Valem: Vahetu maksevalmiduse kordaja ꞊ raha+nõuded/lühiajalised kohustused 2015 3687673 3336550+351123= ˭ 0,64 Rahuldav näitaja 5706920 2016 2995801 2624210+371591= =0,69 4295914 Tulemuse näitaja peaks olema vähemalt 1. See arvutus väga hetkel midagi ei anna, sest ettevõttel puuduvad finantsinvesteeringud. 4. Võlakordaja Optimaalne võlakordaja sõltub suuresti ettevõtte tegevusalast ning selle leidmine on ettevõtte finantsjuhtimise üks põhiküsimusi. Kui kordaja on < 0,5, siis finantseeritakse enamikke ettevõtja varasid omakapitalist, kui vastupidi, siis võõrkapitalist. Kõrge võlakordaja viitab võimalusele, et ettevõtja täiendava laenukapitali kaasamise võimalused on väikesed. Valem: Võlakordaja ˭ kokku kohustused/koguvara 2015 7633845 =0,43 Hea näitaja, eriti kaubandusettevõtte puhul.
tulumaksumäär on 40% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja? 4. Põhineb ülesandel 3. Oletame, et käibe puhasrentaablus on vähenenud 3%-ni ning intressikulu on kahekordistunud. Missugune on intresside kattekordaja uus väärtus? 5. Tulekahju hävitas suurema osa Anderson Associates finantsaruannetest. Teie ülesandeks on taastada nii palju informatsiooni, kui võimalik. Te leidsite, et ettevõtte ROE oli 12% ning võlakordaja oli 0.40. Missugune oli ettevõtte ROA? 2 ÜLESANNE (põhineb järgneval 5-l ülesandel) 1. Rowe and Company võlakordaja on 0.50, vara käibesagedus on 0.25 ning käibe puhasrentaablus on 10%. Ettevõtte tegevjuht ei ole rahul aktivate tootlusega. Ta arvab, et seda saab kahekordistada. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja (1) suurendada käibe puhasrentaablust 14%-ni ning (2) suurendada vara käibesagedust. Missugust varade käibesagedust on vaja saavutada varade tootluse kahekordistamiseks
kohustused/vara) ja intressimäär (i) omakapitali rentaablust (ROE)? 7 Finantsriskide olemust ja suurust on võimalik hinnata võõrkapitali kasutamise e.finantsvõimenduse suhtarvude järgi. Liigse laenukoormuse korral väheneb ettevõtte likviidsus, mis võib tingida makseraskuseid majanduslanguse ajal. Üheks finantsvõimenduse näitajaks on võlakordaja. Võlakordaja abil saame teada, kui suur osa ettevõtte varadest on finantseeritud võõrkapitaliga ehk kui suur on koguvõlgnevuse osakaal bilansis. Normaalne on võlakordaja siis, kui tema osakaal varadest jääb alla poole. Vastasel juhul võime aga teha järelduse, et ettevõtte finantseerimine toimub väliste allikate kaudu. Kui varade rentaablus ületab märgatavalt intressimäära, siis võib finantsvõimendus osutuda kasulikuks ja see omakorda omab positiivset mõju omakapitali rentaablusele.
SUHTARVUDE ANALÜÜS 1. Maksevõime ja likviidsuse analüüs a) Käibekapital- summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Käibekapital=käibevara-lühiajalised kohustused b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta krediitorite lühiajalised nõuded käibevaraga. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevara/lühiajalised kohustused c) Antud ettevõtte võlakordaja on pikaajalise makse suhtarv. Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/varad ehk kohustused kokku/varad (aktiva) d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali. Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/omakapital ehk kohustused kokku/omakapital e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse. Soliidsuskordaja=omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused) Arvutused: 2009.a. a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601
toodete kulu netokäive on kogu müügitulust. Leiame lühiajalise võlgnevuse kattekordaja valemi abil lühiajalised kohustused. Lühiajalised võlgnevuse kattekordaja = Käibevarad kokku / Lühiajalised kohustused kokku Lühiajalised kohustused kokku = Käibevarad kokku / Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = (Aktiva kokku – põhivara kokku) / Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = (2 000 000€-800 000€) / 2 korda = 600 000€ Saame välja arvutada ka kohustused. Võlakordaja (D/A) = võõrkapital (ehk kohustused) / varad kokku Võõrkapital = Võlakordaja * Varad kokku = 1.0 * 2 000 000€ = 2 000 000€ AKTIVA PASSIVA Käibevara Lühiajalised kohustused - Raha ja pangakontod 100 000€ - Muud võlad 600 000€ - Nõuded ostjate vastu 100 000€ Lühiajalised kohustused KOKKU 600 000€
käibevara−varu−ettemaksed maksevõime kordaja= lühiajalised kohustused Maksevalmiduskordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma, st kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga. raha+ väärtpaberid maksevalmiduse kordaja= lühiajalised kohustised Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varast finantseeritakse võõrkapitaliga. kohustised kokku võlakordaja= kohustised + omakapital kokku Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustiste osatähtsust pikaajalises võõr- ja omakapitalis. pikaajaline kohustus kapitaliseerituse tase= pikaajaline kohustus+omakapital
Muud äritulud 8,044 5,644 Kasubad, toore, materjal ja teenused -573,566 -274,658 Depitoorse võlgnevuse käibev Mitmesugused tegevuskulud -139,515 -169,431 2. Ligviidsus Tõõjõukulud -500,528 -470,113 Kiire maksevalmiduse kordaja Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 3. Maksevõime Muud ärikulud -1,409 -1,520 Võlakordaja Ärikasum (kahjum) -575,595 -325,894 4. Rentaablus Finantstulud ja -kulud -52,901 -9,088 Käiberentaablus Kasum (kahjum) enne tulumaksu -628,496 -334,982 Aruandeaasta kasum (kahjum) -628,496 -334,982 Bilanss ### ### Varad Käibevara Raha 7,648 17,588 Nõuded ja ettemaksed 1,119,867 1,128,908
2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.66 2009. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.67 Arvutuste põhjal võib öelda, et võlgnevuse aste mõlema aasta puhul on üsna võrdne, kuid võlgnevuse aste on siiski natuke suur, sest mida madalam on näitaja seda parem on ettevõte pikajalise maksevõime seisukohast. PIKAJALINE VÕLAKORDAJA= 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.60 2009. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.63 Arvutuste põhjal võib öelda, et pikajaline võlakordaja on mõlema aasta puhul pea samal tasemel. Võlgnevuse aste võiks olla siiski madalam, sest see on natuke kõrge. Mida madalam on võlgnevuseaste seda parem on ettevõtte oma maksevõime seisukohast. 3. KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD BRUTOKASUMI TASE ( CONTRIBUTION MARGIN) =* 100% 2008. aastal (tuhandetes kroonides) 21% 2009. aastal (tuhandetes kroonides) 21% Arvutuste põhjal võib öelda, et brutokasumi tase on mõlema aasta puhul ligikaudselt 21% ja
b. püsikulud c. esmaskulud d. tootmiskulud e. müügikulud f. pöördumatud kulud 2. tootmisomahind ja täisomahind 3. raha laekumise plaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 4. kaupade ostuplaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 5. ärikasum, kasumilävi tükkides ja summas, (aastases arvestuses) 6. piirkasumimäär 7. milline on ettevõtte ohutusvaru? (aastases arvestuses) 8. tegevusvõimenduse määr 9. maksevõime tase 10.võlakordaja 11.ärikasumi rentaablus Lahendused: Kulude liigitamine: Kulukoht Summa Kululiik 500 000 Tootmiskulu, püsikulu, Tootmishoone kulum pöördumatu kulu 250 000 Tootmiskulu, püsikulu, Tootmisseadme kulum
Enne Pärast Tulemus 250000/(850000+550000)=0,18 320000/(750000+475000)=0,26 Saab järeldut teha, et maksevõime on paranenud Võõrkapitali kasutamine Enne Pärast Võlakordaja ( 850000 + 550000 + 800000 ) /1730000 ( 750000 + 475000 + 1300000 ) /1905000 = = 1,27 1,33 Kohustuse ja 2200000 / 1400000 = 1,57 2525000 / 1400000 = 1,8 omakapitali suhe Info: Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 100 000.- kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 75 000.- lühiajalise laenu kustutamiseks; 175 000.- masinapargi täiendamiseks;
stabiilsusest. Näitaja suurus on samuti selline, millega võib rahul – iga varasse paigutatud euro toodab umbes kolmekordselt müügitulu. 14 5. KAPITALI STRUKTUURI ANALÜÜS Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevõime analüüs näitab ettevõtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevõtte majandustulemusi. 5.1 Võlakordaja Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. Võlakordaja ei tohiks olla rohkem kui 70% Koguvõlgnevus Võlakordaja= Koguvara 2012. aasta võlakordaja : 171 669 =0,34 501 197 2013. aasta võlakordaja : 119 800 =0,26 466 456 2014. aasta võlakordaja : 188 076 =0,42 450 299
võrrelda põhivara käibekordajat varade käibekordajaga, siis see on suhteliselt sama suur, kuid põhivarade käibekordaja on läinud aastatega natuke paremaks. See tähendab, et põhivara kasutatakse natukene efektiivsemalt, kui varusid. Kuigi kokkuvõttes on näha, et üldiselt on nii varade- kui ka põhivarade käibekordaja madal, mis näitab juhtkonna ebaefektiivset varude ja põhivara kasutust. 17 Võõrkapitali kasutamise analüüs Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. Võlakordaja suurenedes kasvab ettevõtte finantsrisk. Empiiriliste uurimustulemuste kohaselt võlakordaja kasvades dividendide väljamaksed vähenevad. Joonis 9. Võlakordaja 2010-2015 (autorite koostatud) Võlakordaja 110% 105% 100% Võlakordaja 95% 90% 85%
d. kõik ülejäänud variandid on õiged e. seda suurem on omakapitali võlasiduvus Küsimus 12 Küsimuse tekst Millise äri jaoks on varude käibesageduse kordaja väärtus 3,5 ebarahuldav? Vali üks: a. antiigiäri b. majapidamistarvete äri c. juveeliäri d. toidukauplus Küsimus 13 Küsimuse tekst Nendele investoritele, keda huvitab rohkem jooksva tulu saamine kui kapitali pikaajaline kasv, on suurima tähtsusega Vali üks: a. võlakordaja b. happetest c. dividendimäär d. omakapitali osatähtsus kogukapitalis Küsimus 14 Küsimuse tekst Ostjate debitoorse võla käibeväldet suurendab kõige tõenäolisemalt Vali üks: a. müügikäibe suurenemine b. raha aeglasem laekumine c. müügikäibe vähenemine d. raha kiirem laekumine Küsimus 15 Küsimuse tekst Pikaajalise kreeditori seisukohast on kõige soodsam Vali üks: a. aktsiakasumi (EPS) suurenemine b
kohustused 2012. aasta maksevõimekordaja = (950436 – 286916) / 750624 = 0,88. 2013. aasta maksevõimekordaja = (854188 – 213818) / 498715 = 1,3. Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Maksevalmiduskordaja = likviidsete varad (sh raha, hoiused, väärtpaberid jt) / lühiajaliste kohustustega. 2012. aasta maksevalmiduskordaja = 950436 / 750624 = 1,27. 2013. aasta maksevalmiduskordaja = 854188 / 498715 = 1,7. Võlakordaja = koguvõlgnevus / varad 2012. aasta võlakordaja = 750624 / 16461232 = 4,6%. 2013. aasta võlakordaja = 498715 / 16166492 = 3,1%. Kapitali alluvus = kohustused / omakapital 2012. aasta kapitali alluvus = 750624 / 15710608 = 4,8% 2013. aasta kapitali alluvus = 498715 / 15667777 = 3,2% Kapitaliseerituskordaja = pikaajalised kohustuse / pikaajalised kohustused + omakapital. Tallinna Tehnikakõrgkoolil puuduvad pikaajalised kohustused. 3.3. Hinnang
struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevõtte majandustulemusi. Tegevuse laiendamiseks rahaliste vahendite hankimisel on kaks võimalust: ·suurendada omakapitali reinvesteerida kasum või suurendada aktsia/osakapitali; ·võtta laenu. Kapitali struktuuri näitajate abil saab hinnata ettevõtte laenatud vahendite kasutamist ja võimet täita võõrvahendite kasutamisega seotud kohustusi ehk tasuda intresse. Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega Võlakordaja = kohustused/koguvara Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta intressikulude ja maksude eelse kasumi (EBIT) arvelt intressikulusid. Intresside kattekordaja = (ärikasum + finantstulu)/finantskulu Tulusus- ehk rentaablussuhtarvud Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaablusnäitajad annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna, näitavad millised
Maksevõimet näitavad rahandussuhtarvud pärast laenu võtmist: · Ettevõtte puhaskäibekapital = 2 020 000 1 225 000 = 795 000 · Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = 2 020 000 / 1 225 000 = 1,65 (hea) · Likviidsuskordaja = (2 020 000 - 940 000 - 0) / 1 225 000 = 0,88 (rahuldav) V: Firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist. Kõik eelnevalt arvutatud arvud paranevad pärast laenu saamist. c) Võõrkapitali kasutamine enne laenu saamist: · Võlakordaja = Ettevõtte võlakohustused / koguvara = 2 200 000 / 3 600 000 = 0,6 (Ettevõtte võlgnevus moodustab kogukapitalist 60%, mis on üsna suur kogus) · Omakapitali võlasiduvus = Ettevõtte võlakohustused / omakapital = 2 200 000 / (600 000 + 800 000) = 1,57 Võõrkapitali kasutamine pärast laenu saamist: · Võlakordaja = 2 525 000 / 3 925 000 = 0,64 · Omakapitali võlasiduvus = 2 525 000 / (600 000 + 800 000) = 1,8
· 2012. aasta võlasiduvus: ICT Support OÜ võlasiduvuse näitajad on nelja aasta lõikes väga head. Veidi kehvem seis oli 2009. aastal, kui see näitaja oli 1,37 ehk üle 1,25. Kuid nagu näha, siis järgnevatel aastatel on olukord aina paremaks muutunud ning näitajad on keskmiselt 0,50-0,60. Seega võib järeldada, et ettevõte suudab oma tegevust edukalt ise finantseerida, mitte ei pea lootma kreeditoride peale ning ettevõttel ei ole riske võõrkapitali kasutamisega. 6.4 Võlakordaja ehk üldine võlasuhe ehk kohustuste osatähtsus Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. Üldiselt peetakse mõistlikuks võlakordajat piirides 40-60%, ehk pool varadest on finantseeritud omakapitaliga, pool võõrkapitaliga. Võlakordaja liiga kõrge näitaja viitab sellele, et ettevõtet finantseeritakse välistest allikatest. See tähendab, et ettevõte ei ole finantsraskuste korral eriti kaitstud ning suur sõltuvus
tagasimaksmiseks andma. Võõrvahendid lisaks pangalaenule mõni muu laen. Näiteks omanikulaen. Firmal on nagu kaks rahakotti. Üks on omaniku raha ja teine on firma raha. Kui firma raha on otsas siis laenad oma raha firmale. Saaks panna oma raha ka osakapitali, aga sealt on seda pärast jube raske kätte saada. Palju lihtsam on laenata firmale oma raha ja siis on seda lihtsam pärast jälle kätte saada.s Selleks, et teada saada, palju on võõrvahendeid on võlakordaja Võlakordaja = kohustused / koguvara Kui ettevõtja näeb, et võõrvahenditega saab rohkem teenida siis ta teeb selle sammu. Aga kas firma on üldse suuteline nende vahendite intresse maksma näitab kapitaliseerituskordaja = kohustused / pikaajalised kohustused + omakapital Rentaablus (kasutootlus ) = kasum / majanduslik näitaja, mille rentaablust uurime Rentaablust võib arvutada mitmesuguseid. Kasumi poole pealt brutokasum, netokasum , müügi rentaablus ärikasum puhaskasum jne.
lühiajaline laen 30358 kokku lühiajalised kohustused 78292 0 pikaajalised kohustused 88198 lihtaktsiad 38348 akumuleeritud kasum 51129 kokku passiva 255967 Maksevõime parandamine enne raha/kohustused 0,178573 pärast 0,326534 Maksevõime on paranenud Võõrkapitali kasutamine enne pärast Võlakordaja 1,271672 1,367452 Kohustuste ja omakapitali1,571409 suhe 1,860702 Kapitaliseerituse kordaja 0,363633 0,496401 a järgmiselt: mist? Ülesanne B Nelja eelneva perioodi kohta on järgmised andmed: Bilansikirje 2008 2009 2010 2011 käibevarad 12782 14316 16361 17959 varud 5241 6391 7989 8948
(ROA) keskmine koguvara (aktiva) puhaskasum 3. Omakapitali puhasrentaablus = ----------------------------------------- (ROE) keskmine omakapital Kapitali struktuuri suhtarvud Kohustised 1. Võlakordaja = ------------------------ (üldine võlasuhe) Kogupassiva lühiajalised + pikaajalised kohustused võõrkapital 1.1. Omakapitali võlasiduvus= ------------------------------------------------- = ----------------------- omakapital omakapital koguvara
I intressikulu (eurot). 2009. aastal puudusid ettevõttel igasugused laenud, seega oli intresside kattekordaja 0. 2010. aastal võeti laenu ning intresside kattekordaja oli 4,9 ja 2011. aastal 5,5. Maksevõime tõusis 2009 ja 2010 aasta vahel, kuna ärikasum suurenes tunduvalt. Mõlemal aastal asus ettevõte mediaani ja III kvartiili vahel ning oli seetõttu keskmistest sama sektori ettevõtetest parem. Ettevõtte maksevõimele annab kõige üldisema hinnangu võlakordaja. Võlakordajaga võrreldakse varade suurust kohustuste suurusega. Seda arvutatakse järgnevalt: D (2.11) DR = , A kus D kohustused (eurot), A varad (eurot). Estravel AS varad olid kolme aasta jooksul finantseeritud rohkem kui 65% ulatuses võõrkapitaliga. Ettevõtte jaoks on hea, kui võlakordaja on kuni 70% ning antud juhul 15 Estravel mahub sellesse vahemikku
1.Millised on dividendide maksmise võimalused? • Dividend makstakse lihtaktsiates 2.Millise investeeringuliigiga on tegu? Investeeringu kui majandustoimingu üheks iseloomulikuks tunnuseks on, et raha paigutatakse konkreetsesse väärtusesse (väärtustesse) ning hakkab selle (nende) kaudu osalema majandustegevuses. • finatsinvesteering 3.Investeeringuprojekti liik, mis on äärmiselt laiaulatuslik ja üldreeglina maksumus üle 1mld USD. • Megaprojekt 4.Lisaks investeerimisvõimalustele mõjutavad dividendipoliitikat: • Ettevõtte kapitali struktuur ja sisemiselt loodava kapitali olemasolu 5.Eestis kasutatakse Euroopa Komisjoni (VKE) suurusega ettevõtete määratlust. Millised on need kategooriad? • keskmise suurusega ettevõtted, väikeettevõtted, mikroettevõtted 6.Tasakaalustatud tulemuskaart sisaldab neli tasakaalustatud valdkonda. Milline neist on vale? • Finantsid • Laenud • Kliendid • Sisemised äriprotsessid • Õppimine ja areng 7...
-5 000 -10 000 -15 000 -20 000 -25 000 Kasumilävi: Q 0 256 300 390 70,000 60,000 50,000 40,000 30,000 20,000 10,000 0 0 50 100 150 200 FC+DEP VC Finantseerimisstruktuuri analüüs Plaanitav võlakordaja 50% Võõrkapitali suurus segafinantseerimisel 15,000 Omakapitali suurus omafinantseerimisel 30,000 Omakapitali suurus segafinantseerimise 15,000 EBIT* 1,800 EBIT eelarveline 2,830 Finantseerimisotsus Segafinantseerimine
7. Kaubakäive, tootmisvarude käive (inventory turnover) 8. Põhivarade käive (fixed asset turnover) 9. Koguvarade käive (total asset turnover) C. MAKSEVÕIME JA LIKVIIDSUSUHTARVUD (liquidity ratios). 10. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, maksevõime üldine tase (current ratio) 11. Likviidsuskordaja, nn. happetest (quick ratio, acid test ratio) 12. Superlikviidsuskordaja D. FINANTSVÕIMENDUSE SUHTARVUD, INTENSIIVFINANTSEERIMISE SUHTARVUD (debt-utilization ratios) 13. Võlakordaja (debt to total assets) 14. Intressikulude kattekordaja (times interest earned) 15. Fikseeritud kohustuste kattekordaja (fixed charge coverage) MAKSEVÕIMELISUSE EHK LIKVIIDSUSE NÄITAJAD KÄIBEKAPITAL on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. LÜHIAJALISTE VÕLGNEVUSTE KATTEKORDAJA kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. TOOTMISVARUDEGA KAETUSE KORDAJA
Vastus: Puhaskasum = 4 000 000 € * 0,1 = 400 000 € Aastane intressikulu = 1 000 000 € * 0,09 = 90 000 € Ärikasum = 90 000 € + 400 000 € / 1 – 0,25 = 623 333,3 € Intressi kattekordaja (TIE) = 623 333,3 € / 90 000 € = 6,93 5. Ülesanne Õlletehase Võru Toober eelmise aasta ROE oli 4%. Ettevõtte juhtkond on töötanud välja plaani, mis peaks aitama seda näitajat suurendada. Plaani kohaselt peaks võlakordaja väärtuseks olema 50%, millele vastab intressikulu 250 eurot aastas. Juhtkond prognoosib EBIT suuruseks 800 eurot kokku 8 000 euro suuruse müügikäibe pealt. Koguvarade käibekordajaks prognoositakse 1,6 korda. Tulumaksumäär maksude eelselt kasumilt on 20%. Leia: Kui juhtkonna plaan realiseerub, siis missuguse koguvarade puhasrentaabluse (ROA) ettevõtte saavutab? 1. Koguvarad = Müügikäive / Koguvarade käibekordaja 2. Puhaskasum = (Ärikasum – Intressid) * Maksud 3
OCF* 4 160 827 Finantskasumilävi (ühikutes) 28 304 4 Finantskasumilävi (rahas) 14 152 067 EBIT-EPS analüüs 3 Aktsia hind 10 Võlakordaja 50% 2 EPS Võla hind 11% 1 Omafinantseerimine Segafin Aktsiate arv 950 000 475 000 0
2014/2015 Omakapitali osatähtsus: 9003 / 23875 = 0,38 ~38% 2015/2016 Omakapitali osatähtsus: 9683 / 25295 = 0,38 ~38% Ettevõtte omakapitali osatähtsus on suhteliselt stabiilne, kuid siiski kergel tõusuteel. Kui teisel aastal tõusis osakaal võrreldes esimesega 2% ja kolmandal võrreldes teisega samuti 2%, siis neljandal aastal kasvasid küll nii omakapital kui kogukapital, osatähtsus aga jäi samale tasemele nagu kolmandal aastal 3.2.2. Võlakordaja (Rebet Ratio) Võlakordaja tähendus on vastupidine soliidsuskordajale. See näitab, kui suur osa kogukapitalist on laenukapital. Võlakordaja = kogu võlgnevus / kogu vara. 3.2.3. Intresside kattekordaja (Times Interest Revenue) Intressi kattekordaja näitab, kuidas ettevõte suudab tasuda intressikulusid kasumi arvelt, ehk mitu korda kasum intressikulud ületab. Kuna intressid kuuluvad maksmisele enne tulumaksu, on suhtarvu lugejas kasum enne intressikulu ja tulumaksu, mitte puhaskasum. (EBIT). 12
VÜV - võla ülalpid. vähend. EBIT - maksueelse kasumi muut IK = (A*D/A)*LI , kus MK - muut.kulud/100 IK - intressikulud n*EPS = (xS F - I) (1-T), kus A - kogu vara x - müügi vahe 3 D/A - võlakordaja n*EPS + ((F - I)(1-T)) = xS*(1-T) EPS = ( S - MKS - F - I )(1 - T ) , kus n*EPS + ((F - I)(1-T))/ xS*(1-T) n LI IK = LI*L , kus TMTI = , kus 1 - LI - LITJ - LIT L - laenu suurus TMTI - ting. määrat
a Maksevõime tase = käibevara/lüh.kohustused 445329/177529= 2,5 Maksevalmiduse kordaja =Raha+väärtpaberid/lüh.koh. 191333+11000/177529= 1,14 Varude käibekordaja= müügikäive/keskmised varad 504000/(1050305+814000)/2= 0,54 Varude käibevälde päevades= 360/varude käibekordaja 360/ 0,54=666 Raha keskmine laekumisaeg= deb.võlg/( müügitulu/365) 166296/( 504000/365)= 120 Võlakordaja= kohustused/ kogupassiva 310439/1050305= 0,30 Müügikäibe puhasrentaablus= puhaskasum/ müügitulu 200766/504000= 0,40 Pankrotikordaja x1= 445329-177529/1050305= 0,25 6,56*0,25+3,26*0,01+6,76*0,20+1,05*2,38= 5,52 x2= 14000/1050305= 0,01 x3= 207741/1050305= 0,20 x4= 739866/310439= 2,38 29= 2,5 0/177529= 1,14 305+814000)/2= 0,54 6 000/365)= 120 305= 0,30 00= 0,40 0+1,05*2,38= 5,52
Laenukapital, sisemine omakapital, väline omakapital Laenukapital, väline omakapital, sisene omakapital Sisemine omakapital, väline omakapital, laenukapital Sisemine omakapital, laenukapital, väline omakapital Väline omakapital, laenukapital, sisemine omakapital Väline omakapital, sisemine omakapital, laenukapital 3. Ettevõtte varade tootlus on 8%, laenuintressimäär on 10 %, varade maht 100 mln, eurot. Ettevõte saab kahjumit, kui võlakordaja ületab: 0% 60% ei ole kindel mis 20% 80% 40% 100% 4. Omaaktsiate tagasiost toob tavaliselt kaasa lühiajalise Aktsiahinna languse Aktsiahinna tõusu 5. Ettevõtte väärtuse hidamise kooteksis leitakse investeeringu puhaskapital (net working
Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle ekvivalendid sest tootmisvarud pole sageli piisavalt likviidsed ja neid pole kiiresti võimalik omahinnaga likvideerida. Üldjuhul hinnatakse antud kordaja väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0.89-0,6 siis on rahuldav, kui vahemikus 0,59-0,3 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,3 siis on nõrk. Eesti keskmine näitaja on 0,75. 12 Pikaajalise maksevõime hindamine Võlakordaja Võlakordaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / koguvarad 2006 2007 2008 Lühiajalised kohustused 73 558 261 206 389 290 846 Pikaajalised kohustused 416 580 067 807 632 1 490 833 Koguvarad 967 952 554 1 594 350 2 378 683 Võlakordaja 0,506366067 0,636009032 0,7490191
lihtaktsiatega proportsioonides, mis vastaks kõige paremini investeerimisturule. Kui see koosseis on leitud, on firma lihtaktsiate kurss muude tegurite muutumatuse korral maksimaalne.Võõrkapitali kaasamise suurus sõltub firma finantsvõimendusest.Soodsa finantsvõimenduse juures teenib ettevõte laenuvahenditelt rohkem kui ta maksab nende kasutamise eest.Finantsvõimenduse taset mõõdetakse järgmiste suhtarvude abil(12) : Võlakordaja Näitab, kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital kohustused võlakordaja = 100% kogupassiva (11) Mida suurem on laenukapitali osatähtsus ehk mida kõrgem on võlakordaja, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul.
See valem on õige juhul, kui ettevõte pole emiteerinud eelisaktsiaid. Kui on, tuleb puhaskasumist lahutada eelisaktsiate dividendid ja omakapitali summast lahutada eelisaktsiate nimiväärtus: ROE=puhaskasum-eelisaktsiate dividend/omakapital-eelisaktsiate nimiväärtus. Omakapitali kasumitootlus sõltub varade kasutamise tulemuslikkusest ja võõrvahendite kasutamise ulatusest. Omakapitali rentaabluse kujunemist mõjutavad nii varade rentaablus, finantsvõimenduse ulatus (võlakordaja) ning ka võõrkapitali kasutamise eest makstav intressimäär. 27) Kapitali eelarvestamise rahavood - ???? Kapitali eelarvestamise all mõistetakse firma pikaajaliste investeeringute planeerimist ja juhtimist. Tuleb valida investeeringud, mis annavad suuremat tulu pikema perioodi kestel. Kapitali eelarvestamisel kasutatavad meetodid saab üldistatult jaotada kahte gruppi: diskonteeritud rahavoogudel põhinevad meetodid ja diskonteerimata rahavoogudel põhinevad meetodid.
maksta ja satub pankrotiohtu. Kui investeeringute tasuvus on kõrgem kui intressimäär on finantsvõimendus efektiivne ja kui võõrvahendite kasutamise kulud ületavad tema abil teenitud tulusid on finantsvõimendus ebasoodne. Tavaliselt kasutavad kiiresti kasvavad firmad rohkem finantsvõimendust kui suured korporatsioonid. Enamus firmasid kasutab kasvõi mingil määral välist finantseerimist. Võõrkapitali kasutamise suhtarvud on järgmised. Võlakordaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / koguvarad Normaalseks võiks üldiselt lugeda võlakordajat 50 %, Eesti keskmine on umbes 57 %. Kreeditoridele on kasulik kui see näitaja on mõistlikes piirides. Kui võlakordaja on kõrge siis sellest järeldub, et ettevõtet finantseeritakse välistest allikatest. Kohustuste ja omakapitali suhe ehk pikaajalise maksevõimelisuse näitaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / omakapital
MIS ON RAAMATUPIDAMINE? RAAMATUPIDAMINE on käesoleval ajal ja ka tulevikus igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Raamatupidamise areng on käinud kaasas kogu üldise majanduse arenguga. Ettevõtete raamatupidamisaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. MAJANDUSARVESTUS on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga vôimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid. Majandusarvestuse süsteemid on: Finantsraamatupidamine Maksude arvestus Finantsanalüüs Finantside planeerimine Juhtimisarvestus Kulude arvestus Sisekontroll Audiitorkontroll Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist it...
Lehekülg 7 Bilanss 31.12.2002 31.12.2001 Käibekapital 0 0 Lühiajalise võla kattekordaja #DIV/0! #DIV/0! Likviidsuskordaja #DIV/0! #DIV/0! Rahakordaja #DIV/0! #DIV/0! Tootmisvarudega kaetuse kordaja #DIV/0! #DIV/0! Võlakordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibevälde #DIV/0! #DIV/0! Debitoorse võla laekumine #DIV/0! #DIV/0! Põhivara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Koguvara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Kapitaliseerituse tase #DIV/0! #DIV/0! Tegevustulukus #DIV/0! #DIV/0! Koguvarade tulutoovustase #DIV/0! #DIV/0!
investeerida. Võõr-(laenu)kapitali kasutamise näitajad (debt utilization ratios) Kasutatakse firma võlakoormuse analüüsimisel. Annavad võimaluse hinnata firma poolt võetud finantsriskide olemust ja suurust. Liigne võlakoorem mitte ainult ei vähenda firma likviidsust tänu laenu %-deks minevatele suurtele maksetele, vaid võib majanduslanguse korral viia firma makseraskustesse. Saab vaadata ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma-ning võõrkapitali vahel. 1. Võlakordaja (debt ratio ehk debt to total assets ratio) Suhtarv näitab kui suurt osa ettevõttest finantseeritakse laenatud vahenditega ehk mitu % kogukapitalist moodustab võõrkapital. Hea tava kohaselt ei tohiks see näitaja ületada 70%. Kreeditorid on huvitatud näitaja võimalikult väiksest väärtusest. Kui suure võlakoormuse ajal langeb müügitulu või deb.võlgnevuse laekumissagedus järsult, võib see osutuda firmale saatuslikuks.
makseraskustesse majandus-languse korral. 1. VÕLAKORDAJA (VõK) iseloomustab seda, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenuvahenditest. lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused . Kõrge näitaja VõK = varade maksumus iseloomustab olulist kreeditoride vahendite kaasamist. Kreeditoridele on meelepärasem näitaja madalam tase (see vähendab nende riske). Võlakordaja näitab mitu % ettevõtte varast on finantseeritud (krediteeritud) võlgadega ehk teisisõnu, võlakordaja näitab koguvõlgnevuste osakaalu bilansis. Pikaajalise maksevõime seisukohast on firma positsioon seda parem, mida madalam on see suhtarv. Omakapitali võlasiduvuse ja võlakordaja suhtarvud näitavad ettevõtte poolt kasutatava finantsvõimenduse ulatust. 2. KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI SUHE (KOKS) iseloomustab laenuvahendite ja
vahele. 10. Puhaskaibekapital. See osa kaibevarast, mis on finantseeritud pikaajaliste allikatega. 11. Kiire maksevalmiduse kordaja. Intresside kattekordaja. Naitab kui suures ulatuses on ettevõtte võimeline maksma luhiajaliseid kohustusi uksnes raha abil. Ehk mitu % luhiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma. Naitab intresside maksevõimet arikasumi abil ehk sisuliselt mitu korda uletab arikasum intressi. 12. Võlakordaja. Soliidsuskordaja. Naitab võla osakaalu kapitali strukuuris ehk mitu % varadest on finantseeritud kohustustega Naitab omanike panust ettevõttesse, seda mitu % varadest on finantseeritud omakapitalida. 13. Kaiberentaablus. Varade rentaablus. Käiberentaablus ehk tegevuskulukus ehk kasumimarginaal (profit margin PM) naitab muugikaibe iga rahauhiku tasuvust. Tõlgendus: 1 muugikaibe euro tekitab PM senti puhaskasumit
Ehk siis finantsstimulaatori analüüs annab ülevaate sellest kuidas ettevõtet finantseeritakse või millised on selle ettevõtte finantseerimisallikad. Põhiküsimuseks on valik omafinantse- erimise ja võla vahel. Kas varade soetamiseks peaks rohkem kasutama laene või omakapitali? Et saada teada, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenude abil, s.h. nii lühi- kui pikaajaliste laenude abil, tuleb leida võlakordaja e. üldine võlasuhe · Üldine võlasuhe = koguvõlgnevus (lühi.+pikaajal.)/koguvara Üldiselt finantseerivad ettevõtted 40% oma varast laenude abil ja ülejäänud 60% omavahenditest. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla alla 20-30 protsendi mis tähendab, et üldine võlasuhe ehk võlakordaja ei tohiks olla üle 0,7 0,8. Vastasel korral oleks sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge ja üldjuhul ei ole see positiivne. Iga ettevõtte
EUR. Ettevõtte püsikulud on 80 000 EUR, ettevõttele rakendatavaks tulumaksumääraks 20% (tegem ettevõte soovib saada järgmise aasta EPS Milline müügimaht selle ta Aktsiaid 200,000 Intress 5.5% Võlakordaja (D/A) 60% Koguvara 300,000 Ettevõtte püsikulud 80,000 FC Tulumaksumäär 20% Muutuvkulud moodustavad 62.50% VC Earnings EPS-iks 0.4 eurosenti per share Lihtaktsia tulu (Earnings per Share) EPS
enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et aktsionärid ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja hooletumalt ümber võrreldes sellega kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest. 3.3.2 Võlakordaja (total debt ratio) (%) Koguvõlgnevus x 100 Kohustused ja omakapital kokku ...näitab , mil määral on firma koguvahendid finantseeritud laenatud fondidest. Saame parema ettekujutuse ettevõtte pikemajalisest võlgnevusest. Eesti keskmine on umbes 57 %. Kreeditoridele on kasulik, kui see näitaja on mõistlikes piirides. Kui võlakordaja on kõrge ehk siis suur sõltuvus võõrkapitalist viitab suurele riskile
täiendavaid rahalisi vahendeid. Finantseerimistsükkel = talitlustsükkel - lühiajaliste kohustuste käibevälde. Koguvarade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ja seda, mitu käibe eurot tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevime analüüs Kapitali struktuuri analüüs näitab ettevtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb, kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevtte majandustulemusi. Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogu kapitalis. Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse e koondefektiivsuse
rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks 200 200 8 9 1,3 0,4 · KÄIBEVARA OSATÄHTSUS VARADES: Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase 4. KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD 200 2009 8 0,9 0,9 · Võlakordaja: Finantsanalüüs Näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud laenatud vahenditega. 200 200 8 9 0,06 0,06 · Soliidsuskordaja: Näitab omakapitali osakaalu bilansis ehk kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. 2008 2009 14,7 15,5 · Kapitali alluvus: Näitajat nimetatakse ka: kohustuste ja omakapitali suhe
langeb kasum.Suurem osa tootmiskuludest kuulub muutuvkuludesse, enamik teisi tegevuskulusid on püsikulud. Seega võib öelda, et antud kordaja näitab, milline osa müügitulust on kättesaadav püsikulude maksmiseks ja kasumilisaks. Eestis on antud kordaja keskmiseks väärtuseks keskmiselt 13,15 %. · Müügikäibe puhasrentaablus -ostad hoone 5000 EUR ja müüd 6000 EUR siis puhasrent. On 1000! · Võlakordaja Kui ettevõttel raha pole, võtad laenu. Siis võid ka oma ettevõtte aktsiaid tagasi osta. (võtad lisa võla!) · Puhas käibekapital Käibevara-lühiajalised kohustused (Mida teha seisva rahaga ? näiteks kas kogub intressi pangas või investeerida mõte on mitte laste rahal seista!) · Tasuvuspunkt - Tegevuse maht, kus tulud müügist katavad täpselt ära kulud( see hetk kui jõuad omadega nulli) · Piirkasum hetk millest hakkad teenima kasumit
Näitab mil määral on käibevara suurem lühiajalistest kohustustest. 11. Kiire maksevalmiduse kordaja. Intresside kattekordaja. Näitab kui suures ulatuses on võimeline ettevõtte maksma lühiajalisi kohustusi raha abil, mitu % on sisuajalistest kohustusest kohe tasuma. Intresside kattekordaja – näitab intresside maksevõimet ärikasumi abil ehk mitu korda ületab ärikasum intresse. 12. Võlakordaja. Soliidsuskordaja. Võlakordaja näitab kapitalistruktuurist ehk siis mitu % varadest on finantseeritust kohustustega. Soliiduskordaja näitab omanike panust ettevõttesse ehk mitu % varadest on finatseeritud omakapitaliga. 13. Käiberentaablus. Varade rentaablus. Näitab müügikäivet iga rahaühiku tasuvust. Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. 14. Omakapitali rentaablus (teada peast ka valemit). Mõõdab aktsionäride või osanike investeeringute tasuvust
Puhaskäibekapital kui palju käibevara ületab lühiajalisi kohustusi Lühivõlgade üldine kattekordaja ehk maksevõime tase käibavara / lühiajalised kohustused Kiire maksevalmiduse kordaja ehk happetest käibevara ilma varude ja ettemakseteta ehk siis igasugune raha + fin inv + laekumata arved. Vahetu maksevalmiduse kordaja happetestist on laekumata arved ka maha võetud. Ehk (raha+väärtpaberid) / lühiajalised kohustused Tuleb erinevad populaarseimad kordajad üle vaadata. Võlakordaja kohustused kokku / bilansimaht kokku Varude käibekordaja = MTOM / varude keskmine maksumus. Varude käibevälde = 360/varude käibekordaja Näiteks Raha keskmine laekumiskordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlgnevus Põhivara käibe siduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus. Samalaadne ka koguvara - Kui on juttu rentaablusest, siis võtame aluseks jooksva aasta lõpu ja eelmise aasta lõpu seisuga varad ning arvutame keskmise järgi
Lühiajalist maksevõimet mõjutab ettevõtte likviidsus ja seega likviidsusnäitajad peaksid kreeditoridele huvi pakkuma. Seega näiteks Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (näitab ettevõtte võimet võlgu maksta käibevara abil, mille abil saab hinnata riski ettevõttele laenu andes), rentaablussuhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel on siiamaani läinud), Maksevalmiduse kordaja (näitab, millise osa laenust on ettevõtte võimeline kohe ära maksma), võlakordaja (näitab kui suured on ettevõtte võlad antud ajahetkel). 26. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte omanikele ja põhjendage enda valikut lühidalt ? Kindlasti võiksid huvi pakkuda kõik suhtarvud. Eelkõige võiks huvi pakkuda rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), kasum ühe aktsia kohta (näitab omanikule, kui palju ta varandus kasvas), koguvarade käibekordaja
Lühiajalist maksevõimet mõjutab ettevõtte likviidsus ja seega likviidsusnäitajad peaksid kreeditoridele huvi pakkuma. Seega näiteks Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (näitab ettevõtte võimet võlgu maksta käibevara abil, mille abil saab hinnata riski ettevõttele laenu andes), rentaablussuhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel on siiamaani läinud), Maksevalmiduse kordaja (näitab, millise osa laenust on ettevõtte võimeline kohe ära maksma), võlakordaja (näitab kui suured on ettevõtte võlad antud ajahetkel). 26. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte omanikele ja põhjendage enda valikut lühidalt ? Kindlasti võiksid huvi pakkuda kõik suhtarvud. Eelkõige võiks huvi pakkuda rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), kasum ühe aktsia kohta (näitab omanikule, kui palju ta varandus kasvas), koguvarade käibekordaja
käibekordaja · varude käibekordaja = müüdud toodete kulu/ varude keskmine jääk · põhivarade käibekordaja = müügitulu/ põhivarade keskmine jääk · varade käibekordaja = müügitulu/ varade keskmine jääk 3. Võõrkapitali kasutamise suhtarvude alusel saab otsustada, mil määral ettevõte kasutab laenatud vahendeid ja firma võimet võõrvahedite kasutamisega seotud fikseeritud maksete (intresside jne) tasumiseks. Indikaatorid: võlakordaja; kohustuste ja omakapitali suhe; kapitaliseerituse kordaja; intresside kattekordaja; fikseeritud kulude kattekordaja. Võlakordaja = (lühiajal + pikaajal kohustused)/ varade maksumus Kohustuste ja omakapitali suhe = (lühiajal + pikaajal kohustused)/ omakapital Kapitaliseerituse kordaja = pikaajal kohustused/ (pikaajal kohustused + omakapital) Intresside kattekordaja = ärikasum/ perioodi intressikulu 4. Tasuvuse e rentaabluse suhtarvud annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna
annaabi.ee 
