Traditsiooniline kuluarvestussüsteem eeldab, et kõiki ressursse kasutatakse kõigile toodetele proportsionaalselt nende mahule, mis ei tarvitse alati olla õige.
  
• Tegevuspõhine kuluarvestus on:
  

• alternatiiv traditsioonilisele üldkulude jaotamise süsteemile,
  
• selle abil identifitseeritakse tegevused, mis toovad endaga kaasa kulusid,
  
• üldkulud jagatakse toodete vahel, lähtudes nende osast selles tegevuses (nt masinate seadistamine, tootmise planeerimine, infokogumine).
  

• On vajalik kindlaks teha tegevused, mille abil määratleda tegevuse kulude suurust (e kulujuhid, nt tellimine – tellimuste arv)
  
• Seega jaotatakse üldkulud tegevuse baasil, mis on vajalik toote tootmiseks
  
• Traditsiooniliste ja tegevuspõhise kuluarvestuse erinevus seisneb üldkulude jaotuses toodetele:
  

• traditsiooniline jaotus lähtub tavaliselt töötundidest või masintundidest;
  
• tegevuspõhine kuluarvestus kasutab mitmeid kulujuhte
  

• Tegevuspõhise kuluarvestuse meetodi kasutamisel on kulujuhid paremini seotud üldkulude põhjustajatega.
  
• Kulujuhtide leidmine on keeruline, sest puuduvad kindlad reeglid ja lähtuda tuleks ettevõtte äriprotsessist ning selle loogikast
  

19. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus, raamatupidamise põhimõtted.

• Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants -aruannetest, kuhu on koondatud ette-võtte kogu majandusarvestuse koond-näitajad arvestusperioodi jooksul:
  

• Seisundi aruanne:
  

• Bilanss seisuga 31.12.2004
  
• Bilanss seisuga 31.12.2003
  

• Perioodi aruanded :
  

• Kasumiaruanne 2004
  
• Rahakäibe aruanne 2004
  

• Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele
  

• Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne:
  

• KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD
  

• Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne:
  

• TULUD+KASUM–KULUD–KAHJUM=SISSETULEK
  

• Rahakäibe aruanne:
  

• RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG = RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS
  

• Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele.
  

• Majandusüksuse printsiip
  
• Jätkuvuse printsiip
  
• Soetusmaksumuse printsiip
  
• Monetaarsuse printsiip
  
• Tekkepõhine arvestusprintsiip
  
• Realiseerimise printsiip
  
• Tulude ja kulude vastavuse printsiip
  
• Olulisuse printsiip
  
• Konservatiivsuse printsiip
  
• Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip
  
• Objektiivsuse printsiip
  
• Tõene ja aus kajastamise printsiip.
  

20. Kasumiaruanne, skeemid; rahavoogude aruanne, bilanss, iseloomustus.

• Kasumiaruanne e tulude ja kulude aruanne
  

• kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul
  
• TULUD on varade sissetulek ettevõttesse
  
• KULUD on varade väljaminek või kasutamine
  
• Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud
  
• Aruandeperioodi pikkuseks on aasta, tavaliselt algab 01.01. ja lõpeb 31.12.
  
• Eesti raamatupidamise seaduse §20 (1) kohaselt on Eesti ettevõtetel lubatud (va krediidiasutused ja kindlustusseltsid) kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist, kus ärikulud erinevalt klassifitseeritakse:
  

• SKEEM 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud , amortisatsioon jne)
  
• SKEEM 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud)
  

• Skeem 1 on üldjuhul lihtsam kasutada, sobib väiksematele ettevõtetele
  
• SKEEM 2 kasutavad üldiselt suured tootmis- ja kaubandusettevõtted
  
• SKEEM 2:
  

• eeliseks on parema ülevaate saamine tehtud kulude eesmärkidest;
  
• puuduseks on skeemi keerukam rakendamine ja subjektiivne kulude jagamine erinevate kasumiaruande ridade vahel
  

• Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab.
  

• Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse:
  

• rahavood äritegevusest
  
• rahavood investeerimistegevusest
  
• rahavood finantsseerimistegevusest
  

• Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul.
  
• Rahavoogude aruande eesmärk on:
  

• anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta;
  
• aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil;
  
• aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid;
  
• aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele.
  

• Bilanss on ettevõtte finantsolukorra aruanne mingi ajaperioodi kohta teatud kuupäeva seisuga.
  

• kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga
  
• VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
  
• näitab tasakaalu varade ( aktiva ) ja nende allikate (passiva) vahel.
  
• Bilansi aktiva e VARAD
  

• Käibevara :
  

• Raha ja pangakontod
  
• Aktsiad ja muud väärtpaberid
  
• Nõuded ostjate vastu
  
• Valmistoodang
  
• Ettemakstud kulud
  

• Põhivara:
  

• Masinad ja seadmed
  
• Ehitised
  
• Akumuleeritud põhivara kulum
  
• Maa
  

• Muu vara: Investeeringud, Patendid
  
• Firmaväärtus
  

• Bilansi passiva e KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
  

• Lühiajalised kohustused:
  

• Tasumata arved
  
• Tekkepõhised kulud
  
• Lühiajalised võlad ( võlakirjad )
  

• Pikaajalised kohustused:
  

• Pikaajalised võlakirjad
  
• Hüpoteegid
  

• Omakapital:
  

• Eelisaktsiad, lihtaktsiad nominaalväärtuses, täiendavad sissemaksed
  

• Akumuleeritud tulu
  

• Kohustuslik reserv
  
• Eelmiste perioodide jaotamata kasum
  
• Aruandeaasta kasum
  

• Bilansi puudused
  

• Ei peegelda ettevõtte tegelikku väärtust, kuna varude hindamise aluseks on võetud nende soetusmaksumus ;
  
• Kõrge inflatsiooni perioodil muutuvad bilansis toodud arvud väga kiiresti ebaadekvaatseks;
  
• Bilanss iseloomustab ettevõtte seisundit ainult teatud ajamomendil
  
• Kui ettevõtte tegevus on hooajaline, ei pruugi bilanss ettevõtte finantsseisundit adekvaatselt kajastada.
  

21. Kulu-maht-kasum analüüs, kasumi suurendamise teed.

• KMK-analüüs on kulude käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu (tootmismahu) ja kasumi omavahelisest seosest
  
• KMK-analüüsi kasutatakse müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel, hinnakujundamisel ja ettevõtte strateegiliste kitsaskohtade lahendamisel optimaalsete otsuste vastuvõtmiseks.
  
• Ettevõtja tegevuse eesmärgiks on üldjuhul maksimaalse tulu saamine minimaalsete kuludega: TULU - KULU = KASUM
  
• Tuludele ja kuludele avaldavad mõju paljud tegurid, mida nimetatakse tulu- ja kulukäituriteks
  
• Nt tulukäiturid: müüdud kaubakogused ja müügihinnad ; kulukäiturid: valmistatud toodete arv ja ostuhinnad.
  
• KMK- analüüs tervikuna on keeruline ja väga töömahukas. Lihtsustatud erijuhtumi näide, kui:
  

• üht liiki kaup (toodang);
  
• püsivad kulud konstantsed; muutuvad kulud proportsionaalsed kulukäituriga;
  
• hinnad ei muutu;
  
• kulud ja tulud on lineaarsed;
  
• ainus tulusid ja kulusid mõjutav tegur maht (kogus);
  
• tehnoloogia, tootmisviis ja tootmisefektiivsus ei muutu;
  
• varud ei muutu;
  
• ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riske.
  

• Kasumi suurendamise võimalused
  

• Lähtevariant: Kogutulu = müüdud kauba kogus (n) * toote hind (P)
  
• Suurendame müügihinda: tarbija on nõus maksma, kui toote väärtus on suurem. Kui hind konkurentide hinnast kõrgem, siis toodangu läbimüük väheneb
  
• Säilitame hinna, suurendame tulu läbimüügist (st kõrgemat kvaliteeti, efektiivsemat reklaami)
  
• Alandame müügihinda, et suurendada läbimüüki (uus tehnoloogia, tootlikkuse kasv)
  

22. KMK analüüsi meetodid, nende iseloomustus ja kasutamine; sihtkasum ja ohutusvaru .

• KMK analüüsi eesmärk on leida müügihinna müügimahu, muutuv- ja püsivkulude kõige kasulikum kombinatsioon.
  
• KMK – analüüsil on 3 lähenemisviisi:
  

• Väljendada kulu, tegevusmahu ja kasumivahelised seosed matemaatilise võrrandi kaudu;
  
• Tugineda piirkasumi mõistest lähtuvatele matemaatilistele valemitele.
  
• Kujutada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed graafiliselt.
  

• Matemaatiline meetod
  

• Ettevõtte tekkepõhised finantstulemused võib esitada valemiga: KOGUTULU (R)- KOGUKULUD(C) = KASUM(Z)
  
• KASUM (Z) = KOGUTULU (R) – MUUTUVAD KULUD (V) – PÜSIVAD KULUD (F)
  
• R = nP; C = nV + F
  
• Z = R – C = n(P-V) - F
  
• Z = 0 = n(P - V) – F
  
• Puhaskasum Z’ = Z*(1-t), t=tulumaksumäär
  
• Kui n = B(kasumiläve punkt), siis B=F/P-V
  
• P-V on osa hinnast, mis katab püsikulud e. piirkasum toodanguühiku kohta
  

• Piirkasumist lähtuv KMK analüüs
  

• Koostame väikeettevõtte ühe kuu kasumiaruande piirkasumi formaadis kasutades eelmise näite andmeid:
  Kulukirjed
  Kokku
  Ühiku hind
  1. Müügitulu
  120000
  600
  2. Muutuvkulud
  72000
  360
  Piirkasum (1.-2.)
  48000
  240
  3. Püsivkulud
  28800
   
  Ärikasum
  19200
   
  
• Piirkasum toodanguühiku kohta on summa (240 krooni), mille ettevõte teenib ühe arvutuslaua müügist pärast muutuvkulude mahaarvamist. Seda summat saab kasutada püsivkulude katmiseks.
  
• Kui ettevõte ei suuda realiseerida toodangut, ei teki ka kasumit ja ettevõtte lõpptulem on kahjumis, sest ei suudeta katta püsivkulusid.
  
• Piirkasumiformaadis koostatud kasumiaruandes on primaarne muutuvkulude eristamine püsivkuludest
  
• Piirkasumiformaadis kasumiaruannet kasutatakse tegevusplaanide planeerimisel
  

• KMK – analüüsi graafiline meetod
  

• Graafiline analüüs on näitlik ja annab hea ülevaate kulude, tegevusmahu ja kasumi omavahelistest seostest erinevate tegevusmahtude juures, mis on tema eeliseks matemaatiliste meetodite ees.
  

• Kasumiläve võrrandit on võimalik teisendada nii, et valemist oleks võimalik leida müügikäivet või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks.
  
• Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks.
  
• Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit .
  

• Väikeettevõtte eesmärk on saada kuu kasumiks 12 000 krooni. Kui suur peaks olema sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ?
  
• Valem: Müügikäive = muutuvad kulud + püsivad kulud + sihtkasum
  
• Tähistame sihtkasumi X -iga, saame võrrandi: 600 X – 360 X – 28800 = 12000
  
• X = (28800 + 12000) : (600 – 360) = 170 ühikut.
  
• Seega, selleks, et saada kuu kasumiks 12 000 krooni, peab ettevõte müüma kuu jooksul 170 arvutilauda.
  
• Müügikoguse arvutusvalem:
  

• Sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = püsivkulud + sihtkasum / ühiku piirkasum
  

• Samal meetodil võib leida soovitava sihtkasumi saamiseks vajaliku müügikäibe (-tulu):
  

• Müügikäive = püsivkulud + sihtkasum / piirkasumimäär
  
• Seega näite põhjal sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikäive on : (28800 + 12000) : 0,4 = 102 000 krooni
  

• Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis.
  

• Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel).
  
• Ohutusvaru on arvutatav järgmise seosega: Ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive – müügikäive kasumiläve punktis
  
• Ohutusvaru võib väljendada ka naturaalühikutes.
  
• Näide Väikeettevõtte ohutusvaru on: 120000 – 72000 = 48000 krooni
  
• Seega võib väikeettevõtte müügikäive väheneda maksimaalselt 48 000 krooni võrra ilma, et ettevõte satuks kahjumisse.
  
• Ohutusvaru on kasulik võrrelda ettevõtte konkurentide näitajatega, mis annab teavet potentsiaalsetest probleemidest või võimalustest.
  

23. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende üldine iseloomustus.

• Likviidsussuhtarvud - näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks
  
• Toimimissuhtarvud – kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid
  
• Kapitali struktuuri suhtarvud - ettevõtte võime tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuur
  
• Rentaabluse suhtarvud – kasumi genereerimise efektiivsus käibelt ja kapitalilt
  
• Turupõhised suhtarvud - iseloomustavad aktsiate väärtust, s.t kuidas finantsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid
  
• Likviidsussuhtarvud
  

• Näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks:
  
• Lühiajalise võla kattekordaja ehk maksevõime tase näitab mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat
  
• Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustused
  
• Maksevõime taset hinnatakse heaks kui saadud tulemus on vahemikus 1,6–2.
  
• Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt käibivate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat:
  
• Likviidsuskordaja = käibevara – varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused
  
• Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9
  
• Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast
  

• Toimimissuhtarvud
  

• Toimimissuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks
  
• Varude käibekordaja ehk käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad
  
• Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus
  
• Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2
  

• Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit
  
• Käibekordaja langemine viitab müügi vähenemisele v liigsetele varudele v ebaefektiivsele varustussüsteemile kus müük ja varud pole kooskõlas
  

• Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse
  
• Varude käibevälde = 365 / varude käibekordaja
  
• Või: varude käibevälde = varude keskmine maksumus / müüdud toodangu otsekulud * 365
  
• Varude käibevälte alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust just-in-time meetodil.
  
• Ettevõttele on oluline teada kui kaua kulub aega deebitoridel oma arvete tasumiseks ehk raha keskmine laekusmisperiood
  
• Raha keskmine laekumisperiood = keskmine debitoorne võlg / müügitulu *365
  
• Keskmine debitoorne võlg = võlg perioodi alguses+võlg perioodi lõpus/ 2
  
• Kontroll laekumisperioodi üle võimaldab ettevõttel jälgida, kuidas tarbijad peavad kinni maksetähtaegadest ja vastavalt sellele tegutseda
  
• Põhivara käibekordaja näitab kui efektiivselt kasutati põhivarasid müügitulu genereerimisel ning ta väljendab mitu korda käibivad põhivarad aasta jooksul
  
• Põhivara käibekordaja = müügitulu / põhivara keskmine maksumus
  
• Kapitalimahukamates toomisharudes on põhivara käibekordaja väiksem ja vastupidi
  
• Üld- ja juhtimiskulude tase iseloomustab kui efektiivselt ettevõtet juhitakse
  
• Üld- ja juhtimiskulude tase = üld- ja juhtimiskulude summa/müügitulu*100%
  
• Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, kas ettevõtte juhtimise efektiivsus väheneb
  

• Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad:
  

• ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuuri
  
• Võlakordaja näitab kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital
  
• Võlakordaja = kohustused / kogupassiva
  
• Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna.
  
• Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul
  
• Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga
  
• Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital
  
• Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile
  
• Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt
  
• Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud
  
• Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2
  

• Rentaabluse suhtarvud
  

• mõõdavad, kui efektiivselt ettevõtte juhtkond suudab genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt.
  
• Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes
  
• Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum /müügikäive * 100
  
• Müügikäibe puhasrentaabluse näitajat kasutatakse selleks, et selgitada, kas ettevõtte kulud on kontrolli all. Saadud tulemust võrreldakse tegevusala keskmise näitajaga.
  
• Mida kõrgem antud näitaja on, seda parem.
  
• Kogukapitali puhasrentaablus (ROA) näitab, kui palju teenis iga ettevõttesse paigutatud rahaühik
  
• Kogukapitali puhasrentaablus = puhaskasum / kogukapital * 100
  
• Mida kõrgem antud näitaja on, seda tulusam on investeering .
  
• Kui kogukapitali puhasrentaablus langeb alla deposiidi intressimäära, siis on raha otstarbekam paigutada mujale antud ettevõtte asemel.
  
• Omakapitali puhasrentaablus (ROE) näitab kui palju teenis iga omakapitali rahaühik
  
• Omakapitali puhasrentaablus = puhaskasum / omakapital * 100
  
• Näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid.
  
• Omakapitali puhasrentaabluse näitaja kõrval kasutatakse praktikas ka omakapitali rentaabluse näitajat
  
• Omakapitali rentaablus = ärikasum / omakapital * 100
  
• Aktsiakasum näitab, kui palju puhaskasumit tuleb ühe aktsia kohta
  
• Aktsiakasum = puhaskasum – eelisdividendid / perioodi keskmine lihtaktsiate arv
  
• Aktsiakasum peegeldab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul
  

• Turupõhised suhtarvud
  

• iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte aktsiaid; oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad näitajad.
  
• Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas
  
• Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum
  
• Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated.
  
• Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus
  
• Aktsia raamatupidamisväärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus
  
• Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital / lihtaktsiate arv
  
• Mida kõrgem on ettevõte kogukapitali puhasrentaablus, seda kõrgem on ka lihtaktsia turuhinna ja raamatupidamis- väärtuse suhe ning investorid hindavad selle ettevõtte aktsiaid kõrgelt.
  

24. Raha ajaväärtus , intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja praegune väärtus.

• Raha ajaväärtuse (time value of money) kontseptsioon põhineb tähelepanekul, et makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajastamise momendiga.
  
• Raha ajaväärtuse kontseptsiooni tuleb alati kasutada järgmistes valdkondades:
  

• investeerimisprojektide analüüs,
  
• varade ja väärtpaberite hindamine,
  
• pangalaenude võtmine,
  
• liisingu kasutamine jm
  

• Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid
  
• Intress ehk kasvik ( interest ) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali) kasutamise eest.
  
• Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 – K0
  

• kus Kı – tagasimakstav summa;
  
• Ko – laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma)
  

• Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse: i = I / Ko * 100
  
• Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina.
  

• Lihtintressi ( simple interest) korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada. I = K0 · i · m, kus m – arvestusperioodide arv
  

• Hoiustades nt 1000kr intressimääraga 10% 3 aastaks, on saadav intress: 1000*10%*3=300kr
  
• Kui 10000kr hoiustatakse 8 kuuks intressimääraga 9%, on saadav intress 10000*9%*8/12=600kr
  

• Liitintressi (compound interest) korral arvutatakse intress igal intressiperioodil uuest summast , mis koosneb põhisummast ja sellele lisandunud intressidest eelnevatel perioodidel
  

• Hoiustades 1000kr intressimääraga 10%, saab:
  

• 1.aastal 1000*10%=100kr;
  
• 2.aastal (1000+100)*10%=110kr;
  
• 3.aastal (1000+100+110)*10%=121kr
  

• Kolme aasta summaarne intress on 100+110+121=331kr, so 331/300=1,103 korda suurem kui kolme aasta lihtintress
  
• Seega 10% nominaalintressimäärale vastav lihtintressimäär, mis kindlustaks samasuguse koguintressi peaks olema 11,03%
  
• Seda nimetatakse tegelikuks intressimääraks e reaalintressimääraks (effective interest rate )
  

• Üksiksumma tulevane väärtus (FV) on investeeritud summa pluss teatud ajaperioodi jooksul akumuleeritud intress. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) leitakse FV i,t = PV · (1 + i)t
  

• kus PV – esimese aasta alguses investeeritud summa (algsumma);
  
• i - liitintressimäär aastas (kümnendmurruna);
  
• t – arvestatavate aastate arv;
  
• (1 + i)t – tulevase väärtuse tegur
  
• FV i,t =1000*(1+0,1)³=1000*1,331=1331kr
  

• Üksiksumma praegune väärtus ehk nüüdisväärtus (PV) PV on täna investeeritav summa, mis kasvaks etteantud suuruseni tulevikus, ehk tulevikus saadava raha väärtus käesoleval momendil. Tulevikus saadava rahasumma nüüdisväärtus arvutatakse
  
• Annuiteet on perioodiliselt korduv ühesuurune rahaline makse teatud ajaperioodi jooksul.
  
• Eristatakse 3 liiki annuiteeti:
  

• tavaannuiteet, maksed sooritatakse annuiteediperioodide lõpul;
  
• avanssannuiteet, maksed sooritatakse annuiteediperioodide alguses;
  
• viitannuiteet, makseid hakatakse sooritatama alates teatud viitaja möödudes .
  

25. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus, sh ettevõtluskeskkond Euroopas.

• Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides:
  

• saavutada riigis majanduse kasv,
  
• tagada madal töötuse määr,
  
• madal inflatsioon ,
  
• stimuleerida eksporti,
  
• kindlustada investeeringuid majandusse,
  
• samuti madalad intressimäärad.
  

Poliitilise keskkonna all mõeldakse: õigusaktide ja käitumisnormide kogumit, valitsuse ja poliitiliste parteide arusaamade kogumit ühiskonna ülesehitusest, juhtimisest ja arengu eesmärkidest ning suhetest teiste riikidega. Samuti, poliitiliste asutuste üldist süsteem. Valitsus võib ettevõtteid mõjutada põhiliselt kolmel moel: otsene mõju läbi valitsuse allüksuste tegevuse, majanduspoliitika kaudu, seadusandluse kaudu (nt raha-, maksu-, sotsiaalpoliitika …). Ettevõtete ja õiguskorda tagavate organite tegevust reguleerib valitsus seadusandlike aktidega: äritegevusega tegelemise võimalusi reguleerivad seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus ; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire)

• Majanduskeskkonda mõjutavad:
  

• valitsuspoliitika,
  
• tootmisettevõtete saavutused,
  
• rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine.
  

Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil.

• Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida järgmistest mõistetest
  

• konkreetse toote nõudluse tase
  
• tootmiskulud
  
• turgude iseloom
  
• konkurentide ja nende toodete olemus ja käitumine
  

• Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. See hõlmab järgmisi valdkondi:
  

• riigi majanduskasvu määr
  
• erasektori võime konkureerida teiste maade erasektoriga
  
• valitsuse fiskaaltegurid, st. maksutulud ja –kulud
  
• valitsuse monetaartegurid, st. raha „hind“ ehk laenuintressid
  
• rahvusliku raha väärtus
  
• teised majandusnäitajad riigi tasandil nagu eksporditegevuse tugevus, maksebilanss, inflatsioon, töötus ja raha pakkumine
  

Ettevõtteid väljastpoolt mõjutavad tegurid on

• Majandustsüklid , kasv ja langus
  
• Inflatsioon
  
• Töötus
  
• Intressimäärad
  
• Valitsuse kulutamine ja laenamine
  

Ettevõte ei saa mõjutada makromajandust. Ettevõtte juhi / juhtide ülesanne on ära arvata võimalikud majanduse muutused ja vastavalt sellele kohandada ettevõtte tegevust kõige otstarbekamal moel pidades silma püstitatud eesmärke.

• Sotsiaalsed tegurid on seotud paljude inimestega.
  

• Igale ettevõttele on inimesed strateegilise tähtsusega ja nad võivad ettevõtet mõjutada mitmel moel ( soodsalt või ebasoodsalt).
  
• See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet
  
• Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli.
  
• Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga.
  

• Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil:
  

• vähendab kulusid,
  
• vähendab vigu („inimfaktori“ asendamisel automaatikaga),
  
• tõstab toodangu kvaliteeti,
  
• tõstab töö efektiivsust ,
  
• kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse,
  
• sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga.
  

• Rahvusvahelistumisele viivad tegurid võib jagada nn. turutõuke- ja turutõmbe teguriteks .
  

• Turutõuketegurid:
  

• turu kahanemine,
  
• madal kasumlikkus ,
  
• ülepakkumine turul,
  
• kitsendav seadusandlus,
  
• väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg ,
  
• kõrge tööjõuhind,
  
• kõrge tulumaks ,
  
• valitsuse ebastabiilsus
  
• ja teised destabiliseerivad mõjud.
  

• Turutõmbetegurid:
  

• stabiilne või kasvav turg,
  
• kõrge kasumlikkus,
  
• ebapiisav pakkumine turul,
  
• seadusandlike kitsendusteta,
  
• heade oskustega ja motiveeritud tööjõud,
  
• madalad tööjõukulud,
  
• madalad maksud,
  
• stabiilne demokraatlik valitsus.
  

26. Vastutustundlik ettevõtlus

29