Antud on isiku järgmised andmed: isikukood, pikkus - cm, mass - kg Leida järgmised isiku omadused: sugu - näitab isikukoodi esimene number sünnikuupäev päev, kuu, aasta eraldada isikukoodist vanus päevades vanus aastates ning antud valemite alusel: ideaalne mass - kg, rasvasus - %, kehamassiindeks tihedus - kg/m3, ruumala - dm3, pindala - m2 kehamassiindeksi järgi anda ka hinnang massi kohta (vt. valemid) NB! Testida ja kontrollida tulemusi erinevate sisenditega. Samad valemid peavad võimaldama leida vajalikud suurused nii naise kui ka mehe jaoks. Valemites kasutada nimesid! ning antud valemite alusel: ideaalne mass - kg, rasvasus - %, kehamassiindeks tihedus - kg/m3, ruumala - dm3, pindala - m2 kehamassiindeksi järgi anda ka hinnang massi kohta (vt. valemid) NB! Testida ja kontrollida tulemusi erinevate sisenditega. Samad valemid peavad võimaldama leida vajalikud suurused nii naise kui ka mehe jaoks. Valemites kasutada nimesid!
ning antud valemite alusel: ideaalne mass - kg, rasvasus - %, kehamassiindeks tihedus - kg/m3, ruumala - dm3, pindala - m2 kehamassiindeksi järgi anda ka hinnang massi kohta (vt. valemid) NB! Testida ja kontrollida tulemusi erinevate sisenditega. Samad valemid peavad võimaldama leida vajalikud suurused nii naise kui ka mehe jaoks. Valemites kasutada nimesid! ideaalne mass - kg, rasvasus - %, kehamassiindeks tihedus - kg/m3, ruumala - dm3, pindala - m2 kehamassiindeksi järgi anda ka hinnang massi kohta (vt. valemid) NB! Testida ja kontrollida tulemusi erinevate sisenditega.
it_ring.gif Joonis. Alalisvoolu mootori juhtimisskeem Pneumaatilisi või hüdraulilisi ajameid juhitakse jaoturite abil. Kõige levinum nii pneumo- kui ka hüdroajam on silinder, mis koosneb liikumatust silindrilisest korpusest ning liikuvast kolvist. Kolvi liikumise põhjuseks on sururõhu erinev rõhk silindri kambrites. Joonis. Silindri juhtimine. Joonis. Bistabiilse silindri jaotid (pneumoklapid). Andurid Andurite liigitus sisendsuuruste järgi: mehaaniliste sisenditega (siia kuuluvad kõik liikumisparameetrid nagu kehade asend, siire, kiirus, kiirendus ja tõuge ning samuti kehadele toimivad jõud, momendid ja rõhk) termilise sisendiga (soojusandurid) optilise sisendiga (valgusandurid) elektromagnetilise sisendiga elektrilise sisendiga Andurite liigitus edastatavate signaalide vormi järgi: analoogsignaale edastavad andurid ehk pidevatoimelised andurid diskreetsignaale edastavad andurid
ning allpool toodud valemite alusel: ideaalne mass kg, rasvasus %, keha indeks tihedus kg/m3, ruumala dm3, pindala m2 keha indeksi järgi anda ka hinnang massi (kaalu) kohta (vt. valemid) NB! Rakendus peab võimaldama leida vajalikud suurused nii naise kui ka mehe jaoks Valemites kasutada nimesid Koostada valemid ja funktsioonid Testida ja kontrollida tulemused erinevate sisenditega C2: Antud on isiku järgmised andmed: isikukood, pikkus cm, mass ehk kaal kg Leida järgmised isiku omadused: sugu näitab isikukoodi esimene number sünnikuupäev kujul pp.kk.aa pp, kk, aa eraldada isikukoodist vanus päevades vanus aastates ning allpool toodud valemite alusel: ideaalne mass kg, rasvasus %, keha indeks tihedus kg/m3, ruumala dm3, pindala m2
ja andmekogusid, IT seadmeid, andmevahetuskeskkondi, tarkvara. 3 taset, millest 3 turvalisim. • Botnet – robot network, häkkerite hallatav haavatavate võrku ühendatud arvutite võrgustik, kuhu paigaldatud pahavara (bot). (zombie võrgustik) • Port-scanner – app, mis otsib serverist või hostist avatud porte. Turvalisuse kontrolliks. Ründajad otsivad nõrki kohti. • Whitelisting – sisendi testimine korrektsete sisenditega (turvalisem kui blacklisting, sest saad kohe kontrollida, et halbu (kehvi) sisendeid ei aktsepteeriks) • Blacklisting – sisendi testimine valede sisendite vastu. • Süs adminn - • Hoiab serveri admin kasutaja rekvisiite saladuses • Jälgib logisid rünnakute tuvastamiseks • Hoiab serveri tarkvara ajakohasena • varundab tagavarakoopiaid • käitleb riknenud riistvara turvaliselt • Testija -
suhteliselt suures tegevusdiapasoonis, kuid kasvavad hüppeliselt teatud tegevusmahu saavutamisel (näiteks mittepõhitööliste palgakulu). · Kogukulud on muutuvkulud pluss püsikulud 10 Kulude muutumine · Kulude muutumine (vaheldumine) sõltub eelkõige sellest tootmisfunktsioonist, mille kohaselt sisendite muutmisel toodang muutub. Kui toodangu hulk on otseselt võrdeline sisenditega (tootmistegurite hulgaga), saab kulude Kogukulud: TC FC AVC * Q funktsiooni esitada järgmiselt: TC = kogukulud; FC = püsikulud AVC = keskmised muutuvkulud; Q = toodangumaht. 11 Kulude muutumine · Keskmised kulud (AC): FC AC AVC Q Kulusid tähistavad sümbolid on tuletatud
Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrke veel võib jagada hetero-assotsiatiivseteks, auto-assotsiatiivseks. Hetero-
Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne.Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. Demultipleksor on kommutaator, millel on üks infosisend ja mitu väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. 4
Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrke veel võib jagada hetero-assotsiatiivseteks, auto- assotsiatiivseks
inimese ajukoorist. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Vaatleme mõnda nendest. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega.
inimese ajukoorist. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Vaatleme mõnda nendest. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega.
Leida järgmised isiku omadused: sugu - näitab isikukoodi esimene number sünnikuupäev päev, kuu, aasta eraldada isikukoodist vanus päevades vanus aastates ning antud valemite alusel: ideaalne mass - kg, rasvasus - %, kehamassiindeks tihedus - kg/m3, ruumala - dm3, pindala - m2 kehamassiindeksi järgi anda ka hinnang massi kohta (vt. valemid) NB! Testida ja kontrollida tulemusi erinevate sisenditega. Samad valemid peavad võimaldama leida vajalikud suurused nii naise kui ka mehe jaoks. Valemites kasutada nimesid! ed ikukood, l - pikkus(cm), m - mass(kg), t - vanus(aasta),sugu - naine või mees k kaal(kg)- mid Ras vasus(%) - r Ke haind e ks - kind m m id 100 22 naine
vanus päevades vanus aastates ning allpool toodud valemite alusel: ideaalne mass kg, rasvasus %, keha indeks tihedus kg/m3, ruumala dm3, pindala m2 keha indeksi järgi anda ka hinnang massi (kaalu) kohta (vt. valemid) NB! Rakendus peab võimaldama leida vajalikud suurused nii naise kui ka mehe jaoks Valemites kasutada nimesid Koostada valemid ja funktsioonid Testida ja kontrollida tulemused erinevate sisenditega Antud on baaskuupäev, mille suhtes tuleb leida nõutud väärtused. Testida rakendust, kas erinevatel aastatel toimivad valemid õigesti. Baaskuupäev 13.10.2011 N 100 Kuupäev N päeva pärast 21.01.2012 Eelmise lahtri kuupäeva nädalapäeva number 6 k 3
vanus päevades vanus aastates ning allpool toodud valemite alusel: ideaalne mass kg, rasvasus %, keha indeks tihedus kg/m3, ruumala dm3, pindala m2 keha indeksi järgi anda ka hinnang massi (kaalu) kohta (vt. valemid) NB! Rakendus peab võimaldama leida vajalikud suurused nii naise kui ka mehe jaoks Valemites kasutada nimesid Koostada valemid ja funktsioonid Testida ja kontrollida tulemused erinevate sisenditega Antud on baaskuupäev, mille suhtes tuleb leida nõutud väärtused. Testida rakendust, kas erinevatel aastatel toimivad valemid õigesti. Baaskuupäev 13.10.2011 N 100 Kuupäev N päeva pärast 21.01.2012 Eelmise lahtri kuupäeva nädalapäeva number laupäevL k 6
KT3 Digielektroonika ..on/ei ole; õige/vale; kõrge nivoo/madal nivoo (digitaalsignaali pinge väärtused elektroonikas); 1/0 x=0 - lüliti kontaktid lahti (väljas) X=1 - lüliti kontaktid kinni (sees) L(x)=x - loogiline funktsioon ja selle argument OR siis liidad (loogiline liitmine); AND siis korrutad; N siis (inversioon või prim); XOR (välistav VÕI); NOT (puhver) N skeem: Tõesustabel nim tabelit, mis esitab funktsiooni väärtused kõgi võimalike argumendi väärtuste korral loogikaelemendiks nim elektroonikakomponente, mis on ette nähtud loogikafunktsioonide rakendamiseks binaarsetele signaalidele. Binaarne signaal on selline lektriline signaal, milles informatsiooni kannavad vaid kaks (pinge)-nivood Madal nivoo on digitaalelektroonika komponentides signaali pingete vahemik 0V-st kuni mingi pinge väärtuseni U0 < Ut (kus Ut on toitepinge). Ehk 0 Kõrge nivoo on -""- ...
vanus päevades vanus aastates ning allpool toodud valemite alusel: ideaalne mass kg, rasvasus %, keha indeks tihedus kg/m3, ruumala dm3, pindala m2 keha indeksi järgi anda ka hinnang massi (kaalu) kohta (vt. valemid) NB! Rakendus peab võimaldama leida vajalikud suurused nii naise kui ka mehe jaoks Valemites kasutada nimesid Koostada valemid ja funktsioonid Testida ja kontrollida tulemused erinevate sisenditega Antud on baaskuupäev, mille suhtes tuleb leida nõutud väärtused. Testida rakendust, kas erinevatel aastatel toimivad valemid õigesti. Baaskuupäev 13.10.2011 N 100 Kuupäev N päeva pärast 21.01.2012 Eelmise lahtri kuupäeva nädalapäeva number 6 k 5
oma tegevust efektiivsemaks muuta, seejuures peab kolmas DMU oleme referentsgrupi lähedal. 23. Mis on sisendi ülejääk andmeraja analüüsi meetodis? Võrdses proportsioonis sisendite vähendamine võimaldab liikuda efektiivsusrajale, kuid ühe sisendi edasine vähendamine on võimalik väljundi väärtust muutmata 24. Mis on konstantne mastaabiefekt, kasvav ning kahanev mastaabiefekt? Konstantne - väljundid on proportsionaalsed sisenditega sõltumata sisendite suurusest Kasvav - sisendi suurenemisel väljundi ja sisendi suhe suureneb Kahanev - sisendi liigsel suurenemisel väljundi ja sisendi suhe väheneb 25. Mida tähendab sisendile orienteeritus DEA analüüsis? Sisendile orienteeritus tegeleb küsimusega: kui palju võib sisendeid vähendada, säilitades väljundid antud tasemel 26. Mida tähendab väljundile orienteeritus DEA analüüsis?
Leida järgmised isiku omadused: sugu - näitab isikukoodi esimene number sünnikuupäev päev, kuu, aasta eraldada isikukoodist vanus päevades vanus aastates ning antud valemite alusel: ideaalne mass - kg, rasvasus - %, kehamassiindeks tihedus - kg/m3, ruumala - dm3, pindala - m2 kehamassiindeksi järgi anda ka hinnang massi kohta (vt. valemid) NB! Testida ja kontrollida tulemusi erinevate sisenditega. Samad valemid peavad võimaldama leida vajalikud suurused nii naise kui ka mehe jaoks. Valemites kasutada nimesid! Lahtrisse baas sisestatud baaskuupäeva järgi tuleb leida nõutud väärtused. Testida rakendust, kas erinevatel aastatel toimivad valemid õigesti. Baaskuupäev 06.11.2016 N 100 Kuupäev N päeva pärast 14.02.2017
............................................................................................23 5.1.4. Trigerite liigid.................................................................................................. 23 5.2. Asünkroonsed trigerid.............................................................................................24 5.2.1. Otsesisenditega RS-triger................................................................................24 5.2.2 Inverseeritud sisenditega RS-triger...................................................................25 5.3. Sünkroonsed trigerid...............................................................................................26 5.3.1 RS-triger............................................................................................................26 5.3.2. D-Triger............................................................................................................... 27 5.4
............................................................................................23 5.1.4. Trigerite liigid..................................................................................................23 5.2. Asünkroonsed trigerid.............................................................................................25 5.2.1. Otsesisenditega RS-triger.................................................................................25 5.2.2 Inverseeritud sisenditega RS-triger...................................................................26 5.3. Sünkroonsed trigerid...............................................................................................27 5.3.1 RS-triger............................................................................................................27 5.3.2. D-Triger...............................................................................................................27 5.4
bittide arvu. Samamärgiliste arvude korral on ületäituvuse tekkimine võimalik, erinevate märkide puhul välistatud. 35. Mitu bitti infot suudab säilitada üks triger? 1 bitt 36. Mis on peamine latchi ja flip-flopi erinevus? • Latch – võib muuta oma väljundit mitmel korral kui taktsignaal on kõrge. • Flip-flop – muudab oma väljundit AINULT siis, kui toimub taktsignaali oleku muutus. 37. Joonista NOR väratitest, Reset ja Set sisenditega lihtsa mäluelemendi skeem. 38. Kirjelda takteeritava D-trigeri tööpõhimõtet? • Kogu kõrge taktsignaali korral kopeerime sisendi väärtuse väljundisse – edge triggered. Ühe biti salvestamiseks. 39. Mis erinevus on taseme- ja fronditundlikul trigeril? • Gate-triggered (level-sensitive) ehk tasemetundlik – D-triger muutis oma olekut kui taktsignaal oli kõrge. • Edge-triggered ehk fronditundlik. Olek muutub siis, kui
Staatiline muutmälu- aadress. Seal on sõna pikkus 4.Loendurid: Järjestikskeem: ülekandeväljundid ühendatakse selles kasut. iga infobiti vabalt valitav. Kujutab endast Sisse tulevad impulsid. kõrgemate naaberkohtade salvestamiseks ühte trigerit, mis sisuliselt Aritmeeika Loogika Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. ülekande sisenditega, aeglasem, säilitab infot seni, kuni säilib sõlme suurema või vähema arvu Loendureid kasutatakse nii aga vähem rauda. toitepinge. Kuna staatilises mälus registrite ja multipleksoritega. automaatikaseadmetes kui ka Rööpülekandega - säilib salvestatud informatsioon Vajalik sõnapikkus saadakse arvutustehnikas
lugedes kahel sisendil 1 väärtused ning kui ka X 0 loogiline väärtus on 1, on ka ülemise NING lüli väljundil loogiline 1. Väljundile edastatakse aadresskoodi 00 puhul niisiis ainult sisendi X0 loogiline väärtus. Kõigi teiste NING lülide väljunditel on 0 väärtus ning signaalide X1-X3 väärtustest ei olene sel hetkel midagi. Demultiplexer teeb sama asja tagurpidi, ehk ühest sideliinist mitu väljundit. Liinisised X on ühendatud nelja NING lüli esimeste sisenditega. Igal NING on kokku kolm sisendit ja kaks neist on ühendatud aadressisiinidega. NING lüli väljundid Y0- Y3 kopeerivad nüüd üksteise järel vastavalt aadresside muutumisele sünkroonselt liini teises otsas oleva multiplexeri X0 – X3 loogilisi nivoosid. 7. Loogilise 0-i ja 1-e reaalsed elektrilised väärtused tänapäevastes CMOS tehnoloogial digitaalseadmetes. 0 – 0-1,5 V 1 – 3,5-5 V 8. Milliseid probleeme kohtame vana TTL ja CMOS ühendamisel (sisend- ja
Multipleksoril on mitu
sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja
juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu
ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori
väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite
arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe
juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme
juhtsisendiga 8 sisendit jne.
Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi
loogikafunktsioone.
Tähistused:
9. KOMPARAATOR.
Komparaator on võrdlusskeem, mis selgitab välja operantide suuruse
suhte.
Olgu meil 2 kahendarvu A- a0a1
B- b0b1
Kui A>B, siis olgu väljund G= 1
Kui A
o tööjõudu säästev tehnoloogiaefekt- kogu samatoote kõver nihkub üles ja vasakule ehk tööjõu tootlikkus kasvab enam kui kapitali tootlikkus mastaabiefekt- peegeldab tootmisfunktsiooni, milles kõikide sisendite koguste võrdne muutumine tingib toodangu mahu kas samaväärse, kasvava või väheneva muutumise o sisendite mahu suurenemise suhtes tegur-toodang 3 võimalikku olukorda • püsiv mastaabiefekt- toodangu maht suureneb sisenditega samas mahus, samatootekõverate kaugus jääb samaks • kasvav mastaabiefekt- toodang suureneb ennaktempos, samatootekõverate kaugus üksteisest väheneb • kahanev mastaabiefekt- toodangu maht suureneb vähem kui sisendite maht, samatootekõverate kaugus suureneb
ja teisi vajalikke hormoone. - Gonadotropiini vabastav hormoon (gonadoreliin) ja selle analoogid (busereliin), nende toimemehhanism ja toimed pulssteraapia ja pideva manustamise korral, kasutamisnäidustused (naistel ja meeistel). GnRH sekretsioon on kontrollitud neuronaalsete sisenditega teistest aju osadest ja negatiivse tagasisidega suguhormoonidest. Gonadotropiini vabastav hormoon hüpotaalamusest kontrollib hüpofüüsi ja sealt hormoonide vabanemist. Hüpofüüsist vabaneb FSH, mis stimuleerib gametogeneesi ja LH, mis stimuleerib
tavapärast koormatust (majandus ,,kuumeneb üle"). Majanduslangusele on seevastu omane reaalse SKP allajäämine potentsiaalsele SKP-le. Potentsiaalse SKP tasemel saavutab majandus loomuliku tööpuuduse määra (NB! see ei võrdu nulliga). · Potentsiaalse SKP hinnangu saamiseks tuleks lihtsustatul kujul (1) kokku lugeda majandusele kättesaadavad tööjõu- ja kapitaliressursid ning (2) arvestada kui palju toodangut on nende sisenditega võimalik saavutada. kui reaalne SKP ületab potentsiaalset SKP-d positiivne ehk inflatsiooniline lõhe kui potentsiaalne SKP ületab reaalset SKP-d negatiivne ehk languseline lõhe SKP lõhe (%) = 100 10) Nominaalse ja reaalse SKP definitsioon & arvutuskäik (seos SKP deflaatoriga) Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator. SKP deflaator = *100
vajadusel uuesti sisse loetakse. 1. MULTIPLEKSOR, DEMULTIPLEKSOR MULTIPLEKSOR (MUX) digitaalskeemides kasutatav kommutatsioonielement. 2n andmesisendit, n kontrollsisendit ja üksainus väljund. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Järelikult kahe juhsisendiga ehk kahebitise koodiga saab kommuteerida 4 sisendit jne. Piisava arvu sisenditega MUXi abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. DEMULTIPLEKSOR (DeMUX) kommutaator, millel on üks infosisend ja mitu väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv 2n, kus n on juhtsisendite arv. Kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit jne. 2. ADRESSEERIMISE VIISID
Paisu + pinge kogub enda alla vabad el-d, n-alas tekib ühendatav kanal. Tüüritav ainult pos pingega(kuni 10V). Tekib kunstlikult n-juhtivuse kanal. Lin kasv- >küllastus, kuna õhuke, siis läbilöök 20V juures. Vältida staatilist elektrit!!. Ilma pingeta pole voolu, pos pinge korral tekib. S-neelu-paisu karakt tõus, mida suurem, seda paremad võimendus omadused. Trans sisetak-trans kanali dün tak(väike kallak, suur tak). 3pdf 3. =inv, ainult R1 asemel paralleelselt mitu taki eraldi sisenditega. Olgu IsisDif=0, siis Its=I1+.. +In või Usis=-(U1+..+Un) Uvalj=-(Rts/R1*U1+..+Rts/Rn*Un) 4. emitter coupled logic(emittersidestus)-voolud erinevad vähe, aga kogu aeg sees. Kas väikeste pingete korral. Põhielem on voolu ümberlülit, neg toitepingega. Kui x>Uo, siis juhib T1. Voolav vool I=const 12pdf 5. Kõik loend-d on 2ndloendurid, 10ndloend on modif 2nd, trig baasil; *summ *lahut *reversiivsed | asünc-trig järjestik ja lülitavad info muutusel ja sünc-lülitavad korraga;
Kogu ahelat tarkvarapaketid võimaldavad ülesandeid automatiseerida; *analüüsimudelitesse on *abimaterjaliks, *ettemakseteks hankijatele, *inimressursid, *rahalised ressursid, koordineeritakse ühest kohast. Optimeeriv lähenemisviis optimeerides juhtimistegevust, võimalik kerge vaevaga lülitada keerulisi matemaatilisi tingimusi; *mudeli analüüsimine *seadmed, *kinnisvara. Varud os seotud väljunditega ja sisenditega. Varud põhjustavad asendame kvalitatiivsed hinnangud kvalitatiivsete näitajatega. Kasutatakse on hõlpsasti teostatav; *mudeli muutmine on lihtne ja kiiresti teostatav lisakulusid, mistõttu on nad majanduslikult ebasoovitavad, kuid vajalikud tarbijate inseneriteaduste, matemaatilisi ja statistilisi meetodeid, eksperthinnanguid jne. Ülesandeks §3. Prognoosimine
Piirangud süsteemile. · Nõuded projekti käigule suhtlus, suhted, garantiid, juurutamine, koolitus · Ligikaudne projekti ressursimaht aeg, raha, inimressurss. · Riski analüüs mis juhtub, kui... · Pakkumiste hindamise kriteeriumid 50. Selgita IS funktsionaalseid omadusi Funktsionaalsed nõuded ehk mida süsteem peab tegema. Detailsed kirjeldused, milliste sisenditega, kes, milliseid tulemusi saama peab jne. Sisendiks on info või tegevused · Mida IS teeb info töötluse mõttes? Erinevad sisendid ja väljundid. · Kes kasutab? Kasutusõigused ja -võimalused erinevatel tasanditel ning protsessidel jne. · Andmete keskselt infovajaduste kaardistus rollide ja
sissepoole, s.t juhul, kui kapitali ja tööjõu suhe ei muutu, siis tehnoloogiaefekt väljendab mõlema tootmisteguri hulga protsentuaalselt võrdset vähenemist. Mastaabiefekt: Tootmise sisendite üheaegset muutumist samas vahekorras nimetatakse tootmise mastaabi muutuseks. Mastaabiefekt mõjutab oluliselt ettevõtte kulukõverate kuju. Tegur-toodang suhetes on sisendite mahu võrdsel suurenemisel kolm võimalust: toodang suureneb sisenditega samas mahus (püsiv mastaabiefekt); toodang suureneb ennaktempos (kasvav mastaabiefekt); toodang suureneb vähem kui sisendite maht (kahanev mastaabiefekt) Struktuuriefekt: Struktuuriefekti võib näiteks taimekasvatuses vaadelda mitme teguri ühistoimena ehk ühisefektina, mis ületab üksikefektide summa. Ka tootmise intensiivistamine ja koondamine toovad kaasa lisaefekti. Tootlikkuse juhtimine on ettevõttes pidev protsess, milles võib eristada neli järjestikust
Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2 , kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne.Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. Demultipleksor on kommutaator, millel on üks infosisend ja mitu väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2 , kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. ADRESSEERIMISE VIISID
väärtuste muutuste järgi. S R Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 - Kui S = R = 1, siis on otseväljud ja inversioonväljund ühesuguse väärtusega Q = ^Q, kuna kahendväärtuse otseväärtuse ja eitus ei saa olla võrdsed, siis loetakse seda keelatud väärtuseks. Loogikafunktsioon Qt = S + ^R Qt-1 SR trigerit saab ka lisaks asünkroonsele SR-trigerile NOR baasil teha NAND baasil teha madalaktiivsete sisenditega asünkroonse STR-trigeri. Potensiaaliga sünkroniseeritav SR-triger (SR Latch) Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitab triger uude olekusse. Kui C-sisend pole aktiivne, siis triger säilitab vana oleku olenemate muude sisendite väärtustest. 2) MS-triger (Master Slave) Master ja slave pool. Aitab lahendada probleeme tagasidega tekkivaid probleeme, nt sünkrosisend on aktiivne
taktsignaali. Igal taktil arvestatakse kõikide Graafilised ............ puudumisega antud sõlmes sisenditega, arvutatakse uued olekud ja väljundid Tekstilised end module Üleminekud (transitions): Kasutatakse süsteemi ning alles siis tehakse siire.
Turuhinna meetod mõõdab nende keskkonnakaupade või teenuste majanduslikku väärtust, mis on turul ostetavad ja müüdavad. Turuhinna meetodis kasutatakse standardseid majandusteaduse tehnikaid, et mõõta turul olevate kaupade majanduslikku tulu. Loovuse meetodit kasutatakse niisuguste ökosüsteemi toodete või teenuste majandusliku väärtuse hindamiseks, mis toetavad turustatavate kaupade tootmist. Meetodit rakendatakse, kui ökosüsteemi tooteid või teenuseid kasutatakse koos teiste sisenditega turustatava kauba tootmiseks. Hedoonilise hinna meetodit rakendatakse kõige levinumalt keskkonna väärtuste leidmiseks seoses objektide hindamisega kinnisvaraäris. Kinnisvara hind kujuneb hoone ehituslike omaduste (krundi suurus, tubade arv, keskküte, arhitektuuriline isikupära), piirkonna sotsiaalmajandusliku kvaliteedi (töötuse määr, palga erinevused, haridustase, kohalikud maksumäärad, rassiline koosseis) ja
1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asü...
tingimustel toimuv müüjate-ostjate vahetu või kaudne lävimine kaupade ostuks ja müügiks Vahetustingimuste aluseks on vahetuse käigus saadud või loovutatud hüviste vastastikune suhe (proportsioon), mida võib käsitleda kui nõudluse, pakkumise käigus väljakujunevat turuhinda Toodanguturg on tootmisprotsessi väljunditega kauplev turg e (valmis)toodangu turg (output market), mida tuleks eristada tootmisteguriturust (e tootmise sisenditega kauplevast turust Ressursiturg e tootmisteguriturg on turg, kus ostetakse ja müüakse tootmistegureid (maa, töö, kapital) Efektiivne turg (efficient market) on turg, kus hüviste hinnad peegelduvad täielikult ning viivituseta olemasolevat ja muutuvat nõudlust ning pakkumist, soodustades selliste hüviste ja tootmistegurite vahetamist vastavalt nende kõrgeimale väärtusele Turuhind kujuneb turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul. Turuhind täidab
1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte
lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Kampsunikuduja kogukulusid ning nende jagunemist püsikuludeks ning muutuvkuludeks iseloomustab joonis 6.1. Joonise all oleva tabeli kaks esimest tulpa iseloomustavad tootmisfunktsiooni. Kampsunikuduja fikseeritud sisenditeks on kudumismasinad ning tootmishooned. Oletame, et fikseeritud sisenditega seotud kulu ehk püsikulu ühes päevas on 25 krooni. Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni. Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja kogu muutuvkulu summa. Seega tooks kolme töölise palkamine endaga kaasa kogu muutuvkulu 75 krooni ning kogu püsikulu 25 krooni. Kogukulu oleks sellisel juhul 100 krooni. Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks
sisendite vahelised seosed · Üldine eesmärk - saavutatav mitme projekti koosmõjul. · Otsene eesmärk - konkreetse projekti eesmärk. · Väljundid - projekti käigus loodud väärtused. · Tegevused - vajalikud toimingud või ülesanded. · Sisendid - inimesed, vahendid ja finantsid, mis on vajalikud projekti tegevuste läbiviimiseks. Kui loogilise maatriksi vorm on esitatud sellisel kujul nagu tabelis, siis ristikestega lahtreid ei täideta, vaid sisenditega seotud informatsioon tuleb näidata või ühitada tegevuste indikaatorite, kontrollimeetodite ja eeldustega. Ristikestega lahtrite täitmatajätmise põhjus on asjaolu, et tegevuse täitmise eeldus on sisendite olemasolu ja sisendite indikaatoreid on käsitletud vahel ka tegevuse indikaatoritena. 15 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE) Projekti planeerimine on töömahukamaid etappe, mis nõuab kavandajalt
15. Multipleksor, Demultipleksor[2] *Multipleksor(MUX)- multipleksor on digitaalskeemides kasutatav kommutatsioonielement. Multipleksoril on harilikult 2n andmesisendit, n kontrollsisendit ning üksainus väljund. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. *Demultipleksor(DeMUX) on kommutaator, millel on üks infosisend ja mitu väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. 16
Süsteemiteooria 3.kontrolltöö kordamisküsimused 1. Süsteemi mõiste- Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida käsitletakse süsteemi suhtes jagamatuna, tervikuna), sidemed (mistahes laadi seosed elementide vahel, mis võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne) ning terviklikkus (võib tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana). Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne.B. R. Gaines'i paradoksaalse süsteemi definitsiooni järgi...
3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) · ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). · ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). · ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema
Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne.Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. Demultipleksor on kommutaator, millel on üks infosisend ja mitu väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. 2
3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) · ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). · ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). · ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte
3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema
poolelt. Eeldame, et meil on võrdselt aritmeetika ja loogikafunktsiooni. Tabelis määrab M kas tegemist on aritmeetika või loogikareziimiga ning konkreetse funktsiooni määravad valiku sisendite väärtused. ALUl on andmesisendid, mis on üldjuhul k-järgulised. Operandid a ja b ning resultaat Y on k-järgulised kahendarvud. Iga operatsiooni jaoks on ALUs oma loogikaskeem. ALU on kombinatsiooniskeem, ehk mälu puudub. Kui juhtsisendi ja valiku sisenditega on operatsioon valitud, siis loogikaskeemi väljund määrab kogu ALU väärtuse. Operatsiooni valikuks kasutatakse multipleksorit. Kõigi järkude realiseerimiseks on identsed loogikaskeemid ja järgulisuse suurendamiseks tuleb neid lihtsalt paralleelselt omavahel ühendada. Kahejärgulise nelja operatsiooniga ALU jaoks on vaja kahte 4-1 multipleksorit. Iga lisanduva järgu jaoks on vaja täiendavat 4-1 multipleksorit. Võrdlusskeem
Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (on ka erandeid - iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Lisaks võib närvivõrke veel jagada hetero-assotsiatiivseteksja auto-assotsiatiivseks. Hetero- assotsiatiivsed närvivõrkudes väljundvektori dimensioon ei lange kokku 8 sisendvektori dimensiooniga. Auto-assotsiatiivsetes närvivõrkudes sisendvektori ja väljundvektori dimensioonid langevad kokku. Esimese närvivõrgu arhitektuuri (ühekihilise pertseptroni) pakkus välja 20. sajandi keskel F. Rosenblatt. See oli silma võrkkesta matemaatiline mudel. Tänapäeval kõige populaarsem
tahtmatud liigutused, progresseerub • Touretti sündroom, samuti putameni kahjustus; 1-360; algus 2-15- aastaselt • Algul tikid, siis koos tikkidega tahtmatud häälitsused • Lõpuks lisanduvad ehholaalia ja korpolaalia Mõlema puhul parandavad toimetulekut antipsühhootikumid ja muud ravimid, sh antidepressandid, aga „päris“ ravi pole. Hüpokineetilised häired: liigutusi vähe ja need on aeglased BG terved, kuid sisenditega midagi lahti - BG signaal on liiga tugev → signaal taalamusest korteksisse on pärsitud → tahtlikke liigutusi on raske algatada. • Parkinsonism: dopamiini neuronite kadu mustolluses → signaal BG seesmisesse globus pallidusesse nõrk • 0,1-1%, vanusega risk kasvab, progresseeruv – 10-20 a aega kuni sümptomid teovõimetuks muudavad. • Positiivsed sümptomid: puhkeolekus treemor, lihasjäikus, tahtmatud liigutused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
