Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Nimetu (1)

Varia - Kategoriseerimata
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes mida kus millal?
  • Kes on Teie klient ja tarbija?
  • Millised on klientide vajadused ja milles seisneb turunõudlus?
  • Missuguseid väärtusi loob ettevõte klientidele?
  • Missuguse kaubateenusega ettevõte rahuldab kliendi vajadusi?
  • Miks peaks klient ostma just Teilt?
  • Miks see on hea idee?
  • Millisele oletusele see arvamus tugineb?
  • Miks see idee võiks sobida ja 5 põhjust miks ei peaks sobima?
  • Kuhukuidas ta sobib tulevikus?
  • Kuidas hinnata võimalusi ja ohte kuidas käituda?
  • Mille vastu võitleme?
  • Mida väldime Milleks me ei ole valmis?
  • Mida teha toote langusfaasis?
  • Kui palju on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks?
  • Kui suur on investeeritud kapitali tulukus?
  • Kui edukas on ettevõte?

TMJ3330 “Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused


Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab!
  • Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid . (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07)
    • Väline keskkond on vaadeldav mikro - ja makrotasandil
          • Tarbijad
          • Hankijad
          • Konkurendid
          • Inimressursid
          • Finantsressursid
        • Väline makrokeskkond
          • Poliitiline keskkond
          • Majanduslik keskkond
          • Sotsiaalne keskkond
          • Tehnoloogiline keskkond
          • Looduslik keskkond
          • Rahvusvaheline keskkond

    Sisekeskkonna märksõnadeks on:
    juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba toodangut, viletsaid tooteid või kehva turustust. Juhtimise kvaliteeti on raske defineerida, kuid see seondub järgmiste teguritega: juhtimisoskused, töötajaga suhtlemise kogemused, teadmised tootmis- ja teenindusprotsessist, kohustus ja motivatsioon , soov ja võime teha muutusi, otsustus - ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist.
    Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus , rahavood , varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa.
    Konkurentsipositsioon , mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus , suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud , kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad .
  • Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond)
    Jaotus vaata punkt 1.
    • Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides:
        • saavutada riigis majanduse kasv,
        • tagada madal töötuse määr,
        • madal inflatsioon,
        • stimuleerida eksporti,
        • kindlustada investeeringuid majandusse,
        • samuti madalad intressimäärad.

    Poliitilise keskkonna all mõeldakse: õigusaktide ja käitumisnormide kogumit, valitsuse ja poliitiliste parteide arusaamade kogumit ühiskonna ülesehitusest, juhtimisest ja arengu eesmärkidest ning suhetest teiste riikidega. Samuti, poliitiliste asutuste üldist süsteem. Valitsus võib ettevõtteid mõjutada põhiliselt kolmel moel: otsene mõju läbi valitsuse allüksuste tegevuse, majanduspoliitika kaudu, seadusandluse kaudu (nt raha-, maksu-, sotsiaalpoliitika …). Ettevõtete ja õiguskorda tagavate organite tegevust reguleerib valitsus seadusandlike aktidega: äritegevusega tegelemise võimalusi reguleerivad seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus ; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire)
    • Majanduskeskkonda mõjutavad:
        • valitsuspoliitika,
        • tootmisettevõtete saavutused,
        • rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine.

    Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil.
        • Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida järgmistest mõistetest
          • konkreetse toote nõudluse tase
          • tootmiskulud
          • turgude iseloom
          • konkurentide ja nende toodete olemus ja käitumine
        • Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. See hõlmab järgmisi valdkondi:
          • riigi majanduskasvu määr
          • erasektori võime konkureerida teiste maade erasektoriga
          • valitsuse fiskaaltegurid, st. maksutulud ja –kulud
          • valitsuse monetaartegurid, st. raha „hind“ ehk laenuintressid
          • rahvusliku raha väärtus
          • teised majandusnäitajad riigi tasandil nagu eksporditegevuse tugevus, maksebilanss , inflatsioon, töötus ja raha pakkumine

    Ettevõtteid väljastpoolt mõjutavad tegurid on
          • Majandustsüklid, kasv ja langus
          • Inflatsioon
          • Töötus
          • Intressimäärad
          • Valitsuse kulutamine ja laenamine

    Ettevõte ei saa mõjutada makromajandust. Ettevõtte juhi / juhtide ülesanne on ära arvata võimalikud majanduse muutused ja vastavalt sellele kohandada ettevõtte tegevust kõige otstarbekamal moel pidades silma püstitatud eesmärke.
    • Sotsiaalsed tegurid on seotud paljude inimestega.
        • Igale ettevõttele on inimesed strateegilise tähtsusega ja nad võivad ettevõtet mõjutada mitmel moel (soodsalt või ebasoodsalt).
        • See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet
        • Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli.
        • Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga.
        • vähendab kulusid ,
        • vähendab vigu („inimfaktori“ asendamisel automaatikaga),
        • tõstab toodangu kvaliteeti,
        • tõstab töö efektiivsust ,
        • kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse,
        • sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga.
    • Rahvusvahelistumisele viivad tegurid võib jagada nn. turutõuke- ja turutõmbe teguriteks .
        • Turutõuketegurid:
          • turu kahanemine,
          • madal kasumlikkus ,
          • ülepakkumine turul,
          • kitsendav seadusandlus ,
          • väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg,
          • kõrge tööjõuhind,
          • kõrge tulumaks ,
          • valitsuse ebastabiilsus
          • ja teised destabiliseerivad mõjud.
        • Turutõmbetegurid:
          • stabiilne või kasvav turg ,
          • kõrge kasumlikkus,
          • ebapiisav pakkumine turul,
          • seadusandlike kitsendusteta,
          • heade oskustega ja motiveeritud tööjõud,
          • madalad tööjõukulud,
          • madalad maksud ,
          • stabiilne demokraatlik valitsus.

  • Ettevõtluse definitsioonid , ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid ; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06)
    • ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters , 1989).
    • ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital , töö) (Appleby, 1994).
    • ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1).
    • Ettevõtjate ühised jooned:
        • Võimekus midagi teha
        • Saab jagu vigadest ja on julgust enesekindlust uuesti proovida
        • Innovatiivsus
        • Tulemustele orienteeritud (jõuab eesmärgini)
        • Riskivõtja
        • Täielik pühendumine
    • Ettevõtja edutegurid:
        • Suur töövõime
        • Püsivus/sihikindlus
        • Motivatsioon
        • Suhtlemisoskus
        • Juhtimis-, eestvedamisoskus
        • Kompetentne juhtimine
        • Ausameelsus
        • Hea tervis
        • Mõistev
        • Õnn
        • Pere toetus
        • Selged eesmärgid
        • Loovus
        • Võime aktsepteerida ebamäärasust ärikeskkonnas
    • ETTEVÕTTED liigitatakse:
        • õigusliku vormi
        • omandivormi
        • tegevusala järgi jne
        • suuruse järgi
          • Mikroettevõte – 1-9 töötajaga
          • Väikeettevõte – 10-49 töötajaga
          • Keskmine ettevõte – 50-249 töötajaga
          • Suurettevõte - >250 töötajaga.

  • Äriorganisatsioon ja ettevõtete õiguslikud vormid, nende eelised ja puudused. (lk 13-19, Aerirganisatsioon_ja_ettevotete_oiguslikud_vormid)
    • Äriorganisatsiooni olemus
        • Kõik organisatsioonid ühendavad inimesi
        • Igaühel on täita oma roll
        • Koostöös tegutsetakse ühise eesmärgi nimel
        • Igaüks vastutab oma osa eest organisatsiooni tegevuses
        • Organisatsioonidel võimuhierarhia, ametiredel
        • Organisatsiooni liikmed on teadlikud oma positsioonist sellel ametiredelil
    • Organisatsioonidel on mitmed ühised tunnused:
        • ühendavad inimesi
        • nad vajavad raha
        • neil on omanikud
        • nad toodavad tooteid / osutavad teenuseid
        • neil on kliendid, kes tarbivad neid tooteid/teenuseid
        • neil on vaja koguda raha, et arendada tooteid/teenuseid vastavalt nõudlusele turul
    • Organisatsioonide tüübid
        • Nn. Ühinenud organisatsioonid ( incorporated )
        • Ühinemata organisatsioonid (non-incorporated)
        • vastutus äritegevuse eest (piiratud, piiramata);
        • äri eesmärkide ja korralduse poolest.
    • Ettevõtete õiguslikud vormid, iseloomustus
        • FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE), äriga tegelev üksikisik
        • ÄRIÜHINGUD (täis- ja usaldusühing, osaühing, aktsiaselts )
        • TULUNDUSÜHISTU
        • MITTETULUNDUSÜHINGUD
    • FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA
        • Eelised:
          • äritegevusega alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähem formaalsusi (registreerimine Maksuametis , soovi korral ja käibemaksukohuslasena Äriregistris);
          • omaniku otsustamis- ja tegutsemisvabadus ning täielik kontroll;
          • paindlikkus tegevussuundade valikul ja nende muutmisel;
          • kogu tulu kuulub omanikule;
          • lihtsustatud aruandlus ja raamatupidamine (meetodi valikuvõimalus);
          • isiklik rahulolu ja motivatsioon
        • Puudused:
          • omaniku piiramatu vastutus oma tegevuse eest;
          • kapitali piiratus tegevuse laiendamiseks ja mastaabisäästu saamiseks;
          • äritegemis- ja juhtimisoskuste puudumine;
          • raskused töötajate ärisse ligitõmbamisega;
          • ettevõtja suur töökoormus, sest kõik toimingud ( tehingud , müük, arved , dokumendid ) peab tegema ise, kui ei ole võtnud abilisi;
          • tegevusaja piiratus, mis sõltub omaniku tervisest ja soovist;
          • hankijate ja klientide poolt võimalik ettevõtja umbusaldamine.
    • TÄIS- JA USALDUSÜHING
        • Eelised:
          • jagatud vastutus ja risk;
          • organiseerimise ja juhtimise lihtsus;
          • miinimumkapitali nõuete puudumine;
          • võimalus kaasata suuremat kapitali (kui FIE puhul), kogemusi ja oskusi;
          • kasumi jaotamise lihtsus;
        • Puudused:
          • osanike (v.a usaldusosanike) piiramatu vastutus;
          • aeglasem otsuste tegemine kui üksi tegutsemisel;
          • ühingu lühike eluiga, mis sõltub osanike soovist äriga jätkata;
          • raske leida sobivaid partnereid ;
          • vaidluste võimalus, mis võib viia ka äritegevuse lõpetamiseni;
          • kasumi jaotamine mitme isiku vahel.
    • AKTSIASELTS JA OSAÜHING
        • Eelised
          • osanike või aktsionäride piiratud vastutus;
          • võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali;
          • omandiõiguse lihtne üleandmine, ilma äriühingu tegevust häirimata (aktsiate müük, pärandamine);
          • paremad võimalused valida kogenud juht, eriti aktsiaseltsis;
          • võimalus äriühingu kapitali suurendada osanike või aktsionäride juurdevõtmisel;
          • piiramatu eluiga, suurem stabiilsus;
          • sobivus nii suur- kui väikeettevõtetele;
          • spetsialiseeritud juhtimine, sest omand ja juhtimine võivad olla lahutatud;
          • suurem usaldatavus partnerite silmis;
        • Puudused
          • rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine;
          • tegevuse suurem reguleeritus (nt juhtkonna töölevõtmise kohustus);
          • tegevuse avalikustamisega kaasnev äriinformatsiooni levitamine;
          • juhtimise ja tegevuse paindlikkuse kadumine, eriti suuremates aktsiaseltsides;
          • üksikomanikel puudub kontroll äriühingu tegevuse üle;
          • palgalise juhtkonna huvi majandustulemuste vastu võib olla nõrgem, võimalikud on omanike ja juhtide lahkhelid;
    • TULUNDUSÜHISTU eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu
        • Eelised
          • liikmete kontroll ühistu tegevuse üle, ühistute tegevus on nende soovidele lähemal;
          • otsused tehakse demokraatia alusel, puudub autokraatlik juhtimine;
          • tulundusühistud on piiratud vastutusega organisatsioonid. 
        • Puudused:
          • ühistu töötajate ja liikmete (tarbijad jt) suhete halvenemine võib mõjutada ebasoodsalt ühistu tegevust;
          • kuna otsused tehakse demokraatlikul alusel, ei saa neid teha nii kiiresti kui olukord võib nõuda.
    • TULU MITTETAOTLEVAD ETTEVÕTTED on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ja põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
        • Mittetulundusühingud: aiandus -, suvila-, garaaži-, korteri-, majaomanike jt ühistud.
        • Valitsuse ametid - rahastatakse maksutuludest ja pakuvad teenuseid, mida mitmel põhjusel valitsus ei usalda anda tulundussektorile.
        • Kohalik omavalitsus – ülesanne osutada kohalikke haridus -, keskkonna-, sotsiaal-, jt teenuseid, teenuste rahastamine toimub kohalikest maksu- ja rendituludest, toetab keskvalitsus.
        • Heategevusorganisatsioonil on ulatuslik eesmärkide loetelu , rahastamine annetuste kaudu, inimesed tegelevad sellega vabatahtlikkuse alusel või sümboolse tasu eest; heategevus on maksuvaba.
    • ETTEVÕTJATE ÜHENDUSED
        • Konsortsiumi puhul liitutakse lepingulistel alustel mingi projekti tegemiseks.
        • Kartell on sõltumatute tootjate kokkulepe konkurentsi piiramise eesmärgil.
        • Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem
        • Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus)
        • Ühisettevõte on mitme eri riikides asuva ettevõtja moodustatud ühendus (tütar-või sidusettevõte), kus kapitaliga kaasneb know -how siire ja osalemine juhtimises
        • Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus)

  • Äriidee otsimise protsess (lk ?, Aeriidee_otsimine)
    • Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed)
    • Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada
    • Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/ valikuid .
    • Tuua välja toote/teenuse iseloomustus 5 küsimuse toel: kes? mida? kus? millal? kuidas?
    • MIDA? (toode/teenus, idee läbikaalumine, eesmärkide püstitamine)
    • KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus)
    • KUIDAS? (s.o kontseptsioon , eesmärkide saavutamise viis)
    • Hea äriidee omadused:
        • uuenduslik iseloom,
        • orienteeritus tarbijale,
        • turu valmisolek äriidee realiseerimiseks,
        • vajalike teadmistega inimeste olemasolu,
        • realiseeritavus (tööjõu, kapitali, seadmete, materjalide kättesaadavus)
    • Hästisõnastatud äriidee peab vastama järgmistele küsimustele:
        • Kes on Teie klient ja tarbija?
        • Millised on klientide vajadused ja milles seisneb turunõudlus?
        • Missuguseid väärtusi loob ettevõte klientidele?
        • Missuguse kauba/teenusega ettevõte rahuldab kliendi vajadusi?
        • Miks peaks klient ostma just Teilt?

  • Äriidee defineerimine ja analüüs (lk ?, Aeriidee_otsimine)
    • Defineerida selgelt äriidee: toode/teenus arvestades ka Teie soovi, millega tahaksite tegeleda:
        • Miks see on hea idee?
        • Millisele oletusele see arvamus tugineb?
        • Kas võite tõestada, et see oletus on õige?
        • Loetlege 5 põhjust, miks see idee võiks sobida ja 5 põhjust, miks ei peaks sobima ?
        • Kuhu/kuidas ta sobib tulevikus?
    • Vajadusel idee otsimise protsessi korrata
    • Seejärel katsetada, kuidas Teie äriideed turul rakendada, e. viia läbi turu-uuring
    • Näide: äriidee analüüs. Telekanali äriidee: Eestikeelsele elanikkonnale meelelahutusvõimaluste pakkumine televisiooniprogrammide loomise ja edastamise kaudu Eestis
    • Kellele? Eestikeelne elanikkond 3 grupis: 1)15-49; 2) 50 a. ja vanemad, 3) - 15.a
    • Mida? Rahulolu ja lõõgastus meelelahutuse kaudu
    • Kuidas? Teleprogrammi kavandamine, saadete hankimine , tootmine, marketing , reklaamimüük. Konkurentidest eristumine toimub programmi baasstruktuuri kavandamise tasemel, tuumkompetentsuseks on meelelahutusootuste rahuldamine – so missioon

  • Ärivõimalused, nende äratundmine ja hindamine. (lk ?, Aerivoimaluste_aeratundmine_ja_hindamine)
    • Äriidee selgitamise protsessis on tähtis hoida vajadus ja võimalus eraldi. Vajaduste olemasolu ei tähenda, et on olemas ärivõimalus. Rahuldamata vajaduste määramine on oluline, kuid ei ole piisav tingimus edu saavutamisel. Kolm tegurit: vajadus, kompetents ja erakordne ( haruldane ) väärtus määravad selle, kas võimaluste aken on avatud või on suuteline avanema. Tugeva äriidee innovatiivsust võib käsitleda etteaimamatu lahendusena. See on sageli leitud loovalt (mitte harjumuspäraselt) turgu ette aimates. See nõuab põhjalikke teadmisi ja erioskusi. Four- Leaf -Clover Model – 4 peamist teed, mis juhib ühtsele arusaamisele probleemidest ja võimalustest.
    • Four-Leaf-Clover Model
        • Võimaluste olemasolu s.t nähtused ja muutused, mis avavad tee uutele ettevõtetele võimaluste arendamise kaudu
        • Kokkusobimatus –varjatud nõrkus – mis vajab avastamist ja asendamist (parandamist)
        • Innovatsioon mis loob vajadusi ja põhjustab võimaluste esilekerkimist
        • Puuduvad lülid: ilmsed puudused, takistused mis vajavad kõrvaldamist
    • Ärivõimalus -> turuvõimalused
    • Ärivõimaluste analüüs
        • Majandusharu ja turg
        • Majandusanalüüs
        • Konkurentsieelised
        • Probleemid
        • Meeskond
        • Võimalikud vead

  • Väliskeskkonna mõju hindamine ettevõtte tegevusele (lk ?, Aerivoimaluste_aeratundmine_ja_hindamine)
    • Mitmed tegurite grupid on omavahel tihedalt seotud ja vastastikku üksteist mõjutavad.
    • Väliskeskkonna erinevad tegurid võivad ettevõtteid mõjutada peamiselt kahel moel:
        • nad võivad kujutada endast ohtu;
        • nad võivad pakkuda võimalusi
    • TURUVÕIMALUSED see on ettevõttele vajalikud tingimused, mille puhul saab kasumit (A: Atraktiivsus, B: Kasumivõimalus
        • parimad võimalused
        • 2-3-iga võimalus suurendab kasumit
        • 4- halvimad võimalused

    A B->
    Kõrge
    Madal
    Kõrge
    1
    2
    Madal
    3
    4
    • OHUD so ebasoovitav areng (nt kasumi või käibe vähenemine), mis võib tekkida seoses nt halva turustustegevusega (A- Ohu tõenäosus, B- Ohu tõsidus)
        • 1-Suured ohud
        • 2-3 võitlus ohu vastu!
        • 4- Väikesed ohud
    • Kuidas hinnata võimalusi ja ohte , kuidas käituda?
        • 1 – suured võimalused ja ohud, võivad ettevõtet palju mõjutada
        • Vaja äriplaani, et realiseerida võimalused; vaja tugevat planeerimist, et ohud kõrvaldada
        • 2-3 iga võimaluse ärakasutamine annab kasumit; ohtude puhul vaja pidevat jälgimist ja e/v tegevuse suunamist, et ohtu ei tekiks
        • 4- neid võimalusi või mitte arvestada; ohtude puhul käituda nagu 2-3 puhul.
    • Ohtude ja võimaluste iseloomustamiseks väljundid
        • IDEAALNE ÄRI – suured võimalused ja väikesed ohud
        • SPEKULATIIVNE ÄRI – suured võimalused ja suured ohud
        • MÕÕDUKAS ÄRI – väikesed võimalused ja väikesed ohud
        • PROBLEMAATILINE e KÜSITAV ÄRI – väikesed võimalused ja suured ohud

  • SWOT analüüs. (lk 23 ja 49, Aerivoimaluste_aeratundmine_ja_hindamine)
    • Strenghts – Weaknesses – Opportunities – Threats
    • Ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede, samuti väliskeskkonna ohtude ja võimaluste hindamiseks kasutatav metoodika
      Ettevõtte sisetegurid
      Väliskeskkonna ohud
      Väliskeskkonna võimalused
      Tugevad küljed
      Mille vastu võitleme?
      Mida püüame ära kasutada
      Nõrgad küljed
      Mida väldime?
      Milleks me ei ole valmis?
    • SWOT näide endise jaekaupl kohta

    Tugevad küljed
    Nõrgad küljed
    Pikaajalised kogemused jaekaubandusturul
    Soodne asukoht kesklinnas
    Suur kaubavalik
    Hea maine
    Palju tarbijaid
    Vähesed kogemused nüüdisaegses kaubanduses
    Halvad parkimisvõimalused
    Vananenud inventar
    Kõrge kulude tase
    Teeninduse madal kvaliteet
    Kapitali puudus
    Võimalused
    Ohud
    Elanike ostuvõime suurenemine
    Rahvusvahelistumine
    Varjatud kaubandustegevuse legaliseerimine
    Tugev konkurents
    Turgude küllastumine
    Väliskapitali pealetung ettevõtluses
    Odavkaubanduse pealetung
    Muutused tarbijaeelistustes
  • Turunduse definitsioon, turud ja turunduse subjektid. (lk 42-48, Turundus )
    • “Turundus on juhtimisfunktsioon – protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbija vajadused” (J.R. Evans, B. Rerman )
    • “Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu” (P. Kotler )
    • “Turunduse eesmärk on muuta müük iseeneslikuks. Sihiks on tunda ja mõista tarbijaid nii hästi, et loodud kaup sobiks neile ja müüks ennast ise”(P. Drucker )
    • Turunduse üldmõisteteks on vajadus, soov, nõudlus; tooted/teenused; turud; turundus, turundajad.
    • TURG on toote olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijate ning tehingute kogum.
    • Tänapäeva majandus koosneb paljudest turgudest:
        • ressursid;
        • tooted vahendajatele;
        • tooted lõpptarbijatele;
        • tarbija müüb tööd;
        • palga eest ostab kaupu jne
    • Kes tahab müüa:
        • peab otsima ostjaid,
        • välja selgitama nende vajadused,
        • korraldama vastavate kaupade tootmise,
        • müügitoetuse, turustamise.
    • MARKETING on turu juhtimine eesmärgiga sooritada vahetus inimeste vajaduste ja soovide rahuldamiseks.
    • Turunduse subjektid:
        • tootjad,
        • lõpptarbijad,
        • jaekaubandus -,
        • hulgikaubandusettevõtted,
        • turunduse spetsialistid (spetsialiseerunud organisatsioonid, isikud).
    • Eristatakse järgmisi turge:
        • tootmisvahendite,
        • tarbekaupade,
        • teenuste,
        • infoturgu.
    • Või isiku-,
        • asukohtade,
        • ideede-,
        • organisatsiooniturundus.

  • Turunduskontseptsioonid. (lk 45-47, Turundus)
    • Kontseptsioonide analüüsimisel aluseks 4 elementi: lähtealus, fookus, vahendid, eesmärk)
        • Tootmiskontseptsioon (tootja võimalused, madal hind, mastaabisääst) lähtub sellest, et tarbijad eelistavad hinnalt odavat laia levikuga kaupa.
        • Tootekontseptsioon (toote omadused, tootearendus ja kvaliteet, kasum kvaliteedilt) seisneb selles, et tarbija eelistab kaupa, mille kvaliteet on parem ja mis pakub uusi kasutusvõimalusi. Käibe kasv saavutatakse toote pideva täiustamisega.
        • Müügikontseptsioon (firma, tooted, müük ja reklaam , kasum käibe kasvult ) toetub sellele, et tarbijad ei osta kaupa aktiivselt enne, kui ei võeta spetsiaalseid müüki toetavaid ja ergutavaid meetmeid.
        • Turunduskontseptsioon (turg, tarbija vajadused, juhitud turundus-4P mudel, kasum kliendi rahulolult) on turunduse juhtimise filosoofia, mille kohaselt ettevõtte eesmärkide saavutamine sõltub sihtturgude vajaduste ja soovide selgitamisest ning nende kokurentidest paremast vajaduste rahuldamist.
        • Sotsiaalse turunduse kontseptsioon (ühiskond; tarbija ja ühiskonna vajadused; suhtekorraldus, 4P mudel; kasum rahulolult ja eelistustelt) peab silmas järgmist: esmalt määratleb ettevõte oma sihtturgude soovid ja vajadused, seejärel rahuldab ta neid konkurentidest kõrgema tarbimisväärtuse loomisega sellisel viisil, mis tõstab nii klientide kui ka ühiskonna heaolu.
        • Suhtlusturundus (klient; vajaduste tundmine; turundus vastavalt kliendile; kasum kliendi säilitamiselt)
        • Väärtuspõhise turunduse kontseptsioon (omanik, aktsionär; väärtuse loomine; turundus varade loomiseks ja juhtimiseks; tulevaste rahavoogude genereerimine ja tagamine)

  • Turu segmentimine ja sihtturu valik. (lk 59-62, Turundus)
    • TURU SEGMENTIMINE on heterogeense turu jaotamine homogeenseteks osaturgudeks – segmentideks, so. Sarnaste vajadustega tarbijarühmadeks, kes reageerivad ühesuguselt teatud turundustegevusele.
    • TARBETURU SEGMENTIMISEL võib aluseks võtta järgmised kriteeriumid:
        • DEMOGRAAFILISED (vanus, sugu, keel)
        • SOTSIAALMAJANDUSLIKUD (haridus, amet, tulu)
        • GEOGRAAFILISED (rahvus, riik, religioon, asum )
        • PSÜHHOLOOGILISED ( isikuomadused , klassikuuluvus, elulaad )
        • KÄITUMUSLIKUD, NIMETATAKSE KA TOOTELISED (harjumused, reageeringud, tootealased teadmised)
        • MUUD (puuetega inimesed, autoomanikud, loomapidajad, hobide harrastajad, jne)
    • SIHTTURU valikul tuleb:
        • hinnata segmentide potentsiaalset kasulikkust (segmendi suurus, kasvu-, ja kasumipotentsiaal, konkurendid)
        • segmendi vastavust ettevõtte eesmärkidele ja ressurssidele,
        • igale segmendile teha oma turundusstrateegia (diferentseerimata, diferentseeritud , kontsentreeritud turundus)
    • TURUNIŠŠ: tootjate poolt rahuldamata
    • TURUAKEN: spetsiaalse toodanguga rahuldamata turusegment

  • Turundusmeetmestik ja selle elementide kirjeldus. (lk ?, Turundus)

    Toode
    Eritunnused, lisandid, paigaldamine, teenindus, garantii, pakend
    Hind
    Eesmärgid, paindlikkus, toote elutsükkel, geograafilised tingimused, hinnaalandused
    Turustus
    Eesmärgid, turustustüüp, vahendajad, turu tüüp ja asukoht, vedu, teenindus, turustuse juhtimine
    Toetus
    Müügipersonal, -motivatsioon, -treening, -valik, -arv, reklaam, müügisoodustus, suhtluskorraldus
    • TOOTE all mõistetakse kõike, mida turul pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või vajadust. Need on materiaalsed objektid, teenused, asukohad, organisatsioonid, ideed, informatsioon jm
        • Toodet vaadeldakse 3-tasandilisena:
          • TOOTE TUUM ehk põhiline hüve, mida tarbija omandab oma probleemi lahendamiseks. Ülesanne selgitada tarbija vajadused.
          • KONKREETNE TOODE ehk toote reaalne teostus (kvaliteet, väliskujundus, margitunnus, pakend)
          • LAIENDATUD TOODE, mis pakub tarbijale täiendavaid teenuseid ja kasusid (kohale toimetamine, paigaldamine, järelhooldus, garantii, krediit ).
        • Tooteid liigitatakse lähtuvalt lõppkasutusajast (tarbe-, tööstuskaup), kasutusaja pikkusest (lühitarbe-, kestuskaup, teenused), ostuharjumusest (esmatarbe-, valik-, eri-, võõrkaup). Esmatarbe-kaup võib olla regulaar-, impulss-, hädaabikaup.
    • HIND on toote VÄÄRTUS RAHAS, mida toote või teenuse eest nõutakse või millega tarbija on seda nõus ostma
        • HIINNAPOLIITIKAT kasutatakse koos TURUNDUSMEETMESTIKU teiste osadega, kusjuures tal on 2 olulist eelist:
        • Hinda saab kiiremini ja kergemini muuta
        • Hinnaalased otsused avaldavad äritegevusele kohest mõju
        • Hinna eesmärgid võivad põhineda turul (säilitada turuosa), kasumist lähtuvad, seotud hea maine säilimisega, kvaliteediliidriks pürgimisega jne
    • TURUSTUS on tegevus, millega luuakse toote edasitoimetamise süsteem tootjalt tarbijale. Siia kuuluvad:
          • Turustuskanalite valik ja koordineerimine
          • Toodete transport
          • Toodete ladustamine
          • Kaubavarude juhtimine
        • Turustuskanali ülesanne on vähendada kulusid kontaktide loomisel, sorteerimisel, tehingute sõlmimisel
        • Turustuskanali valikul arvestada: toote müügimaht, firma kulud, arvelduste kiirus, klientide pretensioonid, kaubanduspind toote all, klientide suhtumine vahendajasse jm
        • Turustuskanali astmed , vertikaalsed ja horisontaalsed kanalid
    • MÜÜGITOETUS on kommunikatsiooni süsteem tarbijate ja laiema avalikkusega
    • MÜÜGITOETUSE PÕHIEESMÄRGID:
        • Tarbijate informeerimine uutest toodetest, nende otstarbest ja müügikohtadest
        • Tarbijate veenmine ja mõjutamine
        • Kaupade olemasolu ja kättesaadavuse meenutamine
    • Eesmärkide piiritlemisele järgneb SIHTAUDITOORIUMI VALIK, kellele sõnumeid suunata: olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid.
    • Müügitoetuse liigid:
        • reklaam
        • isiklik müük
        • Müügi soodustamine
        • Avaliku arvamuse kujundamine
    • Toetuse strateegiad: tõmbe ja tõukestrateegiad

  • Toode ja toodangupoliitika . (lk 62-70, Turundus)
    • Toodangupoliitikas 2 põhikontseptsiooni:
        • toote elutsükli kontseptsioon
        • uue toote väljatöötamine
    • TOOTE ELUTSÜKKEL kajastab käibe ja kasumi muutumist toote eluaja jooksul
    • TOOTE ELUTSÜKKEL jagatakse tavaliselt 5 faasiks:
    • Toote elutsükkel võib olla erinev mittekestvus- ja kestvuskaupadel
    • Mida teha toote langusfaasis ?
    • UUS TOODE peab olema tarbijale tähtis, ainulaadne, mittejäljendatav ja turustatav.
    • Uus toode võib olla esmatoode (uus kõigile) uus ostjale, uus tootjale
    • UUE TOOTE EVITAMINE koosneb 9 etapist:
        • UURIMISSUUNDADE VALIK,
        • IDEE OTSING,
        • IDEE VALIK,
        • TOOTE KONTSEPTSIOONI LOOMINE JA TESTIMINE,
        • TURUNDUSSTRATEEGIA KUJUNDAMINE,
        • ÄRIANALÜÜS,
        • PROTOTÜÜPIDE LOOMINE,
        • PROOVITURUNDUS
        • TOOTE VIIMINE TURULE
    • Samaliigilistest kaupadest eristab toodet MARK.
    • MARK ON ÜHE TOOTJA VÕI TOOTJATE RÜHMA TOODE, MIS ON ÜHESELT ERISTATAV MARGINIME (KEELELINE TUNNUS) JA MARGIMÄRGIGA (GRAAFILINE TUNNUS).
    • SEADUSEGA KAITSTUD MARGITUNNUST NIMETATAKSE KAUBAMÄRGIKS.
    • KAUBAMÄRGI tähtsus on seotud tema ERISTUSVÕIME, REKLAAMI JA KAITSEGA
    • Tootja- ja müüjamark

  • Hind, hinnakujunduse meetodid ja –strateegia. (lk 70-73, Turundus)
    • Hinnakujunduse meetodid
        • KULUKESKNE, mis lähtub kogukuludest või ainult otsestest (muutuv-) kuludest tooteühikule, millele lisatakse arvestuslik juurdehindlus (kindel %). Kasutada võib KASUMILÄVE ANALÜÜSI, lähtudes etteantud müügimahust ja soovitud kasumisummast.
        • KONKURENTSIKESKNE, mis lähtub konkurentide hindadest.
        • NÕUDLUSEL EHK KAUBA VÄÄRTUSEL PÕHINEV, mis lähtub tarbija väärtustajust.
        • BAASHINNA määramisele järgneb hinnastrateegia, so ettevõtte pikaajalise tegevussuuna kujundamine hinnakujunduses.
        • Selle valikul lähtutakse hinna rollist TURUNDUSPROGRAMMIS (aktiivne või passiivne) ning hinna tasemest (kõrge või madal)
        • Aktiivne hinnastrateegia: turu koorimise , turu hõlvamise, diferentseeritud strateegia
        • Passiivne hinnastrateegia puhul orientiiriks konkurentide hinnad: taktikalised korrektuurid, hinnaalandamised, soodustused ja -tõstmised, tarbijate psühholoogiline mõjutamine.

  • Turustus, turustusstrateegiad. (lk 73-77, Turundus)
    • Turustusstrateegia sõltub tootja asukohast ja toote iseärasustest ning on määratud vahendajate arvuga.
    • Vahendajate arvu üle otsustamiseks on kolm strateegiat:
        • Intensiivturustus (toodet pakutakse paljudes kohtades)
        • Valikturustus (valikuline võrgustik, kestvuskaubad)
        • Välistav turustus (tooted vajavad täiendavat infot ja teenuseid, ostetakse harva)

  • Müügitoetus: eesmärgid, sihtgrupid ja strateegiad. (lk 78-88, Turundus)
    Vt küsimus 13.
  • Turunduse planeerimine : etapid, protsess. (lk 48-54, Turundus)
    • STRATEEGILINE TURUNDUS on:
        • rahvusvahelise standardi ISO 9000 järgi objekti elutsükli esimene faas,
        • kui kontseptsioon, mis orienteerib kõik tegevused tarbijale,
    • Ettevõtte turundustegevuse plaanimise etapid:
        • STRATEEGIA KUJUNDAMINE (kuidas tegutseda?)
        • STRATEEGIA VALIMINE (milline strateegia parim?)
        • TAKTIKA MÄÄRAMINE (mida teha ja miks?)
        • OPERATIIVSE PLAANI KOOSTAMINE JA REALISEERIMINE (kes, mida, kus ja millal peab tegema?)
    • Strateegiline planeerimine on teiste plaanide koostamise aluseks: paneb paika globaalsed eesmärgid ja ettevõtte missiooni.
    • Igal juhtimistasandil tuleb missioon muuta konkreetseteks strateegilisteks eesmärkideks (ülesanneteks, nt suurendada turu osa x % n aastal).
    • Strateegiline audit ja SWOT analüüs annavad planeerimiseks vajalikud andmed.
    • SWOT analüüsi alusel saab kujundada äriportfelli: ettevõtte tegevusalade ja toodete kogum.
    • Turunduse planeerimisprotsess
        • Situatsiooni analüüs (turundusaudit, SWOT: kus me asume?),
        • Eesmärkide püstitamine, mida tahetakse saavutada,
        • Turunduse strateegia koostamine eesmärkide saavutamiseks (sihtturgude strateegia, positsioneerimine, turunduskompleks, -kulud),
        • Turunduskompleksi elementide strateegiate koostamine,
        • Tegevuskavade väljatöötamine turunduse strateegiate elluviimiseks: mida, millal, teha, kes vastutab, mis maksab?
        • Eelarvete koostamine (tulud, kulud, kasum),
        • Kontrolli läbiviimise kord (aruannete põhjal).

  • Turundusstrateegia: tooteportfelli analüüs, nn Bostoni mudel. (lk 48-54, Turundus)
    • Ühes valdkonnas tegutsemine:
        • Eelised: fookus ühele valdkonnale; st kindlale tarbijale; hea tarbija tundmine; juhitakse paindlikult.
        • Puudused: tarbijaid vähe; tulud väiksed; kulud suured; sõltuvus tarbijatest, tarnijatest suur; sisemine vastuseis muutustele..
    • Tooteportfelli hindamisel Bostoni mudel põhineb oletusel, et suurema turuosaga ettevõttel on konkurentidega võrreldes madalamad kulud.
       
      Suur turuosa
      Väike turuosa
      Kiire turukasv
      Tähed
      Küsimärgid
      Aeglane turukasv
      Rahalehmad
      Koerad
    • RAHALEHMAD
        • suur turu osakaal aeglase kasvutempoga turul,
        • ta vajab oma turuosa hoidmiseks vähem raha kui sisse toob,
        • rahalehmad annavad rahalisi vahendeid teiste äriüksuste toetamiseks.
    • TÄHED
        • suure turuosaga äriüksus kiiresti areneval turul,
        • ta vajab suuri investeeringuid kiire kasvu kindlustamiseks,
        • aja jooksul kasv pidurdub ja ta muutub rahalehmaks.
    • KÜSIMÄRGID
        • väike turuosa kiiresti areneval turul,
        • ta nõuab palju vahendeid nii turuosa säilitamiseks kui ka kasvuks,
        • juhtkond peab otsustama, millised küsimärgid muuta tähtedeks ja millised sulgeda,
    • KOERAD
        • väike turuosa aeglaselt kasvaval turul,
        • ta tasub ennast ära, kuid ei kujuta erilist tuluallikat tulevikus.
    • Kui tooteportfellis on palju RAHALEHMI, siis ebapiisav kasv, liigne rahavoog suhteliselt lühikese aja vältel, väikesed investeerimisvõimalused.
    • Palju TÄHTI põhjustavad suure rahavajaduse, ebapiisava kasvu ja kasumi.
    • Liiga palju KÜSIMÄRKE toovad kaasa ebapiisava rahavoo ja kasumi.
    • Palju KOERI kutsuvad esile ebapiisava rahavoo ning aeglase kasvu.

  • Turustrateegiad. (lk ?, Turundus)
    • Ansoffi toode-turg maatriks pakub välja 4 kasvustrateegiat:
        • TURU HÕLVAMINE Olemasolev turg + Olemasolev toode (e vanad tooted vanadel turgudel )
        • TOOTE ARENDAMINE Olemasolev turg + uus toode (e uued tooted vanadel turgudel)
        • TURU LAIENDAMINE Uus turg + olemasolev toode (e vanad tooted uutele turgudele)
        • DIVERSIFIKATSIOON Uus turg + uus toode (uued tooted uutele turgudele)
    • TURU HÕLVAMISE STRATEEGIA on efektiivne, kui turg on küllastamata ja kasvab. Et müüa rohkem senistel turgudel, võib alandada hinda, suurendada reklaamikulusid, ..
    • TURU LAIENDAMINE võib toimuda uute turusegmentide või müügimeetodite arvel.
    • TOOTE ARENDAMINE – uute mudelite loomise, kvaliteedi parandamise, teeninduse lisamise kaudu
    • DIVERSIFIKATSIOON – kõige riskantsem strateegia. Võib olla horisontaalne, vertikaalne.
    • STRATEEGIA VALIK sõltub ettevõtte ressurssidest ja riskivalmidusest:
    • Palju ressursse, kuid ei taha riskida ->vali tootearendus.
    • Vähe ressursse -> vali turu laiendamine.

  • Turu-uuringu iseloomustus, turunduse infosüsteem. (lk 54-58, Turu_uurimine)
    • Turu-uuring on:
        • Informeeriv: tarbijate käitumine, turu trendid, arengud
        • Hindav: Kas eesmärgid on saavutatud?
        • Eksperimenteeriv: testib turge või tooteid
        • Turu-uuring annab teada turu arengutest : (millised trendid, kas suudate müüa, kas on tootele turgu, kas olete piisavalt ette valmistatud)
    • Turunduse infosüsteem (TIS)
          • firmasisesed andmed (raamatupidamine – bilanss , tulud, kulud, müügiandmed, laoseisud, ostjate rahulolu, ..)
          • andmed väliskeskkonna kohta (hankijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid, turud, tehnoloogia, ..)
          • andmed turundusmeetmestiku kohta (toote-, hinna-, turustus-, toetuspoliitika)
          • turundusuuringute andmed (kirjandusest, ise tehtud, tellitud)
        • TIS infoallikad on: raamatupidamine, kirjandus, kataloogid, statistika, vaatlused, kliendid, ..
        • TIS vajalikuks koostisosaks on: andmete töötlemise ja analüüsi allsüsteem - statistilised meetodid, mudelid, ..
        • TIS iseloomustab kindel struktuur, töötajatevahelised seosed, arvutisüsteemid ning protseduurid. Info peab olema täpne ja vajalik turundusotsuste langetamisel.
        • Olulisteks jälgitavateks valdkondadeks on:
          • turupotentsiaal,
          • turuosa,
          • käive,
          • tarbijad,
          • konkurendid, jne
        • Tihti on vajalikud turu-uuringud: teha ise või tellida !

  • Turu-uuringu protsess ja liigid, info kogumine ja analüüs. (lk 55-58, Turu_uurimine)
    • Turu - uuringu protsess
        • Koosneb ETAPPIDEST:
          • probleemi defineerimine,
          • situatsiooni analüüs ja infoallikate selgitamine ,
          • uurimismeetodite määratlemine,
          • andmete kogumine ja analüüs,
          • tulemuste interpreteerimine ja esitlemine .
        • PROBLEEMI JA UURINGU EESMÄRKIDE seadmine on suur ülesanne. Siin aitavad küsimused:
          • millised olulised tegurid mõjutavad probleemi,
          • missuguseid infoallikaid saab kasutada probleemi mõistmiseks,
          • missuguse turundustegevuse jaoks on teave kõige olulisem.
    • Turu - uuringu määratlemine
        • Tutvumisuuring: probleemi olemus, hüpoteesid, määrata uurimissuunad,
        • Kirjeldav uuring: turu, -meetmestiku, --potentsiaali või tarbijate käitumise selgitamiseks, prognooside tegemiseks,
        • Põhjuslik uuring: et selgitada põhjus-tagajärje suhteid, ühe muutuja mõju teistele muutujatele
        • uus originaalinfo,
        • küsitlus, vaatlus või eksperiment,
        • kvalitatiivne või kvantitatiivne küsitlus,
        • isiklik küsitlus standardiseeritud või standardiseerimata,
        • internetiküsitlus,
        • vaatlus lühikese ajavahemiku jooksul, sündmused korduvad,
        • vaatlusel uuritakse inimeste toiminguid , käitumist ja reaktsioone,
        • väli- ja laborivaatlused,
        • eksperimendis kasutatakse testi-, ja kontrollgruppi.
    • Info kogumine ja analüüs
        • Esmaste andmete kogumine on kallis ja aeganõudev.
        • Reegel: enne kui hakata koguma andmeid, tuleb ära kasutada nn teiseste kui tunduvalt odavamate infoallikate võimalused.
        • Pärast andmete kogumist järgneb nende töötlemine ja analüüsimine, mille eesmärgiks on muutujate vaheliste seoste ja suundumuste väljaselgitamine.
        • Nt TOOTEPORTFELLI ANALÜÜSI järel saab asuda kasvustrateegia kujundamisele (sellest pikemalt hiljem).

  • Tarbijauuringu koostamise alused. (lk ?, Oliver_Tarbijauuringu_koostamise_alused)
    • Turundusuuring ehk turundusanalüüs. Toimub info süvendatud kogumine ja uurimine turundusotsuste tegemiseks. Siia alla kuuluvad turu-uuringud, turundusmeetmestiku- alased uuringud, samuti ettevõtte tootmismahtude ja -kulude uuringud
    • Turu-uuring on turundusuuringu osauuring, mis keskendub mingi ühe kauba turu käsitlemisele
    • Tarbijauuringu all mõistetakse tarbijatelt info kogumist, süstematiseerimist ja analüüsi mingi uuritava probleemi suhtes. Klassikalisem näide on ankeetküsitlus, kus ettevõte tahab teada, mida tarbijad näiteks arvavad turule toodud uuest tootest, kuidas on nad rahul ettevõtte tegevusega rahul ning kasvõi seda, kuidas ettevõte saaks turul tarbijate vajadusi senisest veelgi paremini rahuldada
    • Ankeet olgu vastaja sõbralik
    • Ärge kasutage küsimustes ega kaaskirjas käskivat kõneviisi
    • Inimeste valutu välja viskamine või juhendamine ankeedis, kus nad vastamisega edasi saavad minna või vastamist lõpetada
    • Stiiliühtsus
    • Lahti seletamine, lahti seletamine
    • Vältige küsimusi, mis võivad vastajat alavääristada või solvata
    • Kindlasti peab olema pöördumine vastaja poole
    • Vastajale tuleb selgitada, miks ta antud küsimustikule vastama peaks ning mida see talle konkreetselt annab
    • Kindlasti on vaja kirjutada sinna vastamisinstruktsioonid
    • Samuti see, kuhu tarbija võib pöörduda, kui ta mõnest küsimusest aru ei saa või kõhkleb
    • Panna kirja konfidentsiaalsuse tagamine vastaja jaoks
    • Soovitatav on ka tarbijale mõni präänik välja pakkuda, auhindade loosimine näiteks

  • Müügi olemus, trendid, stiilid, müügiorganisatsiooni arendamine. (lk ?, KaidoVestberg_mueuek)
    • Müük on teise osapoole MÕJUTAMINE endale soodsate otsuste saamiseks.
    • Personaalse müügi tähtsust on raske üle hinnata Personaalse müügi kulud moodustavad 46% kõikidest turunduskuludest ja 13% käibest 61% firma juhtidest on veendunud, et personaalse müügi tähtsus kasvab veelgi.
    • Kui personaalne töö kliendiga ei loo kliendile lisaväärtust, jääb ta jalgu eärile ja mehhaanilistele turundusvahenditele.
    • Kliendisuhete hoidmine ja arendamine eeldab kogu organisatsioonilt mõistmist, tahet ja võimet tegutseda lähtuvalt kliendistrateegiast.
    • Kliendisuhete juhtimisest on võimalik kujundada konkurentsieelis, mida konkurentidel on võimatu kopeerida.
    • Erinevad müügistiilid
        • Suunav müük (Madal oodatav lisaväärtus; Üksikostud “Võida tehing”)
        • Suhtemüük (Madal oodatav lisaväärtus; Ostulojaalsus “Arenda koostööd”)
        • Ekspertmüük (Kõrge oodatav lisaväärtus; Ostulojaalsus “Arenda koostööd”)
        • Konsulteeriv müük (Kõrge oodatav lisaväärtus; Üksikostud “Võida tehing”)

    Etapid
    Vahendid
    1. Müügi teadvustamine
    1. Müügi baaskoolitus
    2. Müügi analüüsimine
    2. Müügijuhtimise süsteem
    3. Müügi juhtimine
    3. Müügiprotsessid
  • Majandusarvestuse eesmärk ja funktsioonid. (lk 117-118, Majandusarvestus_I)
    • Majandusarvestuse eesmärk on informatsiooni kogumine, mis aitab ettevõttes langetada finantseerimisega seotud otsuseid
    • Majandusarvestusega tegeleb raamatupidaja või raamatupidamise osakond, mille töö põhineb Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadusel
    • Raamatupidamist võib ka nimetada äritegevuse kõnekeeleks.
    • Raamatupidamine on süsteem, mis mõõdab ettevõtte äritegevust ja töötleb sellega seotud informatsiooni aruanneteks, mis edastatakse juhtkonnale.
    • 7 põhilist funktsiooni:
        • 1) ettevõttesisese arvestussüsteemi kujundamine ja arendamine;
        • 2) ettevõtte tegevuse tulemuste plaanimise ja kontrolli ühtse koordineeritud süsteemi loomine tagamaks eesmärkide täitmise;
        • 3) kulude ja tulude arvestuse ühtse süsteemi loomine kasumi juhtimiseks tagamaks kulude alanemise ja omanike kasumi maksimeerimise;
        • 4) kõigi struktuuriüksuste tegevuse aruandluse ja plaanimissüsteemi koordineerimine;
        • 5) strateegiliste ja optimaalsete plaanimise ja kontrolli meetodite väljatöötamine;
        • 6) juhtide abistamine kohanemiseks väliskeskkonnaga;
        • 7) kitsaskohtade ja piirangute õigeaegne avastamine ettevõtte tegevust mõjutavate probleemide vältimiseks.

  • Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus. (lk 118-121, Majandusarvestus_I)
    • Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine.
    • Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist.
    • Kulud (E.Linnaksi järgi)
    • 1) Tootmiskulud
    • 2) Perioodikulud
    • Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest
    • Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma
    • Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad:
        • Otseseid materjalikulusid
        • Otseseid tööjõukulusid
        • Tootmise üldkulusid
          • Mittepõhimaterjalid (määrded, õlid, seadmete hooldus , varuosad )
          • Materjalid, mis on valmistoodangu koostisosa ( liim , lakk, naelad , poldid, mutrid , seibid, kruvid )
          • Tootmistsehhi ülalpidamisega seotud kulud (üür ja amortisatsioon; kindlustus ; remont ja hooldus; kütte, elektri, vee ja telefonikulud)
          • Masinate ja seadmetega seotud kulud (rentimise ( liisingu ) ja amortisatsiooni-kulud; kindlustuskulud; remondi - ja hooldekulud
          • Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu (tsehhijuhatajad, meistrid, abi-töölised ja teenindav personal, nt transport-töölised,remonditöölised, torulukksepad, valvurid , tsehhi raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu).
    • Perioodi- ehk mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu, kaupade ja teenuste turustamisega, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega, mis on vajalik tootmiseks. Liigitus sõltub tootmistegevuse eesmärgist.
        • Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm)
        • Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam)
        • Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele)
        • Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused , üldelekter,vesi,küte)
        • Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted)
        • Finantseerimiskulud (intressid)

  • Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. (lk 121-124, Majandusarvestus_I)
    • Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine.
    • Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel
    • Põhilised kuluarvestusmeetodid on:
        • Protsessipõhine
        • Tootepõhine
        • Tegevuspõhine

    • Protsessipõhine kuluarvestus on sobiv kui:
        • ettevõttes toodetakse ainult ühte toodet (nt elekter, vesi, jahu vms),
        • tootmisprotsess on pidev, kus ühtki toodet ei ole võimalik eristada iseseisva projektina,
        • ühiku omahind saadakse mingi perioodi kõigi kulude jagamisel tooteühikule
    • Tootepõhine arvestus on sobiv kui:
        • ühes perioodis toodetakse palju eriliiki tooteid (partiisid), mida on võimalik eristada,
        • saab arvutada iga toote ühiku omahinna otse- ja kaudsete kulude kaudu,
        • seega on võimalik määratleda iga toote (partii) kasum.
    • Traditsiooniline kuluarvestussüsteem eeldab, et kõiki ressursse kasutatakse kõigile toodetele proportsionaalselt nende mahule, mis ei tarvitse alati olla õige.
    • Tegevuspõhine kuluarvestus on:
        • alternatiiv traditsioonilisele üldkulude jaotamise süsteemile,
        • selle abil identifitseeritakse tegevused, mis toovad endaga kaasa kulusid,
        • üldkulud jagatakse toodete vahel, lähtudes nende osast selles tegevuses (nt masinate seadistamine, tootmise planeerimine, infokogumine).
    • On vajalik kindlaks teha tegevused, mille abil määratleda tegevuse kulude suurust (e kulujuhid, nt tellimine – tellimuste arv)
    • Seega jaotatakse üldkulud tegevuse baasil, mis on vajalik toote tootmiseks
    • Traditsiooniliste ja tegevuspõhise kuluarvestuse erinevus seisneb üldkulude jaotuses toodetele:
        • traditsiooniline jaotus lähtub tavaliselt töötundidest või masintundidest;
        • tegevuspõhine kuluarvestus kasutab mitmeid kulujuhte
    • Tegevuspõhise kuluarvestuse meetodi kasutamisel on kulujuhid paremini seotud üldkulude põhjustajatega.
    • Kulujuhtide leidmine on keeruline, sest puuduvad kindlad reeglid ja lähtuda tuleks ettevõtte äriprotsessist ning selle loogikast

  • Ettevõtte majandustegevuse aruandlus, raamatupidamise põhimõtted. (lk 130-131, Majandusarvestus_II._Aruandlus)
    • Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants -aruannetest, kuhu on koondatud ette-võtte kogu majandusarvestuse koond -näitajad arvestusperioodi jooksul:
        • Seisundi aruanne:
          • Bilanss seisuga 31.12.2004
          • Bilanss seisuga 31.12.2003
        • Perioodi aruanded:
    • Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele
        • Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne:
          • TULUD+KASUM–KULUD– KAHJUM =SISSETULEK
        • Rahakäibe aruanne:
          • RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS
    • Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele.
        • Majandusüksuse printsiip
        • Jätkuvuse printsiip
        • Soetusmaksumuse printsiip
        • Monetaarsuse printsiip
        • Tekkepõhine arvestusprintsiip
        • Realiseerimise printsiip
        • Tulude ja kulude vastavuse printsiip
        • Olulisuse printsiip
        • Konservatiivsuse printsiip
        • Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip
        • Objektiivsuse printsiip
        • Tõene ja aus kajastamise printsiip.

  • Kasumiaruanne, skeemid; rahavoogude aruanne, bilanss, iseloomustus. (lk 131-144, Majandusarvestus_II._Aruandlus)
    • Kasumiaruanne e tulude ja kulude aruanne
        • kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul
        • TULUD on varade sissetulek ettevõttesse
        • KULUD on varade väljaminek või kasutamine
        • Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud
        • Aruandeperioodi pikkuseks on aasta, tavaliselt algab 01.01. ja lõpeb 31.12.
        • Eesti raamatupidamise seaduse §20 (1) kohaselt on Eesti ettevõtetel lubatud (va krediidiasutused ja kindlustusseltsid) kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist, kus ärikulud erinevalt klassifitseeritakse:
          • SKEEM 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne)
          • SKEEM 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud)
        • Skeem 1 on üldjuhul lihtsam kasutada, sobib väiksematele ettevõtetele
        • SKEEM 2 kasutavad üldiselt suured tootmis- ja kaubandusettevõtted
        • SKEEM 2:
          • eeliseks on parema ülevaate saamine tehtud kulude eesmärkidest;
          • puuduseks on skeemi keerukam rakendamine ja subjektiivne kulude jagamine erinevate kasumiaruande ridade vahel
    • Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab.
        • Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse:
          • rahavood äritegevusest
          • rahavood investeerimistegevusest
          • rahavood finantsseerimistegevusest
        • Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul.
        • Rahavoogude aruande eesmärk on:
          • anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta;
          • aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil;
          • aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid;
          • aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele.
    • Bilanss on ettevõtte finantsolukorra aruanne mingi ajaperioodi kohta teatud kuupäeva seisuga.
        • kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga
        • VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
        • näitab tasakaalu varade ( aktiva ) ja nende allikate ( passiva ) vahel.
        • Bilansi aktiva e VARAD
          • Käibevara:
            • Raha ja pangakontod
            • Aktsiad ja muud väärtpaberid
            • Nõuded ostjate vastu
            • Valmistoodang
            • Ettemakstud kulud
          • Põhivara:
            • Masinad ja seadmed
            • Ehitised
            • Akumuleeritud põhivara kulum
            • Maa
          • Muu vara: Investeeringud, Patendid
          • Firmaväärtus
        • Bilansi passiva e KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
          • Lühiajalised kohustused:
            • Tasumata arved
            • Tekkepõhised kulud
            • Lühiajalised võlad (võlakirjad)
          • Pikaajalised kohustused:
            • Pikaajalised võlakirjad
            • Hüpoteegid
          • Omakapital:
            • Eelisaktsiad, lihtaktsiad nominaalväärtuses, täiendavad sissemaksed
          • Akumuleeritud tulu
            • Kohustuslik reserv
            • Eelmiste perioodide jaotamata kasum
            • Aruandeaasta kasum
        • Bilansi puudused
          • Ei peegelda ettevõtte tegelikku väärtust, kuna varude hindamise aluseks on võetud nende soetusmaksumus ;
          • Kõrge inflatsiooni perioodil muutuvad bilansis toodud arvud väga kiiresti ebaadekvaatseks;
          • Bilanss iseloomustab ettevõtte seisundit ainult teatud ajamomendil
          • Kui ettevõtte tegevus on hooajaline, ei pruugi bilanss ettevõtte finantsseisundit adekvaatselt kajastada.

  • Kulu - maht-kasum analüüs, kasumi suurendamise teed. (lk 124-129, KMK_analueues)
    • KMK-analüüs on kulude käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu (tootmismahu) ja kasumi omavahelisest seosest
    • KMK-analüüsi kasutatakse müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel, hinnakujundamisel ja ettevõtte strateegiliste kitsaskohtade lahendamisel optimaalsete otsuste vastuvõtmiseks.
    • Ettevõtja tegevuse eesmärgiks on üldjuhul maksimaalse tulu saamine minimaalsete kuludega : TULU - KULU = KASUM
    • Tuludele ja kuludele avaldavad mõju paljud tegurid, mida nimetatakse tulu- ja kulukäituriteks
    • Nt tulukäiturid: müüdud kaubakogused ja müügihinnad; kulukäiturid: valmistatud toodete arv ja ostuhinnad.
    • KMK- analüüs tervikuna on keeruline ja väga töömahukas. Lihtsustatud erijuhtumi näide, kui:
        • üht liiki kaup (toodang);
        • püsivad kulud konstantsed; muutuvad kulud proportsionaalsed kulukäituriga;
        • hinnad ei muutu;
        • kulud ja tulud on lineaarsed;
        • ainus tulusid ja kulusid mõjutav tegur maht (kogus);
        • tehnoloogia, tootmisviis ja tootmisefektiivsus ei muutu;
        • varud ei muutu;
        • ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riske.
    • Kasumi suurendamise võimalused
        • Lähtevariant: Kogutulu = müüdud kauba kogus (n) * toote hind (P)
        • Suurendame müügihinda: tarbija on nõus maksma, kui toote väärtus on suurem. Kui hind konkurentide hinnast kõrgem, siis toodangu läbimüük väheneb
        • Säilitame hinna, suurendame tulu läbimüügist (st kõrgemat kvaliteeti, efektiivsemat reklaami)
        • Alandame müügihinda, et suurendada läbimüüki (uus tehnoloogia, tootlikkuse kasv)

  • KMK analüüsi meetodid, nende iseloomustus ja kasutamine; sihtkasum ja ohutusvaru . (lk 125-129, KMK_analueues)
    • KMK analüüsi eesmärk on leida müügihinna müügimahu, muutuv- ja püsivkulude kõige kasulikum kombinatsioon.
    • KMK – analüüsil on 3 lähenemisviisi:
        • Väljendada kulu, tegevusmahu ja kasumivahelised seosed matemaatilise võrrandi kaudu;
        • Tugineda piirkasumi mõistest lähtuvatele matemaatilistele valemitele.
        • Kujutada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed graafiliselt.
    • Matemaatiline meetod
        • Ettevõtte tekkepõhised finantstulemused võib esitada valemiga: KOGUTULU (R)- KOGUKULUD(C) = KASUM(Z)
        • KASUM (Z) = KOGUTULU (R) – MUUTUVAD KULUD (V) – PÜSIVAD KULUD (F)
        • R = nP; C = nV + F
        • Z = R – C = n(P-V) - F
        • Z = 0 = n(P - V) – F
        • Puhaskasum Z’ = Z*(1-t), t=tulumaksumäär
        • Kui n = B(kasumiläve punkt), siis B=F/P-V
        • P-V on osa hinnast, mis katab püsikulud e. piirkasum toodanguühiku kohta
    • Piirkasumist lähtuv KMK analüüs
        • Koostame väikeettevõtte ühe kuu kasumiaruande piirkasumi formaadis kasutades eelmise näite andmeid:
          Kulukirjed
          Kokku
          Ühiku hind
          1. Müügitulu
          120000
          600
          2. Muutuvkulud
          72000
          360
          Piirkasum (1.-2.)
          48000
          240
          3. Püsivkulud
          28800
           
          Ärikasum
          19200
           
        • Piirkasum toodanguühiku kohta on summa (240 krooni), mille ettevõte teenib ühe arvutuslaua müügist pärast muutuvkulude mahaarvamist. Seda summat saab kasutada püsivkulude katmiseks.
        • Kui ettevõte ei suuda realiseerida toodangut, ei teki ka kasumit ja ettevõtte lõpptulem on kahjumis, sest ei suudeta katta püsivkulusid.
        • Piirkasumiformaadis koostatud kasumiaruandes on primaarne muutuvkulude eristamine püsivkuludest
        • Piirkasumiformaadis kasumiaruannet kasutatakse tegevusplaanide planeerimisel
    • KMK – analüüsi graafiline meetod
        • Graafiline analüüs on näitlik ja annab hea ülevaate kulude, tegevusmahu ja kasumi omavahelistest seostest erinevate tegevusmahtude juures, mis on tema eeliseks matemaatiliste meetodite ees.
    • Kasumiläve võrrandit on võimalik teisendada nii, et valemist oleks võimalik leida müügikäivet või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks.
    • Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks.
    • Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit .
        • Väikeettevõtte eesmärk on saada kuu kasumiks 12 000 krooni. Kui suur peaks olema sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus?
        • Valem: Müügikäive = muutuvad kulud + püsivad kulud + sihtkasum
        • Tähistame sihtkasumi X -iga, saame võrrandi: 600 X – 360 X – 28800 = 12000
        • X = (28800 + 12000) : (600 – 360) = 170 ühikut.
        • Seega, selleks, et saada kuu kasumiks 12 000 krooni, peab ettevõte müüma kuu jooksul 170 arvutilauda.
        • Müügikoguse arvutusvalem:
          • Sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = püsivkulud + sihtkasum / ühiku piirkasum
        • Samal meetodil võib leida soovitava sihtkasumi saamiseks vajaliku müügikäibe (-tulu):
          • Müügikäive = püsivkulud + sihtkasum / piirkasumimäär
          • Seega näite põhjal sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikäive on : (28800 + 12000) : 0,4 = 102 000 krooni
    • Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis.
        • Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel).
        • Ohutusvaru on arvutatav järgmise seosega: Ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive – müügikäive kasumiläve punktis
        • Ohutusvaru võib väljendada ka naturaalühikutes.
        • Näide Väikeettevõtte ohutusvaru on: 120000 – 72000 = 48000 krooni
        • Seega võib väikeettevõtte müügikäive väheneda maksimaalselt 48 000 krooni võrra ilma, et ettevõte satuks kahjumisse.
        • Ohutusvaru on kasulik võrrelda ettevõtte konkurentide näitajatega, mis annab teavet potentsiaalsetest probleemidest või võimalustest.

  • Ärirahanduse ülesanded, protsess ja informatsiooni allikad. (lk 150-152, Aerirahandus._Finantsanalueues)
    • Ärirahandus annab ülevaate finantstegevuse juhtimisest.
    • Ärirahanduse põhifunktsioonideks on:
        • ettevõte seostamine laiema finantskeskkonnaga hankimaks rahalisi fonde
        • otsuste langetamine, kui palju ja missugustesse projektidesse peaks ettevõtte investeerima
        • investeerimisprojektide finantseerimine
    • Finantsanalüüs kujutab endast finantsinformatsiooni alusel koostatud ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava finantsolukorra hindamist.
    • Finantsanalüüsist leiab vastused
        • ettevõtte juhtide küsimustele, nt:
          • kas äritegevus toob kasumit?
          • kui palju on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks?
          • kas on võimalik võtta laenu?
          • kas on vaja muuta tootmiskorraldust? jm.
        • omanike küsimustele, nt:
          • kui suur on investeeritud kapitali tulukus?
          • kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne?
          • kas ettevõtet juhitakse efektiivselt?
        • ettevõtte töötajate küsimustele, nt:
          • kas ettevõte jätkab tulevikus?
          • kui edukas on ettevõte?
          • kas on oodata palga tõusu?
        • Ettevõtte finantsinformatsiooni vastu tunnevad huvi ka valitsusasutused, laenuandjad, potentsiaalsed investorid.
    • Finantsinformatsiooni allikad on ettevõtte majandusaasta aruanded:
        • tegevuse aruanne,
        • bilanss,
        • kasumiaruanne,
        • rahavoogude aruanne,
        • aastaaruande lisad,
        • audiitori järelotsus,
        • ja kasumijaotuse aruanne.
    • Finantsanalüüsi protsess
        • Analüüsi põhjus, eesmärk: toimimine, maksevõime, rentaablus , aktsiate väärtus
        • Vajalike lähteandmete valimine
        • Analüüsi meetodite valimine: lugemine, horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs
        • Käsitlus: suhtarvude valimine
        • Võrdlus haru/sektori teiste ettevõtetega
        • Võrdlus eelnevate aastatega
        • Kas informatsioon on piisav: jah või ei?
        • Kui jah, tegutse vastavalt tulemustele
        • Kui ei, alusta uuesti lähteandmete valikust

  • Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus. (lk 152-157, Aerirahandus._Finantsanalueues)
    • Likviidsussuhtarvud - näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks
    • Toimimissuhtarvud – kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid
    • Kapitali struktuuri suhtarvud - ettevõtte võime tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuur
    • Rentaabluse suhtarvud – kasumi genereerimise efektiivsus käibelt ja kapitalilt
    • Turupõhised suhtarvud - iseloomustavad aktsiate väärtust, s.t kuidas finantsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid
    • Likviidsussuhtarvud
        • Näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks:
        • Lühiajalise võla kattekordaja ehk maksevõime tase näitab mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat
        • Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustused
        • Maksevõime taset hinnatakse heaks kui saadud tulemus on vahemikus 1,6–2.
        • Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt käibivate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat:
        • Likviidsuskordaja = käibevara – varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused
        • Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9
        • Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast
    • Toimimissuhtarvud
        • Toimimissuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks
        • Varude käibekordaja ehk käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad
        • Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus
        • Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2
          • Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit
          • Käibekordaja langemine viitab müügi vähenemisele v liigsetele varudele v ebaefektiivsele varustussüsteemile kus müük ja varud pole kooskõlas
        • Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse
        • Varude käibevälde = 365 / varude käibekordaja
        • Või: varude käibevälde = varude keskmine maksumus / müüdud toodangu otsekulud * 365
        • Varude käibevälte alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust just-in-time meetodil.
        • Ettevõttele on oluline teada kui kaua kulub aega deebitoridel oma arvete tasumiseks ehk raha keskmine laekusmisperiood
        • Raha keskmine laekumisperiood = keskmine debitoorne võlg / müügitulu *365
        • Keskmine debitoorne võlg = võlg perioodi alguses+võlg perioodi lõpus/ 2
        • Kontroll laekumisperioodi üle võimaldab ettevõttel jälgida, kuidas tarbijad peavad kinni maksetähtaegadest ja vastavalt sellele tegutseda
        • Põhivara käibekordaja näitab kui efektiivselt kasutati põhivarasid müügitulu genereerimisel ning ta väljendab mitu korda käibivad põhivarad aasta jooksul
        • Põhivara käibekordaja = müügitulu / põhivara keskmine maksumus
        • Kapitalimahukamates toomisharudes on põhivara käibekordaja väiksem ja vastupidi
        • Üld- ja juhtimiskulude tase iseloomustab kui efektiivselt ettevõtet juhitakse
        • Üld- ja juhtimiskulude tase = üld- ja juhtimiskulude summa/müügitulu*100%
        • Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, kas ettevõtte juhtimise efektiivsus väheneb
    • Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad:
        • ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuuri
        • Võlakordaja näitab kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital
        • Võlakordaja = kohustused / kogupassiva
        • Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna.
        • Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul
        • Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga
        • Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital
        • Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile
        • Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt
        • Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud
        • Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2
    • Rentaabluse suhtarvud
        • mõõdavad, kui efektiivselt ettevõtte juhtkond suudab genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt.
        • Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes
        • Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum /müügikäive * 100
        • Müügikäibe puhasrentaabluse näitajat kasutatakse selleks, et selgitada, kas ettevõtte kulud on kontrolli all. Saadud tulemust võrreldakse tegevusala keskmise näitajaga.
        • Mida kõrgem antud näitaja on, seda parem.
        • Kogukapitali puhasrentaablus (ROA) näitab, kui palju teenis iga ettevõttesse paigutatud rahaühik
        • Kogukapitali puhasrentaablus = puhaskasum / kogukapital * 100
        • Mida kõrgem antud näitaja on, seda tulusam on investeering .
        • Kui kogukapitali puhasrentaablus langeb alla deposiidi intressimäära, siis on raha otstarbekam paigutada mujale antud ettevõtte asemel.
        • Omakapitali puhasrentaablus (ROE) näitab kui palju teenis iga omakapitali rahaühik
        • Omakapitali puhasrentaablus = puhaskasum / omakapital * 100
        • Näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid.
        • Omakapitali puhasrentaabluse näitaja kõrval kasutatakse praktikas ka omakapitali rentaabluse näitajat
        • Omakapitali rentaablus = ärikasum / omakapital * 100
        • Aktsiakasum näitab, kui palju puhaskasumit tuleb ühe aktsia kohta
        • Aktsiakasum = puhaskasum – eelisdividendid / perioodi keskmine lihtaktsiate arv
        • Aktsiakasum peegeldab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul
    • Turupõhised suhtarvud
        • iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte aktsiaid; oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad näitajad.
        • Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas
        • Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum
        • Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated.
        • Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus
        • Aktsia raamatupidamisväärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus
        • Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital / lihtaktsiate arv
        • Mida kõrgem on ettevõte kogukapitali puhasrentaablus, seda kõrgem on ka lihtaktsia turuhinna ja raamatupidamis- väärtuse suhe ning investorid hindavad selle ettevõtte aktsiaid kõrgelt.

  • Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet ; tulevane ja praegune väärtus. (lk 157-166, TMJ_Raha_ajavaeaertus)
    • Raha ajaväärtuse (time value of money) kontseptsioon põhineb tähelepanekul, et makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajastamise momendiga.
    • Raha ajaväärtuse kontseptsiooni tuleb alati kasutada järgmistes valdkondades:
        • investeerimisprojektide analüüs,
        • varade ja väärtpaberite hindamine,
        • pangalaenude võtmine,
        • liisingu kasutamine jm
    • Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid
    • Intress ehk kasvik ( interest ) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali) kasutamise eest.
    • Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 – K0
        • kus Kı – tagasimakstav summa;
        • Ko – laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma)
    • Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse: i = I / Ko * 100
    • Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina.
        • Lihtintressi (simple interest) korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada. I = K0 · i · m, kus m – arvestusperioodide arv
          • Hoiustades nt 1000kr intressimääraga 10% 3 aastaks, on saadav intress: 1000*10%*3=300kr
          • Kui 10000kr hoiustatakse 8 kuuks intressimääraga 9%, on saadav intress 10000*9%*8/12=600kr
        • Liitintressi (compound interest) korral arvutatakse intress igal intressiperioodil uuest summast , mis koosneb põhisummast ja sellele lisandunud intressidest eelnevatel perioodidel
          • Hoiustades 1000kr intressimääraga 10%, saab:
            • 1.aastal 1000*10%= 100kr ;
            • 2.aastal (1000+100)*10%=110kr;
            • 3.aastal (1000+100+110)*10%=121kr
          • Kolme aasta summaarne intress on 100+110+121=331kr, so 331/300=1,103 korda suurem kui kolme aasta lihtintress
          • Seega 10% nominaalintressimäärale vastav lihtintressimäär, mis kindlustaks samasuguse koguintressi peaks olema 11,03%
          • Seda nimetatakse tegelikuks intressimääraks e reaalintressimääraks (effective interest rate )
    • Üksiksumma tulevane väärtus (FV) on investeeritud summa pluss teatud ajaperioodi jooksul akumuleeritud intress. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) leitakse FV i,t = PV · (1 + i)t
        • kus PV – esimese aasta alguses investeeritud summa (algsumma);
        • i - liitintressimäär aastas (kümnendmurruna);
        • t – arvestatavate aastate arv;
        • (1 + i)t – tulevase väärtuse tegur
        • FV i,t =1000*(1+0,1)³=1000*1,331=1331kr

    • Üksiksumma praegune väärtus ehk nüüdisväärtus (PV) PV on täna investeeritav summa, mis kasvaks etteantud suuruseni tulevikus, ehk tulevikus saadava raha väärtus käesoleval momendil. Tulevikus saadava rahasumma nüüdisväärtus arvutatakse
    • Annuiteet on perioodiliselt korduv ühesuurune rahaline makse teatud ajaperioodi jooksul.
    • Eristatakse 3 liiki annuiteeti:
        • tavaannuiteet, maksed sooritatakse annuiteediperioodide lõpul;
        • avanssannuiteet , maksed sooritatakse annuiteediperioodide alguses;
        • viitannuiteet, makseid hakatakse sooritatama alates teatud viitaja möödudes.

  • Ettevõtte strateegiad, turule sisenemise strateegiad, konkurentsieelise arendamine, toimetulek määramatusega. (lk ?, ?)
  • Ettevõtluspoliitika Eestis. (lk ?, Entrepreneurship_in_Estonia)
    • Otsese või kaudse toetamise kontseptsioon
        • Otsene toetamine : ettevõtete rahaline toetamine, lühiajaline taktika
        • Kaudne toetamine soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamise kaudu
    • Ettevõtluspoliitika tasand:
        • Keskvalitsuse tasand
        • Kohaliku omavalitsuse tasand
    • Valdkonnad
        • Maksupoliitika
        • Finantseerimine
        • Regionaalpoliitika
        • Litsenseerimine
        • Informatsioon ja nõuanded
        • Haridus, koolitus
        • Tehnoloogia ja R & D
        • Eksport
        • Tööhõive
    • Sihtgrupid
        • Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted
        • Eksportöörid
        • Tööstusettevõtted
        • Innovaatilised ettevõtted
        • Ettevõtted maakondades
    • Ettevõtluse tugisüsteem
        • Makro-, meso- ja mikrotasand
        • Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus , välisesinduesd Londonis, Hamburgis, Stockholmis , Helsingis, Moskvas ja Peterburis.
        • Maakondlikud Arenduskeskused
        • Ettevõtja infovärav “Aktiva”
        • Teadus- ja arendusprojektid
        • EAS struktuur: järgmine slaid

  • Tallinna toetusmeetmed ettevõtljale. (lk ?, KKink_Tallinna_toetusmeetmed_ettevotjale)
    • Tallinna linna finantstoetused ettevõtjatele
        • Stardiabi alustavale ettevõtjale – max 100.000 kr taotlejaks eraisik, FIE või alla 2.a. vanune väikeettevõte
        • Uute töökohtade loomise toetus 100 000 kr, max 200 000 kr
        • Koolitustoetus – max 50.000 kr, erand max 150 000, kui üle 50 uue töökoha koolitatavateks 2-10 töötajat, koolitus toimub Eestis
        • Stipendium – max 50.000 kr koolitus toimub välismaal
        • Praktikajuhendaja toetus taotlejaks õppeasutus
        • Tööstusomandi esemetele patendikaitse vormistamise toetus max 100 000
        • Uus! Messitoetus – max 15 000 kr Eestis toimuval messil osalemiseks.

    27
    • .DOC Laadi alla originaalfail 27 lk · .doc · 78 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19 Nimetu #20 Nimetu #21 Nimetu #22 Nimetu #23 Nimetu #24 Nimetu #25 Nimetu #26 Nimetu #27
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mumm Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    majandusõpetus Ettevõtte majandusõpetus Finantsseisukord Konkurentsipositsioon Majanduskeskkond

    Sarnased õppematerjalid

    Ettevõtte majandusõpetus-kordamisküsimused
    54
    doc

    “Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused

    “Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07)  Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad  Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond  Tarbijad  Hankijad  Konkurendid  Inimressursid  Finantsressursid o Väline makrokeskkond  Poliitiline keskkond  Majanduslik keskkond  Sotsiaalne keskkond  Tehnoloogiline keskkond  Looduslik keskkond  Rahvusvaheli

    Ettevõtluse alused
    Eksami kordamisküsimuste vastused aines ettevõtte majandusõpetus
    27
    doc

    Eksami kordamisküsimuste vastused aines ettevõtte majandusõpetus

    "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnad

    Ettevõtte majandusõpetus
    Äri planeerimine kordamisküsimused
    58
    doc

    Äri planeerimine kordamisküsimused

    1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid.  ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989).  ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994).  ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1).  Ettevõtjate ühised jooned: o Võimekus midagi teha o

    Analüüsimeetodid äriuuringutes
    Ettevõtlus ja äri planeerimine
    15
    docx

    Ettevõtlus ja äri planeerimine

    "Ettevõtlus ja äri planeerimine" kordamisküsimused Eksamiküsimused toetuvad nii loengutele kui harjutustundides käsitletud teemadele, sh materjalidele Moodles. Üldised teemad on toodud järgnevalt. 1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. Ettevõtluse definitsioonid ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ...protsess, mille kaudu inimesed saavad teadlikuks ettevõtlusest kui võimalusest ja astuvad samme äri alustamiseks (Stevenson 2005) Ettevõtte käivitamine ja/või kasvatamine läbi innovaatilise, riski võtva juhtimise (Fred L. Fry) Erinevaid distsipliine ühendav teadmisvaldkond Ettevõtluse elemendid (F.L.Fry, 1993): a. Äri alustamine b. Loov ja innovatiivne äri c. Kasvava ettevõtte juhtimi

    Ettevõtlus
    Ettevõtluse eksami kordamisküsimused
    33
    docx

    Ettevõtluse eksami kordamisküsimused

    Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht. Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orientee

    Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine
    Juhtimisarvestuse eksamiks kordamise konspekt
    6
    docx

    Juhtimisarvestuse eksamiks kordamise konspekt

    Erinevat materjali kordamiseks (Tõnis) Kulude liigitamise teema. Kõik kulud on võimalik jaotada kaheks: · Otsesed kulud o Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks. · Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu ­ enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu ­ otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügik

    Juhtimisarvestus
    Ettevõttemajandus
    21
    docx

    Ettevõttemajandus

    ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja ­ füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · Iseenda peremees

    Majandus
    Kursuse konspekt
    29
    odt

    Kursuse konspekt

    Eksamil min 32punkti!!! Turuuuring/Tarbijauuring (08.09) Uurimuse andmete eripkotehinguturära Esmased andmed: 1.küsitlus, vaatlus, eksperiment Teisesed andmed: internet, varem tehtud turu-uuringud, raamatukogu materjalid, statistika Turundusuuring- turundusanalüüs Turu-uuring- on suunatud hästi kitsendatud turule (1 kaubale) Tarbijauuring Uuringu protsess:  Problem  Eesmärk  Hüpoteesid  Küsimuste sõnastamine,järjestamine  Ankeedi visuaalne kujundamine  Uuringu teostamine  Andmete töötlus  Raport  Tulemuste esitlemine ja ettekanne Turubarjäärid lk 12 Tarbijakasud lk 13 Turundus toetab nii t, vahendamist kui ka tarbimist. Igale kliendile personaalne lähenemine. Mõjutab inimeste tarbimist, hoiakuid, elustiili, kui ka ettevõtte kasumlikkust. Turundada saab kaupu, teenuseid, mõtteviisi/elustiil, isikuid (eneseturundus-staarid), asutusi, religiooni??, koht (linna, riik vms), ela

    Turundus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (1)

    Bosskardo profiilipilt
    Bosskardo: Suur osa vajalikus on olemas
    21:03 13-12-2012



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun