Ülesanne 2 Koostage ettevõtte bilanss tuginedes alljärgnevatele andmetele: Koguvara käibekordaja 2 korda Raha laekumise välde (360 p aastas) 9 päeva Põhivarade käibekordaja 5 korda Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu netokäibes 75% Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku
Aktiva Miljonites Käibevara Nõuded ostjate vastu 0.1 Tootmisvarud 1 Raha 0.1 Käibevara kokku 1.2 Põhivarad 0.8 Põhivarad kokku 0.8 Aktiva kokku 2 Koguvarade käibekordaja 2 Lühiajalise võla kattekordaja 2 Põhivarade käibekordaja 5 Raha laekumise välde (360p) 9 Tootmisvarude käibekordaja 3 Müügitulu 4 Realiseeritud toodete kulu netokäibes 0.75
Võõrkapitali osakaal on 2009.aasta 14%-lt tõusnud 2010.a. 23% ning tõus jätkub- 2011.aastaks 47%-le. Soliidsuskordaja s.o kui paljuvaradest on finantseeritud omakapitali arvelt. Antud protsendid: 2009.a. 88%, 2010.a. 81% ja 2011.a. 68%, et iga aastaga oma finantseering väheneb. Samas on need näitajad head, kuna omakapitaliseerituse aste on pea kaks korda kõrgem normist, milleks on 30-40%. 2. Tegevuse efektiivsuse analüüs a) Varade käibekordaja on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv. Varade käibekordaja=müügikäive/varad b) Koguvarade käibevälde näitab, mitme päevaga suudavad varad toota iseendaga samas mahus müügitulu. Koguvarade käibevälde=365/varade käibekordaja c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, kui kiire on nõuete laekumine. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus=müügitulu/nõuded ostjate vastu d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde- s
koheselt tasuma. Maksevalmiduse kordaja = (raha + väärtpaberid)/lühiajalised kohustused Varade juhtimine ehk efektiivsus suhtarvud Efektiivsuse suhtarvud iseloomustavad ettevõtte varade kasutamist. Ettevõtte majandustegevuse efektiivsus määratakse ära nelja komponendi varade, kulude, tulude ja kasumi vahel. Tavaliselt võrreldakse nende suhtarvude kaudu mingit vara mingi teise, selle vara kasutamise efektiivsust iseloomustava näitajaga. Varade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ja seda, mitu käibe eurot tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. Varade käibekordaja = müügitulu/keskmine koguvara Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Varude käibekordaja = müüdud kaupade kulu/keskmised varud Varude käibevälde väljendab varude käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varude käibevälde = 360/ varude käibekordaja
Nõuete käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive nõudeid. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on nõuetes. müügitulu nõuete käibesagedus= keskmine nõuete maht Kuni 30 päeva täiesti normaalne nõuete laekumise osa. (nõuete käibevälde) (antud väites 4 päeva) Nõuete käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega päevades. Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. müüdud toodangu kulu lühiajaliste kohustuste käibekordaja= keskmised lühiajalised võlgnevused Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist lühiajaliste võlgade maksetähtaega päevades. Antud näites on see 70 päeva, ehk väga aeglane. Ise
miljonit eurot. 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Ettevõtte käibevara oli 1,5 miljonit eurot. Arvutada: 1) keskmine raha laekumise välde päevades, kui nõudeid ostjate vastu oli 560 000 eurot; 2) debitoorse võlgnevuse (nõuete) summa, kui võlgnevus oleks 20 päeva; 3) tootmisvarude suurus, kui nende käibesagedus on 6 korda. Lahendus: 1)Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360 / debitoorse võlgnevuse käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibekordaja = krediitimüük / debitoorne võlgnevus = (9 000 000 * 0,75)/560 000 = 12,05 Keskmine raha laekumise välde päevades(debitoorse võlgnevuse käibevälde) = 360 / 12,05 ~ 30 päeva 2)Käibekordaja = 360 / 20 =18 Debioorne võlgnevus = (9 000 000 * 0,75) / 18 = 375 000 eurot 3)Varude käibekordaja = müügitulu / varud => Varud = müügitulu / varude käibekordaja = 9 000 000 / 6 = 1 500 000 eurot Ülesanne 3: Aktsiaseltsi Q aktsia turuhind on 200 eurot, mis annab P/E suhte väärtuseks 0,2
...................................7 3.2Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase.........................................................8 3.3Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase.......................................................9 3.4Puhaskäibekapital.............................................................................................................10 4.VARADE KASUTAMISE EHK EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS. 11 4.1Materiaalse põhivara käibekordaja...................................................................................11 4.2Varade käibekordaja.........................................................................................................12 5.KAPITALI STRUKTUURI ANALÜÜS.......................................14 5.1Võlakordaja......................................................................................................................14 5.2Kapitaliseerituskordaja......................................
0,3 – 0,59 mitterahuldav K < 0,3 nõrk Joonisel 8 on näha, et ettevõtte maksevõime kordaja on alla 0,2, mis näitab et Gargohuntes AS maksevõime on väga nõrk, mistõttu võivad ettevõttel tekkida võlad. Üsna ebatõenäoline on, et ettvõtte saab oma tekkinud võlad koheselt tasuda. Eriti madal oli maksevõime kordaja 2011. ja 2015. aastal. Võib järeldada, et ettevõtte maksevõime kordaja on üsna muutlik. Efektiivsuse analüüs Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = müügi netokäive / keskmine lühiajaline võlgnevus Lühiajalinse võlgnevuse käibekordaja näitab, mitu korda toimub aruandeperioodil lühiajalise võlgnevuse tasumine. Kõrge väärtus näitab ranget krediidipoliitikat, liiga madal väärtus võib viidata probleemidele ostjatelt raha kätte saamisel. (2 364 263 + 1 875 996)/2 = 2 120 129,5 14 2013. Majandusaasta = 4 004 001/2 120 129,5 = 1,89 (1 875 996,00 + 1 861 164,00)/2 = 1 868 580
2.2.2. Efektiivsuse analüüs Efektiivsuse analüüsi abil hinnatakse ettevõtte ressursside kasutamise efektiivsust läbimüügi suurendamiseks. Efektiivsuse suhtarve võib leida kõigi varade kohta, millesse ettevõte investeerib. Põhiliseks näitajaks varade efektiivsuse hindamisel on netomüük. Kõige tähtsam on jälgida, kuidas ostjate lühiajaline võlgnevus mõjutab ettevõtte käekäiku. · Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub ostjate poolt lühiajalise võlgnevuse tasumine aruandeperioodil Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = netomüük/lühiajaline võlgnevus (keskm.) Siinkohal võib netomüügi asemel kasutada ka näitajat krediitmüük. Kui käibekordaja on kõrge näitab see seda, et ostjate lühiajaline võlgnevus konverteeriakse kiiresti rahalisteks vahenditeks ehk, et ettevõtte järelmaksu-poliitika on liiga range ja
KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE LÜHIAJALINE VÕLGNEVUS(perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 MÜÜGITULU PÄEVAS= müügitulu/365 Nõuete laekumiskiirus (Accounts Receivable Turnover) * näitajat nimetatakse ka: debitoorse võlgnevuse (nõuete) käibekordaja, lühiajalise võlgnevuse käibekordaja Näitab kui kiire on nõuete laekumine. Jagades antud suhtarvu päevade arvuga analüüsitavas perioodis, saame nõuete laekumisvälte päevades. Ostjatelt raha laekumise välde Ostjatelt raha laekumise välde * näitajat nimetatakse ka: debitoorse võlgnevuse kestus päevades, debitoorse võlgnevuse käibevälde See suhtarv näitab nõuete tasumise aega päevades Varude käibekordaja (Inventory Turnover) * näitajat nimetatakse ka: Varude ringluskiirus
Kattekordajad näitavad kui mitu korda aastased sissetulekud katavad kohustusi, näiteks intresse ja makse. Kui kordaja väärtus on kõrge siis sel juhul pole ettevõttel raskusi intressikulude tasumisega. Kui kordaja väärtus on madal siis on see riskantne kreeditoridele. Kui kordaja väärtus pole kreeditoridele vastuvõetav, siis võib ettevõttel tekkida tõsiseid raskusi krediidi saamisel. Efektiivsuse hindamine Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= Müügitulu / Keskmine debitoorse võlgnevus(nõuded) Ehk debitoorse võlgnevuse käibesagedus, näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste võlgnevuste tasumine aruandeperioodil.Mida suurem seda parem. 2006 2007 2008 Müügitulu 331 391 898 387 819 427 276 Nõuded 59 876 521 155 734 44 423
Muutus 12%= X/319 557 = 38346,8 NetoKäive= 38346,8/X= 5% X=766936 ROE = omakapitali rentaablus= puhaskasum/omakapital= 319 557 /(70%*319 557)= 0,14 2. Firma käibe kogurentaablus möödunud aastal - 25% netokäive - 575 202 eurot 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Firma käibevara - 95 868 eurot. raha laekumise välde, kui nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot: Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. (keskmine) Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 95868 / 35791 = 2,67 1) Raha laekumise välde= 35 791 /[(575 202 *0,75)/360]= 35791/1198,3= 29,866 = 30 päeva 2) Uus debitoorne võlg 20*1198,3= 23966 3) Tootmisvarude käibesagedus= NK/varud=> 575202/X= 9 korda varud= 575202/9= 63911
2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuhtarvud 6 4.1 Varude käibekordaja 6 4.2 Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 7 4.3 Raha laekumise periood 7 4.4 Varade käibekordaja 7 4.5 Hankijate võla välde 7 5. Pankrotitestid 2011 aasta kohta 8 5.1 Altermani 2. test nn. ekspressanalüüs: 8 5.2 Rahandusliku stabiilsuse määramine 8
kasudega maha müüa. 3. Efektiivsuse analüüs Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel. Efektiivsuskordajad ehk käibekordajad näitavad millised varad teenivad enam tulu ja millised ebapiisavalt, ning nende põhjal on võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et aktivaid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda. Efektiivsuse kordajad on järgmised. Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu / varude keskmine jääk Näitab kauba ja tootmisvarude kasutamise ja müügi efektiivsust. Selle näitaja kõrge väärtus viitab materiaalsete varude kiirele kasutamisele, mis omakorda viib maksevõime ja tasuvuse tõusule, kuna vähendab investeeringuid tootmisvarudesse. Madal varude käibekordaja näitab kas materiaalsete varade liigsust või raskusi nende realiseerimisel, mis on tingitud nende vananemisest
Maksevalmiduse kordaja = (raha + lühiajalised väärtpaberid) / lühiajalised kohustused Kui on tegemist püsiva likviidsus kriisiga, siis tuleb ettevõte kuulutada pankrotti. Efektiivsuse suhtarvud - iseloomustavad ettevõtte varade kasutamise efektiivsust 1. Lühiajalise võlgnevuse käibe kordaja - mis iseloomustab seda, mitu korda aruande perioodil lühiajalise võlgnevuse tasumine Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = müügi netokäive/lühiajaline võlgnevus Kõrge tase näitab nõete kõrget konverteeritavust rahalisteks vahenditeks, samas võib see iseloomustada, et ettevõte kasutab ranget järelmaksu poliitikat. 2. Raha laekumise periood päevades - Raha laekumise periood = 360 päeva / lühiajalise võlgnevuse käibe kordaja (eelmises valemis saadud näitaja) Kas suhtarvuna või protsentnäitajana.
Bilanss 31.12.2002 31.12.2001 Käibekapital 0 0 Lühiajalise võla kattekordaja #DIV/0! #DIV/0! Likviidsuskordaja #DIV/0! #DIV/0! Rahakordaja #DIV/0! #DIV/0! Tootmisvarudega kaetuse kordaja #DIV/0! #DIV/0! Võlakordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibevälde #DIV/0! #DIV/0! Debitoorse võla laekumine #DIV/0! #DIV/0! Põhivara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Koguvara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Kapitaliseerituse tase #DIV/0! #DIV/0! Tegevustulukus #DIV/0! #DIV/0! Koguvarade tulutoovustase #DIV/0! #DIV/0! Omakapitali tulutase #DIV/0! #DIV/0!
Finantseerimistsükkel = talitustsükkel – lühiajaliste kohustuste käibevälde müügitulu 5.Põhivara müügikäibesiduvus = ------------------------------------- (e.käibekordaja) keskmine põhivara (võiks võtta soetusmaksumuse) müügitulu 6. Koguvara müügikäibesagedus = ----------------------------------------- (e. käibekordaja ) keskmine koguvara(aktiva) müüdud kaupade kulu 7. Kreditoorse võlgnevuse käibesagedus = -------------------------------------------- (makstaolevate summade käive) keskmine kreditoorne võlgnevus keskmine kreditoorne võlgnevus päevade arv perioodis (e.360) 7.1
75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Ettevõtte käibevara väärtus on 95 868 eurot, Nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot. Tootmisvarude käibesagedus 9 korda Leida: Raha laekumise välde? Uus debitoorne võlgnevus kui raha laekumise välde väheneb 20 päevani? Tootmisvarude suurus? Müüdi krediiti: 0,75*575 202=431 401,5 eurot Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 431 401,5/35 791=12,05=12 Raha laekumise välde= 360 päeva/lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 360/12=30 Kui raha laekumise välde lüheneb 20 päevani Lühiajalise võlgnevuse käibeokordaja= 360päeva/raha laelumise vältega Siis 360/20=18 Keskmine lühiajalise võlgnevus= 431 401,5/18= 23 966,75 eurot Müügikäibe üldine rentaablus= brutokasum/ müügi netokäive Brutokasum= 0,25*575 202=143800,5 eurot Tootmiskulud= 575202-143800,5= 431401,5 eurot Tootmisvarud= 431401,5/9= 47933,5 eurot
57 -43 -91 -55 17 -83 -8 -2 53 -47 -99 -57 53 -47 -99 -57 kui esineb 0 siis ei hakka sellelt prtsent leidma 1. Efektiivsus Kasumiaruanne 2011 2012 Varade käibekordaja Müügitulu 634,145 587,368 Muud äritulud 8,044 5,644 Kasubad, toore, materjal ja teenused -573,566 -274,658 Depitoorse võlgnevuse käibev Mitmesugused tegevuskulud -139,515 -169,431 2. Ligviidsus Tõõjõukulud -500,528 -470,113 Kiire maksevalmiduse kordaja Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 3. Maksevõime
projekti kapitali hind) 20%, turu- uuringute kohaselt kujuneb müük = 85 ühikut (kaatrit) Aktsiaseltsi müügitulu lõppenud majandusaastal oli 15 miljonit EUR. Lisaks sellele on ettevõtte kohta mis on püsinud konstantsetena pikema aja jooksul: (1) varade käibekordaja on 1,25; (2) koguvõla ja müü¬gi suhe 0,25; (3) käibe puhasrentaablus on 5% ning (4) dividendide välja¬mak¬sekor¬da¬ja on olnud 30%. Leida too¬dud andmetele tuginedes kui suur on ettevõtte jätkukasvumä Müügitulu 15,000,000 S
ja tulude - loomisel. Ettevtte majandustegevus efektiivsus määratakse ära nelja komponendi - varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. Tegevustulemuse analüüs Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega. Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Ettevtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse vlgnevuse käibevälde . Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Tegevustulemuse analüüs Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist
Lühivõlgade üldine kattekordaja ehk maksevõime tase käibavara / lühiajalised kohustused Kiire maksevalmiduse kordaja ehk happetest käibevara ilma varude ja ettemakseteta ehk siis igasugune raha + fin inv + laekumata arved. Vahetu maksevalmiduse kordaja happetestist on laekumata arved ka maha võetud. Ehk (raha+väärtpaberid) / lühiajalised kohustused Tuleb erinevad populaarseimad kordajad üle vaadata. Võlakordaja kohustused kokku / bilansimaht kokku Varude käibekordaja = MTOM / varude keskmine maksumus. Varude käibevälde = 360/varude käibekordaja Näiteks Raha keskmine laekumiskordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlgnevus Põhivara käibe siduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus. Samalaadne ka koguvara - Kui on juttu rentaablusest, siis võtame aluseks jooksva aasta lõpu ja eelmise aasta lõpu seisuga varad ning arvutame keskmise järgi. Nt koguvara puhasrentaablus on teenitud puhaskasum / keskmine koguvara hulk.
4 000 564 000 196 766 175 866 200 766 739 866 2010.a Maksevõime tase = käibevara/lüh.kohustused 445329/177529= 2,5 Maksevalmiduse kordaja =Raha+väärtpaberid/lüh.koh. 191333+11000/177529= 1,14 Varude käibekordaja= müügikäive/keskmised varad 504000/(1050305+814000)/2= 0,54 Varude käibevälde päevades= 360/varude käibekordaja 360/ 0,54=666 Raha keskmine laekumisaeg= deb.võlg/( müügitulu/365) 166296/( 504000/365)= 120 Võlakordaja= kohustused/ kogupassiva 310439/1050305= 0,30 Müügikäibe puhasrentaablus= puhaskasum/ müügitulu 200766/504000= 0,40 Pankrotikordaja x1= 445329-177529/1050305= 0,25 6,56*0,25+3,26*0,01+6,76*0,20+1,05*2,38= 5,52 x2= 14000/1050305= 0,01 x3= 207741/1050305= 0,20 x4= 739866/310439= 2,38 29= 2,5 0/177529= 1,14
· Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad/ lüh. ajalised kohustused · Maksevõime kordaja = Raha, lühiajal väärtpaberid, lühiajal nõuded/ lühiajal kohustused · Maksevalmiduse kordaja = raha ja lühiajal väärtpaberid/ lühiajal kohustused 2.Efektiivsuse näitajad iseloomustavad ettevõtte varade kasutamist Indikaatorid: lühiajalise võlgnevuse käibekordaja; raha laekumise periood (päevades); varude käibekordaja; põhivarade käibekordaja; varade käibekordaja. · Lühiajal võlgnevuse käibekordaja = müügitulu/ lühiajal võlgnevus (keskmine) · raha laekumise periood (päevades) = 360 päeva/ lühiajal võlgnevuse käibekordaja · varude käibekordaja = müüdud toodete kulu/ varude keskmine jääk · põhivarade käibekordaja = müügitulu/ põhivarade keskmine jääk · varade käibekordaja = müügitulu/ varade keskmine jääk 3. Võõrkapitali kasutamise suhtarvude alusel saab otsustada, mil määral
Positiivsetest tulemustest võib järeldada, et ettevõte on võimeline olemasoleva käibevara arvelt ühekorraga tasuma kõik oma lühiajalised võlgnevused. 4 VARUDE KASUTAMISE ANALÜÜS Varude kasutamise analüüsi põhjal on võimalik kindlaks teha, kui efektiivselt ettevõte oma varusid kasutab, kui kiiresti keskmiselt oma varud ära müüb, kui palju käibevarast ja käibekapitalist on paigutatud laovarudesse ning kui pikk on keskmine laoseis päevades. 4.1 Varude käibekordaja Varude käibekordaja iseloomustab varude käibekiirust. See näitab, mitu eurot müügikäivet produtseeris vara all kinni olev iga euro. Kuna antud ettevõtte puhul kasutatakse kasumiaruande skeemi 1, siis peab varude käibekordaja arvutama lähtudes müügitulust, mitte müüdud kaupade kulust. Varude käibekordaja puhul peetakse heaks näitajat 6. Varude käibekordaja kõrge näitaja viitab materiaalsete varude kiirele kasutamisele ja see
.......................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase................................................................................................ 9 5.2 Likviidsuse tase........................................................................................................... 10 6.1 Varude käibekordaja.................................................................................................... 12 7.1 Kogukasumi tase......................................................................................................... 14 7.2 Tegevuskasumi tase.................................................................................................... 15 7.3 Ärikasumi tase............................................................................................................. 16
investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele. Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne 19. Kuidas hinnata ettevõtte kasumlikkust? 20. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid.
• Aruannete koostamise meetodite erinevused (aruandeid mõjutavad tegurid) • Arvestusmeetodi muutuse mõju • Ettevõtte tegevusala ja struktuuri mõju 14 27. september 2013 Näited: ä௩ ି௨ௗ Likviidsuskordaja ൌ ü ௩õ ெüü Varude käibekordaja ൌ ௨ௗ ேõ௨ௗௗ Nõuete laekumine ൌ ெüü/ଷ 15 27. september 2013 Näited järg: ெüü Põhivara käibekordaja ൌ õ௩ ää௩ää௧௨௦ Intressikulude kattekordaja
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
kui see kogusumma moodustab 5-10% koguvaradest. Hindamisskaala võiks olla: Hea üle 0,05; rahuldav 0,03-0,05 vahel; mitterahuldav alla 003. Efektiivsuse e. Varade kasutamist näitavad suhtarvud (asset utilization ratios) Siin vaadeldakse suhtarve, millised näitavad, mitu korda aasta vältel firma müüb maha oma varud, mitu korda kasseerib sisse saadaolevad arved, kui produktiivsed on põhivahendid käibe genereerimisel. 1. Varude käibekordaja, käibesagedus (inventory turnover) On käibekiiruse näitaja. Näitab varude kasutamist ja müügi efektiivsust. Kõrge tulemus viitab varude kiirele kasutamisele, mis aitab viia maksevõime ja tasuvuse tõusule, sest vähendab investeeringuid varudesse. Madal tulemus näitab varude liigsust või raskusi realiseerimisel. Seega, mida suurem tulemus seda parem. Näitaja on mõjutatud ka varude erinevast arvestusmeetodist. 2. Varude käibevälde
- Lahendus: (1 + 0,10)1 = 90 909.- Praeguse väärtuse: 1. teguri väärtus on alati väiksem kui 1, väljaarvatud ,,0"-perioodil; 2. väärtus väheneb, diskontomäär suureneb; 3. väärtus väheneb, kuid pikeneb periood, mille vältel arvutatakse antud diskontomäära. Näide: koostage bilanss 31.12.2008.a. seisuga. On teada: 1. Müüginetokäive 750 000.- 2. Varade käibekordaja 3,0 korda (= müügi netokäive / varade keskmine jääk = 250 000.-) 3. Põhivarade käibekordaja 5,0 korda (=müügi netokäive /põhi vara keskmine jääk =150 000.-) 4. Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 18,75 korda (=müügi netokäive /lühiajalised võlgnevused =40 000.-) 5. Maksevalmiduse kordaja 2,0 korda Lahendus: AKTIVA PASSIVA
Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne. 19. Kuidas hinnata ettevõtte kasumlikkust? 5 20. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid.
terve aasta kohta. 4. Horisontaalanalüüs ja vertikaalanalüüs. I etapp: aastasisene analüüs, Vertikaalanalüüsiga võrreldakse kõiki näitajaid (kirjeid) bilansi puhul on bilansi kogumaht, kasumiaruande puhul on aluseks müügikäive. II etapp: aastate vaheline võrdlus ehk struktuurianalüüs. 5. Efektiivsus (tuua näiteks ka 3 suhtarvu). Näitab kui kiiresti ettevõttes varasi kasutatakse. Suhtarvud: varade käibekordaja, debitoorse võlgnevuse käibevälde, varude käibevälde. 6. Likviidsus ja maksevõime (tuua näiteks mõlemast ka 1 suhtarv). Likviidsus on lühiajaline arvete tasumise võime. Kui võimeline on ettevõtte tasuma arveid. Mida likviidsem vara, seda kiiremini ta maksevahendiks muutub. Maksevahend – rahad. Likviidsussuhtarv – lühiajalise võlgnevuse katterkordaja. Maksevõime on ettevõtte pikaajaline arvete tasumise võime. Maksevõime – soliidsuskordaja. 7
kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele. · Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne. 25. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid.
Suhtarvudega on mõtet analüüsida viimast 35 aastat. Siis on näha, kas ettevõtte finantsseis on paranenud või halvenenud. Kui kasutatakse suhtarvude seoseid ehk tehakse süvaanalüüsi, saadakse põhjus-tagajärg- seosed17. 5.2. Varade kasutamise efektiivsuse analüüs Varade kasutamise efektiivsuse analüüs võimaldab anda hinnangut, kui efektiivselt on ettevõte kasutanud oma varasid. Varade käibekordaja (assets turnover) ehk varade tootlus (tootlikkus) (assets yield) ehk varade käibesagedus18 näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust. Sisuliselt hinnatakse, kas vara kasutatakse mingi müügikäibe taseme juures efektiivselt. Kui ettevõttel ei ole piisavalt varasid, ei saa genereerida küllaldast müügikäivet, ei saa kasumit jms. Varade käibekordaja leitakse järgmiselt19: S (5.1) AT = , A kus AT varade käibekordaja, S müügikäive,
Puhaskasum 2337180 1497414 Keskmine omakapital 7713365 8467426 ROE 30 18 Talu omakapitali rentaablus oli 2001. aastal 30 %, 2002. aastal on see näitaja 12% võrra madalam, kuid mõlemal aastal on see näitaja üle 15%, mis on hea tulemus. 18 3.3.4. Efektiivsuse e. käibesageduse suhtarvud Tabel 11. Varade käibekordaja Kaska-Luiga talus Aasta 2001 2002 Netokäive 9759349 10437664 Keskmine vara 13490786 17498085 Varade käibekordaja 0,73 0,60 Mida kõrgem on selle näitaja väärtus, seda kõrgem on varade kasutamise efektiivsus, mis tagab ka kõrgema rentaabluse. Antud talul on see näitaja olnud 2001. aastal kõrgem, kui 2002
kohustuste summat: o Likviidsuskordaja = käibevara – varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast Toimimissuhtarvud o Toimimissuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks o Varude käibekordaja ehk käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit
Plaani kohaselt peaks võlakordaja väärtuseks olema 50%, millele vastab intressikulu 250 eurot aastas. Juhtkond prognoosib EBIT suuruseks 800 eurot kokku 8 000 euro suuruse müügikäibe pealt. Koguvarade käibekordajaks prognoositakse 1,6 korda. Tulumaksumäär maksude eelselt kasumilt on 20%. Leia: Kui juhtkonna plaan realiseerub, siis missuguse koguvarade puhasrentaabluse (ROA) ettevõtte saavutab? 1. Koguvarad = Müügikäive / Koguvarade käibekordaja 2. Puhaskasum = (Ärikasum – Intressid) * Maksud 3. ROA(%) = (Puhaskasum / Koguvarad) * 100 Vastus: Koguvarad = 8000 € / 1,6 = 5000 € Puhaskasum = (800 € - 250 €) * 0,8 = 440 € ROA = (440 € / 5000 €) * 100 = 8,8 % 6. Ülesanne Tulekahju hävitas suurema osa väikeettevõtte finantsaruannetest. Teie ülesandeks on taastada nii palju informatsiooni, kui võimalik. Te leidsite, et ettevõtte ROE oli 12% ning võla ja omakapitali suhe (D/E) oli 2,0
100 000.- kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 75 000.- lühiajalise laenu kustutamiseks; 175 000.- masinapargi täiendamiseks; 80 000.- tootmisvarude suurendamiseks; 70 000.- rahajäägi suurendamiseks. III Kasutage OÜ Puri lihtsustatud raamatupidamisbilansi koostamiseks järgmisi näitajaid: Käibevara käibesagedus 3,0 korda Raha laekumise välde (aastas 360 päeva) 15,0 päeva Põhivara käibesagedus 3,0 korda tootmisvarude käibekordaja 5,0 korda lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 3,0 korda netokäive 6,0 miljonit eurot realiseeritud toodete kulu netokäibes 75,0% võlakordaja 60,0% Eelinfo: Alustage bilansikirjete leidmist kirjest, mille arvutamiseks on olemas andmed. Kirje selgitage välja andmete ja arvutusvalemite võrdlevanalüüsi teel. Ülesandes on esimesena otstarbekas leida väärtus kirjele
lühiajalised kohustused. Likviidsus näitajate osas on teoorias välja pakutud teatavad kriteeriumid. Võrdluses nim statistiliste näitajatega tuleks olla ettevaatlik/ konservatiivne (pööra tähelepanu: millal võrdlus andmed arvutati, milline arvutusmeetodit kasutati, millise majandusharude alusel). 2. effektiivsuse suhtarvud. Selle rühma näitajad iseloomustavad ettevõtte varade kasutamist. · Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja. Näitaja iseloomustab mitu korda keskmiselt toimub lühiajalise võlgnevuse tasumise aruandeperioodil. Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = müügi netokäive / lühiajaline võlgnevus (keskmine). Näitaja kõrge väärtus iseloomustab nõuete kõrget konverteeritavust rahaks, kuid samal ajal võib see iseloomustada ettevõtte ranget järelmaksu poliitikat s.t et võlgnikud peavad oma kohustuse täitma lühiajaliselt
21 Tallinna Tehnikagümnaasium Ettevõtte maksevõimet peetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9. Likviidsussuhtarvude hindamisel tuleb arvestada, et nende suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast. Toimimissuhtarvud näitavad, kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks. Varude käibekordaja e käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja = varude keskmine maksumus varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem
Raha konversiooni tsükkel: Kasutatakse ostjatelt laekumata arvete perioodi ja aegumisprotokolle ning analüüsitakse sissenõudmispoliitika muutuste mõjusid. Raha konversioonitsükkel päevades = tegevustsükkel päevades kreditoorse võlgnevuse käibevälde päevades Raha konversioonitsükli määramiseks kasutatakse viieastmelist arvutusmudelit. Esimene aste. Leitakse ostjate debitoorse võlgnevuse käibekordaja mis on müügikäibe ja ostjatelt laekumata arvete summade jagatis, iseloomustades mitu korda keskmiselt arved aastas kajastuvad laekuvad. Teine aste.Leitakse varude käibekordaja, mis iseloomustab mitu korda varud keskmiselt aasta jooksul käibivad. Kolmas aste. Määratakse kreditoorse võlgnevuse käibekordaja, mis näitab mitu korda keskmiselt aastas ettevõte tasub kreditoorset võlgnevust. Neljas aste.
Käiberentaablus = puhaskasum / netokäive Varade rentaablus = (puhaskasum + maksud + finantskulu (EBIT)) / koguvara OKR = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid) / keskm. omakapital OKR dünaamika (ROE) = puhaskasum / omakapital Maksevõime üldine tase = käibevara / lühiajal. kohust. Likviidsussuhe = (käibevara kauba- ja tootmisvarud) / lühiajal. kohust. Rahal. vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajal. kohust. Varade tootlus e. koguvahendite käibekordaja = realis. netokäive / keskm. koguvarad Põhivarade tootlus = realis. netokäive / põhivarad Käibekapital = käibevara lühiajal. kohust. E/v talitustsükkel = varude käibevälde + debit. võlgn. käibevälde Lühiajal. kohustuste käibekordaja = realis. kaupade kulu / keskm. kredit. võlgnevus E/v finantseerimistsükkel = talitustsükkel lühiajal. kohustuste käibevälde Võlakordaja = koguvõlg / koguvara Intressikulude kattekordaja = EBIT / intressikulud
Ettevõte valmistab ühte toodet, mida on võimalik müüa 80 tuh EUR tk. Millised peavadolema muutuvkulud ühe ühiku kohta, et ettevõttel oleks võimalik saavutada arvutuslik kasumiläve punkt 16000 ühiku kohta 25 EUR 58,13 EUR 55 EUR 61, 25 EUR 18. Ettevõtte puhasmarginaal (NI7S) moodustab 0,03 varade käibekordaja (S´jagat. A) 2,6 ning omakordisti (Ajagat.E) 2,25. Sel juhul on ettevõtte omakapitali tootlus (ROE): 4,88 14,55 5,88 17,55 7,8 19. Ettevõtte intressikulude kattekordaja Ei saa olla negatiivne Peab pikemas perspektiivis olema võrne nulliga Peab pikemas perspektiivis olema 0 ja 1 vahel Väljendab omamoodi ettevõtte krediidiriski
o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast · Toimimissuhtarvud 23 o Toimimissuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks o Varude käibekordaja ehk käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit
o Likviidsuskordaja = käibevara varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast · Toimimissuhtarvud o Toimimissuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks o Varude käibekordaja ehk käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 23 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud
o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast Toimimissuhtarvud 23 o Toimimissuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks o Varude käibekordaja ehk käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit
väärtuslikutesse väärtpaberitesse ja on võimalus kiiresti ja väärikalt neid müüa. 31 8.2 Toimimissuhtarvud Toimimissuhtarvude abil hinnatakse firma ressursside kasutamise efektiivsust läbimüügi suurendamiseks. Efektiivsuskordajaid võib leida kõigi vahendirühmade kohta, millesse firma investeerib. Varude käibekordaja e käibesagedus (ITR) Näitab, mitu müügikäibe krooni saadi iga varasse investeeritud krooni kohta.(12) müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja = varude keskmine maksumus (11) varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2
Maksevõime kordaja = raha + lühiajalised väärtpaberid + lühiajalised nõuded lühiajalised kohustused Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. Seega saab arvesse võtta vaid kõrgema likviidsusega käibevara. Maksevalmiduse kordaja = raha + lühiajalised väärtpaberid lühiajalised kohustused 2. rühm: efektiivsuse suhtarvud, mis iseloomustavad ettevõtete varade kasutsmist. Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja, mis näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajalise võlgnevuse tasu aruande perioodil. Lühiajalise käibekordaja = müügi netokäive lühiajaline võlgnevus (keskmine) Näitaja kõrge tase iseloomustab nõuete kõrget konverteeritavust rahaks, samas võib see iseloomustada seda, et ettevõte rakendab ranget järelmaksupoliitikat. See tähendab, et võlgnikud peavad oma arved kiiresti tasuma. Raha laekumise periood, mis näitab nõuete tasumise aega päevades.
Maksevõime kordaja = raha + lühiajalised väärtpaberid + lühiajalised nõuded lühiajalised kohustused Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. Seega saab arvesse võtta vaid kõrgema likviidsusega käibevara. Maksevalmiduse kordaja = raha + lühiajalised väärtpaberid lühiajalised kohustused 2. rühm: efektiivsuse suhtarvud, mis iseloomustavad ettevõtete varade kasutsmist. Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja, mis näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajalise võlgnevuse tasu aruande perioodil. Lühiajalise käibekordaja = müügi netokäive lühiajaline võlgnevus (keskmine) Näitaja kõrge tase iseloomustab nõuete kõrget konverteeritavust rahaks, samas võib see iseloomustada seda, et ettevõte rakendab ranget järelmaksupoliitikat. See tähendab, et võlgnikud peavad oma arved kiiresti tasuma. Raha laekumise periood, mis näitab nõuete tasumise aega päevades.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
